3-25-497/15 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

31.03.2025 Tallinn

Haldusasja number

3-25-497

Haldusasi

EKT Teed OÜ kaebus Riigihangete vaidlustuskomisjoni

17.02.2025 otsuse vaidlustusasjas nr 14-25/287982

tühistamiseks ning Transpordiameti kohustamiseks viima

Transpordiameti korraldatava riigihanke viitenumbriga 287982

„Viljandi hooldepiirkonna riigiteede korrashoid aastatel 2025-

2030“ alusdokumendid õigusaktidega vastavusse

Menetlusosalised

Kaebaja – EKT Teed OÜ, volitatud esindaja vandeadvokaat

Helena Noot

Vastustaja – Transpordiamet, volitatud esindaja Ege Stiina

Järvmägi

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Lubada EKT Teed OÜ-l minna haldusasjas nr 3-25-497 esitatud kohustamisnõudelt üle

tuvastamisnõudele tuvastada riigihankes nr 287982 avaldatud alusdokumentide õigusvastasus

kaebuses vaidlustatud osas.

2. Jätta EKT Teed OÜ kaebus rahuldamata.

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul

arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 10.04.2025.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Transpordiamet (hankija, vastustaja) avaldas 10.12.2024 riigihangete registris avatud

hankemenetlusega riigihanke viitenumbriga 287982 „Viljandi hooldepiirkonna riigiteede

korrashoid aastatel 2025-2030“ (riigihange). Riigihankes pakkumuste esitamise tähtaeg oli

28.01.2025 kell 13.00.

2. EKT Teed OÜ (kaebaja) esitas 20.01.2025 Riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO)

vaidlustuse riigihanke alusdokumentidele koos taotlusega riigihanke menetluse peatamiseks.

3. VAKO rahuldas 24.01.2025 otsusega vaidlustusasjas nr 14-25/287982 kaebaja taotluse

menetluse peatamiseks, peatades riigihanke.

4. VAKO jättis 17.02.2025 otsusega vaidlustusasjas nr 14-25/287982 kaebaja vaidlustuse

rahuldamata. VAKO leidis kokkuvõtvalt järgmist: a) hankija on määranud riigihanke eeldatava

1(7)

maksumuse lähtudes Eesti erinevate hooldepiirkondade asjakohaste/analoogsete teenuste

maksumusest. Kaebaja poolt esitatud arvestused ei ole lõpuni läbinähtavad. Turuhinnana ei saa

käsitleda ühe pakkuja poolt täidetava lepingu maksumust. Puudub põhjendatud kahtlus, et hankija

on eksinud riigihanke eeldatava maksumuse määramisel; b) indekseerimise kehtestamine RHAD-

is on hankija õigus, mitte kohustus. Indekseerimist ei pea korraldama konkreetsele pakkujale või

pakkujatele kõige soodsamatel tingimustel. Pakkujal puudub õigus sellist hüvitamist nõuda. RHS

ei anna pakkujale õigust nõuda, et hankelepingu tingimuste koostamisel tuleks esikohale seada

tema huvid. Sätestades hankelepingu p-s 7.4 jj indekseerimise korra, ei ole hankija pannud

pakkujatele mingeid kohustusi. Sätted näevad ette võimaluse hinna korrigeerimiseks hankelepingu

täitmisel; c) kõik TK p-d 1.5.1-1.5.7, 1.8.4, 1.9.3 ja 1.16.1 sisaldavad töid, mille sisu on TK-s

kirjeldatud arusaadavalt. Ei saa olla mõistlikku vaidlust, et hankija aukude parandamise tegelikke

mahtusid praegusel hetkel ei tea, st kaebaja nõuab RHAD täiendamist andmetega, mida hankijal

mõistlike pingutuste juures olemas olla ei saa. Analoogne vaidlus toimus poolte vahel seoses

Jõgeva piirkonna hooldustöödega haldusasjas nr 3-23-2547, kus kaebaja poolt esitatud kaebus jäi

rahuldama.

5. Kaebaja esitas 27.02.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse Riigihangete vaidlustuskomisjoni

17.02.2025 otsuse vaidlustusasjas nr 14-25/287982 tühistamiseks ning Transpordiameti

kohustamiseks viima Transpordiameti korraldatava riigihanke viitenumbriga 287982 „Viljandi

hooldepiirkonna riigiteede korrashoid aastatel 2025-2030“ alusdokumendid õigusaktidega

vastavusse. Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse. Kohus võttis kaebuse

oma 28.02.2025 määrusega menetlusse.

6. 24.03.2025 esitas kaebaja taotluse kaebuse muutmiseks. Kaebaja soovib minna

kohustamisnõudelt üle tuvastamisnõudele ning tuvastada riigihankes nr 287982 avaldatud

riigihanke alusdokumentide õigusvastasus kaebuses vaidlustatud ulatuses, kuivõrd hankes on

pakkumuste esitamise tähtaeg möödunud ja pakkumused esitatud.

7. Vastustaja vaidles taotlusele vastu.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukoht

8. Kaebaja seisukoht on kokkuvõtvalt järgmine.

8.1 Hankelepingu eeldatav maksumus on määratud ebaõigesti. Kuivõrd kaebaja osutab hetkel

teenust Viljandis, siis arvutas ta välja, milline oleks hetkel selle lepingu alusel kehtivate

ühikuhindade alusel lepingu kogumaksumus. Turuhinna arvestustest nähtub, et hanke eeldatav

maksumus on juba hetkel kehtivat turuhinda arvestades põhjendamatult madal. Võrreldes hetkel

kehtivate ühikuhindadega on hanke eeldatav maksumus 3 829 094,47 eurot, ehk ligi 25%

madalam praegu kehtivast teenuse hinnast. Hanke tingimused ei ole muutunud võrreldes eelmise

Viljandi hankega. Ainsana on vähendatud tehnilises kirjelduses kruusateede kulumiskihi

purustatud kruusaga täiendamist poole võrra. VAKO tugines otsuses hankija poolt esitatud

tabelile, mis ei ole kaebajale kättesaadav. Eeldatav maksumus on põhjendamatult madal ka

võrreldes teiste piirkondadega. Hetkel toimuvad paralleelselt kolm hanget ning kaebaja arvutas

ühikuhindade alusel hinnad ka teistes piirkondades, kus hankija on märkinud eeldatava

maksumuse isegi suuremana kui Viljandis. Samas ühikuhindade järgi peaks Järvamaal ja Valgas

olema kogumaksumus madalam kui Viljandis.

8.2 Asjaolu, et Viljandis on turuhinda indekseeritud ei tähenda, et see ei kajastaks turuhinda.

Hankijal ei ole kohustust hankelepinguid sel viisil muuta, st hankija on 2022 aastal otsustanud

täitjatele vastu tulla ja täiendavalt ühikuhindu indekseerinud. Isegi kui 2022 aastal toimus lisa-

indekseerimine, mille tõttu ühikuhinnad suurenesid, siis näevad lepingud ikkagi ette THI järgse

hindade indekseerimise. Seega ei saa väita, et kuna toimus indekseerimine, siis ei saa Viljandi

2(7)

hinnad olla turuhinnad. Tegelikkuses on libeduse tõrje kallinenud 50%, mis tähendab, et

indekseerimise kaudu kompenseeriti täitjatele kulu kasv üksnes osaliselt. Eeldatava maksumusega

kaasneb konkurentsi moonutus, kuna annab pakkujatele indikatsiooni pakkumuste esitamisel.

Samuti esineb oht, et liiga madal eeldatav maksumus toob kaasa alapakkumuste tegemise. Ebaõige

eeldatava maksumuse määramine võib viia ka hanke nurjumiseni.

8.3 RHAD eristab tavahoolet teistest töödest, sh talihooldusest. Hankelepingu projekti punktide

7.4-7.6.4 järgi indekseeritakse vaid tavahoolde hindu ja sedagi vaid 2,5% ulatuses. Tavahoolet

eristatakse lepingu punktide 2.7 ja 2.8 järgi talihooldest. Hankija on ka hanget tutvustaval

koosolekul rõhutanud, et hankelepinguga läheb hinnatõusu risk teehooldajale. Seejuures puudub

mistahes loogiline põhjendus, miks peaks just tavahoole erinevalt talihooldest olema

indekseeritud. Hinna indekseerimise tingimused on ebaproportsionaalsed ja ebamõistlikult

ettevõtja kahjuks kaldu.

8.4 Hankelepingu maht ei ole RHAD-is piiritletud. RHAD-i kohaselt tuleb parandada erinevaid

löökauke. Seejuures kuuluvad need tööd TK kohaselt tavahoolde tööde alla, st tegemist ei ole

lisatöödega. RHAD ei sisalda löökaukude parandamise mahtu. RHAD osaks olev kululoend ei

sätesta eraldi ühikuhinda TK tingimustes näidatud kohustuste täitmiseks. Seetõttu ei ole

pakkumused võrreldavad ning on ühtlasi vastuolus RHS § 87 lõikega 1 ja § 88 lõikega 1. TK peab

nägema ette arusaadavad tingimused pakkumus esitamiseks.

Vastustaja seisukoht

9. Vastustaja seisukoht on kokkuvõtvalt järgmine.

9.1 Vastustaja on hankelepingu eeldatava maksumuse määranud õiguspäraselt. Hinnad on hetkel

langustrendis võrreldes Ukraina sõja algusega. Kaebaja seisukohad põhinevad suures osas

oletustel ja kaebuses välja toodud numbrid ei tõenda tegelikult midagi. Kaebaja ei saa väita, et

tema poolt välja toodud hinnakujundus on ainuvõimaik. Vastustajal on palju teisi riigihankeid,

milles esitatavate hindade põhjal on võimalik hinnata mõistlikku tegelikku maksumust ning

tunnetada riskide mõju maksumusele. Täpsemalt on hankija poolt määratud hanke eeldatav

maksumus hankija varasema praktika kohaselt hankele eelnenud aastal toimunud hooldehangete

pakkumuste alusel. Käesoleval aastal tuleb veel arvestada kärbetega. Vastustaja esitas ka

ärisaladusega kaetud analüüsi VAKO-le ja kohtule. Arvestuses on välja toodud Eesti madalaim ja

kõrgeim ühikuhind, keskmine hind ja lepingud, milles hind ületab keskmise hinna. Seega on

vastustaja määraud hanke eeldatava maksumuse lähtudes Eesti erinevate hooldepiirkondade

asjakohaste/analoogsete teenuste maksumusest ning tõendanud, et on seega eeldatava maksumuse

määranud õiguspäraselt, arvestades eelkõige RHS § 23 lg-st 3 tulenevaid eelduseid. Kaebaja poolt

arvestuse aluseks võetud võrdlus Viljandi lepinguga ja selles toodud hinnad ei vasta enam

turuolukorrale. Nimetatud lepingu põhjal leppis vastustaja Ukraina sõjast tungitud hindade

kallinemisest tulenevalt kokku lepingu hindade täiendava indekseerimise ja hinnad suurenesid

indekseerimisest tulenevalt kokku ca 30% ühe lepingu aastaga. Seetõttu on kaebaja võrdlus

kehtiva Viljandi hooldelepingu maksumusega asjakohatu. Samale seisukohale jõudis ka VAKO.

Hanke maksumus ei põhine ka masinate arvul, vaid see põhineb teede mahul, mis omakorda on

seotud teede seisunditasemega. Tehnika väärtushindamist praeguses hankes ei toimu, st vajadust

investeerida uude tehnikasse ei ole. Kaotatud on talvise ennetava puistamise eest tasustamine,

töövõtjate boonussüsteem ja muudetud ühikuhindade indekseerimist, vähendatud kruusateede

kulumiskihi kruusaga täiendamist.

9.2 Hindade indekseerimisega maandab vastustaja pakkujatele kohalduvat töö teostatavuse ja

kasumlikkuse riski. Need on riskid, mida tavapäraselt hankijad, kui tellijad kanda ei saa. Lisaks on

tavapärase inflatsiooniga arvestamine iga pakkuja äririsk, millega pakkumuse tegemisel on

võimalik arvestada. Tänase teehoiu alarahastuse tõttu ei ole varasemat indekseerimise praktikat

võimalik jätkata. Seega on indekseerimise piiritlemine olnud hädavajalik. Hankijal ei ole

3(7)

kohustust kehtestada potentsiaalsete pakkujate jaoks meelepäraseid tingimusi ja pakkujad ei saa

nende üle kaubelda. Vastustaja on korduvalt nentinud, et tavahoole sisaldab nii suvehoolet kui ka

talvehoolet.

9.3 Kaebaja etteheited seonduvalt riigihanke alusdokumentidega osas, milles need puudutavad

löökaukude parandamist, on läbi analüüsitud juba haldusasjas nr 3-23-2547. Nimetatud

haldusasjas olid nii VAKO kui ka kohtud vastustajaga samal arvamusel. Kõigile pakkujatele on

vaidlusaluse tehnilise kirjelduse punktid oma sisu osas selged ja üheselt mõistetavad, st et

pakkujatele on arusaadav, mida tuleb tavahoolde tööde hulgas teha. Samuti on RHAD-is teada

hooldepiirkonna teed, mis ja kus tuleb neid teha ja eesmärk, mida nende töödega saavutada.

Vaidlustatud tehnilise kirjelduse punktid on piisavalt täpsed hankelepingu eseme määramiseks ja

hankelepingu sõlmimiseks.

9.4 Vastustaja on RHAD sätestamisel lähtunud eelkõige majandus- ja taristuministri 14.07.2015

määrusest nr 92 „Tee seisundinõuded“. Sellest tulenevalt on ka tavahoolde puhul tegemist

komplekstöödega ja mille teostamisel eraldi mingit arvestust ei peeta. See tähendab, et lepingu

eesmärgi saavutamiseks tuleb teha kõiki tööliike, mis on TK-s kirjeldatud. Tasutakse igakuiselt,

mitte iga üksiku tööliigi eest. RHAD on koostatud piisavalt arusaadavalt ja täpselt ning kaebaja

kui vastavas valdkonnas kompetentsust omav isik peaks mõistma talle antud kohustuste sisulist

tähendust. Kõikidele pakkujatele on üheselt arusaadav, et tavahoolet tuleb teostada teede olemile

vastavas mahus ja ulatuses ning selleks vastavaid töömeetodeid kasutades. Hankijalt ei saa kehtiva

kohtupraktika järgi oodata detailsuseni täpse tehnilise kirjelduse koostamist.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kaebaja taotlus kaebuse muutmiseks

10. Praeguses asjas on vaidluse all riigihanke alusdokumendid (RHS § 185 lg 2 p 1) ning kaebaja

esitas nii vaidlustusmenetluses kui ka kaebuses nõude kohustada hankijat viima riigihanke alusdo-

kumendid õigusaktidega kooskõlla (RHS § 190 lg 4 p 2). Kohtumenetluses taotles kaebaja lisaks

ka VAKO otsuse tühistamist. Seoses asjaoluga, et 24.03.2024 kell 13.00 esitasid pakkujad hankes

oma pakkumused, esitas kaebaja 24.03.2025 avalduse kaebuse muutmiseks taotledes riigihanke

alusdokumentide õigusvastasuse tuvastamist vaidlustatud osas. Tallinna Ringkonnakohus

analüüsis oma ahendis haldusasjas nr 3-22-619 analoogset olukorda ning leidis, et olukorras, kus

menetluse kestel on pakkumuste esitamise tähtaeg saabunud ning seda ei ole pikendatud, on

kaebajal HKMS § 152 lg 2 kohaselt õigus minna esialgselt kohustamisnõudelt üle

tuvastamisnõudele (vt p-d 14 ja 15). Seega on tuvastamisnõudele ülemine õiguslikult võimalik.

11. Kohus leiab, et tuvastamisnõudele üleminekut tuleb pidada kaebaja õiguste kaitseks vajalikuks

esmalt seetõttu, et kaebajal on tulenevalt oma tegevuse spetsiifikast ka edaspidi soov osaleda

riigiteede hangetel. Nimetatud hangetel kasutab vastustaja aga vaidlusaluste hanketingimustega

sarnaseid hanketingimusi ning teenuse maksumuse määramise metoodikat. Seetõttu on kaebajal

ilmselgelt huvi saada käesoleva vaidluse lahendamisel selgus vaidlusaluste hanketingimuste

õiguspärasuse osas. Kaebaja on ka teada andnud, et tal on õigus esitada kahju hüvitamise nõue

juhul, kui nt õigusvastase RHAD-i tõttu jääb tal hankeleping sõlmimata. Eeltoodust tulenevalt

lubab kohus kaebajal kaebust muuta ja minna kohustamisnõudelt üle nõudele tuvastada

riigihankes nr 287982 avaldatud riigihanke alusdokumentide õigusvastasus kaebuses vaidlustatud

osas.

Kaebuse sisuline lahendamine.

12. Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kaebaja põhilised väited

selle kohta, miks hankija koostatud RHAD on õigusvastane, on kohtumenetluses samad, mis

VAKO menetluses. Kohus märgib, et nõustub VAKO põhjendustega ega korda neid siinjuures

täies ulatuses üle. Vastuseks kaebusele märgib kohus järgmist.

4(7)

13. Esmalt on kaebaja seisukohal, et hankija määras hankelepingu eeldatava maksumuse (11 967

150 eurot) ebaõigesti, sest kaebaja varasemal kogemusel põhinev osutatud teenuse hind oli 15 796

244,47 eurot.

14. Tallinna Ringkonnakohus on käesolevas asjas 07.03.2025 tehtud kohtumääruses (13.1 jj)

selgitanud, et hankelepingu eeldatavast maksumusest sõltub riigihanke menetlusliik, mille

kohaselt peab hankija hankelepingu teise poole välja valima. Praegusel juhul korraldas hankija

avatud hankemenetluse. Avatud hankemenetluses võib pakkumuse esitada iga ettevõtja, kelle

osalemine riigihankes ei ole välistatud RHS § 7 lg 3 alusel kehtestatud piirangu alusel (RHS § 51).

Kaebaja ei väida, et hankija oleks valinud ebakohase menetluse, mille tõttu poleks tal võimalik

oma pakkumust esitada ega riigihanke menetluses osaleda. Sõltumata pakkumuse maksumusest on

kaebajal võimalik vaidlusaluses riigihanke menetluses oma pakkumus esitada. Pakkumuse

maksumus omab tähendust kõigi pakkumuste tagasilükkamise otsustamisel. Nimelt on hankijal

õigus kõik esitatud pakkumused tagasi lükata, kui pakkumuste maksumused ületavad

hankelepingu eeldatavat maksumust (RHS § 116 lg 1 p 1). Sellisel juhul lõppeb hankemenetlus

(RHS § 73 lg 3 p 3). Sellest ei saa aga järeldada, et kaebajal on õigus vaidlustada pakkumuse

maksumust väitega, et pakkumuse maksumus peaks olema hankija kajastatud maksumusest

suurem. RHS § 116 lg 1 ei kohusta hankijat kõiki pakkumusi tagasi lükkama ega hankemenetlust

lõpetama, kui tema määratud pakkumuse maksumus on esitatud pakkumuste maksumustest

väiksem. Viidatud norm annab hankijale õiguse kaaluda pakkumuste tagasi lükkamist. Kui

tegemist on avatud hankemenetlusega ja kui kõigi pakkumuste maksumused peaksid ületama

märgatavalt hankelepingu eeldatavat maksumust, ei ole hankijal keelatud hankemenetlusega

jätkata. Kui viidatud olukorras hankija rahaline olukord võimaldab tellida ka eeldatavast

maksumusest kallima teenuse, pole tõenäoline, et hankija üksnes madalama pakkumuse

maksumuse tõttu lõpetaks hankemenetluse. Kui hankija peaks pakkumuse maksumuse tõttu

ekslikult hankemenetluse lõpetama, siis saaks kaebaja vajadusel oma õigusi kaitsta

hankemenetluse lõpetamise otsust vaidlustades, sh esitades väite, et pakkumuse maksumus oli

valesti arvestatud. Kaebuses esitatud põhjendused ei võimalda järeldada, et vaidlusalune

pakkumuse maksumuse eeldatav maksumus piiraks kaebajal vaidlusaluses hankemenetluses oma

pakkumust esitada. Halduskohus nõustub nimetatud seisukohaga.

15. VAKO on oma otsuses nõustunud vastustajaga, et RHS § 23 lg 3 nõuab turuhinnaga

arvestamist. Vastustaja on esitanud nii VAKO-le kui ka kohtule ühikuhindade analüüsi, millest ta

hankelepingu eeldatava maksumuse määramisel lähtus (ärisaladusega kaetud dokument).

Dokumendis sisalduvad hooldeliikide lõikes Eesti madalaimad ja kõrgeimad ühikuhinnad,

keskmised ühikuhinnad ja hooldelepingute arv, milles ühikuhinnad ületavad keskmist. Kohtul ei

ole alust kahelda vastustaja, kui riigihangete valdkonnas kogenud hankija poolt esitatud andmete

õigsuses, st usutav on, et selliste hindadega on vastustaja korraldatud riigihangetes pakkumused

esitatud ja vastustaja on hanke eeldatava maksumuse määramisel sellest analüüsist lähtunud.

Seega on vastustaja määranud hanke eeldatava maksumuse lähtudes Eesti erinevate

hooldepiirkondade analoogsete teenuste maksumusest.

16. Kohus ei nõustu kaebajaga, et ühikuhinnad, mis kehtivad käesoleval ajal ühes

hooldepiirkonnas tema poolt täidetava lepingu puhul, ning mida on lepingu perioodi jooksul mitu

korda indekseeritud, on samastatav riigihanke alustamise ajale eelneva aja keskmisele hinnale

vastava hinnatasemega RHS § 23 lg 3 tähenduses ning et sellest hinnast tuleb hanke eeldatava

maksumuse määramisel lähtuda mistahes vastustaja poolt korraldatavas hankes. Turuhinnana ei

saa käsitleda ühe pakkuja poolt täidetava lepingu maksumust. Vastustaja on ka oma vastuses

kaebusele välja toonud sisulised aspektid (vastuse p 24), miks ei ole nimetatud lepingu

maksumusest kohane lähtuda (täiendavaid hindepunkte ei anna lisatehnika kasutamine ning

puudub vajadus investeerida uude tehnikasse; hankes on kaotatud ennetava puistamise eest

tasustamine; puudub töövõtjate boonustasude süsteem; oluliselt teistsugune on indekseerimise

süsteem; tehnilises kirjelduses nõutu on erinev). Seega mõjutavad vaidlusaluses hankes sõlmitava

5(7)

lepingu maksumust asjaolud, mis kaebaja poolt esile toodud lepingu puhul puudusid. Seega ei ole

kaebaja poolt esile toodud võrdlus ka sisuliselt asjakohane.

17. Asjakohatu on ka kaebaja kahtlus selles, et hankelepingu eeldatav maksumus toob kaasa

konkurentsimoonutuse. Vastustaja ei ole hankelepingu eeldatava maksumuse määramisega asunud

mitte kuidagi kohtlema ühte ettevõtjat või ettevõtjate gruppi soodsamalt. Igale ettevõtjale on

sõltumata pakkumuse eeldatavast maksumusest tagatud võimalus esitada pakkumus, mida ta enda

hinnangul on suuteline täitma. Nimetatut ei mõjuta kuidagi küsimus sellest, milline on hankija

poolt määratud hanke eeldatav maksumus. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hankija

on määranud hanke eeldatava maksumuse õigesti.

18. Kaebaja leiab, et lepingu punktis 7.4 ette nähtud iga-aastane hinna indekseerimine, mis lähtub

tarbijahinna tõusust, on ebaproportsionaalselt ettevõtja kahjuks kaldu, kuna näeb ette, et

indekseeritakse üksnes tavahoolde hindu ja sedagi vaid piiratud ulatuses. Kaebaja hinnangul tuleks

vastutus jagada hankija ja teehooldaja vahel võrdselt.

19. Kohus kaebaja käsitlusega ei nõustu. RHS ei kohusta hankijat nägema hankelepingu projektis

ette tingimusi lepingutasu korrigeerimiseks. Samuti ei sätesta RHS konkreetseid nõudeid sellele,

milline lepingu tasu korrigeerimise mehhanism lepingus olema peab. Indekseerimise sätestamine

RHAD-is on hankija õigus, mitte kohustus. Asjaolu, et indekseerimine on lepingus (dtl 64-78) ette

nähtud ei tähenda, et hankija peaks korraldama indekseerimise pakkujatele kõige soodsamatel

tingimustel. Tallinna Ringkonnakohus on oma 07.03.2025 määruses käesolevas haldusasjas

selgitanud, et RHS §-s 3 sätestatud põhimõtted ei teeni seda eesmärki, et võimalikud pakkujad

saaksid nende põhimõtete abil avatud hankemenetluses asuda õiguskaitsevahendite kasutamise

teel n-ö läbi rääkima lepingu täitmise tingimuste üle. RHS § 3 p-s 1 sätestatud proportsionaalsuse

põhimõtte esmane mõte on tagada, et hankija ei kõrvaldaks pakkujaid menetlusest põhjendamatult

ega seaks neile riigihanke menetluses osalemiseks põhjendamatult piiravaid tingimusi. Kaebaja

pole esitanud väiteid, et RHAD-i vaidlusalused tingimused takistaksid tal vaidlusalusel riigihanke

menetluses osaleda või et mõni tingimus on selline, mille alusel ta menetlusest põhjendamatult

kõrvaldatakse. RHS § 3 p-s 1 sätestatud proportsionaalsuse põhimõte ei nõua, et sõlmitavas

hankelepingus oleks lepingu täitmise risk tingimata jagatud lepingu poolte vahel võimalikult

võrdselt või kallutatud siis kas ühe või teise lepingu poole kasuks. Lepingu täitmisega kaasnevat

riski saab iga pakkuja – arvestades enda võimekust ja majanduslikku suutlikkust – maandada oma

pakkumuse maksumuse kujundamisega. Hankija loodud läbipaistvatel ja ühetaolistel tingimustel

pole ühelgi isikul kohustust pakkumust esitada. Halduskohus nõustub nimetatud põhjendustega.

20. Järgmiseks on kaebaja seisukohal, et RHAD pole kooskõlas RHS § 87 lg-ga 1 ja § 88 lg-ga 1,

sest tehnilise kirjelduse (TK) p-ide 1.5.1-1.5.7, 1.8.4, 1.9.3 ja 1.16.1 kohaselt tuleb teostada

aukude, sh löökaukude parandamist, kuid RHAD ei sisalda löökaukude parandamise mahtu,

samuti ei sisalda HD lisa III kululoend eraldi ühikuhinda nimetatud TK p-des toodud kohustuste

täitmiseks. Kohus leiab, et hanke esemeks oleva teenuse olemus on selge ja arusaadavalt

sätestatud. Kõik TK (dtl 138-156) vaidlusalused punktid sisaldavad töid, mille sisu on kirjeldatud

selgelt ja üheselt mõistetavalt. Seega ei saa kaebajale, kui vastavas valdkonnas pikaajalist

kogemust omavale isikule olla arusaamatu, milliste konkreetsete tööde teostamist hankija

vaidlustatud TK punktide kohaselt soovib. RHS § 88 lg 1 kohaselt ei ole hankijal kohustust

määratleda TK-s üldise teenuse raames üksiku konkreetse tegevuse mahu või tüki täpset arvestust.

Ei saa olla mõistlikku vaidlust, et hankija aukude parandamise mahtusid RHAD välja töötamisel ei

tea ja välja selgitada ei saa. Löökauk tekib mitmete tegurite koosmõjus (nt teekatte seisund,

liikluskoormus, ilmastikutingimused jms). Kaebaja nõuab RHAD täiendamist andmetega, mida

vastustajal olemas ei ole. RHS § 88 lg 1 ei nõua TK-s selliste andmete esitamist, mida hankijal ei

ole. Üksiku tegevuse osas konkreetse mahu või tüki puudumine ei muuda TK-d määramatuks

ulatuses, mis takistaks ettevõtjal oma pakkumust esitada. Arvestades, et hankemenetluses

osalemisest huvitatud isikud peavad olema valdkonnas professionaalsed teenuse osutajad, kellel

6(7)

on kogemis tee-ehitus- või korrashoiutöödes, peaksid vaidlusalused TK tingimused olema neile

arusaadavad. Pakkujale on teada hooldamisele kuuluvad teed ja nende pikkus, vajadusel saab ta

tutvuda nende olukorraga. Hankija võib antud vaidlusküsimuses tugineda vajadusel oma

varasemale kogemusele ja teadmistele ning nende alusel anda oma prognoosi ja selle alusel

kujundada välja oma pakkumuse kogumaksumuse.

21. Eeltoodut kokku võttes on kohus seisukohal, et RHAD on vaidlusaluses osas kooskõlas

kehtiva õigusega ning tuvastamisnõue jääb rahuldamata. Rahuldamata jääb ka nõue VAKO otsuse

tühistamiseks, kuivõrd VAKO järeldused on õiged ning kooskõlas kehtiva õiguse ja asjas esitatud

tõenditega. Seega jääb kaebus kogu ulatuses rahuldamata.

MENETLUSKULUD

22. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna

kaebus jääb rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole

menetluskulude hüvitamist taotlenud, mistõttu jäävad ka vastustaja menetluskulud tema enda

kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm

7(7)