2-24-12743/18 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Kaire Pullerits

Otsuse tegemise aeg ja koht

31.03.2025, Rakvere

Tsiviilasja number

2-24-12743

Tsiviilasi

K. L. hagi R. L. vastu täisealisele õppivale lapsele elatise

nõudes

Tsiviilasja hind

2250 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja läbivaatamine

Hageja: K. L., isikukood: xxxx, elukoht: xxxx, e-posti aadress:

xxxx

Hageja lepinguline esindaja: Killu Kool, e-posti aadress:

killukool@gmail.com

Kostja: R. L., isikukood: xxxx, elukoht: xxxx, e-posti aadress:

xxxx

Kostja lepinguline esindaja: Maarika Kutser, e-posti aadress:

maarika.kutser@gmail.com

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista R. L.elt K. L.e kasuks alates 01.09.2024 igakuine elatis 144,45 eurot kuni K.

L.e kutseõppe tasemeõppe õpingute lõpetamiseni, kuid mitte kauemaks kui K. L.e 21-

aastaseks saamiseni.

3. R. L. kohustub väljamõistetud elatise tasuma K. L.ele hiljemalt iga kuu 10. kuupäevaks K.

L.e arveldusarvele nr xxxx.

4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Menetlusabi taotlemise kord

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi

taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagiavalduse asjaolud, hageja nõue ning hageja seisukohad

1. 24.10.2024 seisukohas palub hageja täpsustatult kostjalt välja mõista alates 01.09.2024.a kuni

kostja 21. aastaseks saamiseni igakuine elatis 250 eurot ning määrata, et kostja kohustub tasuma

elatise hiljemalt iga kuu 10. kuupäevaks K. L.e arveldusarvele nr xxxx. Hageja õpib Xxxx

gümnaasiumi riiklikul õppekaval esimesel kursusel ning õppevormiks on mittestatsionaarne õpe.

Nominaalseks õppeajaks on kolm aastat, õpingute eeldatavaks lõppemise ajaks on 01.09.2027.

Mittestatsionaarses õppes toimub õppetöö kontakttundidena kaks päeva nädalas ja ülejäänud õpe

toimub iseseisva õppena e-keskkondades. Koolipäev algab 8.15 ja lõpeb 18.40. Õppele lisanduvad

veel õppekava rakendamist toetavad tegevused (projektipäevad, õppekäigud, külalislektorite loengud

ja tunnid looduskeskuses). Pärast koolipäeva lõppu tuleb hagejal teha veel kodutöid. Lisaks suulisele

ettevalmistusele on nädalas vaja teha vähemalt kolm kuni neli kirjalikku tööd. Seega puudub hagejal

võimalus õppimise kõrvalt (so pingelise õppetöö kõrvalt) tööd teha ja teenida sissetulekut. Raske on

leida tööandjat, kes tagaks õppetööga sobiva töögraafiku. Hagejal puudub töötamiseks haridus,

töökogemus ja teatud valdkondades ei saa ta tööle kandideeridagi (arvestades ka seda, et hageja

elukoht on väikses alevis). Hageja on üritanud leida tööd osalise ja täistööajaga väljaspool elukohta,

kuid senini ei ole see õnnestunud (kandideerimisejärgselt on hageja saanud eitavad vastused või ei

ole talle vastatud). Samuti takistab hagejal töö leidmine asjaolu, et hagejale on diagnoositud

kroonilised haigused, mistõttu ei saa hageja tööd teha erialadel, kus nõutakse kõrget pinge talumist

või on seotud ainetega, mis mõjutavad kroonilist nahahaigust. Peale hageja 18 aastaseks saamist ei

ole kostja mistahes viisil hagejale ülalpidamist andnud. Võimaluste piires annab hagejale

ülalpidamist hageja ema, hagejat on toetanud ka hageja vanaisa ja hagejale lähedased sõbrad. Alates

2024 septembrist elab hageja emaga kahekesi majas, kus asub jätkuvalt hageja tuba ning suur osa

temale kuuluvatest asjadest. Hageja ema annab hagejale ülalpidamist ka mitterahaliselt, tasudes tema

eest eluaseme-, majapidamis-, transpordi- ja toidukulusid.

Hageja kulupõhised vajadused on järgmised:

-eluasemekulud (elekter, vesi, küte, prügi) 100 eurot kuus (arvestus 6 kuu arvetel keskmine tarbimine

1182,85:12 kuule: 2 inimest= 49,29 kuus. Küttepuud 24/25 aasta kütteperioodiks, kulu arvestus

650:12:2 inimene= 27,08 kuus. Prügikulu arvestus 1,830 kuus :2 inimene= 0,915 kuus, vesi ja

kanalisatsioon, arvestus 50 eurot kvartalis: 3 kuuga:2 inimene= 8,33 kuus. Kulud 1 kuus kokku:

(49,29+27,08+0,915+8,33)= 85,615 eurot. Seega on 100 eurot põhjendatud, tõendatud ja vajalik.

-toidukulu 150 eurot kuus (hageja ema kontolt september 17,28 eurot; 07.09.24; 6,09€ 06.09.24;

24,35€ 08.09.24; 36,66€ 05.09.24): 2in= 42,19 eurot. Hageja kontolt (9,64€ 09.09.24; 5,47€

09.09.24; 3,28€ 09.09.24; 5,18€ 08.09.24; 3,28€ 07.09.24; 9,64€ 06.09.24; 5,47€ 06.09.24; 5.20€

02.09.24; 5.20€ 31.08.24)= 52,36 eurot hageja kulud. Oktoobri kulud toidule (42,46+62,32):2=

52,39€ . Kulud toidule kokku: (perioodil 01.09.24- 09.09.24 toit 42,19+52,39)= 136,77 € ja lisa 18.

oktoober toit 52,36 €. Kokku (136,77+52,36)= 189,13€. Seega on ühes kuus 150 eurot hageja kulud

toidule põhjendatud ja tõendatud.

-haridus (õppetööks vajalikud vahendid: vihikud, raamatud, töövihikud, kirjatarbed, arvuti, mida

hageja vajab õppetööks) 30 eurot kuus. Kostja ei ole kulu suurust vaidlustanud. Seega palub hageja

lugeda kulu põhjendatuks ja vajalikuks.

-tervishoiukulud 50 eurot kuus. Lisa 13 kulude arvestus: xxxx ja depressiooni raviks retseptiravimid

xxxx 9,6511, xxxx 12.5112 xxxx hind 4,7513; xxxx hind 2,6714 ja ilma retseptita nahaarsti

korraldusel määratud ravimid/kreemid xxxx 22.0015, xxxx kreem 10,7316. Kokku

(9,65+12,51+4,75+2,67+22+10,73)= 62,31€. Kostja ei ole tundnud huvi hageja tervisliku seisudi

vastu, seetõttu on talle ka teadmata hagejal diagnoositud kroonilised haigused.

Hagejal on varases nooruses diagnoositud xxxx, mille ravi on kestnud juba pikemat aega. Seoses

xxxx vajab hageja ka psühholoogilist nõustamist, mis on samuti kuludega seotud. Hagejal on

diagnoositud krooniline nahahaigus (xxxx). Xxxx raviks on hagejale määratud nii suukaudsed

ravimid, kui ka paiksed määritavad kreemid/geelid ja näohooldus vahendid kreemid/toonikud.

Eelpool nimetatud haiguste ravikuludele lisanduvad veel ka hageja peale 19 aastaseks saamist kulud

hambaravile. Samuti lisanduvad kulud ravimitele ka ootamatute haigestumistega.

-transpordikulu (sõit kooli) 20 eurot kuus. Kostja ei ole kulu suurust vaidlustanud. Hagile lisatud

hageja ja hageja ema kontode väljatrükil bussiraha 5 €(09.09.24) ja bensiini kulud hageja kontol

(4.10€ 07.09.24; 4,95€ 07.09.24; 3.15 07.09.24; 4.10€ 05.09.24) hageja ema kontol (7.60€ 08.09.24).

Kokku: (5+4.10+4.95+3,15 +4.10+7.60)= 28,90€.

-sidevahendid (mobiilipakett, internet, muud kulud) 20 eurot kuus. Lisa 12 Tele 2 hageja

mobiilipaketi kulu 18.90. Hageja konto (18 € 09.09.24), hageja ema konto, kokku: 18,90+18=

36,90€.

-hügieenitooted (sh šampoonid, pesukaitsevahendid, näo-ja kehahooldus, sh xxxx raviga seotud

kreemid/ toonikud), enesehoolitsus (juuksur), kodune majapidamine (nõudepesu, pesupulber,

tualettpaber) 70 eurot kuus. Eucerin DermoPure näopuhastusgeel, hind 34,9517 (nahaarsti soovitus

xxxx raviks). Eucerin dermopure matistav kreem, hind 27,7118 (nahaarsti soovitus xxxx raviks).

Xxxx raviga seotud kulud kokku (34,95+27,71)=62,66. Lisa 16 hügieenitarbed 8,38; lisa 18 kodune

majapidamine (2,19+2,49+2,99)= 7,67 ; lisa 18 pesukaitse 5,49; iluteenused ca 10€ kuus (hageja

kontolt 19.08.24 iluteenused 8.00, lisanduvad veel juuksuri teenused. Kokku

kulud:62,66+8,38+7,67+5,49+10 =94,20 eurot.

-riided ja jalanõusid 100 eurot kuus. Lisa 17 riided kokku summas 91,93 €.

Kulud on kokku summas 540 eurot kuus (tegemist on kuludega ilma milleta ei ole hagejal võimalik

toime tulla), mida praegu kannab hageja ema ning kummagil vanemal tuleb kanda hageja kulutusi

270 eurot kuus (540/2) ning haginõue on põhjendatud. Hagejal ei ole vara, mille arvelt ta saaks oma

kulutusi kanda. Kostja keeldub hagejat vabatahtlikult toetamast, tuues põhjuseks, et tal on kaks

alaealist last ja ta soovib omale osta korterit. Hageja ei vaidle selle üle, et kostjal on esmalt kohustus

anda ülalpidamist oma alaealistele lastele, kuid samas on ülalpidamiskohustus ka nende laste emal.

Kostja pole tõendanud, et tema ülalpidamisel olevad lapsed jääksid elatise andmisel halvemasse

seisu.

Kostjalt elatise 250 eurot kuus väljamõistmine ei kahjustaks kostjal alaealiste laste ülalpidamist, sest

kontoväljavõttest nähtuvalt oli 01.04.2024 seisuga oli kostja ja tema abikaasa ühise konto algjääk

688,54 eurot ning 25.09.2024 seisuga oli konto lõppjääk 697,32 eurot (muuhulgas 01.04.2024-

24.09.2024 on kontol kogu perioodi sissetulekud summas 10 384,98 eurot), mis on suurem kui

haginõue. Seega jääb kostjal kuu lõpus üle piisavalt vahendeid, mille arvelt on kostjal võimalik

rahuldada kõigi ülalpeetavate vajadusi (sh ka enda vajadusi). Hageja hinnangul on kostja

majanduslik olukord hageja ja tema ema omast parem. Kostja töötasu on kuus 1395,83 eurot. Kostja

ja tema abikaasa ühiselt kontolt on alates 10.04.2024 kuni 10.09.2024 igakuiselt 10. kuupäeval

kantud 550 eurot. Hageja konto algsaldo oli seisuga 01.04.2024 0,17 eurot (periood 01.04.2024-

09.09.2024) ning kogu perioodi sissetulek oli 3008,68 eurot ja seisuga 09.09.2024 oli konto

lõppsaldo 10,56 eurot. Eeltooduga on tõendatud, et hagejal puuduvad vahendid, et katta eluks

vajalikke kulusid. Hageja ema konto algsaldo oli seisuga 01.04.2024 73,85 eurot, perioodil

01.04.2024-09.09.2024 oli hageja ema sissetulekud 13 060,13 eurot ja seisuga 09.09.2024 oli konto

lõppsaldo 946,82 eurot. Kontode algsaldod näitavad tegelikku olukorda ja kui hageja ema septembri

sissetulekust arvestada maha igakuised kindlad kulud, siis on hageja ema rahaline olukord halvem,

kui seda on kostja oma. Kontode perioodi käivete võrdluses tuleb arvestada, et kostjal on ka teine

konto, mille kohta ta ei ole väljavõtet esitanud. Samuti ei ole näha, et kontole oleks laekunud kostja

abikaasa töötasusid, kuigi väidetavalt on tegemist abikaasade ühise kontoga. Kontode vahel tehtud

maksete osas märkis hageja, et tegemist on Xxxx rahakogumise teenuse kontoga, mida ei saa

kasutada ostude eest maksete tegemiseks. Hageja kontolt nähtub, et hageja ostudelt on laekunud

väike summa rahakogujasse ja hageja on need kandnud põhikontole ja seetõttu on kontojääk

enamuse ajast nullis. Kostja ei ole ka esitanud enda rahakogujal toimunud liikumiste kohta andmeid

(kostjal on liikumised põhikonto ja rahakoguja vahel suuremad). Kostja heitis hagejale ette, et hageja

emal on kinnistu, kuid tema elab üürikorteris. Märkivalt on hageja emal seoses kinnitus soetamisega

laenukohustust, millest on kostja teadlik, kuna viimane on kaaslaenaja. Laenukohustust kannab

hageja ema üksinda, sest kostja ei ole kaaslaenajana oma kohustusi täitnud (sisuliselt on tegemist

käendajaga, kes võttis kostjalt üle kaaslaenaja kohustused) (dtl 120-128).

2. 13.01.2025 vastuses märkis hageja, et kulutused on nähtavad pangakontol toimunud liikumiste

selgitustes ja esitatud arvetes. Hageja kinnitas, et tal on ainult Xxxx konto. Hageja selgitas, et elab

koos emaga viimasele kuuluvas elamus kahekesi alates märtsist 2024 (asukoht: Xxxx). Tervisliku

seisundiga seonduvalt on hageja ravikulud suurenenud, kuna talle on määratud kroonilisest

nahahaigusest tulenevalt solaarium ja kosmeetilised protseduurid ning hageja peab käima xxxx

nõustamisel. Eeltoodu kompenseerib hageja ema. Perearsti poolt väljastatud tõend kinnitab hageja

tervislikku seisundit ja ravimite suuremat vajadust/kulu. Kodune õppekoormus on päevase õppega

suurem ja see on saanud takistuseks töökoha leidmisel ja kui hageja leiakski tööd, siis kahjustaks tööl

käimine õpinguid. Hageja ema K. J. sissetulekuks on palgateatisest nähtuvalt igakuine töötasu ja

2024.a oli sissetulek kokku 13 009,83 eurot/12 kuuga=kuutasu 1084,15 eurot, millele lisandub

hageja peretoetus 80 eurot, millega kaetakse hageja vajadusi. Kinnistu asukohaga Xxxx on hageja ja

hageja ema elukoht, mille hageja vanemad soetasid ühise laenuga ning pärast vanemate kooselu

lõppemist jäi elamu ja laen hageja emale. Hageja ema laenumakse on igakuiselt ca 220 eurot (vt

Xxxx kontoväljavõtet). Hageja ema soetas perekonna vajadusteks laenuga sõiduki Mazda cx-5,

registrimärgiga xxxx, mida on vaja selleks, et transportida hagejat raviarstide poolt määratud

ravidele. Tegemist on kasutatud sõidukiga, mis vajas remonti ja selleks võttis hageja ema laenu oma

emalt. Sama ka küttepuude soetamiseks. Hageja ema kulude loetelu ja arvestus perioodidel 01.02.-

31.03.24, 01.04.-09.09.24 ja 10.09.-13.12.24, kulude tasumised on toimunud pangakonto kaudu

Elekter 924,65 (tasutud) + tasumata arve 236,82 (tähtpäev17.12.24)+lisaks 1182,85, mis on 24.10.24

esitatud vesi, kanalisatsioon: 185.00, +lisaks 24.10.24 esitatule küttepuud: 100.00(veebruar, märts)+

lisaks 24.10.24 esitatule toit, riided, jalanõud, ravimid, majapidamine 2296,52, + lisaks 24.10.24

esitatule Telefon, internet, tv 240,13, +lisaks 24.10.24 esitatule kulud autole (transpordikulud)

4972,68 (sh kütus 525,65)+ lisaks 24.10.24 esitatule K. L.ele ülekanded 482,46+ lisaks 24.10.24

esitatule. K. L.e tervisega seotud kulud 38,75 (solaarium, ravikulud)+ lisaks 24.10.24 esitatule

kindlustus (kodukindlustus ja liikluskindlustus: 128,43+ lisaks 24.10.24 esitatule TV kulu 13.49

(kuu)+ lisaks 24.10.24 esitatule Kulu perioodil 01.01- 13.12.24 Prügi 25,20 (12 kuud) Laenud: Xxxx

AS eluasemelaenu lepingu xxxx 3389.00 (01.02.24-13.12.24) Xxxx AS sõiduauto laenuleping xxxx

2102,60 (01.04.-13.12.24) + Laen S.J. auto remondiks ja laenukohustuse täitmiseks 2096.00 ( 01.04.-

13.12.24) AS I järelmaks autole rehvid 115,83 (tasutud 2 kuud 56,75+59,08) Xxxx AS krediitkaart

108.00 (kasutatud 2 kuud 36+72). Xxxx kontot analüüsides on ilmne, et sissetulekust ei jätku pere

toimetulekuks ja hageja ema on pidanud võtma laene, kasutama krediitkaarti ja saama toetust

lähikondsetelet ja tuttavatelt. Hageja jäi selle juurde, et tema põhjendatud kulutuste suuruseks on 540

eurot kuus ja kummagil vanemal tuleb kanda 270 eurot ning haginõue 250 eurot kuus on

põhjendatud ja tõendatud (dtl 265-269).

3. 20.01.2025 arvamuses selgitas hageja, et aegunud retseptid on asendatud vahetult peale aegumist

uue retseptiga ja ravimid on välja ostetud. Mõne ravimi puhul on tegemist automaat retseptiga, mida

uuendatakse teatud ajavahemikul, kuna eelmise retsepti alusel ostetud ravimid ei ole veel ära

tarvitatud, siis puudub vajadus automaatretsepti alusel osta välja ravimeid suuremas koguses, kui

seda on vaja. Kuid on esinenud retsepti aegumiseks põhjus ka selles, et hagejal ei ole olnud raha

ravimi välja ostmiseks. Ravimite kulud on tõendatud hageja ja hageja ema kontolt tehtud maksetega

apteekides. Samuti on hageja toonud 24.10.24 menetlusdokumendis ravimite hindade kohta lingid,

millelt nähtub ka ravimile kehtestatud soodushind ja kulupõhises arvestuses on hageja kasutanud

arvestuse alusena soodushindasid, mis talle välja kirjutatud ravimitele kehtivad. Hariduse

omandamiseks vajalikud kulud kirjatarvetele, töövihikutele, töövahenditele (arvuti) on üldteada

asjaolu, et hariduse omandamiseks on need vajalikud ja neid ei pea tõendama. Hageja tervislikust

seisundist tulenevalt ja kooliskäimisega seonduvalt on transpordikulud põhjendatud (hageja peab

käima raviprotseduuridel; hageja käib koolis xxxx ja elab xxxx) ja hageja ostab kütust vastavalt

sellele, palju on tal vabu vahendeid. Tele 2 arvele on märgitud hageja ema telefoninumber, sest

lepingud on sõlminud hageja ema ning mida kasutab ka hageja. Hageja ei saa kostja poolt näidatud

tööpakkumistele kandideerida, kuna hagejal diagnoositud kroonilise nahahaiguse tõttu ei ole

võimalik töötada niisketes, kuumas ja märgades töökeskkondades. Toiduohutuse tagamiseks

kroonilise nahahaigusega töötamine toitlustusasutuses on välistatud. Lisaks on hagejal 27.11.2024

tuvastatud vasaku põlveliigese sidemete kahjustus, mistõttu on välistatud ka töökohad, kus tuleb

raskusi tõsta ja pikka aega püstises asendis tööd teha. Kostja pole tõendanud, et ta kannab alaealiste

laste ülalpidamiseks igakuiselt kulusid 575,44 euro ulatuses (dtl 377-381).

Kostja vastuväited

4. 01.10.2024 vastuses kostja hagi ei tunnistanud. Kostja leidis, et hageja kulutused on ülepaisutatud

(so igakuised iseenda hoolitsuste kulud 70 eurot; riiete ja jalanõude kulud 200 eurot, tervishoiukulu

50 eurot, hagejal ei ole ühtegi kroonilist terviseprobleemi) ja kulutusi ei ole tõendatud. Kostja töötab

M OÜ-s ja tema töötasu on 1395 eurot kuus. Kostjal puudub kinnisvara ja ta elab üürikorteris,

seevastu hageja emale kuulub kinnistu asukohaga Xxxx ning viimase töötasu on üle 1000 euro

(hageja ema töötab OÜ A). Kostjal on ühine pangakonto abikaasa M. L., sest kavas oli võtta korteri

ostuks pangalaen ning panga soovitusel avatigi selles ühine konto. Hageja tõendist ei nähtu, millises

õppevormis hageja õpib ning kuidas õppetöö toimub (so kas igapäevaselt või ainult üksikute päevade

kaupa). Eelnevast oleneb, kas hagejal on võimalik õppetöö kõrvalt endale ka ise ülalpidamist teenida.

Suvekuudel, kui õppetööd ei toimu, on hagejal võimalik asuda tööle ning teenida endale ise

ülalpidamist. Hageja kontoväljavõttest nähtub, et perioodil 01.04-09.09.2024 on hagejale laekunud

rahalisi vahendeid 3008 eurot ja hageja on teinud makseid oma kontode vahel, millest võib eeldada,

et hagejal on olemas veel teinegi konto, millist väljavõtet ei ole hageja esitanud. Kostja märkis, et ta

abiellus 09.03.2015 ja tal on kaks alaealist last (xxxx sündinud R. L. ja xxxx sündinud R. L.) ja tal on

esmalt kohustus anda ülalpidamist oma alaealistele lastele (dtl 76-78).

5. 13.01.2025 seisukohas märkis kostja, et hageja esitas tõendid selle kohta, et tema eluasemekulud

on ühes kuus 85,615 eurot, kuid leidis, et 100 eurot on vajalik, põhjendatud ja tõendatud, kuid

millele täiendavalt veel ca 15 eurot kulub, ei ole teada. Haridusele minevad kulud 30 eurot on

ülemäärane ja tõendamata. Hageja arsti poolt väljakirjutatud ravimite retseptide nimekirjast ei nähtu

kuupäevi ega seda, kas vastavad ravimid on üldse välja ostetud, seejuures on mitmed retseptid

aegunud. Ka on selgusetu, kui palju ravimeid ühes kuus kulub ning lähtuda ei saa apteekide

kodulehel olevatest ravimite hindadest, kuna retseptiravimitel on erinevad soodustused.

Väheusutavaks tuleb pidada ka seda, et terve tuub kreemi kulub ära ühes kuus, mida kinnitab ka

asjaolu, et kolm aselaiinhappe retsepti on aegunud. Seega on ka kulud tervishoiule tõendamata. Tele

2 arvel näidatud telefoninumber ei kattu hagis märgitud kontaktnumbriga, seega pole tegemist hageja

kuludega. Tanklates tasutud summad kajastavad tõenäoliselt toidu ostmist (aga mitte transpordikulu

20 eurot koolisõiduks), kuna need on tehtud nädalavahetustel. Isegi kui tegemist on bensiini

ostmisega, ei tõenda nimetatu, et hageja sõitis kooli. Hügieenitoodetele näidatud kulu suurus 70 eurot

kuus on ülepaisutatud ja tõendamata. Kviitungilt nähtub kehasprei ja dušigeel kogusummas 8,38

eurot ning kostja hinnangul on ebatõenäoline, et tooted tarvitatakse ära ühe kuu jooksul. Kuigi

ravimite all on hageja juba välja toonud xxxx raviga seonduvad kreemid, on ta hügieenitoodete all

uuesti märkinud xxxx raviga seonduvad kulud, kuid ühtegi ostutšekki lisatud ei ole. Hageja esitatud

ostutšekkide kohaselt on oktoobris 2024.a. ostetud riideid kogusummas 91,93 eurot. Osade tšekkide

puhul ei ole võimalik aru saada, mis kaubaartiklitega on tegemist, samuti ei ole teada, kes on ostja.

Ilmselge on aga see, et puudub vajadus osta igakuiselt 100 euro eest riideid. Kostja ei nõustunud

sellega, et hagejal ei ole võimalik õppimise kõrvalt teha tööd ja teenida sissetulekut. Eelkõige ongi

mittestatsionaarne õpe mõeldud töötavatele noortele, et töö kõrvalt omandada haridus. Hageja

esitatud väited koolipäevade pikkuse ja õppetöö mahukuse osas on paljasõnalised ja esitatud

koolitõendis ei kajastu. Isegi kui nõustuda, et täistööajaga töötamine võib olla raskendatud, siis

osalise tööajaga töötamine oleks igati võimalik. Selles osas on hageja esitatud seisukohad ja tõendid

vasturääkivad, kuna hageja on üritanud kandideerida erinevatele klienditeenindaja ametikohtadele.

Järelikult pidas hageja õppimise kõrvalt töötamist võimalikuks. Arusaamatu on, miks ei ole hageja

ennast töötuna arvele võtnud, kuna töötukassa kaudu on võimalik teha erinevaid nn tööampse ja

saada pidevalt infot vabadest talle sobivatest töökohtadest. Hetkel vajatakse osalise tööajaga

nõudepesijat ja köögi abitöölist kahes ettevõttes, nõutav on põhiharidus. Vähetähtis ei ole käesoleval

juhul ka see, et hageja lõpetas põhikooli juba 2022.aastal, kuid järgneva 2 aasta jooksul ei asunud ei

õppima ega ka töötama. Kuigi hageja viitab erinevatele terviseprobleemidele, mille tõttu tal ei ole

võimalik kõiki töid teha, ei ole ta ka selle kohta esitanud ühtegi tõendit. Tulenedes eeltoodust on

kostja veendunud, et soovi korral on hagejal võimalik tööd leida ja õppimise kõrvalt endale

ülalpidamist teenida. Suvekuudel on aga hagejal võimalik töötada täistööajaga. Hageja heitis kostjale

ette, et viimane ei ole hagejale peale 18-aastaseks saamist mistahes viisil ülalpidamist andnud.

Hageja sai 18-aastaseks xxxx, õppima asus aga alles 01.09.2024. Kostja leiab, et ta ei olnud

kohustatud toetama täisealiseks saanud hagejat, kes ei õppinud ning kostjat selles süüdistada on

alusetu. Kostja selgitas esitatud pangakontoväljavõtte osas seda, et konto on küll abikaasa M. L.

nimel, kuid sinna laekub kostja igakuine töötasu 1395 eurot. Sellelt kontolt tasub kostja korteriühistu

maksed keskmiselt 160 eurot kuus, elektrienergia eest 120 eurot (AS Alexela, Enefit ja Energia OÜ)

ning kütuse eest keskmiselt 150 eurot, lisaks osaliselt pere toidukulud ca 100 eurot. Samuti kannab

sellelt kontolt enda Xxx olevale kontole igakuiselt 550 eurot. Xxxx arvelt tasub kostja igakuiselt üüri

100 eurot, autoliisingu eest I AS-le 304 eurot, lapse maadlustrenni kuumakse 10 eurot ning muu

trenni ja võistlustega seonduv. Samuti kogub kostja nimetatud kontole raha, kuna pere plaanib osta

pangalaenuga korterit, selleks on vaja aga omalt poolt teha sissemakse. Seda ei saa kostjale ette heita.

Paraku, arvestades elukalliduse tõusu, käesoleval ajal kostjal enam igakuiselt kogumiseks ei ole

võimalik raha kõrvale panna. Igasugune vara kostjal puudub. Peres on kokku lepitud, et suurema osa

muudest kuludest (toidu, majapidamise, riiete, ravimite, vaba aja jms. eest kannab kostja abikaasa.

Samas on mõlemal vanemal kohustus üleval pidada ka oma alaealisi lapsi. Riigikohus on asunud

seisukohale, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis. Seega

kulub kostjal oma kahe alaealise lapse ülalpidamiseks igakuiselt 575,44 eurot (RK lahend nr 2-15-

15909 p 12). Kostja igakuised vajalikud kulud on seega 934 eurot (160+120+150+100+100+304)

ning lisaks peaks kostja kandma laste ülalpidamiskulud kokku summas 575,44 eurot, kuid kostja

sissetulekutest sellest ei piisa ning ülejäänud osas rahuldab laste vajadused nende ema. Hageja nõude

rahuldamisel jäävad aga kostja alaealised lapsed ilmselgelt oluliselt vähem kindlustatuks võrreldes

hagejaga (dtl 202-205).

6. 20.01.2025 vastus märkis kostja täiendavalt, et hageja kontole on erinevatelt isikutelt laekunud

perioodil 01.02.-13.12.2024 rahalisi vahendeid kokku 5896.55 eurot, so keskmiselt 536 eurot kuus.

Hageja ema poolt tehtud ülekanded moodustavad sellest väikese osa. Hageja väitel on tema

ravikulud seoses tervisliku seisundiga võrreldes 24.10.2024 esitatud seisukohaga suurenenud. Hageja

avaldab, et talle on määratud seoses kroonilise nahahaigusega solaarium ja kosmeetilised

protseduurid ning ta peab käima xxxx nõustamisel. Eelpoolnimetatu ei kajastu mitte üheski hageja

poolt esitatud dokumendis. Perearsti poolt väljastatud tõendist nähtuvalt on viimane nahahaiguste

arstile pöördumine olnud 29.01.2024, so 1 aasta tagasi, seega järelikult xxxx ägenenud ei ole.

Perearsti poolt on kirjutatud 3-kordne retsept xxxx raviks – xxxx geel. See on kogu ravi, mida hageja

hetkel vajab. Samas tekitab isegi selle geeli vajadus kahtlusi, kuna hageja poolt 24.10.24 esitatud

tõendist nähtuvalt on nimetatud ravim jäänud hageja poolt korduvalt välja ostmata ning retsept on

aegunud. Ülejäänud pöördumised on seotud viirushaiguste ja põlveliigese valuga seoses. Seega ei ole

hageja väide, et tema ravikulud on suurenenud, asjakohane ja põhjendatud. Ülejäänud osas

seonduvalt ravikuludega jääb kostja 13.01.2025 avaldatud seisukoha juurde. Hageja esitatud

tõenditest nähtuvalt on tema ema 2024. aasta töötasu kokku 13 009.83 eurot. Hageja on aga jätnud

tähelepanuta, et Maksu- ja Tolliamet tagastas tulumaksu summas 534.59 eurot ning Tervisekassa

poolt on makstud haigushüvitist kokku 510.05 eurot. Seega on aasta tuluks 14 054.47 eurot, mis teeb

ühe kuu sissetulekuks 1171.21 eurot. Olulistes summades on hageja emale teinud ülekandeid ka R.

R., ainuüksi augustis 2024 summas 490 eurot. Konto väljavõttest nähtuvalt on hageja emale augustis

2024 teinud R. J. ülekande summas 50 eurot küttepuude ostmiseks. Seega ei vasta tõele hageja poolt

24.10.24 esitatud arvestus küttepuudele kuluva summa osas. Kostja ei nõustu hageja poolt märgituga,

et hageja ema on võtnud laenu oma emalt küttepuude ostmiseks ja sõiduauto remondiks. Konto

väljavõttest nähtuvalt on S. J. poolt teostatud küll ülekandeid selgitusega „autoremont“ ja „ülekanne

-abi“, kuid eelneva põhjal ei saa hageja väita, et tegemist oleks laenuga. Arvestades hageja emale

lisaks töötasule täiendavalt laekuvaid summasid, on ilmne, et tema käsutuses on rahalisi vahendeid

samas summas või isegi rohkem kui kostjal. Oluline on siinjuures aga see, et hageja emal kuluvad

rahalised vahendid kahe isiku vajaduste rahuldamiseks, kostja peaks aga koos hagejaga üleval

pidama nelja isikut. Hageja on jätnud tähelepanuta, et talle laekub peretoetus summas 80 eurot ning

selle arvelt on osaliselt tema vajadused kaetud. Seega tuleks esmalt nimetatud summa hageja

põhjendatud kulutustest maha arvestada (dtl 373-375).

Kohtuotsuse põhjendused

7. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja tõenditega, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt.

8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt

määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus

hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma

siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1

kohaselt.

9. Kohtuotsuse tegemisel juhindub kohus perekonnaseaduse (PKS) § 96 lg 1 ja § 97 p 2 sätetest,

mille kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või

kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni, oma

täisealiselt esimese astme ülenejalt sugulaselt, kelleks kostja oma lapsele on. PKS § 99 lg 1

sätestatust, mille kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud

isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning sama §-i lõikest 2, mille kohaselt tuleb

ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestada õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema

võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi. PKS § 100 lg

1 sätetest, mille kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena).

Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-119-15 p-is 10 osundanud, et „Erinevalt alaealisest lapsest, kelle

puhul eeldatakse, et ta ei suuda endale ise eluks vajalikke vahendeid hankida, saab täisealiseks

saanud isiku puhul eeldada, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise. Üksnes juhul, kui

täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva

põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib isikul õigus nõuda

ülalpidamist. Seejuures sõltub ülalpidamise ulatus isiku abivajaduse ulatusest.“ PKS § 105 lg 3

kohaselt peavad vanemad võrdväärse sissetuleku ja varalise seisundi korral andma lapsele võrdsetes

osades ülalpidamist

10. Rahvastikuregistri väljavõttest nähtuvalt sai hageja täisealiseks xxxx (sündinud xxxx) ja hageja

vanemateks on K. J. ja R. L. (kostja) (dtl 9). Vaidlustamata asjaoluna elab hageja kostjast (isast)

eraldi ja on oma ema K. J. ülalpidamisel. Hageja õpib alates 01.09.2024 Xxxx, mis on tõendatud

08.10.2024 Xxxx väljastatud tõendiga nr 4-19/24/101. Hageja õpib gümnaasiumi riiklikul õppekaval

(õppekood xxxx) esimesel kursusel, mittestatsionaarses õppes ning nominaalseks õppeajaks on kolm

aastat ja õpingute eeldatav lõpetamise aeg on 01.09.2027 (dtl 165).

Hagejal kinnis- ja vallasvara ei ole. Kontoväljavõtetega (dtl 27-45; dtl 278-296; 270-277; 297-303)

on tõendatud, et hagejal ei ole püsivat sissetulekut. Eraisikutelt hageja kontole laekunud summasid

kohus hageja sissetulekuks ei loe. Hageja on piisavalt põhistanud, et tal ei ole olnud võimalust

õppetöö kõrvalt enesele hankida sissetulekut (arvestades siinjuures, et hageja omandab ametikoolis

ka keskharidust, siis on õppetöö kohtu hinnangul ka mahukam). Kostja vastuväidetele vastusena

märgib kohus, et tööampsude tegemine ei oleks kooliaasta käigus võimalik, ilma et see kahjustaks

õpinguid. Seadusandja ei ole elatise maksmist pannud sõltuma koolivaheaegadest või muudest

õpivabadest perioodidest. PKS § 97 p 2 alusel ülalpidamise saamiseks peab olema täidetud kaks

tingimust: ülalpidamist nõudev laps peab omandama põhi-, kesk- või kõrgharidust või õppima

kutseõppe tasemeõppes ja olema saanud täisealiseks. Seega on lapsel õigus saada ülalpidamist, kui ta

õpib ja on täisealiseks saanud. Puudub alus välistada elatise maksmine suveperioodil (vt tsiviilasjas

nr 2-20-3749 Tartu Ringkonnakohtu 07.09.2021 otsuse p 12). Seega on hageja PKS § 97 p 2 kohaselt

õigustatud elatist nõudma ja kostja on kohustatud PKS § 96 alusel ülalpidamist andma.

11. Hageja nõuab kostjalt alates 01.09.2024 elatist 250 eurot kuus kuni hageja 21-aastaseks

saamiseni (dtl 120). Hagejal lasub elatise saamiseks PKS § 99 ja TsMS § 230 lg 1 järgi oma

vajaduste osas tõendamiskoormis (Riigikohtu 19. oktoobri 2015. a määrus nr 3-2-1-119-15, p 10).

Kostja vastuväited on asjas kokkuvõtvalt järgnevad: hageja kulud on ülemäärased ja tõendamata;

kostjal on kaks alaealist last ja neil on ülalpidamise saamisel eelisõigus; kostja majanduslik olukord

ei võimalda hagejale elatist tasuda; hagejal on võimalik mittestatsionaarse õppe kõrvalt ja suvel tööle

asuda ja end ise ülal pidada.

12. Hageja on esile toonud, et tema igakuised kulud on 540 eurot kuus. Elatise suuruse

kindlaksmääramisel tuleb hinnata, kas hageja loetletud kulud on põhjendatud ja tõendatud.

Hageja vajaduste loetelu ühes kalendrikuus on järgmised:

-eluasemekulud (elekter, vesi, küte, prügi) 100 eurot kuus. K.J. on ülekannetest nähtuvalt küttepuude

ostmiseks saanud S. J.lt rahalisi vahendeid. Kohus leiab, et hageja ema K. J. pangakontoväljavõttega

(dtl 305-351) on eluasemekulud tõendatud ja need ei ole ülemäärased.

-toidukulu 150 eurot kuus. Kohus on seisukohal, et toidukulu 150 eurot kuus on mõistlik ja

põhjendatud, arvestades praegusel ajal olevalt toiduhindade tõusu.

-hariduse kulu (õppetööks vajalikud vahendid: vihikud, raamatud, töövihikud, kirjatarbed, arvuti,

mida hageja vajab õppetööks) 30 eurot kuus. Tegemist on vajaduspõhise kuluga, mis ei ole iga isiku

puhul üldteada. Vastavat kulu ei ole hageja tõendanud ning kohus kulu ei arvesta.

-tervishoiukulud 50 eurot kuus eurot (hageja selgituste järgi ravimid/kreemid 62,31 eurot). Hageja

ega hageja ema K. J. pangakontoväljavõtetest ei nähtu, et igakuiselt oleks vastavat kulu (so sellises

summas) järjepidevalt kantud. Apteekides teostatud maksete selgitustest ei nähtu, mida täpsemalt ja

kellele tegelikkuses osteti. Terviseportaali.ee väljavõtted (dtl 141-144; dtl 145-150) ja 13.01.2025

arstitõend (dtl 369-370) ei tõenda ravimitele minevaid kulusid. Samas on üldteada, et kõik inimesed

tarvitavad aeg-ajalt ravimeid, vitamiine ja käivad arstil. Seega loeb kohus põhjendatuks

tervishoiukulu kohta 20 eurot kuus.

-transpordikulu (sõit kooli) 20 eurot kuus. Kohus leiab, et transpordikulu ei ole tõendatud ja seetõttu

ei kuulu tarnspordikulu arvestamisele. Hageja ja tema ema K. J. kontoväljavõtetest nähtub hulganisti

tanklates teostatud makseid ja bussi/rongipiletite ostmisi, kuid kohus ei saa eeltoodu pinnalt veel

järeldada ja tõendatuks lugeda, et tegemist oleks olnud just hageja transpordikuluga ning seejuures ei

ole hageja ka detailselt välja toonud liikumistest tulenevat transpordivajadust.

-sidevahendite kulu 20 eurot kuus. Tele2 arvest ja hagist nähtub, et tegemist on hageja

mobiiltelefoni numbriga xxxx ja mobiilipaketi kulu on ühes kuus 18,90 eurot (dtl 140), kuid

telefonikõnede kulu jm osas tõendid puuduvad (pangakontoväljavõtetest ei ole tuvastatav, milline on

hageja kulu telefonikõnede ja interneti kulu osas). Seega saab kohus põhjendatud sidevahendikuluks

lugeda 18,90 eurot kuus.

-hügieenitarvete kulu (sh šampoonid, pesukaitsevahendid, näo-ja kehahooldus, sh xxxx raviga seotud

kreemid/ toonikud), enesehoolitsus (juuksur), kodune majapidamine (nõudepesu, pesupulber,

tualettpaber) 70 eurot kuus. Asjas hageja esitatud tõenditest ei nähtu, et hagejal kuluks

hügieenitarvetele igakuiselt 70 eurot. Kohus on seisukohal, et hügieenitarvetele näidatud kulu 70

eurot on siiski ülemäärane. On selge, et vastav kulu tekib igal isikul. Kohtu hinnangul on

hügieenitarvete mõistlikuks kuluks 30 eurot kuus (12 x 30= 360 eurot aastas).

-riiete ja jalanõude kulu 100 eurot kuus. Hageja ja hageja ema K. J. pangakonto väljavõtetest ei

nähtu, et riietele ja jalanõudele oleks kulutatud igakuiselt 100 eurot. Hageja näol on tegemist

täiskasvanud isikuga, kes ei kasva oma riietest/jalanõudest välja nagu seda on alaealiste puhul ja

esemeid kasutatakse pikema aja vältel. Mõistetavalt vajab õppiv laps riideid ja jalanõusid, mistõttu

peab kohus aasta lõikes igakuiseks põhjendatud kuluks 50 eurot (so 12 x 50=600 eurot aastas).

Eeltoodu alusel loeb kohus hageja põhjendatud kulutuste suuruseks 368,90 eurot kuus. Põhikoolis,

gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppival või Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava

riigiasutuse statsionaarse õppega täienduskoolituse kursuse nimekirja arvatud keskhariduseta 19-

aastaseks saanud lapsel on õigus lapsetoetusele jooksva õppeaasta või täienduskoolituse kursuse

lõppemiseni või õpilase kooli või täienduskoolituse kursuse nimekirjast väljaarvamiseni.

Lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 80 eurot (PHS § 17 lg 2 ja 3).

PHS § 17 lg-tele 2 ja 3 tuginevalt ja hageja/hageja ema kontoväljavõtetest nähtuvalt saab hageja

lapsetoetust 80 eurot kuus. Eeltoodut tuleb elatise arvestamisel arvesse võtta. Hageja kulud on

eelmärgitust 368,90 eurot ja lapsetoetuse 80 euro arvelt tuleb vastavas summas lugeda kulud kaetuks.

Seega on kummalgi vanemal hageja ülalpidamiskohustus 144,45 eurot kuus (368,90-

80=288,90/2=144,45 eurot).

13. PKS § 105 lg 3 kohaselt mitu sama astme sugulast täidavad ülalpidamiskohustust osavõlgnikena.

Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise

seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. PKS § 98

näeb ette, et kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohustuslane ei ole

võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis eelistatakse alaealist last teistele lastele, lapsi

kaugema astme alanejatele sugulastele, alanejat sugulast ülenejale sugulasele ning ülenejate

sugulaste puhul lähema astme sugulast kaugema astme sugulasele.

Vaidlustamata asjaoluna on kostjal kaks ülalpeetavat R. L. (sündinud xxxx) (dtl 110) ja R. L.

(sündinud xxxx) (dtl 111). Kostja elab üürikorteris (dtl 263). Kostja töötab M OÜ-s xxxx (dtl 192) ja

kostja igakuiseks töötasuks on 1395,83 eurot (dtl 212, dtl 216, dtl 221, dtl 226, dtl 232, dtl 238, dtl

242, dtl 247, dtl 256, dtl 260, dtl 251 1195,83 eurot töötasu ja sõidukompensatsioon 200 eurot).

Kostja omab sõidukit Ford Kuga registrimärgiga xxxx, esmane registreering 29.03.2018 (dtl 189).

Kostja on väitnud, et tema igakuised kulud on kokku 934 eurot (lapse trennikulu 10 eurot,

üürikorteri kommunaalkulud 160 eurot, elekter 120 eurot, kütus 150 eurot, korteri üürikulu 100

eurot, autoliising 304 eurot, osalises ulatuses pere toidukulu 100 eurot). Kostja on esitanud asjas

kulude tõendamiseks enda ja oma abikaasa M. L. pangakontoväljavõtted.

Kostja abikaasa M. L. pangakontol kajastuvalt on korteri kommunaalkulud kokku 1908 eurot/11

kuud (veebruar 2024-detsember 2024)=173,45 eurot kuus/4 isikut=43,36 eurot on kostja kulu osa

(dtl 213, dtl 217, dtl 222, dtl 226, dtl 232, dtl 238, dtl 243, dtl 247, dtl 251, dtl 256, dtl 261);

elektrikulu on kokku 637,10/11 kuud (veebruar 2024-detsember 2024)=57,92 eurot/4 isikut= 14,48

eurot on kostja kulu osa (dtl 213, dtl 217, dtl 221, dtl 222, dtl 227, dtl 232, dtl 239, dtl 247, dtl 251,

dtl 256, dtl 261). Kostja Xxxx kontoväljavõttest nähtuvalt kannab kostja igakuiselt lapse R. L.

trennikulu 10 eurot (10/2= 5 eurot kuus on kostja osa); üüri tasub kostja kuus 100 eurot/4 isikut=25

eurot on kostja osa; laenumaksed on kokku 3033,22/11kuud=275,74 eurot kuus keskmiselt; Elisa

Eesti AS-ile sidekulu on kuus ca 6 eurot (dtl 208-211). Kostja ei ole selgitanud ega viidanud

tõenditele, mil põhjusel on igakuine kütuse kulu 150 eurot, mistõttu kohus vastavat kulu ei arvesta.

Eeltoodud kulud on kokku 369,52 eurot.

M. L. on igakuiselt teinud kostjale ülekandeid ca 550 euro ulatuses (dtl 208-211). Kostja Xxxx konto

algjääk oli 01.02.2024 seisuga 1761 eurot ja kontojääk oli seisuga 13.12.2024 2271 eurot.

04.02.2024-11.12.2024 perioodil oli laekumisi 6824,48 eurot ning väljaminekuid 6314,48 eurot,

mille tulem on +510 eurot (dtl 211).

Hageja ema K. J.l on ülalpidamisel hageja. K. J. omab kinnistut registriosa nr xxxx, asukohaga,

Xxxx, kinnistut koormab Xxxx AS kasuks hüpoteek 1 100 000 EEK, dtl 186-187), sõidukit Mazda

CX-5, registrimärgiga xxxx, esmane registreering 31.01.2013 (dtl 190), kostja töötab A AS-is (dtl

177). K.J. sissetulekud on olnud perioodil veebruar 2024 kuni detsember 2024 13 798,87 eurot/11

kuud= 1254,44 eurot kuus (kontolt nähtuvaid eraisikute laekumisi kohus ei arvesta, sest tegemist ei

ole sissetulekutega) (305, dtl 309, dtl 315, dtl 49, dtl 51, dtl 52, dtl 56, dtl 60, dtl 61, dtl 65, dtl 332,

dtl 68, dtl 340, dtl 345, dtl 348, dtl 349, dtl 350). Kohus kontrollis K. J. pangakontoväljavõtteid ja

neist tuleneb, et hageja ema kulud on siiski oluliselt suuremad, kui kostjal.

Kohtu hinnangul on kostja majanduslik olukord asjas esitatud tõendite põhjal kokkuvõtvalt hageja

emast parem. Kostja on märkinud, et pangakontol olev raha on kogutud korteri ostmiseks. Kohus

märgib siinkohal, et kostjal tuleb eeskätt täita oma kohustused ülalpeetava(te) ees.

Kohus leiab, et kostjal saadavast töötasust ja Xxxx kontol olevatest rahalistest vahenditest (2271

eurot) on kostjal võimalik hagejale maksta elatist 144,45 eurot kuus (kostja töötasu 1395,83 eurot

kuus, 2 ülalpeetavat 287,72+244,56=miinimummääras elatis elatiskalkulaatori järgi (periood

01.04.2024-31.03.2025) 532,28 eurot; 1395,83-532,28-144,45=719,10 eurot jääb kostjale enda

ülalpidamiseks ja muude kulude kandmiseks).

14. Eeltoodu alusel, kohus rahuldab hagi osaliselt. Kohus mõistab R. L.elt K. L.e kasuks välja alates

01.09.2024 elatise 144,45 eurot kuus kuni K. L.e kutseõppe tasemeõppe õpingute lõpetamiseni, kuid

mitte kauemaks kui K. L.e 21-aastaseks saamiseni.

15. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise

viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus rahuldab hageja taotluse ja määrab TsMS §

445 lg 1 kohaselt kindlaks täitmiskorra. Kohus määrab, et kostjat tuleb kohustada tasuma hagejale

väljamõistetud elatis hageja arveldusarvele nr xxxx. Väljamõistetud elatis tuleb kostjal tasuda

hagejale igakuiselt 10. kuupäevaks.

16. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on

tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva

ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete

kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa.

Tulenevalt eeltoodust on tsiviilasja hinnaks 2250 eurot (9 x 250=2250 eurot).

17. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude

kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Ülalpidamisasjas

kannab kumbki pool oma menetluskulud ise (TsMS § 164 lg 1; RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160, p

21). TsMS § 164 lg 1 tulenevalt jäävad menetluskulud poolte endi kanda. Asjas ei esine asjaolusid,

mis tingiksid TsMS § 164 lg-s 1 sätestatud menetluskulude jaotuse üldreeglist kõrvale kaldumise või

annaksid alust järeldada, et kulude poolte endi kanda jätmine ei oleks õiglane või esineksid TsMS §

164 lg-s 3 sätestatud asjaolud. Kuivõrd kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, ei ole vajalik

menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.

18. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaire Pullerits

Kohtunik