1-24-4233/17 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. märts 2025, Valga kohtumaja

Kriminaalasja number

1-24-4233 (23261050339)

Kohtunik

Annemarie Gerassimov

Kohtujurist

Christina Lainemäe

Kohtuistungi sekretär

Kaie Kaseorg

Kriminaalasi

Liana Saulep süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 1, 3 järgi

üldmenetluses

Prokurör

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Ainar Koik

Süüdistatav

Liana Saulep

isikukood 48008125729; elukoht xxx xxx Vabariigi

kodakondsus; emakeel xxx keel; xxxharidus; varem kuritegude

eest karistamata, tõkendit ei ole kohaldatud.

Kaitsja

vandeadvokaat Otto Preem (riigi õigusabi korras)

Kohtuistungi toimumise aeg

05.02.2025 ja 12.02.2025

RESOLUTSIOON

1. Tunnistada Liana Saulep süüdi karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p 1, 3 järgi ja

mõista talle karistuseks vangistus 1 aasta.

2. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jätta mõistetud karistus täitmisele pööramata, kui Liana

Saulep ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

3. KarS § 78 p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema 31. märtsist 2025 ehk kohtuotsuse

kuulutamisest.

4. Menetluskulud

Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 175 lg 1 p 3, 4, 9; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1

alusel mõista Liana Saulepilt

Eesti Vabariigi kasuks välja järgmised

kriminaalmenetluse kulud:

1) kohtuarstlike ekspertiiside kulu 310 eurot;

2) kaitsja Otto Preemi poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi katteks 1141,92

eurot;

3) teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1329 eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et Liana Saulep võib välja mõistetud menetluskulud

summas 2780,92 eurot tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 kuu jooksul.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Viitenumbri märkimine on kohustuslik.

5. Tsiviilhagi

Jätta kannatanu J.K. tsiviilhagi KrMS § 2962 lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata kannatanu

poolt tsiviilhagi tagasi võtmise tõttu.

6. Asitõendid

KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaaltoimiku juurde

DVD+R-plaat Valga Maxima kaupluse müügisaali valvekaamera videosalvestusega.

7. Kohtuotsus edastada süüdistatavale, kaitsjale, kannatanutele ja prokurörile.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

päevast, mil poolel on võimalik tutvuda motiveeritud kohtuotsusega, s.o 31. märtsist 2025.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Süüdistus

1. Liana Saulepit süüdistatakse selles, et tema, töötades turvatöötajana Valga Maximas,

20.05.2023 kella 17.30 paiku Valga linnas Aia 5 juures tänaval ehk ca poole kilomeetri

kaugusel tema poolt valvatavast objektist jooksis selja tagant tahtlikult otsa isiku

kinnipidamise eesmärgil eelnevalt Valga Maximat külastanud ja selles L. Saulepi arvates

mingi õiguserikkumise toime pannud S.S.-ile ja lükkas ta pikali, mistõttu S.S. kukkus maha,

vigastas oma paremat põlve ja tundis tugevat valu paremas põlves ning seejärel hoidis ta

S.S.-i pikali asendis kinni. Kirjeldatud tahtliku vägivalla kasutamisega põhjustas L. Saulep

S.S.-ile füüsilist valu ja tervisekahjustuse – parema sääreluu ülaotsa liigesesisese

nihkumiseta murru ja põrutushaava vasaku põlve piirkonnas, millest tekkis S.S.-il

põlveliigese ebastabiilsus, pindluu ülaotsa murd ja pindluumise kollateraalsideme

ärarebimismurd ning selline tervisekahjustus on kestusega enam kui 4 nädalat, kuid vähem

kui 4 kuud.

2. L. Saulep, olles kehalise väärkohtlemise toime pannud ehk olles KarS § 121 lg 2 p 3

tähendatud isik ja töötades turvatöötajana Valga Maximas, 09.09.2023 kella 19.47 paiku

Valga linnas Jaama pst 2b asuvas Maxima kaupluse müügisaalis ehk enne kassaliini läbimist

haaras esmalt käest kinni kaupluse kliendil J.K.-l (sündinud 1960. a), tõmbas ta endaga

kaasa, hakkas J.K. kätt selja taha väänama ja lükkas lõpuks J.K. endast eemale, mistõttu J.K.

kukkus sellest lükkamisest selili ja vigastas oma vasakut kätt. Sellise tahtliku tegevusega

põhjustas L. Saulep kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse – vasaku kodarluu

kaugmise otsa nihketa murru ja vasaku küünarluu tikkeljätke nihketa murru ning selline

tervisekahjustus on kestusega enam kui 4 nädalat, kuid vähem kui 4 kuud.

3. Kirjeldatud käitumisega pani L. Saulep kehalised väärkohtlemised toime korduvalt ja

mõlemal korral tekitas ta kannatanule tahtlikult nii valu kui ka tervisekahjustuse, mis kestab

vähemalt 4 nädalat ehk pani toime KarS § 121 lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Poolte seisukohad kohtuistungil

4. Prokurör leidis, et kuigi L. Saulep oma ütluste põhjal kohtus endal kummaski

kuriteoepisoodis süüd ei näinud, on süüdistatava ütlused veenvalt ümber lükatud L. Saulepi süüd

tõendavate tõendite kogumiga. Tõendid on piisavad jaatamaks vähemalt kaudset tahtlust L.

Saulepi käitumises ning seda, et kummagi kannatanu vahetult eelnenud käitumine ei andnud L.

Saulepi käitumisele õiguslikku lubatavust. L. Saulepi süüdistuse kvalifikatsioon KarS § 121 lg 2

p-de 1, 3 järgi on põhjendatud. Prokurör taotles L. Saulepi süüdi tunnistamist ja karistamist 2

aasta 6 kuu pikkuse vangistusega, mis jätta KarS § 74 alusel tingimisi 3-aastase katseajaga

täitmisele pööramata, kui L. Saulep ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks

pandud kontrollnõudeid ja kohustust. Prokuröri hinnangul tuleks L. Saulepile määrata

käitumiskontrolli ajaks kohustus osaleda ja läbida viha ning agressiivsust käsitlev

sotsiaalprogramm.

5. Süüdistatav L. Saulep avaldas kohtuistungil, et on nõus karistusega, mida prokurör talle

nõudis ja kui vaja on, käib ka kriminaalhooldaja juures. Tal on kahju S.S.-i osas, et see nii läks.

Kahju on ka sellest, et Maximal ei olnud salvestusi niimoodi, nagu nad algusest peale olid, ja

kust oleks näinud, mis tegelikult toimus. L. Saulepi sõnul oli tal üks tunnistaja, kes ütles, et nägi

kõike pealt. Kuna ta ei võtnud oma kaitsjaga õigel ajal ühendust, ei ole sellest enam mitte mingit

kasu.

6. Kaitsja märkis, et kriminaalasjas kogutud tõendite maht on minimaalne. Fikseerimata on

jäänud sündmuskoht Aia tänaval ning J.K. episoodi puhul välja nõudmata Maxima

turvakaamerate salvestised süüdistatava ja J.K. eelneva liikumise ja suhtlemise kohta. S.S.-i

episoodi puhul puuduvad kindlad tõendid, et L. Saulep rakendas tema suhtes jõulist vägivalda. L.

Saulepil oli õigus süüteo toime pannud S.S. kinni pidada. J.K. episoodi puhul on L. Saulep

rääkinud, et J.K. rikkus tahtlikult kaupa, mis eeldas turvatöötaja sekkumist. J.K. vastas sisuliselt

kõigile küsimustele nii, et ta mitte midagi ei mäleta. J.K. ütlused ei ole usaldusväärsed ning

välistada ei saa varakasu saamise soovi vaatamata sellele, et hiljem kohtus J.K. tsiviilhagist

loobus. KarS § 121 koosseis on täidetud siis, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega.

Kaitsja hinnangul ei soovinud L. Saulep, et saabuks tagajärg, mis antud juhul asjaolude

kokkulangemise tõttu mõlema kannatanu osas saabus. Tegemist oli kergemeelsusega. KarS §

121 puhul ei loeta karistatavaks tegusid, mis seisnevad teise isiku keha vähese intensiivsusega

mõjutamises, kui sellega ei kaasne tüüpilise tagajärjena tervisekahjustus või valuaisting.

Süüdistatava teo puhul tuleb objektiivset omistamist eitada – selliste füüsiliste kontaktide puhul

ei ole tüüpiliseks tagajärjeks see tagajärg, mis antud juhul saabus. Asjas esinevad olulised

kahtlused ja küsitavused, millised tulenevalt kohtupraktikast tuleb tõlgendada süüdistatava

kasuks ja seetõttu isik talle esitatud süüdistuses õigeks mõista.

7. Alternatiivselt, süüdimõistmise korral, peaks kaitsja hinnangul karistus olema vähem kui

sanktsiooni keskmine määr. Kui kohus leiab, et isikut tuleb karistada vangistusega, tuleb seda

teha tingimisi, kohaldades KarS § 73 sätteid. Süüdimõistva kohtuotsuse korral palub kaitsja

lähtudes KarS § 180 lg-st 3 anda võimalus tasuda menetluskulud 1 aasta jooksul.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

8. L. Saulepit süüdistatakse KarS § 121 lg 2 p 1, 3 järgi korduvas kehalises väärkohtlemises

ja mõlemal korral kannatanule tahtlikult nii valu kui ka vähemalt 4 nädalat kestva

tervisekahjustuse tekitamises.

20.05.2023 S.S.-i kehaline väärkohtlemine

9.

20.05.2023. a S.S.-i kehalise väärkohtlemise episoodi puhul puudub vaidlus selles, et L.

Saulep töötas süüdistuses nimetatud kuupäeval, s.o 20.05.2023, Valga Maximas turvatöötajana.

Seda kinnitavad süüdistatava L. Saulepi, tunnistaja M.K. ja kannatanu S.S.-i 05.02.2025 kohtus

antud ütlused kui ka Viking Security AS-i ja L. Saulepi vahel 15.04.2023 sõlmitud tööleping (tl

44–45).

10.

20.05.2023. a sündmuste käiku kuni Valgas Aia tänaval toimununi on nii kannatanu S.S.,

süüdistatav L. Saulep kui ka tunnistaja M.K. kirjeldanud sarnaselt. Nende kolme isiku

05.02.2025. a kohtus antud kokkulangevate ütlustega on tõendatud järgnev sündmuste käik. S.S.

sõitis oma elukohast koos elukaaslasega Valga linna Maximasse. Autot juhtis elukaaslane, sest

S.S. oli eelmisel päeval tarvitanud alkoholi. S.S. läks Valga Maximasse koos oma elukaaslasega.

S.S. varastas poest umbes 11 euro väärtuses viina, mida nägi turvakaameratest pealt turvatöötaja

L. Saulep. Ajaks, mil L. Saulep tuli kaupluse müügisaali S.S.-i otsima, oli S.S. juba kassadest

möödunud ning läinud apteeki. L. Saulep läks S.S.-i juurde apteeki, selgitas, et on turvatöötaja,

ja palus endaga kaasa tulla. L. Saulep palus S.S.-il turvaruumi juures oodata ja läks ise

turvaruumi. Sel ajal jooksis S.S. ära. M.K., kes nägi eelnevalt S.S.-i Maximas riiulite vahel, nägi

S.S.-i poest joostes väljumas ja arvas, et mees võis poest midagi varastada. Tunnistaja kuulis

turvatöötajat mehele hõikamas „ma saan su kätte“. Turvatöötaja L. Saulep jooksis S.S.-ile järele,

kuid kaotas ta silmist ning jooksis Maxima juurde tagasi lootuses, et saab kätte naisterahva,

kellega koos S.S. Maximasse tuli. Samal ajal suundus M.K. autosse ja sõitis Maxima juurest ära

ning talle jäi silma ära jooksnud meesterahvas. Tunnistaja M.K. otsustas auto ümber keerata ja

öelda turvatöötajale, et nägi seda meest. Turvatöötaja L. Saulep ajas parklas juttu naisterahvaga,

kellega koos oli S.S. eelnevalt poodi tulnud. L. Saulep palus naisel S.S.-ile helistada, et S.S.

tuleks tagasi ja asi saaks lahendatud, kuid naine väitis, et ei tunne ega tea S.S.-i . Parklasse

naasnud M.K. ja L. Saulep leppisid kokku, et M.K. sõidutab L. Saulepi meesterahvani. Isikute

ütlustega on tõendatud, et M.K. ja L. Saulep sõitsid Valga linnas Aia tänavale, vana SEB panga

juurde parklasse, kus viibis S.S., ning kus leidis aset tegu, mida L. Saulepile süüdistuses ette

heidetakse.

11. Vaidlust pole ka selles, et 20.05.2023 fikseeriti S.S.-il süüdistuses nimetatud

tervisekahjustused ning et nende paranemine kestis kauem kui neli nädalat, kuid vähem kui neli

kuud.

12. Kiirabikaardilt nähtub, et 20.05.2023 kell 17.55 on kiirabile antud korraldus ning kiirabi

jõudis kohale kell 18.03. Sündmuskohaks on märgitud Puiestee 4, Valga, Kagu politseijaoskond

Valgas. Kiirabikaardil on märgitud trauma tekkimise ajana 20.05.2023 kell 17.30 Valgas Aia 5

juures. Märgitud on, et parema põlve liikuvus on piiratud, esineb turse ning vasakul põlvel on

haav. Anamneesist nähtuvalt lükati S.S.-i selja tagant, mille peale käis paremast põlvest läbi

imelik raksatus ja ta kukkus; vigastas ka vasakut põlve – põrutushaav, verejooks peatunud.

Juhtunut mäletab, teadvusekadu eitab. Paremale jalale toetuda ei saa. Kiirabikaardilt nähtuvalt

S.S. hospitaliseeriti ning transport sündmuskohalt autosse ja autost haiglasse toimus lamades

autoraamil (tl 22).

13. Valga Haigla 20.05.2023. a epikriisist nr V-EP23-21067 selgub, et S.S. on haiglasse

saabunud 20.05.2023 kiirabiga. Põhidiagnoosiks on märgitud sääreluu proksimaalse (üla)otsa

murd ja välispõhjuseks teise isikuga kokkupõrkest või tema tõukest põhjustatud muu kukkumine

samal tasapinnal muus või täpsustatud kohas puhke- või vabaaja tegevuse juures. 20.05.2023 kell

18.35 on üldkirurgia osakonnas märgitud, et isikut lükati selja tagant, kukkus, tundis raksatust

paremas põlves. Sellele jalale astuda ei saa valu tõttu. Vasemal põlvel subpatellarselt pindmine

haav, mis suturatsiooni ei vaja. Objektiivselt on põlvel mõõdukas turse. Põhivalulikkus

põlveõndla poolsemalt. Tagumine kipslongett. Radioloogia osakonnas on parema põlveliigese

röntgenülesvõtted tehtud 20.05.2023 kell 18.44. Tuvastati sääreluu proksimaalse otsa

dislokatsioonita intraartikulaarne murd (tl 21).

14. Isiku kohtuarstliku ekspertiisi akt nr 24E-AOI00006 tõendab, et S.S.-il esinesid

20.05.2023 toimunud trauma järgselt parema sääreluu ülaotsa liigesesisene nihkumiseta murd

ning põrutushaav vasaku põlve piirkonnas. Hilisemalt tekkis kannatanul põlveliigese

ebastabiilsus ning 04.07.2023 diagnoositi pindluu ülaotsa murd ja pindluumise kollateraalsideme

ärarebimismurd. Eksperdi arvamuse kohaselt paranevad tavalise kulu korral ning ravirežiimi

korrektsel järgimisel S.S.-il sedastatud kehavigastused tavaliselt kestusega enam kui 4 nädalat,

kuid vähem kui 4 kuud (tl 23–26).

15. Eelkõige on 20.05.2023 juhtunu puhul vaidlus selles, kas S.S.-il tuvastatud vigastused

põhjustas L. Saulep, kas ta tegi seda tahtlikult ning kas tema tegevus oli õigusvastane. Selleski

osas on keskseteks tõenditeks M.K. , L. Saulepi ja S.S.-i ütlused.

16. Tunnistaja M.K. ütlustest selgub, et kui nad jõudsid SEB panga juurde, sinna kõrvale

parklasse, otsis turvatöötaja samal ajal välja käerauad ja palus tunnistajal helistada ning politsei

kutsuda. Meesterahvas oli sel hetkel umbes 7 meetri kaugusel. Turvatöötaja hüppas autost hästi

kiiresti välja ja ütles midagi, kas „ma saan su kätte“ või „pea kinni“. Vahemaa autost meheni

läbis turvatöötaja kiiresti, joostes. Edasi ei mäleta, kuidas asi toimus, mäletab, kui mees oli pikali

ja ütles, et lase mind lahti, sa ei tohi mind kinni hoida. Kuna tunnistaja rääkis samal ajal 112-ga,

ei jõudnud ta jälgida, mis täpselt toimus. Seda ei näinud või ei mäleta, kuhu või millega

turvatöötaja meest lükkas, kuidas mees lükkamise hetkel lükkaja suhtes oli või kui kaugele mees

lükkamisel kukkus. Edasi mäletab, et mõlemad karjusid. Mees ei saanud püsti. Tunnistaja

mäletab, et turvatöötaja hoidis meest kuidagi kinni, kuid ei julge seda kindlalt väita. Mees oli

selili ja ütles, et tal on valus. M.K. jäi sündmuskohale maksimaalselt 10 minutiks, rääkis 112-ga

päris pikalt. Kuni tunnistaja lahkumiseni oli meesterahvas maas asfaldil. Enne tunnistaja

lahkumist jõudis sündmuskohale ka naisterahvas, kellega ta eelnevalt oli Maxima parklas koos

olnud. Viimane pilt, mida mäletab, on see, et meesterahvas oli pikali ja oli kisa ja karjumine.

Turvatöötaja hoidis meest kinni hoolimata sellest, et mees palus end lahti lasta. Tunnistaja

hinnangul turvatöötaja vist ootas, et politsei tuleks ja et meesterahvas põgeneda ei saaks. Politsei

saabumist tunnistaja ära ei oodanud.

17. S.S.-i ütluste järgi läks ta vana SEB panga poole, tundis tugevat lööki selja tagant ja

kukkus maha asfaldile. Arvab, et teda löödi kätega, kuid selja taha ei näinud. Astus, siis teda

lükati, paremas põlves käis raks ja kukkus maha. Tundis sellega seoses põlves tugevat valu. Enne

selga löömist ja kukkumist kedagi karjumas või hoiatamas ei kuulnud. Kui pikali oli, siis nägi

inimest, kes ta pikali lükkas – see oli L. Saulep. Kui S.S. oli pikali, ütles L. Saulep, et tema poodi

ei tulla vargile. L. Saulep end talle ei tutvustanud. S.S. ütles L. Saulepile, et Saulep laseks ta

lahti, sest tahtis püsti tõusta. L. Saulep hoidis teda õlast kinni 5–10 minutit, S.S.-i sõnul oli ta sel

ajal istukil. S.S.-i elukaaslane tuli ka jala sinna sündmuskohale ja ootas seal. Seda ei tea, kuidas

elukaaslane ta üles leidis, sest ei jõudnud enne ära jooksmist öelda, kuhu ta läheb. Seejärel tuli

sündmuskohale politsei ja aitas ta püsti. Tal ei õnnestunud paremale jalale toetuda. Ta pandi

politseiautosse ja viidi politseijaoskonda, kus talle kutsuti kiirabi. Kiirabis tehti röntgen ja parem

jalg pandi lahasesse. Senini põlv vahepeal valutab. Tunnistab, et hiljem ta libises kodus ning

võttis kodus kipsi varem jalalt maha, mistõttu võib-olla ei ole sellepärast põlv paranenud. Pärast

sündmust ei ole ta L. Saulepiga kohtunud ning L. Saulep ei ole tema ees vabandanud.

18. L. Saulep andis kohtus ütlused, et nägi seal (Aia tänaval) S.S.-i kõndimas, mees oli

autost umbes nii kaugel, nagu ütles M.K.. L. Saulepi sõnul ütles ta autost väljudes autojuhile, et

peab käerauad igaks juhuks välja võtma. Ta tuli väga kiiresti autost välja, autost väljudes võttis

käerauad, pani ukse vaikselt kinni ning läks varvastel tippides S.S.-i juurde. Ta ei mäleta, et

oleks S.S.-ile midagi hõiganud, sest tahtis talle läheneda niimoodi, et S.S. ei kuuleks teda. Ta ei

karjunud S.S.-ile , et „pidage kinni, olen turvatöötaja“ ega hoiatanud S.S.-i , sest oli seda juba

teinud ning ta soovis oma tööd hästi teha ja ei tahtnud ennast ohtu panna. S.S. teda ei kuulnud

ega märganud. Kui jõudis S.S.-i juurde, siis pani talle käe õlale. Ta ei tõuganud S.S.-i . Seal oli

auto ning S.S. oli autole suhteliselt lähedal. S.S. kukkus käega auto peale ja siis põlvedele, kõhuli

ta ei kukkunud. S.S. kukkus nagu poolistuli, külili õigemini ja siis tõusis S.S. püsti ning ta hoidis

õlast kinni, et S.S. enam ei tõuseks. Kui L. Saulep teda kinni hoidis, siis S.S. oli täpselt auto

juures ja ta hoidis S.S.-il õlast kinni ning istuvas asendis. L. Saulep kartis, et S.S. võib talle

vastu hakata ja minema joosta, seepärast hoidis õlast kinni. Süüdistatava sõnul ütles ta M.K.-le ,

et too helistaks 112-te, sest ta oli telefoni maha jätnud. Õlast võis S.S.-i hoida kauem kui 10

minutit, sest vahepeal jõudis sinna ka S.S.-i elukaaslane, kes ähvardas teda vägivallaga. Ootas

lihtsalt politsei tulekut. Sel ajal ütles S.S. L. Saulepile, et jalg on valus. Kuna S.S.-il olid jalas

lühikesed püksid, siis ta nägi S.S.-i jalal mingisuguseid täkkeid. L. Saulep ei tea, kas tema

tegevusel võis luumurd, mis ekspertiisiaktist ja epikriisist nähtus, tekkida, sest ta ei ole arst. Küll

aga leidis ta S.S.-i apteegist valuvaigistite osakonnast ja palus tal tulla turvaruumi ukse taha. Tal

ei olnud plaanis S.S.-ile haiget teha, vaid lihtsalt kinni pidada ja paber korda saada, et kui tema

käest hiljem aru päritakse, ei saaks talle ette heita, et ta lasi S.S.-il ära minna.

19. L. Saulep on väitnud, et ta üksnes pani käe S.S.-i õlale ning seejärel S.S. kukkus käega

auto peale ja siis põlvedele. S.S. on aga andnud ütlused, et tundis lööki selja tagant, paremas

põlves käis raks ja ta kukkus asfaldile maha. Kohtu hinnangul on usaldusväärsemad S.S.-i

ütlused. Esiteks on isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktis nr 24E-AOI00006 ekspert märkinud, et

S.S.-i tervisekahjustused võivad olla tekkinud kannatanule otsa jooksmisel ning tõukamisel ja

sellele järgneval kukkumisel vastu ümbritsevat kõva tömpi pinda. Samuti on ekspert märkinud,

et ei ole tõenäoline, et vigastused on tekkinud ainult kukkumise tagajärjel, vaid kaasnesid muud

tegurid, nt tõukamine, vastu jalga löömine vms. Veel on ekspert tõdenud, et iseendale sääreluude

murdu ning põlvesideme rebendit on praktiliselt võimatu tekitada (tl 23–26). Seega eksperdi

arvamusest lähtudes on väga ebatõenäoline, et ilma S.S.-i lükkamata/tõukamata, oleksid S.S.-il

tuvastatud vigastused saanud tekkida. Teiseks näitab L. Saulepi ja S.S.-i kehalisele kontaktile

eelnenud L. Saulepi käitumine, et L. Saulep oli valmis käe õlale panemisest oluliselt

intensiivsema tegutsemisega S.S.-i peatama. Tunnistaja M.K., kes küll lükkamise momenti ei

näinud, on kirjeldanud, et L. Saulep otsis välja käerauad, väljus kiiresti tema autost ning jooksis

autost S.S.-ini . L. Saulep on samuti kinnitanud, et ütles autost väljudes, et peab käerauad välja

võtma, väljus autost väga kiiresti, pani ukse vaikselt kinni ning läks varvastel tippides S.S.-i

juurde. Ta ei hoiatanud S.S.-i ega hõiganud talle midagi, sest tahtis S.S.-ile läheneda nii, et S.S.

teda ei kuule. Kohtu hinnangul on eluliselt usutav, et arvestades L. Saulepi kiiret autost

väljumist, käeraudade valmis panemist ja S.S.-ini jooksmist, ei piirdunud ta vaid käe S.S.-i

õlale asetamisega, vaid jooksis ja lükkas ootamatult S.S.-i selja tagant, nagu kannatanu on

kirjeldanud. Kolmandaks on L. Saulep väitnud, et autost väljudes ei hõiganud ta S.S.-ile midagi,

sest ei tahtnud ennast ohtu panna ning pärast S.S.-i kukkumist hoidis S.S.-i õlast kinni, et

viimane ei saaks ära joosta ega vastu hakata. Kohtu hinnangul kinnitavad need L. Saulepi ütlused

samuti seda, et L. Saulep tegelikult ei piirdunud S.S.-ile järele joostes vaid talle käe õlale

panemisega. Kui L. Saulep isegi mitte ei hõiganud ega öelnud S.S.-ile midagi, põhjendades seda

sooviga end mitte ohtu panna, jääb arusaamatuks, kuidas S.S.-ile järele jõudes talle käe õlale

panemine oli vähem ohtlikum. Kohtu arvates kinnitab L. Saulepi jutt ohu vältimisest ning S.S.-i

vastuhaku ja põgenemise vältimise soovist hoopis S.S.-i versiooni, et L. Saulep mitte ei pannud

talle kätt õlale, vaid lükkas S.S.-i selga viimasest tuleneva ohu vältimiseks ja tema peatamiseks.

Neljandaks kinnitab S.S.-i ütluste usaldusväärsust seegi, et ta on kogu menetluse vältel andnud

juhtunu kohta sarnaseid ütlusi. Kohtuistungil ei avaldatud usaldusväärsuse kontrolliks S.S.-i

kohtueelses menetluses antud ütlusi. Samuti on S.S.-i kohtus antud ütlused kooskõlas

kiirabikaardilt ja Valga Haigla 20.05.2023. a epikriisist nr V-EP23-21067 nähtuvaga, mille

kohaselt on S.S. ka vahetult pärast sündmust meditsiinitöötajatele selgitanud, et teda lükati selja

tagant, paremas põlves käis raksatus ja ta kukkus (tl 21, 22).

20. Kaitsja arusaam, et S.S. oli enda sõnul tol päeval alkoholijoobes, mistõttu võiski ta

ootamatult käe õlale panemise peale kaotada tasakaalu ja kukkuda, ei ole kohtu hinnangul

veenev. Seda eelkõige juba eelmises otsuse punktis märgitud põhjendustel, eriti arvestades

eksperdi arvamust, mille kohaselt ei ole tõenäoline, et S.S.-i vigastused tekkisid ainult

kukkumise tagajärjel, vaid kaasnesid ka muud tegurid, nt tõukamine. Lisaks tuleb märkida, et

S.S. ei ole väitnud, et oli tol päeval alkoholijoobes ning puuduvad ka muud tõendid, mis

kinnitaks, et kannatanu oli alkoholijoobes. S.S. andis ütlusi, et ta ei läinud autorooli, sest oli

eelmisel päeval tarvitanud alkoholi ning kartis, et alkomeeter võib midagi näidata. See tähendab,

et tegemist võis isiku hinnangul olla üksnes alkoholi tarvitamise tunnuste või n-ö jääknähtudega,

kuid mitte alkoholijoobega, mille tõttu oleks olnud tema tasakaal häiritud. Kohus seega ei nõustu

kaitsja hüpoteesiga, et L. Saulep pani S.S.-ile üksnes käe õlale, millest S.S. alkoholijoobe tõttu

tasakaalu kaotas, kukkus ja tuvastatud vigastused sai.

21. L. Saulep on veel väitnud, et nägi S.S.-i jalal mingisuguseid täkkeid ning S.S. oli enne

turvaruumi juurde kutsumist apteegis valuvaigistite osakonnas. Kuigi L. Saulep on nende

väidetega ilmselt püüdnud tekitada kahtlust, nagu oleks S.S.-il juba varasemalt olnud jalal mingi

vigastus, puudub kohtu hinnangul kahtlus, et 20.05.2023 S.S.-il Valga Haiglas tuvastatud ja

ekspertiisiaktis sedastatud vigastused põhjustas S.S.-ile 20.05.2023 L. Saulep. Prokuröri

küsimusele: „Kui te seal tänaval autost välja hüppasite, nägite S.S.-i kõndimas?“, vastas L.

Saulep: „Jah, nägin“. Prokuröri järgmisele küsimusele: „Kas ta kõndis siis tavalise sammuga või

lonkas?“ vastas L. Saulep: „Tunnistan ausalt, et ma usun, et ta kõndis, ma ei hakka valetama, et

ta lonkas aga ma ütlen ainult niipalju, et valuvaigisti osakonnast ma ta kätte sain, niipalju ma

saan öelda, apteegist.“ Seega on L. Saulep möönnud, et enne Valgas Aia tänaval toimunut kõndis

S.S. tavalise sammuga ja ei longanud. Ka M.K. on kinnitanud, et kui ta Maxima juurest ära sõitis

ja S.S.-i nägi, kõndis mees tavalise sammuga. Ühestki tõendist peale süüdistatava ütluste ei

selgu, et S.S.-i jalgadel oleks mingeid vigastusi (täkkeid) olnud. Seetõttu on kohtu hinnangul

kaheldav, kas süüdistatava kirjeldatud varasemad vigastused (täkked) üldse S.S.-i jalgadel olid.

Isegi kui need seal olid, ei olnud tegemist tõsiste vigastustega, mis häirinuks S.S.-il käimist ja

jalale toetumist. Puuduvad tõendid, et S.S.-il oleks 20.05.2023 Valga Haiglas tuvastatud

vigastused olnud enne L. Saulepi poolt S.S.-i pikali lükkamist. Nagu selgus S.S.-i ütlustest,

tundis ta pärast Aia tänaval juhtunut paremas põlves tugevat valu ega saanud enam paremale

jalale toetuda. Kiirabikaart kinnitab samuti, et S.S. ei saanud paremale jalale toetuda ning

transport kiirabiautosse ja autost haiglasse toimus lamades autoraamil (tl 22). Parema sääreluu

ülaotsa liigesesisene nihkumiseta murd ning põrutushaav vasaku põlve piirkonnas on kannatanul

tuvastatud pärast seda, kui L. Saulep kannatanut lükkas ja kannatanu selle tagajärjel kukkus.

Seega on tunnistaja, kannatanu ja süüdistatava ütluste, kiirabikaardi ja eksperdiarvamuse põhjal

ilmne, et ekspertiisiaktis sedastatud tervisekahjustused tekkisid S.S.-il 20.05.2023 Aia tänaval

toimunud sündmuse käigus ning tegemist ei olnud mingi varasema vigastusega.

22. Täiesti asjakohatu on süüdistatava poolt korduvalt rõhutatu, et S.S. viibis apteegis

valuvaigistite osakonnas – valuvaigisteid võivad inimesed kasutada väga paljude erinevate

valude leevendamiseks, mistõttu puudub valuvaigistite valimisel ning S.S.-il tuvastatud

tervisekahjustuse vahel seos. See tähendab, et valuvaigistite valimine ei kinnita kuidagi seda, et

parema sääreluu ülaotsa liigesesisene nihkumiseta murd ning põrutushaav vasaku põlve

piirkonnas oleksid S.S.-il olnud juba enne Aia tänaval juhtunut.

23. Kaitsja on kohtuvaidlustes viidanud ka Riigikohtu praktikale ning leidnud, et käesolevas

asjas ei ole teo tagajärg L. Saulepile objektiivselt omistatav. Riigikohus on selgitanud, et

karistatava teona KarS § 121 mõttes pole alust käsitada tegusid, mis seisnevad teise isiku keha

vähese intensiivsusega mõjutamises (nt kinnihoidmises, pigistamises, tõukamises või

trügimises), kui sellega ei kaasne tüüpilise tagajärjena tervisekahjustust või valuaistingut. Kui

valu või tervisekahjustuse tekkimine pole objektiivse kõrvalseisja seisukohast hinnatav

süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena, tuleb ka teo tagajärje objektiivset omistamist eitada. Selle

lisanõude eesmärk on vältida isiku alusetut süüditunnistamist kuriteos nendel juhtudel, mil nn

sõltumatu kolmanda isiku objektiivne hinnang isikutevahelisele füüsilisele kontaktile eitab

karistusõiguslikult relevantse tagajärje (nt valu) tekkimise võimalikkust (RKKK 23.10.2017. a

otsus nr 1-16-10326, p 27).

24. Praeguses asjas ei ole tegemist juhtumiga, kus saaks leida, et valu või tervisekahjustuse

tekkimine ei olnud objektiivse kõrvalseisja seisukohast hinnatav süüdistatava teo tüüpilise

tagajärjena. Kohus tuvastas ülal, et L. Saulep jooksis S.S.-i juurde ja ootamatult lükkas teda

selja tagant. Selle tagajärjel S.S. kukkus, tundis põlves tugevat valu ning hiljem tuvastati tal

parema sääreluu ülaotsa liigesesisene nihkumiseta murd ning põrutushaav vasaku põlve

piirkonnas. Kohus on seisukohal, et selja tagant lükkamisel ei olnud tegemist teise isiku keha

vähese intensiivsusega mõjutamisega, millega tavapäraselt ei kaasne tervisekahjustust või

valuaistingut. Vastupidi, on täiesti ettenähtav ja tüüpiline, et pärast sellist ootamatut lükkamist

võib inimene kukkuda, tunda selle tulemusel valu ja saada tervisekahjustusi, sh luumurru ja

haava.

25. Kokkuvõtvalt on S.S.-i ütluste ja kiirabikaardil kajastatud andmetega tõendamist leidnud,

et süüdistuses L. Saulepile etteheidetav tegu leidis aset 20.05.2023. a kella 17.30 paiku ning S.S.-

i , L. Saulepi ja M.K. ütlused tõendavad, et see leidis aset Valga linnas Aia 5 ehk vana SEB

panga hoone juures. L. Saulepi ütlustest järeldub, et ta järgnes S.S.-ile viimase kinnipidamise

eesmärgil, sest S.S. oli Maximast varastanud kaks 0,2-liitrist pudelit viina. L. Saulepi ja M.K.

ütlustega on tõendatud, et L. Saulep jooksis Aia tänaval autost S.S.-i juurde ning S.S.-i ütlused

ja ekspertiisiakt kinnitavad, et L. Saulep lükkas selja tagant S.S.-i , mille tõttu S.S. kukkus ja

vigastas oma paremat põlve. S.S.-i ütlustega on tõendatud, et ta tundis paremas põlves tugevat

valu. Tõendamist ei ole leidnud, et L. Saulep hoidis kannatanut pikali asendis kinni. L. Saulepi ja

S.S.-i kokkulangevad ütlused kinnitavad, et L. Saulep hoidis S.S.-i istuvas asendis kinni. S.S.-i

ütluste ja ekspertiisiaktiga on tõendatud, et kirjeldatud vägivalla kasutamisega põhjustas L.

Saulep S.S.-ile valu ning parema sääreluu ülaotsa liigesesisese nihkumiseta murru ja

põrutushaava vasaku põlve piirkonnas, millest tekkis S.S.-il põlveliigese ebastabiilsus, pindluu

ülaotsa murd ja pindluumise kollateraalsideme ärarebimismurd ehk tervisekahjustus, mis kestab

enam kui 4 nädalat, kuid vähem kui 4 kuud.

26. Seega on KarS § 121 lg 2 p 1 objektiivne koosseis täidetud.

27. Subjektiivsest küljest eeldab KarS § 121 koosseis tahtlust, s.o vähemalt kaudset tahtlust.

KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks

süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kaitsja oli kohtuvaidlustes

seisukohal, et L. Saulep pani teo toime kergemeelsusest. KarS § 18 lg 2 kohaselt paneb isik teo

toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist,

kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida.

28. L. Saulepi ütluste kohaselt, kui ta S.S.-i kinni pidas, ei olnud tal soovi S.S.-ile mingeid

vigastusi tekitada. Tal ei olnud plaanis S.S.-ile haiget teha, vaid lihtsalt kinni pidada ja paber

korda saada. Kohtu hinnangul välistavad L. Saulepi ütlused üksnes tema tahtluse kavatsetuse ja

otsese tahtluse vormis, kuid mitte kaudset tahtlust. Kohus on seisukohal, et L. Saulep tegutses

kuriteo toimepanemisel kaudse tahtlusega.

29. Kaudse tahtluse ja kergemeelsuse intellektuaalne element on kokkulangev (tagajärje

võimalikuks pidamine) ning selle hindamisel tuleb arvestada ka välist teopilti. L. Saulepi

ütlustest selgus, et ta püüdis tegutseda võimalikult vaikselt, et S.S. teda ei kuuleks ega märkaks.

Arvestades nii L. Saulepi kirjeldust enda tegutsemisest kui ka kolmanda isiku, s.o tunnistaja

M.K. poolt tajutut, väljus L. Saulep Aia tänaval autost võimalikult kiiresti ja vaikselt ning läks

joostes/tippides S.S.-ini . Seega lähenes süüdistatav S.S.-ile kiiresti ja lükkas viimast ootamatult

selja tagant. Niimoodi tegutsedes pidas L. Saulep võimalikuks, et S.S. kukub ning ta põhjustab

S.S.-ile valu ja tervisekahjustuse, sh luumurru ja põrutushaava. Kaudne tahtlus ja kergemeelsus

eristuvad üksteisest vaid voluntatiivse elemendi poolest. Kohtupraktika järgi peab tagajärje

vältimise lootus KarS § 18 lg-s 2 määratletu tähenduses tuginema isiku poolt äratuntud

asjaoludele, mis lubavad tal mõistlikult uskuda, et tema loodud oht ei realiseeru tagajärjes.

Lootus tagajärje saabumata jäämisele peab olema tõsimeelne, mis tähendab, et see toetub

konkreetsetele asjaoludele ega ole sõltuvuses tema poolt kontrollimatust juhuslikkusest (RKKKo

23.11.2016 nr 3-1-1-76-16, p 16). Kohtu hinnangul ei esinenud käesoleva asja puhul selliseid

asjaolusid, mis olid teo toimepanemise ajal L. Saulepile teada ning millele tuginedes lootis ta

koosseisu realiseerumist ära hoida. Kergemeelsust võinuks jaatada näiteks juhul, kui süüdistatav

oleks kannatanut lükanud mõnel pehmel pinnal (nt batuut või padjahunnik), kuid nii see ei olnud.

Nagu selgus kannatanu ja tunnistaja ütlustest, toimus lükkamine asfaldil. Seega S.S.-i lükates

soostus L. Saulep tagajärje saabumisega, st pani teo toime kaudse tahtlusega.

30. KarS § 27 kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud

süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse,

rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Kohtuvaidlustes tõi kaitsja välja, et

väärteo toime pannud isiku kinnipidamises midagi seadusevastast ei ole, kodanikul on õigus

süüteo toime pannud isik kinni pidada. Kohus käsitleb seda kui võimalikku õigusvastasust

välistavat asjaolu.

31. KrMS § 217 lg 4 sätestab, et kuriteo toimepanemisel või vahetult pärast seda

põgenemiskatselt tabatud isiku võib igaüks toimetada politseisse kahtlustatavana

kinnipidamiseks. Nagu L. Saulepi ütlustest selgus, nägi ta, kuidas S.S. poes endale kaks 0,2-

liitrist viina taskusse pani. Samuti kinnitas S.S., et varastas poest viina umbes 11 euro väärtuses.

Seega oli L. Saulep igati teadlik, et varastatud kauba väärtus ei ületanud väheväärtusliku asja

rahalise väärtuse piiri (KarS § 218 lg-st 4 tulenevalt 200 eurot) ehk tegemist oli võimaliku

väärteo toimepanemisega S.S.-i poolt. KrMS § 217 lg 4 näeb ette igaühe õiguse pidada kinni

kuriteo toimepanemisel või vahetult pärast seda põgenemiskatselt tabatud isik. Väärtegude puhul

ei ole sarnast õigust isiku kinni pidamiseks seaduses sätestatud. Seega ei olnud L. Saulepi poolt

S.S.-i kinnipidamine õigustatud.

32. L. Saulepi teo õigusvastasust ei välista ka turvaseadusest ja tema ametijuhendist

tulenevad turvatöötaja õigused. Teo toimepanemise ajal kehtinud turvaseaduse § 32 lg 1 p 2 näeb

ette, et turvatöötajal on õigus valvataval objektil kinni pidada süüteos kahtlustatav isik.

Samasisuline õigus on kirjas ka L. Saulepiga 15.04.2023 sõlmitud töölepingu lisaks oleva

ametijuhendi punktis 5.4 (tl 40). Seega süüteos kahtlustatava isiku kinnipidamise õigus on

turvatöötajal üksnes valvataval objektil, milleks 20.05.2023 oli L. Saulepi puhul Valga Maxima

kauplus. Seega umbes poole kilomeetri kaugusel Valgas Aia 5 juures L. Saulepil turvatöötajana

S.S.-i kinnipidamiseks õigust polnud, sest tegemist ei olnud valvatava objektiga. Veelgi enam,

ka L. Saulep ise on kohtus antud ütlustes nentinud, et teab, et ei oleks pidanud S.S.-ile järgnema

ja rikkus sellega seadust. Seega ei olnud L. Saulepi poolt S.S.-i kinnipidamine ka sel alusel

õigustatud ning õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.

33. Süüd välistavaid asjaolusid kohtu hinnangul ei esine.

34. Eeltoodust tulenevalt on L. Saulepi tegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Kohus

on seisukohal, et L. Saulep pani toime talle etteheidetava kuriteo KarS § 121 lg 2 p 1 järgi, s.o

teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, kui sellega on

tekitatud tervisekahjustus, mis kestab vähemalt neli nädalat.

09.09.2023 J.K. kehaline väärkohtlemine

35.

09.09.2023. a J.K. kehalise väärkohtlemise episoodi puhul puudub vaidlus selles, et L.

Saulep töötas süüdistuses nimetatud kuupäeval, s.o 09.09.2023, Valga Maximas turvatöötajana.

Seda kinnitavad süüdistatava L. Saulepi ja kannatanu J.K. 05.02.2025 kohtus antud ütlused,

Viking Security AS ja L. Saulepi vahel 15.04.2023 sõlmitud tööleping (tl 44–45) ning Valga

Maxima turvakaamera salvestis, millel on näha turvatöötaja vormiriietuses L. Saulepit (tl 34).

36. Vaidlust pole selleski, et süüdistuses käsitletav sündmus toimus 09.09.2023 kella 19.47

paiku Valga linnas Jaama pst 2b asuvas Maxima kaupluse müügisaalis. Kohta ja aega tõendavad

Valga Maxima turvakaamera salvestis, millelt on näha kuupäev 09.09.2023 ja kellaaeg, J.K.

kohtuistungil antud ütlused, mille kohaselt viibis ta 09.09.2023. a õhtul Valga Maxima poes ning

L. Saulepi kohtuistungil antud ütlused, milles süüdistatav on selgitanud 09.09.2023 Valga

Maxima kaupluses juhtunut.

37. Eelkõige on 09.09.2023 juhtunu puhul vaidlus selles, kas J.K.-l 09.09.2023. a õhtul

tuvastatud vigastused põhjustas L. Saulep, kas ta tegi seda tahtlikult ning kas tema tegevus oli

õigusvastane. Selleski osas on keskseteks tõenditeks L. Saulepi ja J.K. ütlused ning Valga

Maxima valvekaamera salvestis.

38. Kannatanu J.K. kohtuistungil 05.02.2025 antud ütluste kohaselt viibis ta 09.09.2023. a

õhtul Valga Maxima poes. Valis poes süüa ja tahtis välja valitud kaubaga kassa juurde maksma

minna, aga ei jõudnud, sest turvatöötaja tuli talle selga ja rabas selja tagant käest ja õlast kinni.

Turvatöötaja midagi ei öelnud, rabas temast kinni, keeras ümber ja lükkas ta maha.

Usaldusväärsuse kontrolliks avaldati J.K. 14.09.2023 kohtueelses menetluses antud ütlused, kus

J.K. on öelnud: „Seal ta võttis minu käest kinni ja tõmbas mind endaga kaasa. Turvatöötaja ütles

mulle, et ma varastan“. J.K. selgitas kohtuistungil, et tema seda ei mäleta. Ta ei läinud kuskile

välja ega ukse juurde, see oleks vargus. Kassa juurde minemine ei ole ju vargus. J.K. ütluste

kohaselt, kui turvatöötaja temast selja tagant kinni rabas (st enne pikali lükkamist), ütles ta

turvatöötajale, et milles asi on, laske mind lahti, ma lähen ju kassa juurde. Palus turvatöötajat, et

ta teda ei puutuks. Turvatöötaja ei kuulnud üldse ega teinud sellest välja. Vastuseks ei öelnud

turvatöötaja midagi, vaid ainult kakles temaga, võttes kaelast ja käest kinni ja lükkas ta põrandale

maha. J.K. enda sõnul L. Saulepit ei rabanud ega temal riietest kinni ei võtnud. Kui J.K.

põrandale pikali kukkus, tundis ta käes väga suurt valu, tuli kiirabi ja viis ta haiglasse. Seda ei

tea, kes talle kiirabi kutsus. Tänapäevani ei saa selle käega midagi teha, see takistab riietumisel ja

ei saa tõsta. Käsi senimaani valutab ja arstid ütlevad, et see jääbki eluks ajaks valutama. Talle on

välja kirjutatud xxx alates käe murdmisest. L. Saulep tema ees vabandanud ei ole. Konflikti

algust ega põhjust ei mäleta, salatileti tegevust ei mäleta. J.K. sõnul sai konflikt alguse seal, kus

on kassad ja toimus kassade juures. J.K. sõnul oli tal ostukorv, aga ei tea, kuhu ta ostukorvi pani.

Pani kõik ostukorvi. Seda, et oleks midagi sülle või käe peale korjanud, ei mäleta. Seda ei

mäleta, et naisterahvas teda üles aitas, ja ei tea, mida ta maast üles korjas.

39. L. Saulepi 05.02.2025 kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli ta 09.09.2023 kaupluse

saalis ning läks jäätiseriiulite vahele, et näha, millega J.K. tegeleb. L. Saulep ei mäleta, et J.K.-l

ostukorv oleks olnud. J.K. hakkas vaakumites olevatelt salatitelt kilesid pealt ära rebima ja

omavahel midagi kleepima. Kuna turvaseadus ei luba inimese tegevust kaupluse pinnal segada,

siis otsustas pärast kassaliini temaga suhelda. Läks kassaliini ette, sinna kus kinnipidamine võib

toimuda, teda ootama. J.K. tuli iseteeninduskassasse ja küsis infot. J.K. oli väiksema salati

hinnasildi pealt ära rebinud ja tahtis osta suuremat salatit. L. Saulep astus kassaliini sisse ja ütles

J.K.-le , et lähme korjame ära salatid, mis ta ära rikkus. Pukseeris oma kehaga J.K. salatileti

juurde tagasi, korjas omale salatid kätte ning ütles, et nüüd lähme turvaruumi ja ta kutsub politsei

välja. Sealsamas ütles J.K. talle, et ei kavatse turvaruumi tulla. Pani käes olnud salatid ära, sest

nägi, et olukord väljub kontrolli alt, kui J.K. minema läheb. L. Saulep ütles, et tal ei jää muud

üle, kui J.K. siis teistmoodi sinna turvaruumi toimetada ja nii läkski rüseluseks. L. Saulep tahtis

käeraudu kasutada, aga J.K. röökis, et tal on valus. L. Saulep ei teadnud, mida enam teha ja lasi

käe lahti. L. Saulepi hinnangul on salvestuse peal seda halvasti näha, kuid J.K.-l jäi üks jalg

teise taha, jalad jäid risti ja selle tagajärjel ta kukkus. Seda oli hästi näha ühe teise salvestuse

peal, mis on tehtud iseteeninduse kassade juures. Pärast kukkumist tõmbas ta J.K. lõpuks püsti,

nad jõudsid iseteeninduskassade juurde, J.K. võttis oma musta salli ja nad läksid info juurde. L.

Saulep kutsus politsei ja kiirabi, sest kui inimene saabki viga, on tema kohustus kiirabi välja

kutsuda. Mõlemad politseinikud vaatasid koos temaga salvestust ja mõlemad ütlesid, et J.K. on

ise selles süüdi. Kiirabi ütles, et J.K.-l ongi kätega kogu aeg probleem. Järgmisel päeval üks

letitöötaja, kelle sugulane on arst, ütles, et tegelikult polnud J.K.-l mitte midagi hullu. Järgmisel

hommikul tuli J.K. tema juurde, et jõuda kokkuleppele. J.K.-l ei olnud käsi kipsis ja tal ei olnud

midagi viga. Kui L. Saulep ütles, et tema kokkuleppele ei lähe ja tal on vaja tööd teha, kutsus

J.K. talle politsei välja. Politsei tema kabinetti ei tulnud, võttis J.K. peale ja viis minema. L.

Saulepi hinnangul oleks pidanud asja juures olema turvalindistus alates hetkest, kui J.K. poodi

tuli, lõppedes sellega, kuidas ta seal kiirabi ja politseiga ära viidi. Siis oleks saanud näha, kuidas

tegelikult need jalad risti lähevad ja kuidas ta tegelikult kukub. Asja juures olev salvestus ei ole

korralikult tehtud. Reaalsus on see, mida L. Saulep nägi.

40. Valga Maxima kaupluse müügisaali valvekaamera videosalvestus ja asitõendi

vaatlusprotokoll tõendavad, et 09.09.2023 kella 19.47 ajal on näha kaupluse müügisaali kassade

juures. Kaamera suunas lähenevad teineteist rebides ja tõugeldes kaks naisterahvast. Nendeks on

J.K. ja turvatöötaja L. Saulep. Salvestise 22. sekundil on näha, kuidas J.K.-l kukuvad

turvatöötajaga rüseledes käes olnud asjad poe põrandale maha. L. Saulep püüab J.K.-l käsi selja

taha saada, aga J.K. üritab samal ajal edasi liikuda. Salvestise 34. sekundil keerab J.K. end näoga

L. Saulepi suunas ja viimane lükkab teda mõlema käega ülakeha piirkonda. Tõukest J.K. kukub,

sirutab kukkudes oma vasaku käe põranda suunas välja ja kukub selili maha poe kiviplaatidega

põrandale. Seejärel keerab J.K. end põrandal paremale küljele ja jääb lebama. L. Saulep läheb

kohe tema juurde ja tõmbab ta istuli. J.K. sirutab L. Saulepile parema käe ja L. Saulep proovib

teda sellest käest tirides püsti aidata, aga see ei õnnestu. Seejärel läheb L. Saulep J.K. selja taha,

võtab tal kätega ümbert kinni ja aitab tal tõusta. J.K. tõuseb jalule ja hoiab parema käega kinni

vasakust käest. Seejärel lahkuvad mõlemad kaamera vaateväljast (tl 34).

41. Seega kinnitavad L. Saulepi ja J.K. ütlused ning valvekaamera salvestis, et L. Saulep

haaras Valga Maxima kaupluse müügisaalis enne kassa läbimist J.K. käest kinni ning püüdis ta

käsi selja taha saada. L. Saulepi ütlustest selgub, et ta tegi eesmärgiga J.K. peal käeraudu

kasutada. Samuti on L. Saulepi ütluste ja salvestisega tõendatud, et rüseluse ja tõuklemise käigus

püüdis L. Saulep J.K.-d endaga kaasa tirida.

42. J.K. ja L. Saulepi ütlustes esinevad vastuolud J.K. kaupluse põrandale kukkumise põhjuse

osas. J.K. on väitnud, et L. Saulep rabas tal selja tagant käest ja õlast kinni, keeras ümber ja

lükkas ta põrandale maha. Seevastu L. Saulep rääkis kohtus, et tahtis J.K. peal käeraudu

kasutada, kuna J.K. keeldus temaga turvaruumi tulemast, aga J.K. röökis, et tal on valus. L.

Saulep ei teadnud, mida teha ja lasi käe lahti, J.K.-l jäi üks jalg teise taha, jalad jäid risti ja selle

tagajärjel ta kukkus.

43. Kaitsja on väitnud, et J.K. ütluseid ei saa usaldusväärseks pidada, kuna kannatanu kohtus

ütlusi andes peaaegu mitte midagi ei mäletanud. Tõsi on, et J.K. ei mäletanud kohtus konflikti

põhjust, kuidas ta pärast kukkumist püsti sai, mis tal poe põrandale kukkus ega seda, et ta asju

käe peale oleks korjanud. Samuti väitis ta, et tal oli poes ostukorv, kuid L. Saulepi ütlustest ja

videosalvestiselt J.K.-l ostukorvi näha ei ole. Samuti esines J.K. kohtueelses menetluses ja

kohtus antud ütlustes vastuolu selles, kas enne temast kinni haaramist turvatöötaja talle midagi

ütles või mitte. Kohtuistungil J.K. ei mäletanud, et turvatöötaja talle midagi ütles, kuigi

kohtueelses menetluses oli ta seda väitnud. Kohus on vastupidiselt kaitsja arvamusele seisukohal,

et see ei muuda J.K. ütlusi ebausaldusväärseks. Ütluste andmise ajaks oli sündmusest möödas

rohkem kui aasta ja neli kuud. J.K. oli sündmuse ajal 62-aastane ja kahtlemata oli kaupluses

tema põrandale pikali lükkamine ning käe vigastamine tema jaoks traumeeriv ja negatiivne

kogemus. Seetõttu on mõistetav, et eredamalt jäi talle meelde see, kuidas turvatöötaja temast

kinni haaras ja ta pikali lükkas, ning muud vähemolulised asjaolud ei jäänud nii täpselt meelde

või olid kohtus ütluste andmise ajaks ununenud.

44. Veel on kaitsja märkinud, et J.K. ütluseid ei saa pidada usaldusväärseks põhjusel, et ta

esitas süüdistatava vastu tsiviilhagi ning seega oli tal motiiv anda L. Saulepit süüstavaid ütluseid.

Sellegi väitega ei saa kohus kuidagi nõustuda. Kaitsja pole esitanud ühtegi konkreetset

etteheidet, mis viitaks kannatanu alusetule varalise kasu saamise soovile. Oleks ilmselgelt

põhjendamatu pidada kannatanu ütlusi ebausaldusväärseks üksnes seetõttu, et ta esitas

süüdistatava vastu tsiviilhagi. Lisaks on J.K. ütlused olulises osas (L. Saulep lükkas ta pikali,

mille tõttu kukkudes vigastas vasakut kätt) kooskõlas Valga Maxima valvekaamera salvestiselt

nähtuva ning pärast juhtunut J.K.-l haiglas tuvastatud vigastustega. Seetõttu on välistatud, et

J.K. andis L. Saulepit süüstavaid ütluseid vaid rahalise kasu teenimise eesmärgil.

45. Kohtu hinnangul on erinevalt süüdistatava ütlustest J.K. ütlused tema kaupluse põrandale

kukkumise põhjuse osas kooskõlas Valga Maxima kaupluse müügisaali videosalvestiselt

nähtuvaga. Seetõttu peab kohus neid usaldusväärsemaks kui süüdistatav L. Saulepi ütluseid.

46. Videosalvestiselt on selgelt näha, et kui J.K. on end näoga L. Saulepi poole keeranud,

lükkab L. Saulep endast selgelt väiksemat kasvu ja oluliselt eakamat J.K.-d jõuliselt mõlema

käega ülakeha piirkonda endast eemale. Selle tagajärjel kukub J.K. põrandale ja kukkudes sirutab

põranda suunas välja vasaku käe ning kukub selili poe põrandale. Videosalvestiselt ei nähtu, et

J.K.-l läheks jalad risti või et tal jääks üks jalg teise taha kinni, nagu on väitnud L. Saulep.

Arusaamatuks jäävad ka L. Saulepi väited, nagu oleks ühe teise salvestise pealt olnud näha,

kuidas J.K. jalad risti lähevad ja kuidas ta selle tagajärjel kukub, ning etteheited, et asja juures

olev salvestus ei ole korralikult tehtud. Kohus on seisukohal, et ka asja juures olevalt salvestiselt

on näha, et mingit jalgade risti minekut ega takerdumist ei olnud ning J.K. kukkus, kuna L.

Saulep teda mõlema käega lükkas. Juhtunu teise nurga alt filmimine ei saa näidata asjaolu, mida

ei eksisteerinud. Samuti ei ole võimalik, et asja juures olev salvestus „ei ole korralikult tehtud“ –

valvekaamera on filminud reaalselt olnud tegevust, mis kaamera vaateväljas toimus. Seetõttu on

J.K. ja Valga Maxima valvekaamera videosalvestisega tõendatud, et J.K. kukkus 09.09.2023

aastal kella 19.47 ajal seepärast, et L. Saulep teda mõlema käega endast eemale lükkas.

47. Valga Haigla epikriis nr V-EP23-20237 tõendab, et J.K. toodi 09.09.2023 kiirabiga Valga

Haigla EMO-sse. Haiguse kulu all on märgitud, et kaupluses tüli käigus turvatöötajaga tekkis

vasaku käe trauma. Randme piirkond on turses, deformatsioon, valu ning et turvatöötaja olevat

patsienti käest väänanud (tl 28).

48. Isiku kohtuarstliku ekspertiisi akt nr 24E-AOI00007-01 tõendab, et eksperdiarvamuse

kohaselt tuvastati 09.09.2023 toimunud sündmuse järgselt J.K.-l Valga Haiglas järgmised

kehavigastused: vasaku kodarluu kaugmise otsa nihkega murd ja vasaku küünarluu tikkeljätke

nihketa murd. Valga Haiglas diagnoositud vasaku õla traumaatilisena täpsustamata kõõluskätise

või harjaülise lihase (osaline, täielik) rebend on mittespetsiifiline diagnoos, mille täpsustamiseks

on vajalikud lisauuringud (nt ultraheli), mida kannatanule ei ole tervise infosüsteemi andmeil

tehtud, s.o puuduvad rebendi olemasolu kinnitavad objektiivsed andmed, mistõttu ei saa seda

diagnoosi arvamuse koostamisel arvesse võtta. Eksperdiarvamuses leitakse, et J.K.-l esinevad

kehavigastused võivad olla tekkinud 09.09.2023 aset leidnud sündmuses oma keha kõrguselt

kukkumisest vasakule käele vastu kõva tömpi (maa)pinda. Kukkumisele võisid eelneda

libisemine, komistamine või muude mehhaaniliste lisategurite (nt löömine või tõukamine) toime.

J.K.-l esinevad kehavigastused võivad olla tekkinud 09.09.2023 aset leidnud sündmuses

tõukamise tagajärjel oma keha kõrguselt kukkumisest vasaku käega vastu kõva tömpi

(maa)pinda. J.K.-l esinevad kehavigastused võivad tekkida oma keha kõrguselt kukkumisel nii

koos kui ka ilma eelnenud muude mehhaaniliste tegurite (nt kukkumine löömise või tõukamise

tagajärjel) toimeta. J.K.-l tuvastatud kehavigastused põhjustavad tervisekahjustuse kestusega

enam kui neli nädalat, kuid vähem kui neli kuud (tl 30–32).

49. Eelnimetatud tõenditega on kinnitust leidnud, et pärast J.K. pikali lükkamist tuvastati

J.K.-l vasaku kodarluu kaugmise otsa nihkega murd ja vasaku küünarluu tikkeljätke nihketa

murd. Kohtu hinnangul puudub kahtlus, et J.K. sai vigastuse just seetõttu, et L. Saulep teda

lükkas. Puuduvad tõendid, et J.K.-l oleks nimetatud vigastus olnud enne 09.09.2023 Valga

Maximas juhtunut. Nagu selgus J.K. ütlustest, tundis ta pärast poe põrandale maha kukkumist

käes väga suurt valu. Vahetult pärast Valga Maximas aset leidnut on J.K. Valga Haigla epikriisis

märgitud, et kannatanul esines vasaku käe trauma, randme piirkond on turses, deformatsioon ja

valu (tl 28). Seega on J.K. ütluste, Valga Haigla epikriisi ja ekspertiisiaktiga tõendatud, et vasaku

kodarluu kaugmise otsa nihkega murru ja vasaku küünarluu tikkeljätke nihketa murru tingis see,

et L. Saulep lükkas kätega J.K.-d ülakeha piirkonda, mille tõttu kukkus J.K. poe põrandale

pikali. Eksperdiarvamusega on tõendatud, et tuvastatud kehavigastused põhjustavad

tervisekahjustuse kestusega enam kui neli nädalat, kuid vähem kui neli kuud.

50. Kaitsja on kohtuvaidlustes viidanud Riigikohtu praktikale ning leidnud, et käesolevas

asjas ei ole teo tagajärg L. Saulepile objektiivselt omistatav. Käesoleva otsuse punktis 23 on

kohus viidanud Riigikohtu 23.10.2017. a otsuse nr 1-16-10326 p-le 27, milles on tagajärje

objektiivse omistamise sisu selgitatud, ning seda siinkohal kordama ei hakka. J.K. lükkamise

puhul ei ole tegemist juhtumiga, kus saaks leida, et valu või tervisekahjustuse tekkimine ei olnud

objektiivse kõrvalseisja seisukohast hinnatav süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena. Kohus

tuvastas ülal, et L. Saulep lükkas mõlema käega J.K.-d ülakeha piirkonda. Selle tagajärjel J.K.

kukkus, sirutas kukkudes vasaku käe põranda poole välja ning tundis pärast kukkumist käes

tugevat valu. Hiljem tuvastati tal vasaku kodarluu kaugmise otsa nihkega murd ja vasaku

küünarluu tikkeljätke nihketa murd. Kohus on seisukohal, et J.K. mõlema käega ülakeha

piirkonda lükkamisel ei olnud tegemist teise isiku keha vähese intensiivsusega mõjutamisega,

millega tavapäraselt ei kaasne tervisekahjustust või valuaistingut. Vastupidi, on täiesti ettenähtav

ja tüüpiline, et pärast sellist lükkamist võib inimene kukkuda ning, et tegevus toimus poes, kus

on kiviplaatidega põrand, võib ta tunda selle tulemusel valu ja saada tervisekahjustusi, sh

luumurrud.

51. Seega on KarS § 121 lg 2 p 1 objektiivne koosseis täidetud.

52. Subjektiivsest küljest eeldab KarS § 121 koosseis tahtlust, s.o vähemalt kaudset tahtlust.

KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks

süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kaitsja oli kohtuvaidlustes

seisukohal, et L. Saulep pani teo toime kergemeelsusest. KarS § 18 lg 2 kohaselt paneb isik teo

toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist,

kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida.

53. L. Saulepi ütluste kohaselt ei olnud tal soovi J.K.-le vigastust tekitada ja ei olnud plaanis

teda tõugata ega lükata. Tal ei olnud plaanis J.K. suhtes mingit vägivalda kasutada, aga ta ei

allunud korraldusele. Kohtu hinnangul välistavad L. Saulepi ütlused üksnes tema tahtluse

kavatsetuse ja otsese tahtluse vormis, kuid mitte kaudset tahtlust. Kohus on seisukohal, et L.

Saulep tegutses kuriteo toimepanemisel kaudse tahtlusega.

54. Kaudse tahtluse ja kergemeelsuse intellektuaalne element on kokkulangev (tagajärje

võimalikuks pidamine) ning selle hindamisel tuleb arvestada ka välist teopilti. Maxima

valvekaamera salvestiselt on näha, kuidas L. Saulep lükkas endast väiksemat kasvu ja tunduvalt

vanemat J.K.-d jõuliselt mõlema käega ülakeha piirkonda. Arvestades sedagi, et süüdistatav

lükkas kannatanut kaupluses, mille põrandal on kiviplaadid (st pind, millele kannatanu

lükkamise tagajärjel kukkus, oli kõva), pidas L. Saulep võimalikuks, et J.K.-d kirjeldatud viisil

lükates kannatanu kukub ning ta põhjustab J.K.-le valu ja tervisekahjustuse, sh luumurrud.

Kaudne tahtlus ja kergemeelsus eristuvad üksteisest vaid voluntatiivse elemendi poolest.

Kohtupraktika järgi peab tagajärje vältimise lootus KarS § 18 lg-s 2 määratletu tähenduses

tuginema isiku poolt äratuntud asjaoludele, mis lubavad tal mõistlikult uskuda, et tema loodud

oht ei realiseeru tagajärjes. Lootus tagajärje saabumata jäämisele peab olema tõsimeelne, mis

tähendab, et see toetub konkreetsetele asjaoludele ega ole sõltuvuses tema poolt kontrollimatust

juhuslikkusest (RKKKo 23.11.2016 nr 3-1-1-76-16, p 16). Kohtu hinnangul ei esinenud

käesoleva asja puhul selliseid asjaolusid, mis olid teo toimepanemise ajal L. Saulepile teada ning

millele tuginedes lootis ta koosseisu realiseerumist ära hoida. Kergemeelsust võinuks jaatada

näiteks juhul, kui süüdistatav oleks kannatanut lükanud mõnel pehmel pinnal (nt batuut või

padjahunnik), kuid nii see ei olnud. Seega J.K.-d lükates soostus L. Saulep tagajärje

saabumisega, st pani teo toime kaudse tahtlusega.

55. KarS § 27 kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud

süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse,

rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Kohtuvaidlustes tõi kaitsja välja, et

kauba hinnasiltide ümberkleepimine oli kauba rikkumine, mis eeldas turvatöötaja sekkumist.

Kohus käsitleb seda kui võimalikku õigusvastasust välistavat asjaolu.

56. L. Saulepi 05.02.2025 kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli ta 09.09.2023 turvaruumis

ning peakassast tuli L. ja ütles, et lähme viime raha ära, ning teatas, et siia tuli mustlane, kes alati

varguse või millegagi hakkama saab. L. Saulep jäi pärast raha äraviimist saali peale ja läks J.K.-

le lähedale. J.K. küsis, et kas ta oskab öelda, kus on friikartulid, ja siis ta näitas. J.K. valis sealt

midagi välja ja läks salatilettide juurde. L. Saulep läks jäätiseriiulite vahele, et näha, millega J.K.

tegeleb. J.K. hakkas vaakumites olevatelt salatitelt kilesid pealt ära rebima ja omavahel midagi

kleepima. Kuna turvaseadus ei luba inimese tegevust kaupluse pinnal segada, siis otsustas pärast

kassaliini temaga suhelda. Läks kassaliini ette, sinna kus kinnipidamine võib toimuda, teda

ootama. J.K. tuli iseteeninduskassasse ja küsis infot. Tal oli käes salat. Ta oli väiksema salati

hinnasildi pealt ära rebinud ja tahtis osta suuremat salatit. J.K. teadis, et infos saaks niimoodi ära

teha, kui infotöötaja ei pööra tähelepanu hinnale ja salatikarbile, kuid iseteeninduses ei oleks see

tal läbi läinud. Seejärel astus L. Saulep kassaliini sisse ja ütles J.K.-le , et lähme korjame ära

salatid, mis ta ära rikkus. Pukseeris oma kehaga J.K. salatileti juurde tagasi, korjas omale salatid

kätte ning ütles, et nüüd lähme turvaruumi ja ta kutsub politsei välja. Sealsamas ütles J.K. talle,

et ei kavatse turvaruumi tulla. Kuna tal olid lahtised salatid käes, siis pani ta need ära, sest nägi,

et olukord väljub kontrolli alt, kui J.K. minema läheb. Pani salatid jäätiste peale ja ütles, et tal ei

jää muud üle, kui J.K. siis teistmoodi sinna turvaruumi toimetada ja nii läkski rüseluseks. L.

Saulepi teada fikseeris ta hiljem salatitega seonduva – iga kord kui oli rikkumine, tehti selleks

paberid kolmes eksemplaris. L. Saulepi hinnangul oleks ta võinud olla kannatlikum ja nagu

seadus ette näeb, oleks võinud ta kassaliini taga ära oodata, kuid samas teadis, et J.K. salati leti

juurde tagasi saamine on väga keeruline ja läks automaatselt kassaliini tagant iseteenindusse.

57. J.K. ütluste kohaselt ta konflikti algust ega põhjust ei mäleta, salatileti tegevust ei mäleta.

J.K. sõnul sai konflikt alguse seal, kus on kassad ja toimus kassade juures.

58. Kuna J.K. konflikti algust ega põhjust ei mäleta, on ainsaks tõendiks selle kohta, et J.K.

salatipakkidelt kilesid maha rebis ja ümber kleepis, süüdistatav L. Saulepi ütlused. Ühtegi muud

tõendit salatipakendite rikkumise kohta kohtule esitatud ei ole. Kohus on seisukohal, et L.

Saulepi vastavaid ütlusi ei saa pidada usaldusväärseks. Kohtule ei ole esitatud ühtki Maxima

valvekaamera salvestist, kus L. Saulepi kirjeldatud J.K. tegevus nähtuks. Samuti ei ole esitatud

koopiad dokumentidest, kus L. Saulepi sõnul salatitega seotud rikkumine fikseeriti. Nagu

eelnevalt tuvastatud, eitas L. Saulep ka J.K. lükkamist ning väitis, et viimane kukkus iseenda

jalgadesse takerdumise tõttu, kuigi videosalvestiselt on selgelt näha, kuidas süüdistatav J.K.-d

lükkab. Seetõttu on kohus seisukohal, et ka L. Saulepi väited J.K. poolt salatipakendite

rikkumise kohta on suure tõenäosusega antud soovist vastutusest pääseda või vähemasti oma

süüd kuriteo toimepanemisel tegelikust väiksemana näidata. Lisaks jääb arusaamatuks, kuidas

oleks J.K. saanud vaakumpakenditelt ära rebitud kilet üldse teisele salatikarbile peale kleepida,

nagu on väitnud L. Saulep. On üldteada, et vaakumpakendatud salatid, s.o salatikarbid, millel on

peal kile, ei ole taassuletavad – kilet ei saa uuesti karbile peale panna nii, et see kleepub uuesti

täielikult kinni. Seetõttu on eluliselt ebausutav, et J.K. oleks salatite kilesid maha rebinud ja

ümber kleepinud ja seejärel püüdnud infokassas osta suuremat salatit, millele peale kleebitud

väiksema salati silt/kile, kuivõrd lahtine või poollahtine salatikarp ei oleks kindlasti infokassa

töötajal märkamata jäänud ja oleks temas kahtlusi tekitanud.

59. Isegi juhul, kui lugeda tõendatuks, et J.K. salatitelt kilesid maha rebis, neid ümber kleepis

ja sel viisil salateid rikkus, ei saaks L. Saulepi tegevust pidada õiguspäraseks. Ostu-müügitehing

toimub alles kaupluse kassas, mille käigus kauplus annab toote omandi üle kliendile. L. Saulepi

ütluste kohaselt oli J.K. tulnud iseteeninduskassasse ja pöördunud infosse, sest L. Saulepi arvates

teadis J.K., et infoletis saaks ta vahetatud sildiga salati eest ära tasuda, kui infotöötaja oleks

tähelepanematu. Kui J.K. oli infoleti juures, sekkus L. Saulep ning pukseeris J.K. oma kehaga

salatileti juurde tagasi, et teisedki väidetavalt rikutud salatid ära korjata. Olukorras, kus J.K. ei

olnud veel kassat läbinud ning oli alles pöördunud infoleti töötaja poole, ei saanud L. Saulep

välistada, et J.K. soovis kauba eest siiski tasuda õiget hinda ning tasuda ka kaupade eest, mille

rikkus ära salatiletis. Seetõttu oli sellises olukorras L. Saulepi sekkumine ennatlik ning J.K.

kinnipidamine ei olnud õigustatud. Veelgi enam ei saa õiguspäraseks pidada J.K.

kinnipidamiseks või tema põgenemise takistamiseks tema jõuliselt kahe käega kõvale plaaditud

poepõrandale pikali lükkamist.

60. Süüd välistavaid asjaolusid kohtu hinnangul ei esine.

61. Eeltoodust tulenevalt on L. Saulepi tegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Kohus

on seisukohal, et L. Saulep pani toime talle etteheidetava kuriteo KarS § 121 lg 2 p 1 järgi, s.o

teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, kui sellega on

tekitatud tervisekahjustus, mis kestab vähemalt neli nädalat. Olles juba 20.05.2023 pannud

kehalise väärkohtlemise toime S.S.-i vastu, pani L. Saulep kehalise väärkohtlemise toime

korduvalt. Seega tuleb L. Saulepi tegevus kvalifitseerida KarS § 121 lg 2 p 1, 3 järgi.

62. KarS § 121 lg 2 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

63. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu

poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast

edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

64. Süü suuruse hindamisel tuleb arvesse võtta kuriteo toimepanemise asjaolusid.

Asjaoludest nähtub, et L. Saulep pani kehalised väärkohtlemised toime kahe erineva kannatanu

vastu vähem kui nelja kuu jooksul. Teod pani L. Saulep toime tahtluse nõrgimas vormis, s.o

kaudse tahtlusega. Eeltoodut arvestades on L. Saulepi süü keskmisest veidi väiksem. Karistust

kergendava asjaoluna saab arvestada süüdistatava kohtuistungil avaldatud kahetsust (KarS § 57

lg 1 p 3). Kohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul karistust raskendavaid asjaolusid.

65. Lisaks eeltoodule arvestab kohus karistuse liigi ja määra valikul ka eripreventiivseid

kaalutlusi ehk võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning

üldpreventiivseid eesmärke ehk õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistusregistri väljavõttest

nähtub, et L. Saulepil puuduvad kehtivad kriminaal- ja väärteokaristused (tl 46). Seetõttu ei ole

põhjust eripreventiivsetel kaalutlustel L. Saulepile mõistetavat karistust suurendada. Samuti ei

pea kohus üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt vajalikuks mõista L. Saulepile raskemat

karistust.

66. L. Saulep pani kehalised väärkohtlemised toime korduvalt lühikese ajavahemiku jooksul

ning põhjustas mõlemal korral kannatanule vähemalt 4 nädalat kestvad tervisekahjustused,

mistõttu leiab kohus, et L. Saulepit tuleb karistada vangistusega ning rahalise karistuse kui

kergemaliigilise karistuse kohaldamine ei ole piisav. Võttes arvesse L. Saulepi süü suurust

mõjutavaid asjaolusid, sealhulgas karistust kergendavat asjaolu, on kohtu hinnangul põhjendatud

teda karistada 1 aasta pikkuse vangistusega. Kuivõrd L. Saulepil puuduvad kehtivad kriminaal-

ja väärteokaristused ning tegude toimepanemisest on möödas umbkaudu poolteist aastat, mille

jooksul ei ole kohtule teadaolevalt L. Saulep kuritegude toimepanemist jätkanud, on kohtu

hinnangul põhjendatud jätta karistus KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel täielikult tingimisi kohaldamata,

kui L. Saulep ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

MENETLUSKULUD

67. Käesoleval juhul moodustuvad kriminaalmenetluse kulud KrMS § 175 lg 1 p 3, 4 ja 9

järgi ekspertiisikuludest, määratud kaitsja tasudest ja sundrahast.

68. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus

teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära.

69. Menetluskulud on kriminaalasjas järgmised:

1) teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1329 eurot;

2) isiku kohtuarstliku ekspertiisi kulu 155 eurot (tl 24);

3) isiku kohtuarstliku ekspertiisi kulu 155 eurot (tl 32);

4) kaitsja O. Preemi osutatud õigusabi kulu kohtueelses ja kohtumenetluses 131,76 +

1010,16 = 1141,92 eurot (tl 47-49, 57-58).

70. Menetluskulud kokku summas 2780,92 eurot tuleb süüdistatavalt KrMS § 175 lg 1 p 3, 4

ja 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel riigi tuludesse välja mõista. KrMS § 180 lg 3 kohaselt

arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja

resotsialiseerumisväljavaateid. L. Saulep on kohtuistungil märkinud, et on kodune. Arvestades

menetluskulude suurust, on kohtu hinnangul põhjendatud määrata nende tasumine KrMS § 180

lg 3 alusel 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

TSIVIILHAGI

71. Kannatanu J.K. on esitanud tsiviilhagi. J.K. loobus kohtuistungil tsiviilhagist. KrMS §

2962 lg 1 p 2 järgi jätab kohus tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse läbi vaatamata, kui

kannatanu on võtnud tsiviilhagi tagasi. Seetõttu tuleb J.K. tsiviilhagi jätta KrMS § 2962 lg 1 p 2

alusel läbi vaatamata.

ASITÕENDID

72. KrMS § 126 lg 3 p 1 kohaselt nähakse menetleja määruses või kohtuotsuses asitõendi

suhtes ette järgmised meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud

jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada

asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses.

73. Kohus leiab, et asitõendina käsitletud kriminaaltoimikus asuv DVD+R-plaat Valga

Maxima kaupluse müügisaali valvekaamera videosalvestusega tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel

jätta kriminaaltoimiku juurde.

(allkirjastatud digitaalselt)

Annemarie Gerassimov

Kohtunik