2-23-129926/13 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Anneli Alekand, Andra Pärsimägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. märts 2025, Tartu

Tsiviilasja number

2-23-129926

Tsiviilasi

Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi Gerta

Reinholdi vastu võla väljamõistmiseks

Apellatsioonkaebuse hind

40 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 27. veebruari 2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Gerta Reinholdi apellatsioonkaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja): Gerta Reinhold (isikukood

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Annika Kiisk

Vastustaja (hageja): Osaühing EUROPARK ESTONIA

(registrikood 10811490), lepinguline esindaja Marge Juur

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 27. veebruari 2024. a otsus.

2. Teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud Osaühingu

EUROPARK ESTONIA kanda.

3. Keelduda apellatsioonkaebusele lisatud tõendite asja juurde võtmisest.

4. Mõista Osaühingult EUROPARK ESTONIA välja Gerta Reinholdi kasuks

menetluskulude katteks ringkonnakohtus 820 eurot. Menetluskuludelt tuleb tasuda

viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates

ringkonnakohtu otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Osaühing EUROPARK ESTONIA esitas 27. juulil 2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse Gerta Reinholdilt 40 euro saamiseks. Pärnu Maakohus lõpetas

maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Osaühing

EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 1. septembril 2023 Tartu Maakohtule hagi Gerta

Reinholdi (kostja) vastu 40 euro väljamõistmiseks. Hageja palus menetluskulud jätta kostja

kanda.

Hagiavalduse kohaselt oli kostjale kuuluv sõiduk registreerimismärgiga XXXXXXX 1.

novembril 2021 pargitud hageja opereeritavale tasulisele parkimisalale Töökoja 1/4, Tallinn.

Kostja sõidukil ei olnud parkides füüsilist ega mobiilset parkimispiletit, seega jättis kostja

parkimise eest tasumata ning rikkus sellega parkimistingimusi.

Hageja esitas hagejale leppetrahvinõude nr 1780 1112 1163 9481 ja paigutas selle kostja

sõiduki esiklaasile kojamehe vahele. Kostja ei vaidlustanud ega tasunud leppetrahvi. Hageja

saatis kostjale kolmel korral meeldetuletuskirjad rahvastikuregistrist nähtuvale aadressile.

Hageja nõuab kostjalt leppetrahvi 20 eurot ning sissenõudekulu 20 eurot.

Hageja leidis vastuseks kostja vastuväidetele, et liiklusseaduse (LS) § 72 lg 2 ei kohaldu, sest

tegemist on avalik-õigusliku normiga. Asjakohatu on kostja viide, et hageja ei tõendanud

õigust Töökoja 1/4, Tallinn parkimisalal parkimist korraldada. Hageja ja maaomaniku

vahelised suhted ei ole asjassepuutuvad. Lepingu sõlmisid hageja ja kostja.

2. Kostja vaidles hagile vastu.

Hageja ei tõendanud, et tal oli õigus korraldada Töökoja 1/4, Tallinn parkimisalal parkimist.

Sõiduki juht fikseeris parkimise alustamise aja käsikirjaliselt. Hageja esitatud fotodelt ei ole

tuvastatav, kas ja millised parkimistingimused kohaldusid kinnistul parkimise ajal. Samuti

pole võimalik tuvastada, kas parkimistingimused sisaldasid lepingu sõlmimise pakkumist ja

leppetrahvikokkulepet. Hageja ei ole tõendanud poolte vahel lepingu sõlmimist.

Vaidluses kohaldub LS § 72 lg-s 2 märgitud kuuekuuline aegumistähtaeg, mistõttu on hageja

nõue aegunud. Kostjal ei ole auto omanikuna kohustust säilitada andmeid sõiduki kasutajate

kohta kauem kui kuus kuud.

Hageja esitatud fotodelt ei nähtu seda, mis paber on kostja sõiduki kojamehe vahele pandud.

Nüüdseks on mõistlik aeg leppetrahvist teatamiseks möödunud ning hageja on kaotanud

õiguse nõuda leppetrahvi. Kostja ei ole saanud hagejalt meeldetuletuskirju.

Kuna hagejal puudub õigus nõuda leppetrahvi, puudub hagejal õigus nõuda ka

sissenõudekulude hüvitamist.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas 27. veebruari 2024 otsusega hagi. Maakohus mõistis kostjalt

hageja kasuks välja 40 eurot. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt

hageja kasuks välja menetluskulude katteks 615 eurot.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt kostja ei tõendanud, et sõidukit juhtis keegi teine. Seetõttu

vastutab parkimislepingu täitmise eest sõiduki omanikuna kostja.

Pooled ei vaidle selle üle, et kostjale kuulus 1. novembril 2021 sõiduk registreerimisnumbriga

XXXXXXX, mis oli pargitud 1. novembril 2021 Tallinnas Töökoja ¼ parkimisalal.

Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal oli õigus korraldada Tallinnas Töökoja 1/4 asuval

parkimisalal parkimist ja esitada leppetrahvinõudeid. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas

poolte vahel oli sõlmitud leping, kas hageja on leppetrahvinõude esitanud mõistliku aja

jooksul ja kas hageja nõue on aegunud.

Maaomaniku ja hageja vahel sõlmitud kokkulepped parkimise korraldamiseks ei oma asja

lahendamisel tähtsust. Hageja on tõendanud, et Tallinnas Töökoja 1/4 asuvale parkimisalale

sisenedes olid nähtavad teave eraparkla ja parklas kehtivate parkimistingimuste kohta.

Parkimisalale sisenedes pidi kostja aru saama, et parkimist korraldab nimetatud parklas

hageja.

Tasuliseks parkimiseks sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele. Infotahvlite ja

parkimistingimusi kajastavate liiklusmärkide paigaldamisega parkla sissepääsu juurde tegi

hageja pakkumuse lepingu sõlmimiseks tüüptingimustel. Sõiduki parkimisalale parkimisega

nõustus kostja pakkumusega ning poolte vahel tekkis lepinguline suhe. Parkimistingimused

nägid ette leppetrahvi parkimistingimuste rikkumise eest. Seega oli hagejal õigus nõuda

kostjalt parkimise eest tasumata jätmise eest leppetrahvi. Kostja väide parkimisaja

käsikirjaliselt fikseerimise kohta ei ole asjakohane. Kõnealusel parkimisalal ei olnud võimalik

tasuta parkida.

Hageja tõendas leppetrahvinõude asetamise kostja sõiduki esiklaasi kojamehe vahele.

Kohtupraktika kohaselt on see leppetrahvinõude edastamiseks mõistlik viis. Leppetrahvinõue

esitati kostjale seega mõistliku aja jooksul. Samuti edastas hageja leppetrahvinõuded postiga

kostjale rahvastikuregistris märgitud aadressidele. Rahvastikuregistrisse õigete andmete

kandmise eest vastutab kostja.

Hageja esitas leppetrahvinõude 1. novembril 2021. a ning maksetähtaeg oli 15. novembril

2021. a. See tähendab, et leppetrahvinõue muutus sissenõutavaks 16. novembril 2021. a ja

aegub 16. novembril 2024. a. Hageja esitas kostja vastu nõude kohtusse enne nõude aegumist.

Seega ei ole hageja nõue aegunud. Kohus ei nõustunud kostjaga, et aegumise kohaldamisel

tuli aluseks võtta LS § 72 lõikes 2 sätestatud 6 kuu pikkust tähtaega. LS 72 lg 2 on avalik-

õiguslik norm, mis ei ole otseselt kohaldatav eraõiguslikes suhetes ja analoogsetes vaidlustes.

Leppetrahvi nõude rahuldamise tõttu on põhjendatud ka sissenõudmiskulud.

Sissenõudmiskuludesse on arvestatud registritele tehtud päringud sõiduki omaniku

selgitamiseks ning nõudekirjade saatmine.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse

tegemist, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei ole hageja tõendanud, et parkimise kuupäeval

parkimisalale sisenedes olid nähtavad teave eraparkla ning parklas kehtivate

parkimistingimuste kohta. Hageja ei tõendanud, et kõik parkla sissesõidud olid tähistatud

tasulisest parkimisalast teavitavate infotahvlitega. Hageja esitatud fotodelt ei ole loetav, kas ja

millised parkimistingimused kohaldusid. Sh ei ole võimalik tuvastada, kas tingimused

sisaldasid lepingu sõlmimise pakkumist ning leppetrahvi kokkulepet. Hageja ei esitanud

tõendeid 1. novembril 2021 parkla kõikidel sissesõitudel asunud parkimistingimuste kohta.

Hageja esitatud fotolt 17. septembri 2020 parkimistingimuste kohta ei ole tuvastatavad

parkimistingimused ning 11. märtsi 2022 ning 31. märtsi 2023 parkimistingimustest tehtud

fotod ei ole asjakohased, kuna on tehtud pärast väidetavat rikkumist. Samas nähtub fotodelt,

et parkimiskellaga oli 30 minutit parkimist tasuta. Hagis esitatud fotodelt on näha, et

sõidukijuht oli parkimise algusaja fikseerinud, kuid parkimise algusaeg ei olnud loetav. Seega

ei ole võimalik tuvastada, kas sõidukijuht rikkus parkimistingimusi. Parkimisautomaadi

asukoht ei olnud parklas üheselt tuvastav, seetõttu ei olnud kostjale tagatud

parkimisautomaadi juurde minekuks ja tagasitulekuks mõistlikku aega.

Eraõiguslikus suhtes saab analoogia korras rakendada LS § 72 lg-t 2. Ebamõistlik on eelistada

eraõiguslikke parkimistrahve riiklikele trahvidele ning rakendada eraparklates karmimaid

tingimusi.

Hageja esitatud fotodelt ei ole tuvastatav, et sõiduki kojamehe vahel on leppetrahvinõue.

Kostja ei saanud kätte väidetavalt Omniva kaudu saadetud leppetrahvi meeldetuletusi. Hageja

oleks saanud meeldetuletuskirjade saatmise tõendamiseks saata kirjad tähitult.

Kostja esitab tõendina väljavõtte Omniva infosüsteemist, mille kohaselt hageja väidetud

koodiga meeldetuletuskirjade saadetisi ei leita.

5. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata ning

menetluskulude kostja kanda jätmist.

Seadusest ei tulene, et leppetrahvinõude tasumise kohustus tekib võlgnikul alles siis, kui

võlausaldaja on talle täiendavalt kätte toimetanud nõude meeldetuletuse. Hagejal ei olnud

kohustust kostjale kohtueelselt täiendavat meeldetuletust saata. Hageja koostas ja saatis

kostjale siiski täiendavaid meeldetuletuskirju, et ära hoida kohtumenetluse kulusid.

Kostjal ei ole õigust tugineda apellatsioonkaebuses uutele asjaoludele. Kostja ei ole esitanud

varem väidet, et kõik parkla sissesõidud ei olnud tähistatud tasulisest parkimisalast teavitavate

infotahvlitega. Vastuses hagile vaidles kostja vastu üksnes sellele, kus sõiduk täpselt parkis,

ning sellele, et parkimistingimused ei ole loetavad. Hageja tõendas mõlemat asjaolu. Uued

asjaolud tuleb jätta asja juurde võtmata. Alasse on vaid üks sissesõit Confido ja Synlab

hoonete vahelt, kuhu on paigaldatud hageja parkimistingimused ja tähised. Lisatahvlid

sisalduvad ka hoonete ümber ja kohas, kuhu kostja parkis.

Kostja väide, et parkimisautomaadi asukoht ei ole üheselt tuvastatav, on esmakordne ja

paljasõnaline. Kõik tähistused ja automaadid parklas on piisavad, arusaadavad ja nähtavalt

paigutatud. Parkida saab ka mobiiltelefoni teel. Tegemist ei ole hea usu põhimõtte vastaste

tingimustega.

Leppetrahvi sõiduki kojamehe vahele panemine ei ole vaieldav asjaolu, sest kostja ei ole

vastupidist tõendanud. Kohus tuvastas selle asjaolu hageja tõendite alusel õigesti. Hagejal ei

ole huvi ega aega tegeleda muude „kollaste lipikute“ sõidukitele paigutamisega. Kõik trahvid

tehakse läbi elektroonilise süsteemi, millest jääb ajaline dokumentaalne tõend. Kostja ei ole

esitanud ühtegi tõendit, et kollane teatis kojamehe all võiks olla mingi muu dokument.

Maakohus ei saanud ega pidanud tuginema LS § 72 lg-le 2. Kostja ei väitnud ega tõendanud

asjas, et sõidukit juhtis/parkis keegi teine isik. Kostja tugines sellele normile aegumise

vastuväite alusena, mis on väär, sest see ei ole aegumise kohaldamise sätteks.

Hageja vaidleb vastu kostja taotlusele uute tõendite asja juurde võtmiseks. Kostja ei märkinud

uute tõendite esimese astme kohtus esitamata jätmise põhjust ja tõendid ei ole asjakohased,

sest lihtkirju ei saa vöötkoodiga otsida.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada.

Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega jätab hagi täies ulatuses rahuldamata ja maa- ning

ringkonnakohtus kantud menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebus rahuldatakse.

7. Kostja esitas koos apellatsioonkaebusega uued tõendid – väljavõtted Omniva

infosüsteemist. Kostja ei põhistanud apellatsioonkaebuses uute tõendite esitamise lubatavust.

Samuti ei olnud hageja uute tõendite vastuvõtmisega nõus. Ringkonnakohus jätab

apellatsioonkaebusele lisatud tõendid seetõttu tähelepanuta (TsMS § 652 lg 4).

8. Hageja kirjeldatud asjaoludel vastab leping üürilepingu tunnustele (VÕS § 271). TsMS §

230 lg 1 alusel lasub lepingu sõlmise fakti, lepingu rikkumise, leppetrahvi kokkuleppe

olemasolu ja leppetrahvi nõude esitamise tõendamiskoormis hagejal. Maakohtu otsuses ei ole

piisavalt põhjendatud, millistes lepingutingimustes pooled kokku leppisid. Samuti ei selgu

maakohtu otsusest, kuidas jõudis maakohus järeldusele, et kostja on lepingut rikkunud.

Sellega rikkus maakohus otsuse põhjendamise kohustust (TsMS § 442 lg 8) ja tõendite

hindamise kohustust (TsMS § 232 lg 1). Eeltoodud põhjustel hindab ringkonnakohus TsMS §

652 lg 5 alusel tõendeid uuesti ja tuvastab TsMS § 652 lg 3 p 1 alusel asjaolusid, mis on

maakohtu menetluses menetlusnorme rikkudes jäetud tuvastamata.

9. Riigikohus on leidnud, et vähemalt üldjuhul peaks leppetrahvinõude tõendamiseks piisama

sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja

märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Seejärel oleks parkijal võimalik tõendada, et

vaidlusalust autot ei ole sel ajal kõnealuses parklas pargitud. Vastasel korral ei olekski

võimalik tõkkepuuta tasulise parkla haldajal oma nõudeid tõendada (RKTKo 06.12.2017, 2-

15-3430/58, p 18).

Hageja esitas tõendina leppetrahvi teatise koos rikkumise ajal sõidukist tehtud fotodega.

Samuti esitas hageja leppetrahvi nõudega samal päeval tehtud pildid liiklus- ja

teavitusmärkidest, mis olid paigaldatud parkimisalale. Kostja väidab, et liiklus- ja

teavitusmärgid ei olnud paigutatud kõigi sissesõitude juurde, kuid ei ole oma väidet

tõendanud. Kostja ei ole selgitanud, millisel parklasse sissesõidul parkimisalast teavitavad

infotahvlid puudusid. Ringkonnakohus nõustub seetõttu maakohtu tuvastatuga, et

parkimisalale ning sissesõidu juurde olid paigutatud tasulisest parkimisalast teavitavad

teavitusmärgid.

10. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus jätnud tuvastamata, millised konkreetsed

lepingutingimused poolte vahel kokku lepiti. Maakohus leidis, et hagiavaldusele lisatud fotod

parkimistingimustest nägid ette leppetrahvi. Kostja esitas vastuses hagile vastuväite, et hagile

lisatud fotodelt (hagiavalduse lisa 2; dtl 38–43) ei ole tuvastatav, kas ja millised

parkimistingimused kohaldusid parkimisalal kostja sõiduki seal parkimise ajal. Maakohus ei

ole lahendis märkinud, kas nimetatud tõendi alusel on parkimistingimused tuvastatud.

Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et hagile lisatud fotodelt ei ole parkimislepingu

tingimused tuvastatavad.

Hageja esitas maakohtule 26. oktoobril 2023 täiendavad tõendid (fotod) leppetrahvi

väljastamise ajal kehtinud parkimistingimuste tõendamiseks (lisa 3; dtl 98–100). Fotod on

tehtud 17. septembril 2020, 11. märtsil 2022 ja 31. märtsil 2023. Hageja väidab, et (fotodel)

viidatud tingimused kehtisid ka 2021. a leppetrahvi väljastamise ajal. Maakohus ei ole

nimetatud tõendeid eraldi hinnanud. Ringkonnakohtule nähtub esitatud tõendist, et 17.

septembril 2020 kehtinud parkimistingimused on fotolt (dtl 98) valdavas osas loetamatud,

mistõttu nendest lepingutingimusi tuvastada ei saa. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa

parkimise ajal kehtinud lepingutingimusi tuvastada ka 11. märtsil 2022 (dtl 99) ja 31. märtsil

2023 (dtl 100) tehtud fotodelt, sest fotod ei ole nende taustast nähtuvalt tehtud samast

tüüptingimusi kirjeldavast tahvlist, fotod on tehtud parkimise hetkest vastavalt rohkem kui 4

kuud ning 1 aasta hiljem ning erinevalt hageja väidetust on lepingutingimused tõendite peal

ajas muutunud. Näiteks on 11. märtsi 2022 tehtud fotol lepingutingimustes lubatud 30 minutit

tasuta parkimist, mis hageja väitel kostja parkimise ajal lubatud ei olnud. Asjas ei ole seega

tõendatud, millised parkimistingimused kostja parkimise ajal kehtisid.

11. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et kostja ei vaielnud vastu sellele, et ta rikkus

parkimistingimusi. Kostja tugines maakohtus asjaolule, et sõiduki esiklaasi alla oli märgitud

parkimisaja algus. Maakohtu menetluses ei antud kostjale võimalust esitada väiteid seoses

hageja 26. oktoobri 2023 seisukoha ja sellele lisatud tõenditega. Kohus peab tagama poolele

võimaluse vastaspoole taotlustele ja faktilistele väidetele vastata (TsMS § 328 lg 2).

Apellatsioonkaebuses selgitas kostja, et vastavalt hageja esitatud tõenditele oli parkimisalal

lubatud 30 minutit tasuta parkida ning kostja sõiduki esiklaasi alla oli märgitud parkimise

algus.

Eeltoodust tulenevalt ei ole õige maakohtu seisukoht, et kostja väide armatuurlauale asetatud

paberile kirjutatud parkimisaja fikseerimise kohta ei ole asjakohane. Maakohus jättis

kontrollimata kostja väite, et nähtuvalt hageja esitatud tõendist fikseeriti kostja sõidukil

parkimise alustamise aeg.

Hageja ei tõendanud, millised parkimistingimused parkimise ajal kehtisid, mistõttu ei saa

kostjale parkimistingimuste rikkumist ette heita ning hageja leppetrahvi nõue ei ole

põhjendatud. Leppetrahvinõude põhjendamatuse tõttu ei ole põhjendatud ka nõue

sissenõudmiskulude hüvitamiseks.

12. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et maaomaniku ja hageja vahel sõlmitud

kokkulepped parkimise korraldamiseks ei oma tähtsust. Vaidlustes, kus parkla haldaja nõuab

lepingutingimuste rikkumise eest leppetrahvi ja kostja vaidlustab hageja õiguse leppetrahvi

määrata, tuleb hagejale anda võimalus tõendada, mis alusel ta parkimist korraldab. Maakohus

tuvastas fotode ja koordinaatide alusel, et kostja parkis alal, mille parkimist korraldas hageja.

Ringkonnakohus tuvastas eelnevalt, et hageja ei ole tõendanud, millised lepingutingimused

kostjaga kokku lepiti ning selle tõttu tuleb hageja nõue jätta rahuldamata. Seetõttu ei ole

menetlusökonoomiat silmas pidades apellatsioonimenetluses põhjendatud lubada hagejal

esitada uusi tõendeid kostja vastuväite, et hagejal ei olnud parkimisalal parkimise

korraldamiseks maaomaniku luba, ümberlükkamiseks. Ringkonnakohtu otsuse lõppjäreldus

sellest ei muutuks.

13. Ringkonnakohus jätab hagi rahuldamata, sest ei tuvastanud lepingu rikkumist. Seetõttu ei

käsitle kohus kostja vastuväiteid seoses leppetrahvinõude kostjale kättetoimetamise ning

nõude aegumisega.

14. Kuna ringkonnakohus jätab hagi rahuldamata, tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta

menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus hageja kanda.

15. Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid (TsMS § 174 lg 1).

Kostja ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja järgi oli kostja lepingulise

esindaja tunnihind 120 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja esindajal kulus maakohtu otsusega

tutvumisele ja apellatsioonkaebuse koostamisele 3,5 tundi (420 eurot), hageja 28. mai 2024

seisukohaga tutvumisele, kohtumäärusega tutvumisele, kliendiga konsulteerimisele,

kohtutoimiku ülevaatamisele ning lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirja

koostamisele 2,5 tundi (300 eurot) ja riigilõivule 100 eurot. Menetluskulud ringkonnakohtus

on kokku 820 eurot, mis on tehtud vajalike toimingute eest mõistlikus suuruses.

16. Kostja taotlusel märgib ringkonnakohus, et tasumata menetluskuludelt tuleb tasuda viivist

VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates ringkonnakohtu otsuse jõustumisest

kuni menetluskulude tasumiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)