2-23-17716/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Aleksandr Kondrašov

Otsuse tegemise aeg ja koht

31.03.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-17716

Tsiviilasi

Y.W (W) hagi I.I.U vastu töölepingu erakorralise

ülesütlemise

tühisuse

tuvastamiseks,

hüvitiste

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

27 269,68 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Y.W (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Siret Saks

Kostja I.I.U (registrikood xxxxx), lepinguline esindaja

Anastassia Rumjantseva

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Y.W hagi I.I.U vastu.

2. Tuvastada 08.06.2023 Y.W ja I.I.U vahel 01.06.2022 sõlmitud töölepingu erakorralise

ülesütlemise tühisus.

3. Lõpetada Y.W ja I.I.U vahel 01.06.2022 sõlmitud tööleping TLS § 107 lg 2 alusel alates

08.07.2023.

4. Mõista I.I.U-lt Y.W kasuks välja TLS § 109 lg 1 alusel hüvitis 13 800 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivis 2327,84 eurot ja viivis põhinõudelt (13 800 eurot) VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 31.03.2025 kuni põhinõude täitmiseni.

5. Mõista I.I.U-lt Y.W kasuks välja konkurentsipiirangu kokkuleppest kinnipidamise eest

hüvitis 9200 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 1551,90 eurot ja viivis põhinõudelt

(9200 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 31.03.2025 kuni

põhinõude täitmiseni.

6. Lõpetada menetlus Y.W järgmistes nõuetes:

6.1.

Mõista I.I.U-lt Y.W kasuks välja TLS § 109 lg 1 järgselt hüvitiselt viivis VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 08.07.2023 kuni 07.11.2023.

6.2.

Mõista I.I.U-lt Y.W kasuks välja konkurentsipiirangu hüvitiselt 4600 eurot (periood

08.07.2023–07.08.2023) ja hüvitiselt 4600 eurot (periood 08.08.2023–07.09.2023) viivis VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 08.08.2023 kuni 07.11.2023 ja alates

08.09.2023 kuni 07.11.2023.

7. Jätta menetluskulud I.I.U kanda. Mõista I.I.U-lt Y.W kasuks välja menetluskulud

6025,40 eurot (koos käibemaksuga). Käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni tuleb I.I.U-l tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest (31.03.2025). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja poolte seisukohad

1. Y.W (hageja/töötaja) esitas 07.07.2023 töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse I.I.U

(kostja/tööandja) vastu paludes tuvastada töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus, lõpetada

tööleping ning mõista tööandjalt välja töölepingu seaduse (TLS) § 109 lg 1 alusel hüvitis 13 800

eurot. Avaldaja esitas 07.08.2023 TVK-le avalduse mõista tööandjalt välja viivis TLS § 109 lg 1

järgselt hüvitiselt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

08.07.2023 kuni põhinõude täitmiseni. Lisaks palus töötaja 07.08.2023 avalduses mõista

tööandjalt välja hüvitis konkurentsipiirangu kokkuleppest kinnipidamise eest 9200 eurot ja viivis

hüvitiselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 08.08.2023 kuni põhinõude

täitmiseni. Tööandja esitas 26.07.2023 TVK-le avalduse paludes mõista töötajalt välja leppetrahv

20 000 eurot.

2. TVK rahuldas 22.11.2023 otsusega töötaja avalduse. TVK tuvastas hageja ja kostja vahel

sõlmitud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse ning lõpetas lepingu alates 08.07.2023.

TVK mõistis kostjalt hageja kasuks välja TLS § 109 lg 1 alusel hüvitise 13 800 eurot ja hüvitise

konkurentsipiirangu kokkuleppest kinnipidamise eest 9200 eurot. TVK mõistis kostjalt hageja

kasuks välja summalt 23 000 eurot viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

08.11.2023 kuni põhinõude täitmiseni. TVK jättis rahuldamata tööandja avalduse leppetrahvi

väljamõistmiseks.

3. Tööandja esitas 15.12.2023 Harju Maakohtule taotluse vaadata töötaja poolt TVK-le esitatud

avaldus läbi hagimenetluse korras hagina.

4. Hageja esitas 26.01.2024 Harju Maakohtule hagiavalduse paludes tuvastada hageja ja kostja

vahel sõlmitud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus, lõpetada tööleping, mõista kostjalt

TLS § 109 lg 1 alusel välja hüvitis 13 800 eurot, viivis hüvitiselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates 08.07.2023 kuni põhinõude täitmiseni, hüvitis konkurentsipiirangu

kokkuleppest kinnipidamise eest 9200 eurot ja viivis hüvitiselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates 08.08.2023 kuni põhinõude täitmiseni.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 01.06.2022 töölepingu, mille alusel asus hageja kostja

juurde tööle vanem Androdi arendaja ametikohale. Kostja ütles 08.06.2023 avaldusega

töölepingu erakorraliselt üles põhjendades seda töötaja töövõime vähenemisega. Töölepingu

ülesütlemine on tühine. Tööandja ei ole avaldust põhjendanud ja töötajale ei ole teada, milles

seisneb töövõime vähenemine. Kostja väited, et hageja ei ole tööülesannetega toime tulnud, on

tõendamata. Töötaja töövõime ei ole vähenenud. Hageja viibis ajavahemikul 18.05.2023–

04.06.2023 ja 07.06.2023–19.06.2023 haiguslehel, kuid haiguslehel viibimine sedavõrd lühikese

aja vältel ei ole käsitletav töövõime vähenemisena. Tööandja ei ole töösuhte lõpetamisel

kaalunud töötajale täiendõppe korraldamist ega pakkunud teist tööd, või põhjendanud, miks teise

töö pakkumine ei ole töötaja puhul võimalik. Töölepingu ülesütlemisele ei ole tööandja hoiatust

eelnenud.

Töötaja palub kohtul tuvastada töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse ja lõpetada

töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Hageja palub

kohtul mõista kostjalt välja TLS § 109 lg 1 alusel hüvitise kolme kuu keskmise töötasu ulatuses

13 800 eurot ja viivise hüvitiselt seaduses sätestatud määras.

Pooled leppisid töölepingus kokku konkurentsipiirangu kohaldamises pärast töösuhte lõppemist.

Kostja on küll väitnud, et kokkuleppe on tühine, kuid tööandja ei saa kokkuleppe tühisusele

tugineda. Töötaja on töösuhte lõppemise järel kokkulepet täitnud. Hageja palub kohtul mõista

kostjalt välja konkurentsipiirangu kokkuleppe täitmise eest hüvitise 9200 eurot ja viivise

hüvitiselt seaduses sätestatud määras.

5. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja selgitas, et ta ütles töölepingu erakorraliselt üles töötaja töövõime vähenemise tõttu.

Kostja tegi 17.03.2023 hagejale ülesandeks integreerida V2Ray tehnoloogia olemasolevasse

SOLAR dVPN mobiilirakendusse, lisades programmikoodi juba valmisolevate kolmandate

osapoolte avatud lähtekoodiga komponendid. 17.04.2023 hageja esitas täiendavad küsimused

ülesande kohta, mis näitab, et ülesanne oli täitmata. 17.05.2023 tunnistas hageja, et tema ei saa

tööülesandega hakkama ja palus ülesanne teisele töötajale delegeerida. Sisuliselt keeldus hageja

ülesande täitmisest. Töötaja tunnistas ka 07.06.2023, et tema ei saanud tööülesandega hakkama.

Ebaõige on töötaja väide, et tööandja ei ole talle teist tööd pakkunud. Kostja pakkus 17.04.2023

kirjavahetuses hagejale teist tööd või tööaja vähendamist. Töötajal ei ole õigust nõuda hüvitist

konkurentsipiirangu kokkuleppest kinnipidamise eest, sest kokkulepe on tühine. Hageja ei ole

tõendanud konkurentsipiirangu kokkuleppe täitmist.

Kohtu põhjendused

6. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.

7. Kohus on tuvastanud järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud:



pooled sõlmisid 01.06.2022 tähtajatu töölepingu, mille alusel asus hageja kostja juurde tööle

vanem Androidi arendaja ametikohale. Pooled leppisid kokku konkurentsipiirangu kohaldamises

pärast töösuhte lõppemist (dtl 29–35, dtl 45–49, tõlge dtl 68–74);



kostja ütles 08.06.2023 avaldusega töölepingu erakorraliselt üles (dtl 37, tõlge dtl 38).

8. Pooled vaidlevad selle üle, kas töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt on kehtiv,

kas hagejal on õigus nõuda hüvitist TLS § 109 lg 1 alusel ja hüvitist konkurentsipiirangu

kokkuleppest kinnipidamise eest. Esmalt võtab kohus seisukoha töösuhte lõpetamise

seaduslikkuse osas.

9. TLS 87 järgi võib töölepingu erakorraliselt üles öelda üksnes käesolevas seaduses ettenähtud

mõjuval põhjusel, järgides käesolevas seaduses ettenähtud etteteatamistähtaegu. TLS § 95 lg 1

esimene lause sätestab, et töölepingu võib üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

ülesütlemisavaldusega. Sama sätte lg 2 teise lause järgi peab töötaja põhjendama erakorralist

ülesütlemist. Kohus toob välja, et kuna töölepingu ülesütlemise õigust teostatakse ühe poole

tahteavaldusega, st tegemist on töösuhet lõpetava kujundusõigusega, piisab lepingu lõppemiseks

tahte väljendamisest, mis muutub kehtivaks kättesaamisega (tsiviilseadustiku üldosa seaduse

(TsÜS) § 69 lg 1 esimene lause).

10. Selleks, et töölepingu ülesütlemine oleks õiguspärane ja kehtiv, peavad olema täidetud

ülesütlemise materiaalsed (esineb ülesütlemisalus ja puuduvad ülesütlemist välistavad asjaolud)

ja formaalsed (järgitud on seaduses sätestatud ülesütlemise nõuded) eeldused.

11. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on esitanud hagejale kirjaliku avalduse töölepingu

erakorralise ülesütlemise kohta. Hageja on avalduse kätte saanud. Seega on tööandja järginud

ülesütlemise formaalset eeldust.

12. Järgnevalt hindab kohus, kas ülesütlemise materiaalsed eeldused on täidetud. Töölepingu

erakorralise ülesütlemise teates selgitas kostja, et põhjused töölepingu lõpetamiseks on välja

toodud TLS § 88 lg 1 p-s 2 (dtl 37, tõlge dtl 38). Tööandja ei ole ülesütlemise teates toonud välja

faktilisi asjaolusid, mis andsid talle aluse tööleping lõpetada. Kohtumenetluses on kostja

selgitanud, et tööandja oli 17.03.2023 andnud töötajale ülesande, mida töötaja ei ole töölepingu

ülesütlemise ajaks täitnud. Kostja selgitustest nähtuvalt ütles ta töölepingu erakorraliselt üles

sellepärast, et hageja ei ole talle antud tööülesannet täitnud. Seega võib tegemist olla olukorraga,

kus töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse tõttu

TLS § 88 lg 1 p 2 mõttes.

13. TLS § 88 lg 1 p 2 näeb ette, et tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast

tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte

jätkamist, eelkõige kui töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega ebapiisava

tööoskuse, töökohale sobimatuse või kohanematuse tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata

(töövõime vähenemine). Riigikohus on selgitanud, et kuna seaduses ei ole TLS § 88 lg 1 p-s 2

nimetatud pika aja kriteeriumi täpsustatud, hindab kohus seda konkreetse vaidluse asjaolusid

arvestades (RKTKo 28.09.2016, 3-2-1-70-16, p 12). Õiguskirjanduses tuuakse väljet, et

ühekordne või lühiajaline tööga toimetulematus ei anna tööandjale õigust töölepingu

ülesütlemiseks (E. Käärats jt. Töölepingu seadus. Selgitused töölepingu seaduse juurde. Viimati

muudetu 21.03.2024, § 88 komm. 1)

14. Kostja sõnul tegi ta 17.03.2023 kostjale ülesandeks integreerida V2Ray tehnoloogia

olemasolevasse SOLAR dVPN mobiilirakendusse, lisades programmikoodi juba valmisolevate

kolmandate osapoolte avatud lähtekoodiga komponendid. Kohtule on esitatud tööandja

17.03.2023 sõnum töötajale V2Ray tehnoloogia integreerimise kohta, kuid see ei sisalda selgeid

juhiseid (dtl 169). Kostja tunnistas TVK 08.11.2023 istungil, et ta ei ole töötajale ülesande

täitmiseks tähtaega määranud (dtl 268–271). Töötaja ja tööandja vahel toimus 17.04.2023

kirjavahetus, millest nähtuvalt arutati muude küsimuste kõrval ka 17.03.2023 hagejale antud

ülesannet. Kirjavahetuses küsib hageja kostjalt juhist ja täiendavat teavet ülesande täitmisega

seoses (dtl 170). Olukorras, kus tööandja ei ole töötajale selgeid juhiseid andnud ja ülesande

täitmise tähtaega määranud, ei saa töötajale heita ette, et 17.04.2023 seisuga ei olnud ülesanne

veel täidetud. Hageja teavitas 17.05.2023 tööandjat, et ta on läbi põlenud, et tema vaimne tervis

ei ole hea, mis mõjutab tööd (dtl 172, tõlge dlt 173; dtl 173, tõlge dtl 174). Hageja viibis alates

18.05.2023 kuni 04.06.2023 ja alates 07.06.2023 kuni 19.06.2023 haiguslehel.

15. Asja materjalidest nähtuvalt andis tööandja 17.03.2023 töötajale ülesande, mida töötaja ei ole

töösuhte lõpetamise seisuga 08.06.2023 ehk ca 2,5 kuu jooksul täitnud. Samas peab arvestama,

et kostja ei ole hagejale ülesande täitmiseks selgeid juhiseid andnud ega täitmise tähtaega

määranud. Töötaja viibis 18.05.2023–04.06.2023 ja 07.06.2023–19.06.2023 haiguslehel. Sellel

perioodil oli tal õigus keelduda töö tegemisest (TLS § 19 p 2) ja seda aega ei saa töötaja

töövõime vähenemise hindamisel arvestada. Kostja etteheide hagejale on seotud vaid 17.03.2023

ülesandega. Tööandja ei ole väitnud, et töötaja ei oleks varem ega vaidlusalusel ajal muude

töökohustustega (peale 17.03.2023 ülesande) hakkama saanud. Arvestades eeltoodud asjaolusid

kogumis on kohus seisukohal, et töötajale ei saa ette heita, et ta ei ole pikka aega tulnud toime

tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse tõttu. Kohtu hinnangul ei ole täidetud TLS § 88 lg

1 p-s 2 sätestatud eeldused töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks.

16. Enne töölepingu lõpetamist peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd.

TLS § 88 lg 2 sätestab, et enne töölepingu ülesütlemist, eelkõige käesoleva paragrahvi lõike 1

punktides 1 ja 2 nimetatud alusel, peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd.

Tööandja pakub töötajale teist tööd, sealhulgas korraldab vajadusel töötaja täiendusõppe,

kohandab töökohta või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta tööandjale

ebaproportsionaalselt suuri kulusid ning teise töö pakkumist võib asjaolusid arvestades

mõistlikult eeldada. Kohus toob välja, et kostja ei ole kohtumenetluses tõendanud, et tal ei olnud

töötajale teist sobivat tööd pakkuda või teise töö pakkumine oleks põhjustanud talle

ebaproportsionaalselt suuri kulusid või ei oleks see asjaolusid arvestades mõistlik.

17. Kostja saatis 17.05.2023 hagejale sõnumi, milles selgitas, et kui hageja tunneb, et töö teda

negatiivselt mõjutab ja hageja tunneb, et peaks midagi muutma, siis võib seda arutada, sest

leidub mitmeid võimalusi, millel on positiivne mõju hageja vaimsele heaolule. Näiteks võiks

kaaluda töötaja graafiku ja tööülesannete ulatuse muutmist, osalisele tööajale üleminekut,

lihtsamate tööülesannete andmist (dtl 172, tõlge dtl 171). Kohus leiab, et viidatud tööandja

sõnumiga ei ole võimalik TLS § 88 lg-s 2 sätestatud kohustusi täidetuks lugeda. Teise töö

pakkumine või töötaja töötingimuste muutmine peab toimuma enne töölepingu lõpetamist.

Praegu pakkus kostja erinevaid variante hageja töötingimuste muutmiseks ca pool kuud enne

töösuhte lõpetamist. Kostja ei ole tõendanud, et vahetult enne töölepingu ülesütlemist oleks ta

TLS § 88 lg 2 järgi pakkunud töötajale teist tööd või töötingimuste muutmist. Seega ei ole

tööandja töösuhte lõpetamisel TLS § 88 lg 2 järginud.

18. Enne töölepingu lõpetamist peab tööandja töötajat hoiatama. TLS § 88 lg 3 sätestab, et

tööandja võib töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles

öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise

eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel

seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Kohus toob välja, et kostja ei ole tõendanud, et

töölepingu ülesütlemisele oleks eelnenud tööandja hoiatus. Riigikohus on selgitanud, et kuna

hoiatamise eesmärk on anda töötajale võimalus oma käitumist parandada, et töösuhe saaks

jätkuda, peab hoiatuses kui tööandja tahteavalduses selgelt avalduma tahe öelda tööleping üles,

kui töötaja ei paranda oma käitumist (RKTKo 28.09.2016, 3-2-1-70-16, p 15). Kostja 17.05.2023

sõnum hagejale ei sisalda tööandja hoiatust. Tööandja ei ole töösuhte lõpetamisel TLS § 88 lg 3

järginud.

19. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et töölepingu erakorraline ülesütlemine kostja

08.06.2023 avaldusega on tühine TLS § 104 lg 1 alusel.

20. Hagiavalduses palub hageja kohtul töölepingu lõpetada. Kohus otsustab töölepingu

lõpetamise üle.

20.1.

TLS § 107 lg 1 sätestab, et kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu

ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu

tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega

lõppenud. TLS § 107 lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul lõpetab

kohus või töövaidluskomisjon tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks

lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Kohtupraktikas selgitatakse, et TLS § 107 lg 2 järgi

lõpetab kohus töölepingu kooskõlas TLS § 107 lg-ga 2 ja § 97 lg-tega 1 ja 2 ajast, kui see oleks

lõppenud etteteatamistähtaja möödumisel (RKTKo 10.10.2012, 3-2-1-82-12, p 16; RKTKo

08.09.2019, 2-17-9268, p 18.3).

20.2.

Hageja töötas 01.06.2022 sõlmitud lepingu alusel üle ühe aasta. Kostja pidi hagejale

töölepingu erakorralisest ülesütlemisest vähemalt 30 kalendripäeva ette teatama (TLS § 97 lg 2 p

2). Hageja sai ülesütlemisavalduse kätte 08.06.2023. Kui kostja oleks järginud

etteteatamistähtaega, oleks tööleping lõppenud 08.07.2023. Kohus lõpetab TLS § 107 lg 2 alusel

poolte vahel sõlmitud töölepingu alates 08.07.2023.

21. Hageja palub hagis mõista kostjalt välja TLS § 109 lg 1 alusel hüvitise töötaja kolme kuu

keskmise töötasu ulatuses 13 800 eurot (4600 eurot x 3 kuud). Kohus mõistab kostjalt hageja

kasuks TLS § 109 lg 1 alusel välja hüvitise 13 800 eurot.

22. Hageja palub hagis kohtul mõista kostjalt välja viivise TLS § 109 lg 1 järgselt hüvitiselt

alates 08.07.2023 kuni põhinõude täitmiseni. Sama nõude oli hageja esitanud 07.08.2023

avalduses TVK menetluses (dtl 63–74). TVK mõistis 22.11.2023 otsusega kostjalt välja

hüvitiselt viivise alates 08.11.2023 kuni põhinõude täitmiseni (dtl 297–305). Seega jättis TVK

hageja viivise väljamõistmise nõude osaliselt rahuldamata. Hageja ei ole kohtus vaidlustanud

TVK otsust osas, milles TVK ei mõistnud kostjalt välja viivist alates 08.07.2023 kuni

07.11.2023. Viidatud osas on TVK otsus jõustunud (töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) §

58 lg-d 1 ja 3, § 59 lg 11). Järelikult on olemas jõustunud lahend, millega hageja nõue mõista

kostjalt välja viivis TLS § 109 lg 1 järgselt hüvitiselt alates 08.07.2023 kuni 07.11.2023 on

jäetud rahuldamata. Kohus lõpetab TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel menetluse hageja nõudes mõista

kostjalt TLS § 109 lg 1 järgselt hüvitiselt välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates 08.07.2023 kuni 07.11.2023.

23. Hageja taotlusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise TLS § 109 lg 1 järgselt

hüvitiselt 13 800 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 08.11.2023 kuni

30.03.2025 kokku 2327,84 eurot (välja arvutatud www.viivisekalkulaator.ee kaudu) ja alates

31.03.2025 kuni põhinõude täitmiseni.

24. Järgnevalt lahendab kohus hageja nõude mõista kostjalt välja hüvitis konkurentsipiirangu

kokkuleppest kinnipidamise eest.

25. Pooled leppisid töölepingu p-s 34 kokku, et kaks aastat peale töölepingu kehtivuse lõppu ei

osale töötaja otseselt ega kaudselt töötajana, omanikuna, füüsilisest isikust ettevõtjana,

partnerina, direktorina, liikmena, konsultandina, agendina, asutajana, kaasettevõtjana ega muul

viisil üksi või koos teistega mis tahes äris, mis konkureerib tööandja äritegevusega mis tahes

geograafilises piirkonnas Euroopa Liidus, Ühendkuningriigis, Ameerika Ühendriikides ja

Šveitsis või nende ümbruses, kus tööandja tegeleb oma äritegevusega, või ei anna nõu või laena

krediiti, raha või tööandja mainet mis tahes füüsilisele isikule või ettevõttele või üksusele, mis

tegeleb konkureeriva äritegevusega mis tahes geograafilises piirkonnas, kus tööandja tegutseb

(dtl 29–35, tõlge dtl 68–74). Seega sõlmisid pooled konkurentsipiirangu kokkuleppe, mis peaks

kehtima pärast töösuhte lõppemist. Kohus leiab, et kokkulepe on tühine TLS § 24 lg 1 p-de 1 ja 3

alusel. Samas ei saa tööandja tugineda TLS § 24 lg-s 1 kehtestatud nõudeid rikkudes sõlmitud

kokkuleppe tühisusele, kui töötaja täidab kokkulepet (TLS § 24 lg 2). Kohus leiab, et hageja on

tõendanud, et ta on täitnud konkurentsipiirangu kokkulepet pärast töösuhte lõppemist. Töötaja on

esitanud Maksu- ja Tolliameti väljavõtte selle kohta, et ta ei ole pärast kostjaga sõlmitud

töölepingu lõppemist tööle asunud (dtl 217). Töötaja on esitanud Politsei- ja Piirivalveameti

30.08.2023 otsuse hagejale väljastatud tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamiseks kohta.

Otsusest nähtuvalt ei ole töötajal Eestis töösuhet (dtl 230–232). Kohtu hinnangul on hageja

tõendanud, et ta ei ole pärast töölepingu lõpetamist kostja konkurendi juurde tööle asunud. Seega

on hageja konkurentsipiirangu kokkulepet töösuhte lõppemise järel täitnud.

26. Pooled ei ole konkurentsipiirangu kokkuleppest kinnipidamise eest makstava hüvitise

suuruses kokku leppinud. Arvestades seda, et konkurentsipiiranguga võetakse töötajalt ära

võimalus töötada oma erialasel tööl Euroopas ja mujal maailmas, tuleb mõistlikuks hüvitiseks

lugeda igakuist töötasu 4600 eurot. Hageja palub kohtul mõista kostjalt välja hüvitise kahe kuu

eest kokku 9200 eurot (4600 eurot x 2). Kohus rahuldab hageja nõude ja mõistab kostjalt hageja

kasuks TLS § 24 lg 3 ja VÕS § 108 lg 1 alusel välja hüvitise konkurentsipiirangu kokkuleppest

kinnipidamise eest 9200 eurot.

27. Hageja palub hagis kohtul mõista kostjalt välja viivise konkurentsipiirangu hüvitiselt alates

hüvitise tasumise nõude sissenõutavaks muutumisest vastavalt 08.08.2023 ja 08.09.2023 kuni

põhinõude täitmiseni. Sama nõude oli hageja esitanud 07.08.2023 avalduses TVK menetluses

(dtl 63–74). TVK mõistis 22.11.2023 otsusega konkurentsipiirangu hüvitiselt 9200 eurot viivise

alates 08.11.2023 kuni põhinõude täitmiseni (dtl 297–305). Seega jättis TVK osaliselt

rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt välja viivis. Hageja ei ole kohtus vaidlustanud TVK

otsust osas, milles TVK ei mõistnud kostjalt välja hüvitiselt 4600 eurot viivist alates 08.08.2023

kuni 07.11.2023 ja hüvitiselt 4600 eurot alates 08.09.2023 kuni 07.11.2023. Viidatud osas on

TVK otsus jõustunud (töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 58 lg-d 1 ja 3, § 59 lg 11).

Järelikult on olemas jõustunud lahend, millega hageja nõue mõista kostjalt välja viivis

konkurentsipiirangu hüvitiselt 4600 eurot alates 08.08.2023 kuni 07.11.2023 ja viivis

konkurentsipiirangu hüvitiselt 4600 eurot alates 08.09.2023 kuni 07.11.2023 on jäetud

rahuldamata. Kohus lõpetab TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel menetluse hageja nõudes mõista kostjalt

konkurentsipiirangu hüvitiselt 4600 eurot (periood 08.07.2023–07.08.2023) ja hüvitiselt 4600

eurot (periood 08.08.2023–07.09.2023) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates 08.08.2023 kuni 07.11.2023 ja alates 08.09.2023 kuni 07.11.2023.

28. Hageja taotlusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise konkurentsipiirangu

kokkuleppest kinnipidamise hüvitiselt 9200 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates 08.11.2023 kuni 30.03.2025 kokku 1551,90 eurot (välja arvutatud

www.viivisekalkulaator.ee kaudu) ja alates 31.03.2025 kuni põhinõude täitmiseni.

29. Kuigi kohus on osaliselt lõpetanud menetluse hageja nõudes mõista kostjalt välja viivis,

rahuldatakse kõik muud hageja nõuded täies ulatuses. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta

täies ulatuses kostja kanda (TsMS § 162 lg 1).

30. Hageja esitas menetluskulude nimekirjad 19.04.2024 ning 26.02.2025. 19.04.2024

menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks tasu Advokaadibüroo TGS Baltic

AS poolt osutatud õigusabi eest summas 4768,80 eurot (koos käibemaksuga). Menetluskulude

nimekirja kohaselt on hagejale osutanud õigusabi vandeadvokaat Siret Saks keskmise

tunnihinnaga 200 eurot (tunnihind KM-ta) ning kokku on hageja lepingulisel esindajal kulunud

19,8 töötundi. 26.02.2025 menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejal lisaks 19.04.2024

esitatud taotlusele tekkinud menetluskulud summas 1256,60 eurot (koos käibemaksuga). Pärast

19.04.2024 kuupäeva on lepingulise esindaja teinud menetlustoiminguid tunnihindadega 200

eurot ja 220 eurot (ilma käibemaksuta) kokku mahus 4,9 tundi. Hageja on kinnitanud, et

õigusabikulud on esitatud käibemaksuga, kuna hageja on eraisik ja ei ole

käibemaksukohustuslane. Hageja kinnitas, et menetluskulud on kantud seoses käesoleva

kohtuasjaga.

31. Esmalt märgib kohus, et TVK menetluses kantud kulude näol on tegemist kohtuväliste

kuludega TsMS § 138 lg 1 ja § 144 p 4 kohaselt.

32. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt osutati hagejale õigusabiteenust 2024. a tunnihinnaga

200 eurot (käibemaksuta) ning 2025. a tunnihinnaga 220 eurot (käibemaksuta). Kohus leiab, et

arvestades käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust, samuti esindaja kvalifikatsiooni, on

hagejale õigusabi osutamisel rakendatud lepingulise esindaja tunnitasumäärad mõistlikud,

põhjendatud ja vajalikud. Kohus leiab, et tunnitasumäärad on kooskõlas turu keskmise tasuga, on

käesoleva vaidluse sisu arvestades mõistlik ning nimetatud tunnitasumäärasid on peetud

mõistlikuks ka kohtupraktikas.

33. 19.04.2024 ja 26.02.2025 menetluskulude nimekirjade kohaselt on hagejale käesoleva asja

raames osutatud õigusabiteenust kokku 24,7 tundi (19,8 + 4,9). Hinnates ja analüüsides hageja

menetluskulude nimekirjades välja toodud lepingulise esindaja menetlustoiminguid ja neile

kulunud aega, samuti arvestades tsiviilasja keerukust, sisu ja mahtu ning kõikide tsiviilasjas

tehtud menetlustoimingutega, esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga, asub kohus

seisukohale, et hageja menetluskulude nimekirjas kajastuvad menetlustoimingud ning neile

kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik.

34. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja lepingulise esindaja

menetlustoimingud on põhjendatud ja vajalikud ajamahus kokku 24,7 tundi.

35. Hageja on kinnitanud, et ta ei saa menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS §

174 lg 10). Kohus peab põhjendatuks menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga. Kohus

arvestab, et käibemaksu määr oli 20% kuni 31.12.2023 ning 22% alates 01.01.2024.

36. Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 6025,40 eurot (koos

käibemaksuga), mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt hageja kasuks välja mõista.

37. Hageja taotlusel märgib kohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni

tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

38. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos

menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS

§ 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Aleksandr Kondrašov

kohtunik