2-21-1209/49 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

2-21-1209

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Siiri Malmberg

Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht

31. märts 2025, Paide

Tsiviilasja number

2-21-1209

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

Läänekeskus OÜ hagiavaldus AS-i Baltic Agro vastu

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks

1010,01 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetluse vorm

Hageja Läänekeskus OÜ (registrikood 11414526)

Hageja lepinguline esindaja Henri Torop, Advokaadibüroo

RASK, e-post: XXX

Kostja AS Baltic Agro (registrikood 10344249)

Kostja lepinguline esindaja Mario Rink, Kentmanni Consult

OÜ, e-post: XXX

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Läänekeskus OÜ hagi 935 euro ja viivise väljamõistmiseks rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud Läänekeskus OÜ kanda.

3. Määrata AS Baltic Agro menetluskulud kindlaks summas 2417,50 eurot.

4. Mõista kohtuotsuse resolutsiooni p-s 3 nimetatud summa Läänekeskus OÜ-lt AS

Baltic Agro kasuks välja.

5. Menetluskuludelt tuleb tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada

2-21-1209

kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa

ületab 280 eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sissejuhatus

1. Hageja esitas 21.01.2021 kohtule sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, mis võeti

kohtu menetlusse.

2. Kuna täitemenetlus lõpetati nõude sundtäitmise tõttu, siis muutis hageja oma nõuet.

Hageja esitas 24.11.2022 kohtule järgmised nõuded: tuvastada täiteasja nr 175/2020/x

sundtäitmise lubamatus, mõista kostjalt hageja kasuks välja 30 059,06 eurot (21 250 eurot

alusetu rikastumise sätete alusel ja 8809,06 eurot kahjuhüvitisena) ja viivise nõuded

põhinõuetelt.

3. Kohus tegi 16.08.2023 määruse, millega otsustas menetleda hagi 24.11.2022 nõuete

sõnastuses, jättis läbi vaatamata hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamise tuvastamiseks,

kahju hüvitamiseks summas 8809,06 eurot ja alusetu rikastumise nõude summas 20 315

eurot. Kohus keeldus menetlusse võtmast viivisenõuet kahju hüvitamise nõudelt. Kohus

otsustas menetleda alusetu rikastumise nõuet summas 935 eurot ja sellega seotud

viivisenõuet. Kohtumäärus on jõustunud 21.10.2024 Riigikohtu määrusega, millega

otsustati hageja määruskaebust Tallinna Ringkonnakohtu 26.06.2024 määruse peale mitte

menetlusse võtta.

Hageja seisukohad

4. Hagiavalduse kohaselt toimus hageja suhtes täitemenetlus täiteasjas nr 175/2020/x.

Täitedokumendiks oli Harju Maakohtu 26.04.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-18-q. Otsus

jõustus 14.09.2020. Harju Maakohtu 26.04.2019 otsusega mõisteti hagejalt kostja kasuks

välja põhinõudena 21 250 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 25.10.2018 seisuga

summas 935 eurot ja viivis 0,2% päevas iga põhivõlgnevuse tasumisega viivitatud päeva

eest alates 26.10.2018 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni. Kostja esitas täitmisele kohtuotsuse

alusel väljamõistetud viivisenõude perioodi 26.10.2018 – 15.09.2020 eest summas 21 250

eurot. Täitemenetlus lõpetati, kuna nõue sundtäideti veebruaris 2021.

5. Hageja on seisukohal, et kostja on hagejalt alusetult saanud 935 eurot. Tsiviilasjas nr 2-18-

q kandis PRIA 26.10.2018 hagi tagamise määruse täitmiseks hagejale väljamakstavad

toetused summas 22 185 eurot kohtu tagatiste kontole. Raha laekumist kinnitas kohus

03.05.2019. Nimetatud summa vastas kostja nõude põhisummale ja hagi esitamise hetkeks

sissenõutavaks muutunud viivise summale, s.o 935 eurot seisuga 25.10.2018. Nimetatud

summa, s.o 22 185 eurot maksti kostjale välja tsiviilasjas nr 2-18-q tehtud 30.09.2020

kohtumääruse alusel. Seega oli hageja kostjale nii põhivõlgnevuse kui viivisevõlgnevuse

tasunud. Eelnevale vaatamata esitas kostja hagejale 15.09.2020 arve nr x, milles oli

viiviseid arvestatud põhivõlgnevuse ulatuses ehk summas 21 250 eurot, jättes võtmata

arvesse, et kostjale oli viiviste eest juba 935 eurot tasutud.

6. Kostjal ei olnud mistahes alust põhivõlgnevust ületava viivisenõude esitamiseks – tegemist

oli kas kostja tähelepanematusega või teadliku kohtutäituri eksitamisega. Kostja oleks

pidanud arvestama, et talle on juba 935 euro ulatuses viivis tasutud. Seega ei saanud kostja

viivisenõue olla suurem kui 20 315 eurot (21 250 eurot põhinõude ulatuses viivisenõue -

935 eurot rahuldatud viivisenõue = 20 315 eurot). Täitemenetluses esitas kostja

2-21-1209

täitmisavalduse 21 250 euro nõudes, vaatamata asjaolule, et kostjal ei saanud olla

viivisenõuet suuremas ulatuses kui 20 315 eurot (21 250 - 935). Põhivõlgnevust ületav

viivisenõue on ebaproportsionaalne. Põhivõlast suuremat viivisenõuet (põhivõlgnevuse

summat ületava kahju tekkimist) tuleb põhjendada ja tõendada võlausaldajal. Igal juhul on

kostja poolt täiturile topelt esitatud viivisenõue vastuolus hea usu põhimõttega ja õiguste

kuritarvitamise keeluga.

7. VÕS § 113 lg 8 ja VÕS § 162 lg 1 koostoimes võib viivise maksmiseks kohustatud isik

nõuda selle vähendamist mõistliku suuruseni, kui viivis on ebamõistlikult suur, arvestades

eelkõige kohustuse täitmise ulatust kohustatud isiku poolt, teise lepingupoole õigustatud

huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Käesolevaga tugineb hageja seega

asjaolule, et nõue põhivõlgnevust ületava viivise tasumiseks on ebaproportsionaalselt suur

ning et põhivõlgnevuse ulatuses on hageja viivisenõude 935 euro osas täitnud. Kuna

vastav 935-eurone nõue on kostja kasuks täitemenetluses rahuldatud, on hagejal kostja

vastu alusetu rikastumise nõue. VÕS § 138 lg 1 kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja

kohustuste täitmisel toimida heas usus. VÕS § 138 lg 2 kohaselt ei ole lubatud õiguse

teostamine seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju

tekitamine teisele isikule. Viidatud sätete mõtteks on olla tasakaaluks olukorras, kus õigus

võimaldab ebamoraalset käitumist, st õiguste realiseerimisega teisele isikule kahju

tekitamist. Kostja oli tsiviilasjas 2-18-q saanud põhinõude rahuldatud ning samaaegselt

põhinõudega sai kostja ka viivisenõude rahuldatud 935 euro ulatuses. Kostja oli teadlik

kohtupraktikast, mille kohaselt on põhinõuet ületav viivisenõue ebaproportsionaalne ning

selle esitamine on võimalik vaid juhul, kui võlausaldaja põhjendab ja tõendab talle

vastavas määras kahju tekkimise. Kostja vähendas esialgu arvestatud 29 367,50 euro

suurust viivisenõuet 21 250 euroni, kuid sealjuures jättis teadlikult või ekslikult arvesse

võtmata, et 935 euro ulatuses oli kostja juba viivisenõude kätte saanud ning esitas

täitmisavalduse täies põhinõude ulatuses, st 935 euro osas teistkordselt.

Kostja seisukohad

8. Kostja vaidleb hagile vastu.

9. Harju Maakohtu 26.04.2019 otsusega ei ole otsustatud, et viivisenõue ei tohi ületada

põhinõude suurust.

10. Harju Maakohus mõistis hagejalt 26.04.2019 otsusega välja viivise summas 935 eurot, s.o

viivis seisuga 25.10.2018. Täitemenetluses oli täitmisel viivis perioodi 26.10.2018 –

15.09.2020 eest. Seega ei ole kostja nõudnud viivist 935 euro ulatuses topelt. Kostja

vähendas oma viivisenõuet niigi 29 3667,50 eurolt 21 250 euroni, mis nähtub kostja

viivisearvest x.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

11. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnates kõiki tõendeid kogumis, on seisukohal, et

hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

12. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on

pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata

või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab

ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool

hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui

vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei

vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne

2-21-1209

ka poole muudest avaldustest. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas

esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 438 lg 1 kohaselt kohus otsustab otsust tehes, mis

asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti tuleb asjas kohaldada.

13. TMS § 221 lg 1 sätestab, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi

alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud,

ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega

õigusjõudu. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et TMS § 221 lg-s 1 nimetatud vastuväited on

kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast

kohtulahendi jõustumist. Olukorras, kus sissenõudja nõue on täitemenetluses vähemalt

osaliselt täidetud ilma õigusliku aluseta (nt kui nõue oli lõppenud või nõude täitmine oli hea

usu põhimõtte vastaselt lubamatu), võib võlgnikul olla sissenõudja vastu alusetust

rikastumisest tulenev nõue VÕS § 1028 jj alusel või õigusvastaselt tekitatud kahju

hüvitamise nõue VÕS § 1043 jj alusel.

14. Hageja poolt 25.01.2021 esitatud hagiavaldusest (p 3) nähtub, et vaidlustatud täiteasjas oli

täitedokumendiks Harju Maakohtu 26.04.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-18-q, millega rahuldati

kostja hagi hageja vastu ja hagejalt mõisteti kostja kasuks välja põhinõudena 21 250 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivis 25.10.2018 seisuga summas 935 eurot. Hagi lisana esitatud

kostja hagist (tsiviilasjas nr 2-18-q) nähtub, et viivise perioodiks oli 03.10.2018 –

25.10.2018. Viivist arvestati lepingujärgses määras 0,2% põhivõlast, s.o 21 250 eurolt,

päevas.

15. Lisaks mõisteti Harju Maakohtu 26.04.2019 otsusega hagejalt kostja kasuks välja viivis

0,2% päevas iga põhivõlgnevuse (21 250 eurot) tasumisega viivitatud päeva eest alates

26.10.2018 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni. Eeltoodust nähtub, et täitedokumendis ei

piiratud viivise arvestamist summaliselt, vaid viivise arvestamine pidi lõppema põhivõla

tasumisel. Põhivõlg ja viivis 935 eurot, s.o kokku 22 185 eurot maksti kostjale välja hagi

tagamise korras PRIA poolt kohtu tagatiste kontole kantud kostjale kuuluva toetuse summas

22 185 euro arvelt. Kohtu tagatiste kontole kantud summa kostjale väljamaksmine otsustati

tsiviilasjas nr 2-18-q tehtud 30.09.2020 kohtumäärusega. Seega oli kostjal võimalik viivist

arvestada alates 26.10.2018 kuni maksimaalselt selle päevani, kui raha kostjale välja kanti,

s.t vähemalt kuni 30.09.2020, kui otsustati toetuse väljamaksmine kohtu tagatiste kontolt.

16. Kostja 15.09.2020 arvelt nr x nähtub, et tegemist on viivisarvega (arvel nimetatud

intressiarveks), viivist on arvestatud 26.10.2018 – 15.09.2020 eest. Nimetatud ajavahemikus

on 691 päeva. Viivise arvestuse aluseks on põhivõlg summas 21 250 eurot ja viivise määr

on 0,2% päevas. Viivise summa ühes päevas oli seega 21 250*0,2/100=42,50 eurot päevas

ning 691 päeva eest 691*42,50=29 367,50 eurot. Seega vähendas kostja viivise nimetatud

perioodi eest põhivõla suuruseni, s.o 21 250 euroni. Seaduse ega kohtupraktikaga ei ole

keelatud oma rahalise nõude vähendamine.

17. Seega nõudis kostja kohtu tuvastatud asjaoludel Harju Maakohtu 26.04.2019 otsuse nr 2-18-

q alusel kokku viivise tasumist summas, mis ületas 935 euro võrra otsusega väljamõistetud

põhivõla suurust, s.o 21 250 eurot. Kohtu tuvastatud asjaoludel ei ole kostja arvestanud

viivist üheski osas topelt, s.o täitemenetluses täitmisele esitatud viivise periood 26.10.2018

– 15.09.2020 ei hõlma kuni tsiviilasjas nr 2-18-q esitatud hagi esitamiseni sissenõutavaks

muutunud viivise perioodi (03.10.2018 – 25.10.2018).

18. Hageja hinnangul võib VÕS § 113 lg 8 ja VÕS § 162 lg 1 koostoimes viivise maksmiseks

kohustatud isik nõuda selle vähendamist mõistliku suuruseni, kui viivis on ebamõistlikult

suur, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust kohustatud isiku poolt, teise

lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohus nõustub

põhimõtteliselt hageja õigusliku käsitlusega, kuid on seisukohal, et taotlus viivise

arvestamise piiramiseks põhinõude summaga oleks tulnud esitada tsiviilasja nr 2-18-16070

menetlemise raames ja seda ei saa nõuda sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi raames

alles siis, kui nõude arvestuse aluseks oleva kohtulahendi tegemisest on möödunud aeg, mil

2-21-1209

viivis hakkab põhivõlga ületama. Sellist seisukohta toetab ka kehtiv kohtupraktika.

19. Riigikohus on oma 21.06.2017 otsuse nr 3-2-1-64-17 p-s 10 asunud seisukohale, et

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis ei ole TMS § 221 lg 2 järgi võimalik

vaidlustada neid asjaolusid, mis on tuvastatud jõustunud kohtulahendiga. TMS § 221 alusel

võib esitada hagi leppetrahvi või viivise vähendamiseks aja eest pärast kohtulahendi

jõustumist. Seda aga vaid juhul, kui leppetrahv või viivis ei ole kohtulahendis välja

mõistetud kindla summana või kui selle lõplik suurus ei ole lahendist tulenevalt välja

arvutatav (protsent võlgnetavast summast kohtulahendiga kindlaksmääratud kuupäevani).

See, et väljamõistetud viivis on pärast kohtuotsuse jõustumist täitemenetluse ajaks ületanud

põhinõude, ei ole asjaoluks, mis oleks tekkinud pärast kohtuotsuse jõustumist.

20. Hagejal ei ole seega õigust nõuda kostjalt viivise vähendamise eest pärast kohtulahendi

jõustumist, sest täitedokumendiks oleva kohtulahendi järgi on viivise suurus välja arvutatav

(protsent võlgnetavast summast kuni võlgnetava summa tasumiseni). Arvestades eeltoodut

on kohus seisukohal, et kostjal oli põhimõtteliselt õigus arvestada viivist kohtuotsusega

väljamõistetud suuruses, kuni põhivõla täieliku täitmiseni olenemata asjaolust, kas viivise

suurus ületab põhinõuet või mitte, kuna kohtuotsuses ei ole viivise suurust piiratud ja hageja

seisukoht, et kostjal ei olnud õigust arvestada viivist rohkem kui põhivõlgnevuse suurus.

Kohtu seisukohta toetab ka Tallinna Ringkonnakohtu 26.06.2024 määrus, mis on tehtud

käesolevas tsiviilasjas.

21. Hageja on väitnud, et kostja viivisenõude nõudmine põhivõlga ületavas osas, s.o 935 eurot,

oli vastuolus VÕS §-ga 138. VÕS § 138 lg 1 kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja

kohustuste täitmisel toimida heas usus. VÕS § 138 lg 2 kohaselt ei ole lubatud õiguse

teostamine seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju

tekitamine teisele isikule. Kohus hageja käsitlusega ei nõustu. Hagejal oli õigus ja võimalus

esitada viivisenõude põhinõude suurusega piiramise taotlus tsiviilasja nr 2-18-q. Hageja

seda õigust ei kasutanud. Hageja väide, et ta ei teadnud, et kostja kavatseb sellises ulatuses

viivist nõuda, ei ole kohtu hinnangul asjakohane. Arvestades kohtule esitatud tsiviilasja nr

2-18-q (kohtuotsus ja hagi) ei ole kostja oma viivisenõuet ise piiranud. Kohtu hinnangul ei

ole kostja käitumine käesolevas asjas viivise nõudmisel vastuolus hea usu põhimõttega, kui

hagejal on võimalik oma õigusi kaitsta ja hageja nõude ulatust piirata, kuid ta ei tee seda

õigeaegselt. Sellisele järeldusele ei ole ka Riigikohus jõudnud oma eelviidatud otsuses nr 3-

2-1-64-17, milles on käesoleva asjaga analoogset olukorda analüüsitud.

22. Võttes arvesse eeltoodut on kohus seisukohal, et kuna sundtäitmine täiteasjas nr 175/2020/x

ei olnud 935 euro osas põhjendamatu ega alusetu, ei ole hagejal õigust nimetatud summa

tagastamiseks alusetu rikastumise sätete alusel. Kuna hageja põhinõue on põhjendamatu ega

kuulu rahuldamisele, siis ei kuulu rahuldamisele ka selle nõudega seotud viivisenõue.

23. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jäävad kulud hageja kanda. Käesolevas tsiviilasjas

on kohus 16.08.2023 määrusega jätnud hageja kanda menetluskulud, mis on seotud läbi

vaatamata jäetud ja menetlusse võtmisest keeldutud nõuetega hageja kanda. Määrus on

jõustunud. Tallinna Ringkonnakohus on jätnud hageja määruskaebusega maakohtu

16.08.2023 määruse peale seotud menetluskulud hageja kanda (määrus on jõustunud).

Samuti on hageja kanda jäetud menetluskulud, mis on tekkinud seoses määruskaebuse

menetlemisega Tallinna Ringkonnakohtu 26.06.2024 määruse peale. Seega on kõik

käesoleva tsiviilasjaga seotud menetluskulud jäetud hageja kanda.

24. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1, kui menetluskulude kindlaksmääramise

avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse

vastuväide, kontrollib kohus lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust.

Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on

menetluskuludega, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes

2-21-1209

põhjendatud ja vajalikud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse

hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja

lahendamisel peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arvu.

25. Riigikohus on 14.04.2021. a määruses tsiviilasjas nr 2-19-10324/42 muutnud varasemaid

seisukohti ja leidnud, et ei ole põhjendatud siduda menetluskulusid kandma kohustatud

menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja

hinnaga, vaid lähtuda tuleb eelkõige kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest

teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikke menetlustoiminguid.

Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt

välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja

hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute

tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele.

26. Kostja menetluskulud on tekkinud seoses lepingulise esindaja kuludega. Vastavalt kostja

12.03.2025 menetluskulude nimekirjale on kostja lepinguline esindaja osutanud õigusabi

hinnaga 100 eurot tunnis kuni 20.05.2022. Alates 07.09.2023 on tunnihinnaks 110 eurot

tunnis. Kohtu hinnangul ei ületa kostja lepingulise esindaja tunnitasu mitteadvokaadist

esindajate turuhinda ja on seega põhjendatud ja vajalik. Hageja ei ole kostja lepingulise

esindaja tunnitasu osas vastuväiteid esitanud.

27. Kostja lepingulisel esindajal on perioodil 03.02.2021 – 08.02.2021 kulunud hagi- ja hagi

tagamise avalduse analüüsile ja kostja vastuse koostamisele hagi tagamise avaldusele 9

tundi. Arvestades hagi (sisaldas hagi tagamise avaldust), selle õiguslikku keerukust ja selle

lisade mahukust (hagil oli 21 lisadokumenti) ning et hagi tagamise avaldusele põhjendatud

vastuse esitamiseks on vajalik tutvuda ja analüüsida ka hagi ning selle lisasid (hagi tagamise

põhjendatus oleneb ka hagi lubatavusest ja perspektiivist), siis on kohtu hinnangul ajakulu 9

tundi (9*100=900 eurot) põhjendatud ja vajalik ajakulu. 11.05.2021 on kostja lepinguline

esindaja analüüsinud hagi, selle lisasid ja koostanud kostja vastuse 3,25 tundi. Kohtu

hinnangul on põhjendatud ja vajalik kulu kostja vastuse koostamiseks 1 tund. Kohus

arvestab seejuures, et kostja lepinguline esindaja oli juba hagi tagamiseks vastuse

koostamiseks põhjalikult tutvunud hagiavaldusega, seda ja lisadokumente analüüsinud ning

kostja vastus ei sisaldanud hagi tagamise vastusega võrreldes kvalitatiivselt lisateavet,

mistõttu ei ole põhjendatud kostja lepingulise esindaja kulu hageja kanda jätmine suuremas

ulatuses kui 1 tund (s.o 100 eurot). Kohus ei nõustu hageja esindajaga selles, et

eelkirjeldatud kulud ei ole põhjendatud suuremas ulatuses kui 6 tundi, arvestades juba

eelnevalt kirjeldatud hagi mahukust ja õiguslikku keerukust.

28. 10.02.2021 on kostja lepingulisel esindajal kulunud 0,5 tundi Harju Maakohtu 10.02.2021

määruse analüüsimiseks (kohus jättis hagi tagamata) ja kliendiga konsulteerimiseks. Hageja

ei ole nimetatud kulu osas vastuväiteid esitanud. Kohus on seisukohal, et tegemist on

põhjendatud ja vajaliku kuluga (0,5*100=50 eurot).

29. 18.03.2022 ja 21.03.2022 on kostja lepingulisel esindajal kulunud 4,25 tundi hageja

05.08.2021 menetlusdokumendiga tutvumisele, analüüsile ja vastuse koostamisele. Hageja

on esitanud sellele kulule vastuväite ja asunud seisukohale, et põhjendatud ajakulu on 2,5

tundi. Kohus hageja vastuväitega ei nõustu. Hageja esitas 05.08.2021 menetlusdokumendi,

milles muutis oma nõudeid ja õiguslikku käsitlust, arvestades muutunud õiguslikku

olukorda, mis nõudis ka põhjalikumat analüüsi. Kohtu hinnangul on kostja lepingulise

esindaja ajakulu põhjendatud ja vajalik (4,25*100=425 eurot).

30. 22.04.2022 on kostja lepingulisel esindajal kulunud Pärnu Maakohtu 21.04.2022 määruse

analüüsimisele ja kliendi konsulteerimisele 0,5 tundi. 20.05.2022 on kulunud hageja

määruskaebuse analüüsile ja määruskaebusele vastuse koostamisele 2,5 tundi, kokku 3

tundi. Hageja hinnangul on põhjendatud ajakulu 1,5 tundi, arvestades määruskaebuse

vastuse mahtu. Kohus hageja vastuväitega ei nõustu. Määruskaebusele vastuse koostamise

põhjendatud ajakulu ei piirdu ainult vastuse trükkimise ajakuluga. Arvestades hageja poolt

2-21-1209

vaidlustatud maakohtu määruse põhjendusi, määruskaebuse põhjendusi, asjaolu, et

põhjendatud vastuse koostamiseks on vaja selle alusdokumente ka analüüsida ja ka kostjaga

nõu pidada, siis on kohtu hinnangul 3 tundi põhjendatud ajakulu (3*100=300 eurot).

31. Perioodil 07.09.2023 – 11.09.2023 on kostja lepingulisel esindajal kulunud maakohtu

16.08.2023 (kostja menetluskulude nimekirjas ilmselt ekslikult märgitud 24.08.2023)

määruse peale esitatud määruskaebuse analüüsile ja kostja seisukoha koostamisele 3,25

tundi. Hageja ei ole nimetatud kulule vastuväiteid esitanud. Kohus on seisukohal, et

tegemist on põhjendaud ja vajaliku kuluga (110*3,25=357,50 eurot).

32. 04.11.2024 ja 06.11.2024 on kostja lepingulisel esindajal kulunud kokku 5 tundi hageja

19.09.2022 hagiavalduse tervikteksti ja hageja 24.11.2022 menetlusdokumendile kostja

vastuse koostamiseks ja asja materjalide analüüsimiseks. Hageja on esitanud nimetatud

kulule vastuväite ja leidnud, et põhjendatud ajakulu ei ole rohkem kui 2 tundi. Kohus

nõustub hageja vastuväitega. Arvestades asjaolu, et määruskaebe menetluses on mõlemad

pooled lähtunud oma seiskohtades hagiavalduse terviktekstist ja 24.11.2022

menetlusdokumendist, siis on vähemalt osaliselt tegemist dubleeriva kuluga. Kohus

nõustub, et mõistlikuks ajakuluks, mille eest hageja peab vastutama, ei saa olla rohkem kui

2 tundi (2*110=220 eurot).

33. 26.02.2025 on kostja lepingulisel esindajal kulunud seisukoha koostamisele ja hageja

seiskohtade analüüsile 2 tundi. Hageja on esitanud sellele vastuväite ja pidanud põhjendatud

ajakuluks 1 tund. Kohus peab mõistlikuks ajakuluks 1,5 tundi (1,5*110=165 eurot),

arvestades et menetlusdokumendi koostamisele on eelnenud hageja seisukohaga tutvumine

ja analüüs ning oma menetlusdokumendi koostamise ettevalmistamine/analüüs. Samas,

arvestades et vastus kordab sisuliselt kostja varasemaid seisukohti on ajakulu vähendamine

põhjendatud, kuid mitte 1 tunnini.

34. Seega on kohtu hinnangul kostja õigusabikulud põhjendatud ja vajalikud kokku summas

2417,50 eurot. Kostja on kinnitanud, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva

kohtumenetlusega. Kostja on käibemaksukohustuslane, mistõttu tuleb kulud kindlaks

määrata ilma käibemaksuta (TsMS § 174 lg 10). TsMS § 177 lg 4 tulenevalt märgib kohus

menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on esitanud kohtule

TsMS § 177 lg 4 kohase taotluse, et kohus märgiks menetluskulude kindlaksmääramise

kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude

suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

35. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)