3-23-164/52 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number

3-23-164

Otsuse kuupäev

31. märts 2025

Kohtunik

Juhan Siider

Haldusasi

X kaebus Viru Vangla 17. jaanuari 2023. a käskkirja nr 6-

2/23-1 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja X

Vastustaja Viru Vangla, volitatud esindaja Eve Kangro

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30. aprillil 2025

(halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem

kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal

seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla määras 17. jaanuari 2023. a käskkirjaga nr 6-2/23-1 X tööle haldusosakonda

majandustööde abitööliseks koristaja ametikohale tähtajatult alates 18. jaanuarist 2023

tunnitasuga 0,63 eurot vastavalt töötatud tundidele. Käskkirja kohaselt kooskõlastas

meditsiiniosakonna arst 30. septembril 2022 kaebaja tööle määramise. Arsti hinnangu järgi on

kinnipeetav töövõimeline ja ta on võimeline vanglas töötama kergematel majandustöödel.

3-23-164

2. Kaebaja esitas 18. jaanuaril 2023 Viru Vanglale eelnimetatud käskkirja peale vaide, mille

vangla jättis 28. märtsi 2023. a vaideotsusega nr 6-2/40-3 rahuldamata.

3. Kaebaja esitas 28. aprillil 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 17. jaanuari

2023. a käskkirja nr 6-2/23-1 tühistamiseks.

4. Tartu Halduskohus võttis pärast riigilõivu tasumist 19. mai 2023. a määrusega X kaebuse

menetlusse ning andis vastustajale tähtaja kaebusele vastamiseks.

5. Viru Vangla esitas kohtule 19. juunil 2023 vastuse kaebusele, milles palub jätta X kaebuse

rahuldamata.

6. Tartu Halduskohus määras 7. jaanuari 2025. a määrusega asja läbivaatamisele kirjalikus

menetluses ning andis menetlusosalistele tähtajad täiendavate menetlusdokumentide ja neile

vastuväidete esitamiseks. Kohus teatas määruses kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

7. Kaebaja põhjendab kaebust kokkuvõtlikult järgmiselt.

7.1. Kaebaja terviseseisund ning tuvastatud diagnoosid takistavad tal majandustööde

tegemist, mistõttu esineb alus vastava käskkirja tühistamiseks. Kaebajal on tuvastatud

hüpertooniatõbi, õlaliigese artroos, krooniline valusündroom seljas ja esinevad muud liigeste

liikumist mõjutavad raskused. Kuigi üldiselt on majandustööd kerged, põhjustaksid

koristamisel tehtavad liigutused kaebajale ülemäärast valu, mistõttu ei ole tema tööle

määramise käskkiri õiguspärane, sest selles ei ole piisavalt kaebaja terviseseisundi

eripäradega arvestatud. Kaebajale on küll määratud ravimid, muuhulgas ka seoses kõrge

vererõhuga, kuid need ei mõjuta vererõhku sedavõrd, et see ei oleks jätkuvalt kõrge, millega

kaasneb ka halb enesetunne, peavalu, peapööritus. Kaebaja võib saada halval juhul insuldi.

Näiteks 1. veebruaril 2023 ei saanud kaebaja meditsiinilist abi seoses kõrge vererõhuga ja

kukkudes vigastas end.

7.2. Tallinna Vangla arst leidis, et kaebaja ei ole töövõimeline, kuid Viru Vanglas on arst

teisel seisukohal. Jääb arusaamatuks, miks on arstide seisukohad erinevad. Kaebaja leiab, et

Viru Vangla arst võib olla kinnipeetavate töövõimelisuse otsustamisega seoses vangla mõju

all.

8. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata, esitades kokkuvõtlikult järgmised

põhjendused.

8.1. Vastustaja jääb varasemas menetluses tehtud otsustes esitatud põhjenduste juurde ja

palub neist lähtuda. Viru Vangla arst hindas 30. septembril 2022 kaebaja tervisekaardi

kandeid ja varasemate arstide kandeid ning isiku terviseseisundit arvestades töövõimeliseks.

Viru Vangla võttis selle arvamuse 17. jaanuari 2023. a käskkirja andmisel aluseks. Ka pärast

käskkirja andmist on arst 30. jaanuaril 2023 kinnitanud, et kaebaja terviseseisund on selline,

mis võimaldab tervist ohtu seadmata kergemaid majandustöid teha.

8.2. Arvestada tuleb, et mitte igasugune terviseprobleem, valuaisting või ebamugavustunne

ole käsitletav sellisena, mis annab töökohustusest vabastuse. Ruumide koristamist ei peeta

üldreeglina füüsiliselt raskeks ja sellega seonduvaid töid saab teha ka terviseprobleemidega

isik, kui ta kasutab selleks sobivaid töövõtteid ja –vahendeid. Kui kaebaja terviseseisundis

esineb muutusi, mis ajutiselt mõjutavad isiku töövõimelisust, siis võetakse seda tööle asumise

korralduste andmisel arvesse ning võimalik on ajutiste töövabastuste kohaldamine. Silmas

3-23-164

tuleb siiski pidada, et ajutiste töövabastuste kohaldamine ei mõjuta tagasiulatuvalt tööle

määramise käskkirja õiguspärasust.

8.3. Vangla arst otsustas 15. veebruaril 2023 saata kaebaja neurokirurgi vastuvõtule ja kuni

eelnimetatud eriarsti vastuvõtuni teda tööle ei rakendatud. Ka hiljem on olenevalt kaebaja

terviseseisundis toimunud muutustest kaebaja suhtes ajutisi töövabastusi kohaldatud. 12.

juunil 2023 asus neurokirurg ja hiljem ka vangla arst seisukohale, et kaebaja tööle määramine

ei ole keelatud.

KOHTU SEISUKOHT

9. Vaidluse all on Viru Vangla 17. jaanuari 2023. a käskkirja nr 6-2/23-1, millega määrati

kaebaja tähtajatult tööle haldusosakonda majandustööde abitööliseks koristaja ametikohale,

õiguspärasus. Kaebaja hinnangul ei ole vangla käskkirja andmisel arvestanud piisavalt tema

terviseseisundit ja sellest tulenevate raskustega majandustööde tegemisel. Kaebaja palub

eelviidatud käskkirja tühistada. Vastustaja hinnangul on käskkirja andmisel järgitud

asjakohaseid vangistusseaduse (VangS) norme ning kohtupraktikas kujundatud põhimõtteid

ning käskkirja tühistamiseks puudub alus.

10. VangS § 37 lg 1 näeb ette, et kui vangistusseadus ei sätesta teisiti, on kinnipeetav

kohustatud töötama. Vastavalt VangS § 37 lg 2 p-le 3 ei ole töötama kohustatud kinnipeetav,

kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama. VangS § 37 lg 3 kohaselt on vangla arstil

kohustus enne kinnipeetava tööle määramist kindlaks teha kinnipeetava võimelisus tööd teha.

Kinnipeetava töövõimelisuse kindlakstegemisel annab arst kooskõlastuse, millele tööle

määramise käskkirjas tuginetakse. Arsti kooskõlastuse näol on tegemist haldusesisese

menetlustoiminguga vangistuse täideviimisel (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 13. novembri

2014. a otsus asjas nr 3-3-1-44-14, p 19). Seega on arsti kooskõlastus kohustuslik eeltingimus

isiku tööle määramise menetluses. Kohtupraktikas on rõhutatud, et tööle määramise

käskkirjas võib tugineda ka varasemale arsti seisukohale töövõimelisuse kohta, sest töötamine

ei ole üldjuhul ohtlik tegevus, mis eeldaks igakordset arstlikku kontrolli vahetult enne tööle

määramist ehk teisisõnu, isiku tööle määramise eelduseks ei ole see, et arst hindaks isiku

töövõimelisust vahetult enne käskkirja andmist. Enne tööle määramise käskkirja andmist tuleb

kinnipeetav siiski ära kuulata ja tema väljatoodud asjaoludega käskkirja tegemisel arvestada

(vt Riigikohtu halduskolleegiumi 3. märtsi 2023. a otsus haldusasjas nr 3-20-2194, p-d 10 ja

13).

11. Vaidlust ei ole selles, et vastustaja tugines enne käskkirja andmist antud arsti hinnangule

kaebaja töövõime kohta ning kuulas kaebaja enne tööle määramise käskkirja andmist ära (vt

Tartu Vangla 17. jaanuari 2023. a käskkiri nr 6-2/23-1, p 2). Kuigi kaebaja on kaebuses välja

toonud, et tal on erinevad terviseprobleemid, mis takistavad tal majandustöid tegemast, on

praegusel juhul arst, lähtudes kaebaja tervisekaardi andmetest ja olles teadlik tema

terviseprobleemidest, andnud kooskõlastuse tema tööle määramiseks. Seega on arst enne Viru

Vangla 17. jaanuari 2023. a käskkirja andmist kindlaks teinud, et kaebaja on töövõimeline

ning et ta on võimeline vanglas töötama kergematel majandustöödel. Kaebaja väljatoodud

asjaoludega on tööle määramise käskkirjas arvestatud. Kohtule esitatud ja kohtu poolt juurde

võetud materjalid (täiendavad tervisekaardi väljavõtted) ei kinnita, et kaebaja tervislik seisund

oleks tööle määramise käskkirja andmisel olnud selline, mis välistaks kergete majandustööde

tegemise võime täielikult. Kaebaja viidatud terviseprobleeme, sh hüpertooniatõvest, artroosist

ning lülisamba probleemidest tingitud vaegusi on võimalik ravimitega leevendada ja piisavalt

kontrolli all hoida. Kohtu hinnangul üritab kaebaja oma terviseprobleeme liigselt

võimendades ebakohaselt näidata oma töövõimelisust sedavõrd madalana, et saavutada üldine

3-23-164

töövabastus olukorras, kus osakonnas üldise liikumise ja tegutsemisega kaebajal suuri

probleeme ei paista olevat. Kohtule esitatud materjalidest, sh kaebaja tervisekaardi

väljavõtetest ei nähtu, et hüpertooniatõvest tingitud komplikatsioonid ning erinevate liigestega

seotud valusündroomid oleksid kaebajal sedavõrd intensiivsed, et välistaksid tema tööle

määramise kergematele majandustöödele. Kaebajal esines erinevaid terviseprobleeme, kuid

need ei olnud olemuselt sedavõrd rasked, et takistaksid tal kergete majandustööde tegemist.

Ka väljaspool vanglat viibivatel isikutel on sarnased vererõhunäitajad, mis ei takista koos

ravimitega kergete majandustööde tegemist. Kohtuasja materjalide pinnalt ei saa kaebaja

terviseseisundis tuvastada sedavõrd tõsiseid häiringuid, mis oma intensiivsuselt seaksid tööle

määramisega kaasnevate tagajärgede tulemusena kaebaja tervise ülemääraselt ohtu või

põhjustaks talle raskeid kannatusi. Kohtunik võib tuginevalt ka enda kogemusele kinnitada, et

kaebajale sarnaste vererõhunäitajate ja liigeste seisundiga, sh lülisamba seisundiga ei ole

kergete koristustööde tegemine eluohtlik või ülemääraseid kannatusi põhjustav.

12. Kohus juhib kaebaja tähelepanu ka sellele, et tööle määramise käskkirja kehtivus ei

tähenda, et terviseseisundi halvenemise korral kaebaja seisundit tööle asumise korralduse

andmisel arvesse ei võeta. Kui kaebaja tervislik seisund ei võimalda tal konkreetsel päeval

tööle asuda, siis on tal võimalik sellele vastava korralduse saamisel tugineda. Seejärel hindab

vangla tervishoiutöötaja, kas esineb alus kaebaja ajutiselt töökohustusest vabastamiseks või

mitte. Vaidlusaluse käskkirja kehtivus ajutise töövabastuse rakendamist ei takista. Asjaolu, et

kaebaja peab vanglaametnikele ja tervishoiutöötajatele igakordselt selgitama, milles tema

tervisehäired seisnevad, ei saa kaebajale ülemääraselt koormav olla. Põhjendatud vajaduse

ilmnemisel rakendatakse kaebajale ajutist töövabastust, mis iseenesest ei muuda tööle

määramise käskkirja õigusvastaseks.

13. Tervisekaardi väljavõtted kinnitavad, et kaebaja tervislikku seisundit kontrollitakse

pidevalt ning talle on tagatud vajalik ravi ja ravimid. Vähetõenäoline on, et kaebaja

terviseseisundi muutuse tõttu kaasneks kergete tööülesannete täitmisel talle olulised

negatiivsed tagajärjed, sh oht elule ja tervisele. Kui kaebaja tervislik seisund on pärast tööle

määramise käskkirja andmist oluliselt muutunud ja see takistab konkreetse tööle asumise

korralduse täitmist, on kaebajal võimalik sellele tööle asumise korralduse saamisel tugineda

ning vanglal lasub kohustus seda asjaolu hinnata, kasutades tervishoiutöötaja abi.

14. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse rahuldamata, sest vaidlustatud vangla käskkiri

on õiguspärane. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud ning kuna kaebus jääb

rahuldamata, siis jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg

1, § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Juhan Siider