2-23-3806/26 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Parrest, Andra Pärsimägi, Anneli Alekand

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. märts 2025, Tartu

Tsiviilasja number

2-23-3806

Tsiviilasi

Osaühingu Uus Samm Grupp hagi Andrei

Veressovi vastu kahjuhüvitise ja viivise

väljamõistmiseks

Andrei Veressovi hagi osaühingu Uus Samm

Grupp vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse

tuvastamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

7505,87 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 29. augusti 2024 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Andrei Veressovi apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant Andrei Veressov (ik XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Julia Tuštšenko

Vastustaja osaühing Uus Samm Grupp (rg-kood

10772229), lepinguline esindaja advokaat Sergei

Tšurkin

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 29. augusti 2024 otsus osas, milles maakohus rahuldas

OÜ Uus Samm Grupp hagi 1800 eurot ületavas osas ning sellelt nõude osalt arvestatud

viivise nõude, samuti menetluskulude jaotuse osas. Teha tühistatud osas uus otsus,

millega jätta OÜ Uus Samm Grupp hagi tühistatud osas rahuldamata ning

menetluskulud poolte endi kanda. Muus osas jätta Viru Maakohtu 29. augusti 2024

otsus muutmata.

2. Rahuldada Andrei Veressovi apellatsioonkaebus osaliselt.

3. Otsuse tervikresolutsioon on järgmine:

„1. Jätta Andrei Veressovi hagi rahuldamata.

2. Rahuldada OÜ Uus Samm Grupp hagi osaliselt.

3. Mõista Andrei Veressovilt OÜ Uus Samm Grupp kasuks välja kahju 1800 eurot.

4. Mõista Andrei Veressovilt OÜ Uus Samm Grupp kasuks välja viivis hüvitiselt

1800 eurot alates 5. jaanuarist 2023 kuni hüvitise täieliku tasumiseni VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras.

5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.“

4. Jätta apellatsioonimenetluse kulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Osaühing Uus Samm Grupp (tööandja) esitas Töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse

Andrei Veressovi (töötaja) vastu kahjuhüvitise 5470 euro ja viivise nõudes. Töötaja esitas

TVK-le avalduse tööandja vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja töötamise

registris kande muutmiseks. TVK liitis avaldused ühte menetlusse ja tegi otsuse, millega jättis

tööandja avalduse rahuldamata ja rahuldas töötaja avalduse. Tööandja esitas TvLS § 58 lg 3 ja

4 alusel hagiavalduse, sest leiab, et kahjunõue on õiguspärane ja töölepingu ülesütlemine ei

ole tühine.

2. Tööandja esitas hagi töötaja vastu varalise kahju ja viiviste nõudes. Tööandja nõuab

töötajalt kahjuhüvitist 5470 eurot, 9. märtsiks 2023 sissenõutavaks muutunud viivist 76,73

eurot ja viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 lg-s 2 sätestatud määras tasumata jäetud

hüvitisest iga tasumisega viivitatud päeva eest alates 10. märtsist 2023 kuni hüvitise

tasumiseni. Menetluskulud tuleb jätta töötaja kanda.

Tööandja ja töötaja sõlmisid 1. aprillil 2022 töölepingu nr 24, mille alusel asus töötaja tööle

autojuhi ametikohal. Tööülesannete täitmise raames juhtis töötaja 8. detsembril 2022

haagisega veokit Mercedes-Benz Axor Tallinn–Narva maanteel. Kell 11.01 Laagna küla

lähedal ei tulnud töötaja veoki juhtimisega toime, mille tõttu sõitis ta teelt välja kraavi.

Liiklusõnnetuse tagajärjel sai veok tõsiseid vigastusi ja taastamisele ei kuulu. Seega põhjustas

töötaja liiklusõnnetuse, millega tekitas tööandjale varalise kahju, mis seisnes veoki hävimises,

ja sellega rikkus oma töökohustusi raske hooletuse tõttu.

Sõiduki turuväärtus oli 8700 eurot. Töötaja keeldus kahju hüvitamisest, sest tema arvates ei

ole ta õnnetuses süüdi. GPS jälgimissüsteemi andmetel sõitis veok suure kiirusega (76 km/h),

mis ei võimaldanud töötajal vältida liiklusõnnetust. Tööandja ütles töölepingu 15. detsembril

2022 töölepingu seaduse (TLS) § 88 lg 1 p 3 ja 7 alusel üles.

Tööandja müüs veoki varuosadeks 3600 euro eest. Tööandjale tekkis seega kahju veoki

hävimisest 5100 eurot (8700-3600), evakueerimisteenuse eest 220 eurot ja veoki hindamise

eest 150 eurot, kokku 5470 eurot. Asjakohased ei ole viited veoki puudustele, mis ei

mõjutanud tehnoülevaatuse läbimist.

Töötaja rikkus töölepingust tulenevat kohustust, mis seisnes ohutus sõitmises ja liiklusseaduse

nõuete täitmises ning kohustust hoiduda tööandja vara kahjustamisest. Varaline kahju on

hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga. Veoautojuhina töötades oli töötaja

kohustatud järgima ka liiklusseadust (LS). Töötaja rikkus LS § 50 lg 3 p 1 ja 2, mille kohaselt

peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks. Autojuhil kui suurema ohu

allikat kasutaval isikul on kõrgendatud hoolsuse määr, mille järgimata jätmine on käsitatav

raske hooletusena VÕS § 104 lg 4 tähenduses. Töötaja on rikkumises süüdi, st ta rikkus

töölepingust tulenevat kohustust raske hooletuse tõttu, sest ta sõitis libedal teel suurema

kiirusega kui ilmastikutingimused lubasid. Tööandja on põhistanud töötaja raske hooletuse ja

töötaja ei ole seda väidet ümber lükanud. Ilma avariita ei oleks kahju tekkinud. Ka

kaskokindlustuse olemasolu ei oleks vähendanud kahju nullini.

3. Töötaja tööandja hagi ei tunnista.

Tööandja väide, et töötaja rikkus oma töökohustusi ja tekitas sellega tööandjale kahju, on

ekslik. Töötaja ei rikkunud töölepingust tulenevaid kohustusi. Töötaja oli hoolikas ja valis

sobiva sõidukiiruse, mis oli alla sel teelõigul lubatud maksimaalse kiiruse. Järsu tuuleiili

tekkimist ei olnud võimalik ette näha. Töötaja oli sel päeval sõitnud juba Narvast Jõhvi

koormata ja Jõhvist Narva koormaga. Õnnetuse ajal ehk kolmandal korral vahemaad läbides

oli veok taas koormata. Sõidukil olid tõsised talitlushäired juba enne õnnetust. Töötajal ei ole

kehtivaid karistusi liiklusreeglite rikkumise eest. Tööandja jättis hindamata kaubavedudega

seotud riskid ja sõiduki kindlustamata. Riigikohus on juhtinud tähelepanu, et veoteenuse

osutaja peaks sõlmima kaskokindlustuslepingu. Kogu vastutus ei peaks jääma töötaja kanda.

4. Töötaja esitas tööandja vastu hagi töölepingu ülesütlemise tühiseks tunnistamise ja

töötamise registrisse paranduse tegemise nõudes. Menetluskulud palub töötaja jätta tööandja

kanda.

Töötaja töötas poolte vahel 1. aprillil 2022 sõlmitud töölepingu nr 24 alusel tööandja juures

autojuhina. 15. detsembril 2022 sai töötaja elektronposti kaudu teate temaga töölepingu

lõpetamisest TLS § 88 lg 1 p 3 ja 7 alusel alates 15. detsembrist 2022. Tööandja viitas teates

8. detsembril 2022 toimunud liiklusõnnetusele. Töötaja hinnangul ei peetud kinni töölepingu

ülesütlemise formaalsetest nõuetest. Tööandja ei põhjendanud ülesütlemist. TLS § 97 lg 2 p 1

järgi oleks pidanud ülesütlemisest ette teatama vähemalt 15 kalendripäeva. Tööleping oli

sõlmitud kuni 31. detsembrini 2022. Ei saa rääkida sellest, et asjaolud või poolte huvid ei

võimaldanud jätkata töösuhteid kuni töölepingu tähtaja lõppemiseni. Ülesütlemisele ei

eelnenud hoiatust TLS § 88 lg 3 kohaselt.

Töölepingu ülesütlemiseks ei olnud alust. Töötaja ei rikkunud töölepingust või seadusest

tulenevaid kohustusi, sh oma töökohustusi ega põhjustanud tööandjale materiaalset kahju

süülise tegevusega (VÕS § 104 lg 2). Õnnetus ei toimunud mitte töötaja süül, vaid järsult

muutunud ilmastikuolude tõttu. Töötaja sõitis 76 km/h teelõigul, kus lubatud sõidukiirus oli

90 km/h. Töötaja ei olnud hooletu. Sõiduk ei olnud kindlustatud, millest tulenevat riski

kannab tööandja.

Kui tuvastatakse töölepingu ülesütlemise tühisus, taotleb töötaja töölepingu lõpetamist TLS §

107 lg 2 alusel. Kuivõrd töötaja sai ülesütlemisavalduse kätte 15. detsembril 2022, pidi

tööleping etteteatamistähtaja möödumisel TsÜS § 135 lg 1 ja TLS § 97 lg 2 p 1 kohaselt

lõppema 30. detsembril 2022.

Töötaja palub ka parandada kanne töötamise registris, kuhu kanda töölepingu lõppemine TLS

§ 107 lg 2 alusel alates 30. detsembrist 2022.

5. Tööandja töötaja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu.

Eeldused töölepingu ülesütlemiseks olid täidetud. Tööandja meelest on töötaja liiklusõnnetuse

põhjustamises ja tööandjale märkimisväärse kahju tekitamises süüdi, sest ta ei järginud veoki

juhtimisel liiklusseaduse liiklusohutuse tagamise nõudeid ja seda raske hooletuse tõttu,

millega rikkus jämedalt oma töökohustusi. Töötaja oli suurema ohu allika valdaja, kellel oli

kõrgendatud hoolsuskohustus, ta pidi sõitma ohutult ning olema liikluses hoolikas ja

ettevaatlik. Töötaja valis sõidukiiruse, mis ei taganud ohutust. Arvestades, et tööandja 2022.

a. IV kvatali käive töötaja kohta oli 16 601,48 eurot, on 5100 euro suurune kahju

märkimisväärne.

Täidetud on ka formaalsed nõuded töölepingu ülesütlemiseks. Tööandja põhjendas töölepingu

ülesütlemist, viidates liiklusõnnetusega tekitatud kahjule. Ülesütlemise teade vastab TLS § 95

lg 5 nõuetele. TLS § 97 lg 3 ja § 88 lg 3 lubavad töölepingu teatud juhul üles öelda

etteteatamistähtaega järgimata ja eelneva hoiatamiseta. Praegusel juhul oli seaduses toodud

erandi kohaldamine põhjendatud. Töötaja tekitas tööandjale märkimisväärset kahju raske

hooletuse tõttu, kuid ei soovi kahju korvata. Pärast veoki kasutamiskõlbmatuks muutumist ei

ole tööandjal töötajale tööd anda. Neil asjaoludel ei saa hea usu põhimõtte järgi oodata

tööandjalt etteteatamistähtaega järgimist või nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või

etteteatamistähtaja lõppemiseni.

MAAKOHTU LAHEND

6. Viru Maakohus jättis 29. augusti 2024 otsusega töötaja hagi rahuldamata ja rahuldas

tööandja hagi osaliselt ning mõistis töötajalt tööandja kasuks välja kahjuhüvitise 3600 eurot ja

viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras 5. maist 2023 kuni hüvitise tasumiseni.

Tööandja menetluskulud jättis maakohus 70% ulatuses töötaja kanda.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt rikkus töötaja töölepingust tulenevat kohustust, kui ei

tulnud veoki juhtimisega toime ja sõitis kraavi, mille tulemusel sai veok kahjustada. Töötaja

rikkus üldist töösuhetes kehtivat kohustust täita oma kohustusi tööandja suhtes lojaalselt (TLS

§ 15 lg 1). Maakohtu hinnangul tähendab viidatud kohustus muu hulgas seda, et töötaja peab

heaperemehelikult hoidma talle usaldatud tööandja vara ja tegema kõik endast sõltuva, et

vältida vara kahjustamist. Töölepingu punkti 3.2 kohaselt peab töötaja täitma töökohustusi

lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt parimal viisil ning töö iseloomust tuleneva

vajaliku hoolsusega. Töötaja rikkus ka LS § 50 lg 3 p 1 ja p 2 nõudeid, mille kohaselt peab

juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks ja peab sõidukiiruse valikul

arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi,

ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda teel

oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama, samuti peab juht vähendama kiirust

ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad. Kutselise veokijuhi

hoolsusstandard on tavapärasest kõrgem. Kuigi ilm oli keeruline ja töötaja sõitis lubatust

väiksema kiirusega, ei välista see juhi vastutust. Ei ole alust arvata, et töötaja pani teo toime

tahtlikult. Rikkumine vastab raskele hooletusele, sest töötaja ei järginud käibes vajalikku

hoolsust olulisel määral.

Tööandjale tekkinud ja tõendatud kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-

eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2). Tuvastatud asjaoludel saab järeldada, et rikkumise ja kahju

vahel oli ka põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4), st kui töötaja ei oleks rikkunud liiklusseadust,

töölepinguseadust ja töölepingust tulenevaid kohustusi, ei oleks tööandjale kahju tekkinud.

Kuna rikkumine oli raskelt hooletu, ei ole VÕS § 127 lg 3 järgi tähendust, kas kahju oli

töötajale ettenähtav.

Hageja nõutava kahju suurus on tõendatud. Kui töötaja on töölepingut rikkunud raske

hooletuse tõttu, vastutab ta tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel

arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö

iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja

töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või

kindlustamiseks. Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju

tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra (TLS § 74 lg 2). Maakohus võttis arvesse, et

töötaja tekitas kahju raske hooletuse tõttu, oli tööandja juures töötanud alla aasta, kuid

tegemist oli professionaalse autojuhiga, tema töötasu oli 1143 eurot kuus (bruto), tal oli

võimakus liiklusseadust täites ja tööohutusnõudeid järgides riske maandada ning vähendas

hüvitatavat kahju 1/3 võrra. Kaskokindlustuse puudumine ei anna alust hüvitist vähendada,

see ei vähenda töötaja vastutust juhtunu eest.

Töötaja nõudes töölepingu ülesütlemise tühiseks tunnistamiseks leidis maakohus, et

ülesütlemise formaalsed eeldused olid täidetud. Ülesütlemine toimus kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis, teatest nähtus tööandja tahe leping erakorraliselt üles öelda. Maakohus

leidis eelnevalt, et töötaja pani toime talle etteheidetavad teod – töökohustuste rikkumise ja

kahju tekitamise. Arvestades töökohustuste rikkumise tagajärge ei saa eeldada, et tööandja

oleks pidanud eelnevalt töötajat hoiatama (TLS § 88 lg 3) või lepingu üles ütlemisest ette

teatama (TLS § 97 lg 3).

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

7. Töötaja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 29. augusti 2024 otsuse

tühistamist ning tööandja nõude rahuldamata jätmist ja töötaja nõude rahuldamist.

Menetluskulud ringkonnakohtus tuleb jätta tööandja kanda.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt kohaldas maakohus valesti materiaalõiguse norme,

hindas valesti poolte esitatud tõendeid ja tegi seetõttu eksliku otsuse.

Maakohus jõudis valele järeldusele, et töötaja rikkus töölepingust tulenevat kohustust (TLS §

72). Töölepingu p 3.3.3 kohustab töötajat hoiduma tegudest, mis takistavad teistel töötajatel

oma kohustusi täitmast või kahjustavad tema või teiste isikute elu, tervist või vara. Vara alla

ei kuulu töötaja kasutusse antud töövahend ehk tööandja veoauto.

Maakohus ei põhjendanud, milles seisnes LS § 50 lg 3 p-de 1 ja 2 rikkumine. Töötaja ei

rikkunud ühtegi liiklusseaduse sätet. Ta arvestas tee- ja ilmaolusid sõidustiili valimisel.

Liiklusõnnetuse asjaolud erinesid maakohtu viidatud Tartu Ringkonnakohtu lahendist asjas nr

2-15-9656. Lisaks jäätunud teekattele esinesid järsud tugevad tuulehood, mille tekkimist oli

võimatu ette näha. Maakohtu järeldus, et liiklusvahendi kiirus peab olema selline, et õnnetust

ei juhtuks, on absurdne. Ei ole selge, milline peaks see kiirus olema. Maakohus ei analüüsinud

töötaja esitatud tõendeid.

Maakohus hindas põhjendamatult töötaja süü määra. Jääb arusaamatuks, milles seisnes

hoolsuskohustuse olulisel määral täitmata jätmine. Töötaja valis liiklemiskiiruse teekatte

jäätumist arvestades lubatud maksimumkiirusest tunduvalt väiksema kiiruse.

Maakohus tuvastas ekslikult kahju suuruse. Veokil olid juba enne liiklusõnnetust puudused,

pole selge, kas neid väärtuse hindamisel arvesse võeti. Maakohus ei arvestanud, et aktis

nimetati veoki maksumuseks kiirmüügi korras 4250 eurot ilma käibemaksuta, aga see müüdi

tegelikult 3000 euro eest (käibemaksuta). Veokiga seotud riskid olid tööandja maandada, ta

oleks pidanud vara kindlustama.

Kuna maakohus tegi vale otsuse töökohustuste süülise rikkumise kohta ja mõistis välja kahju,

on otsus vale ka töötaja nõudes tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus ja parandada kanne

töötamise registris.

8. Tööandja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb vaidlustatud otsuse muutmata

ja menetluskulude töötaja kanda jätmist.

Vastuväidete kohaselt ei ole vaidlust selle üle, et töötaja pidi järgima liiklusseaduse nõudeid.

Maakohus järeldas õigesti, et kuigi ilm avariikohal oli keeruline, ei ole see juhi vastutust

välistav asjaolu, sest olenemata sellest, et apellant sõitis lubatust väiksema sõidukiirusega,

peab kiirus peab olema selline, et avariid ei juhtuks. Maakohtu järeldus tugineb LS § 50 lg 3 p

1–2 nõuetele. Kui juhile ei ole selge, millise kiirusega sõita, peab ta seisma jääma. Järske

tugevaid tuulehooge ei ole töötaja tõendanud.

Maakohus tuvastas õigesti töötaja süü. Tartu Ringkonnakohtu järeldus, et sõidukiiruse valikul

tuleb võtta arvesse kõiki sõiduohutust mõjutavaid tegureid, sealhulgas võimalikke järske

tuulehooge, on universaalne.

Maakohus ei pidanud arvestama veoki varasematel tehnoülevaatustel avastatud

pisipuudustega. Turuväärtuse määramisel oli õige tugineda hindamisaktile. Maakohus

põhjendas, miks kaskokindlustuse puudumine ei vähenda töötaja vastutust. Maakohus

arvestas TLS § 74 lg-s 2 nimetatud tegureid ja vähendas oluliselt hüvitise suurust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt

tühistada osas, milles maakohus rahuldas tööandja kahju hüvitamise nõude 1800 eurot

ületavas osas ning vastava viivise nõude, samuti menetluskulude jaotuse osas.

Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab tööandja hagi 1800 euro ja vastava

viivise ulatuses ning jätab menetluskulud poolte endi kanda. Muus osas jääb maakohtu otsus

muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

TsMS § 654 lg 2² kohaselt esitab ringkonnakohus otsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku

sõnastuse.

10. Apellatsioonimenetluses vaidlevad pooled selle üle, mil määral oli töötaja

liiklusõnnetuses süüdi ja kui suur peaks olema tööandjale hüvitatav kahju.

Töötaja leiab, et ta ei ole süüdi liiklusõnnetuse põhjustamises ja tööandjale varalise kahju

tekitamises; kui tema süü siiski tuvastatakse, on selle määr leebem kui maakohus tuvastas,

ning kahju suurus on väiksem, mh jättis maakohus põhjendamatult arvestamata, et veokil

puudus kaskokindlustus.

11. Töötajale ei ole arusaadav, milles seisneb LS § 50 lg 3 p-de 1 ja 2 rikkumine.

LS § 50 lg 3 kohustab juhti kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks. Sealjuures

peab p-de 1 ja 2 kohaselt valima mh tee- ja ilmaolusid arvestava sõidukiiruse, et suuta

vajadusel seisma jääda, ning kiirust vähendama või vajadusel seisma jääma, kui tingimused

seda nõuavad. Maakohus leidis, et töötaja neid nõudeid ei järginud.

Töötaja heidab maakohtule ette, et maakohus ei analüüsinud ilma kohta esitatud tõendeid.

Maakohus sedastas otsuse p-s 19 tõenditele viidates (dtl 151, 347–354), et ilm avariikohal oli

keeruline, kuid leidis, et see ei ole juhi vastutust välistav asjaolu. Maakohus võttis arvesse nii

töötaja esitatud tõendeid kui ka seda, et töötaja sõitis suvel samal teelõigul sarnase kiirusega.

Võib nõustuda maakohtuga, et sobiva sõidukiiruse valimisel püsib tehniliselt korras sõiduk

üldjuhul teel. Olude ootamatu ja järsk muutus ei pruugi küll olla ettenähtav, kuid

professionaalse autojuhina pidi töötaja oskama keskmisest juhist paremini teeolusid hinnata,

olles lisaks samal päeval juba kaks korda seda teelõiku läinud. Töötaja esitatud tuulekiiruse

andmed näitavad, et hommiku jooksul tuulepuhangute tugevus veidi vähenes: kell 8.00

Narvas 11,7 m/s, Jõhvis 8,4 m/s, kell 9.00 Narvas 10,0 m/s, Jõhvis 8,0 m/s, kell 10.00 Narvas

9,9 m/s, Jõhvis 7,4 m/s ja kell 11.00 Narvas 9,9 m/s, Jõhvis 7,6 m/s (dtl 352–353). Töötajal

pidi seega õnnetuse toimumise ajaks olema kujunenud ilmaoludest piisavalt adekvaatne

arusaam.

Kuna töötaja sõitis teelt välja, siis järelikult oli 76 km/h sellistes oludes liiga suur kiirus.

Tööandja on tõendanud, et töötaja sõitis sel teelõigul sarnase kiirusega ka suvel. Kohtuistungil

väitis töötaja, et sõidab tavaliselt 90 km/h ning võis vähendada kiirust ees liikunud sõiduki

tõttu. Tööandja esitatud GPS-jälgija andmed seda ei kinnita: kolmel päeval juunis, juulis ja

augustis on kiirus olnud vahemikus 71–87 km/h, 72–86 km/h ja 59–86 km/h (dtl 324–326). Ei

ole tõenäoline, et pisteliselt salvestatud andmed pärinevad iga kord aeglasema kaasliikleja

pärast kiiruse vähendamise hetkest. Eelnevast saab järeldada, et töötaja ei vähendanud

sõidukiirust liiklusõnnetuse päeval alla lubatud maksimumi tee- ja ilmaolude tõttu, vaid sõitis

tavapärase kiirusega. Seega ei kohaldanud ta sõidukiirust oludele vastavaks, millega rikkus

LS § 50 lg 3 p 1 ja 2.

12. Töötaja meelest ei rikkunud ta töölepingust tulenevat kohustust, sest töölepingu p 3.3.3 ei

hõlma tööandja vara. Ringkonnakohus sellega ei nõustu.

Maakohtus ei tekkinud küsimust sellest, kas töölepingu p 3.3.3 käib tööandja vara kohta.

Maakohus viitas, et töötaja rikkus TLS § 15 lg-st 1 tulenevat üldist lojaalsuskohustust, mis mh

tähendab, et töötaja peab heaperemehelikult hoidma talle tööandja usaldatud vara ja vältima

selle kahjustamist, ning et hoolsuskohustus lepiti kokku ka töölepingu p-s 3.2. Edasi leidis

maakohus, et kuna töötaja rikkus kohustust raske hooletuse tõttu, tööandjal on õigus nõuda

kahju hüvitamist (VÕS § 104 lg 2 ja TLS § 74 lg d 1 ja 2).

Töölepingu p 3.3.3 järgi on töötaja kohustatud hoiduma tegudest, mis takistavad teistel

töötajatel oma kohustusi täitmast või kahjustavad tema või teiste isikute elu, tervist või vara.

Punkti eraldi lugedes viitab „tema“ grammatiliselt tõesti töötajale, kuid lugedes kohustusi

loeteluna koos eelmise punktiga ja tõlgendades punkti lepingu eelduslikust eesmärgist

lähtuvalt, peetakse silmas siiski tööandja vara („Töötaja on kohustatud /…/ täitma /.../

tööandja seaduslikke korraldusi /…/ hoiduma tegudest, mis /…/ kahjustavad tema /…/ vara“).

Sellest tõlgenduses on ilmselt lähtunud ka maakohus asja lahendamisel, sest alternatiivne

tõlgendus ei ole loogiline.

Tööleping kohustas seega töötajat kasutama tööandja vara nii, et sellele ei tekiks kahju, st

sõitma veokiga ilma seda kahjustamata. See, et õnnetuse korral võib veok muutuda

kasutamiskõlbmatuks, pidi olema töötajale ettenähtav.

13. Töötaja meelest ei ole maakohus hinnanud õigesti süü määra. Viide Tartu

Ringkonnakohtu lahendile tsiviilasjas nr 2-15-9656 ei ole asjakohane, sest selles asjas olid

liiklusõnnetuse asjaolud erinevad. Töötajale jääb arusaamatuks, milles seisnes

hoolsuskohustuse olulisel määral täitmata jätmine.

Ringkonnakohus märgib, et maakohus tugines viidatud Tartu Ringkonnakohtu lahendis

kutselise autojuhi hoolsusstandardi analüüsile, sh sellele, et kutseliselt autojuhilt saab oodata

kõrgendatud hoolsust ning kutseline veokijuht peab teadma ohte, mille ebaõige sõidukiiruse

valik kaasa toob; libedal teel ebaõigete sõiduvõtete kasutamine rikub isegi tavapärast autojuhi

hoolsusstandardit; veokiga õnnetusse sattumise tagajärjed võivad olla traagilised. Kui jäetakse

täitmata mitte ainult kõrgendatud hoolsus, vaid ka tavapärase liikleja hoolsus, on see olulisel

määral käibes vajaliku hoolsuse rakendamata jätmine (VÕS § 104 lg 2). Õnnetuse täpsed

asjaolud viidatud lahendis ei ole hoolsuse määra hindamisel seejuures nii olulised, vaid pigem

tõdemus, et kutselise veokijuhi objektiivne hoolsusstandard on tavapärasest kõrgem.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et töötaja seda hoolsusstandardit ei järginud, kuigi

teeolud pidid talle õnnetuse ajal juba teada olema.

14. Kahju suuruse kohta väidab töötaja, et sõiduki turuväärtuse hindamise aktis on veoki

hinnaks kiirmüügi korras märgitud 4250 eurot ilma käibemaksuta, aga veok müüdi 3000 euro

eest (käibemaksuta).

Tegelikult on turuväärtuse hindamise akti hind 4250 eurot antud koos käibemaksuga (dtl 39),

ilma käibemaksuta oleks seega hind 3541,66 eurot. Ilma käibemaksuta on vahe aktis märgitu

ja tegeliku müügihinna vahel 541,66 eurot (3541,66-3000), käibemaksuga 650 eurot (4250-

3600). Erinevus ei ole suur ja arvestades, et aktis on hinnanguline väärtus, millest tegelik

müügihind võib erineda, võttis maakohus õigesti aluseks tegeliku müügihinna.

Maakohus on õigesti leidnud, et nii aktis kui ka tehnoülevaatusel tuvastatud puudused olid

väheolulised. Tegemist oli tavapärasest kulumisest tingitud puudustega, mis ei ole takistanud

veokil tehnoülevaatuse läbimist. Ka aktis on märge, et enne avariid vastas veok kohaliku

transpordi töönõuetele (dtl 40). Töötaja ei ole esitanud veoki seisukorra ega väärtuse kohta

tõendeid, mis tööandja väited ümber lükkaks.

15. Hüvitatava kahju ulatuse määramine on TLS § 74 lg 2 järgi kohtu diskretsiooniotsus,

millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid siis, kui diskretsioonipiire on ületatud.

Praeguses asjas leiab ringkonnakohus, et maakohus ei ole piisavalt arvestanud veokil

kaskokindlustuse puudumise ja töötaja töötasu suurusega.

Töötaja väidab, et tööandja oleks pidanud tagama hüvitise veoki kahjustumisel või hävimisel

kindlustuse kaudu. TLS § 74 lg 2 kohaselt arvestatakse hüvitise määramisel mh tööandja

mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks.

Transpordiettevõtte puhul võib majandustegevuse ja liikluse riskidest tulenevalt eeldada, et

äris kasutatavad sõidukid on kindlustatud. Tööandja põhjendas veokil kaskokindlustuse

puudumist sellega, et kindlustusandjad ei kindlusta üle 15 aasta vanuseid sõidukeid (dtl 366).

Kõnealune veok oli õnnetuse ajal 16 aastat vana. Samas ei õigusta see kogu veoki

kahjustumise riski jätmist töötaja kanda, kel pole võimalik tööandja autopargi vanust

mõjutada.

Töötaja brutopalk oli töölepingu järgi 1143 eurot kuus, mis oli alla keskmise palga

(Statistikaameti andmetel oli keskmine brutopalk Eestis 2022. aastal 1645 eurot).

Maakohus vähendas tööandja nõutud hüvitist töötaja süü määra, tööandja juures töötatud

aega, töötasu ja töötajal riskide maandamise võimalust arvestades ligikaudu 1/3 võrra, 5470

eurolt 3600 eurole. Ringkonnakohus leiab, et arvestades poolte võimalusi riskide

vähendamiseks, vastutuse õiglast jaotust poolte vahel ja töötaja pigem madalat palka, tuleb

hüvitist hagis nõutuga võrreldes vähendada 2/3 võrra. Ringkonnakohtu hinnangul on õiglane

hüvitis 1800 eurot.

16. Maakohtu otsus tuleb eelnevast tulenevalt tühistada osas, milles maakohus rahuldas

hageja kahju hüvitamise nõude 1800 euro ulatuses (3600-1800). Sellega seoses tuleb jätta

rahuldamata ka viivisenõue sellelt nõude osalt. Maakohtu otsus jääb jõusse 1800 euro suuruse

kahju väljamõistmises, millelt tuleb välja mõista viivis alates 5. jaanuarist 2023 kuni

kohustuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

17. Maakohus tuvastas töölepingu lõpetamise aluseks olnud rikkumise lõpptulemusena

õigesti ja jättis seetõttu õigesti rahuldamata töötaja nõude töölepingu ülesütlemise tühisuse

tuvastamiseks ja töötamise registris kande parandamiseks. Ringkonnakohus nõustub neis

küsimustes maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6).

18. Kuna ringkonnakohus muudab tööandja hagi rahuldamise ulatust, tuleb muuta ka

menetluskulude jaotust maakohtus. Tööandja taotles maakohtus 5470 euro väljamõistmist,

kuid ringkonnakohus rahuldas tööandja hagi 1800 euro ehk väiksemas kui pooles ulatuses,

töötaja enda hagi jääb rahuldamata. Töötaja apellatsioonkaebus rahuldatakse tööandja hagi

osas osaliselt, töötaja enda hagi osas jäetakse rahuldamata. Seega on põhjendatud jätta

menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus TsMS § 163 lg 1 viimase alternatiivi järgi poolte endi

kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)