1-11-12086/4

Kriminaalasi nr 1-11-12086 1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04. november 2011. a Kuressaare kohtumaja Kriminaalasja number 1-11-12086 (11250102427) Kohtukoosseis Kohtunik Kristel Pedassaar

Kohtuistungi sekretär

Merje Raudla

Kriminaalasi B.L süüdistusasi kuriteos KarS § 424 järgi avalikul kohtuistungil kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätete järgi Prokurör Svetlana Maripuu Süüdistatav B.L, ik xxx,

Kaitsja Vandeadvokaat Andres Tamm RESOLUTSIOON

vangistus üks (1) aasta.

es KarS § 69 sätteid ja asendada temale

mõistetud ning tema poolt ärakandmisele kuuluv karistus üks (1) aasta vangistust süüdistatava nõusolekul üldkasuliku tööga. Arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab

kaks tundi üldkasulikku tööd, vangistusele üks (1) aasta ehk 365 vangistuspäevale vastab (365x2) 730 (seitsesada kolmkümmend) tundi üldkasulikku tööd. 730 tunni üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrab kohus üks (1) aasta.

Kriminaalasi nr 1-11-12086 2

Üldkasuliku töö tegemisel on B.L kohustatud järgima KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

Kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle

mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest

kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega.

Kui süüdimõistetu paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa KarS §

Kohtuotsus üldkasuliku töö ja kontrollnõuete täitmise kontrolli osas saata täitmiseks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Kuressaare talitusele. Üldkasuliku töö tegemise tähtaeg koos isiku allutamisega käitumiskontrollile hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisest.

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank, arveldusarve nr 221023778606 Swedbank, arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049696. Maksekorralduse selgitusse

lisada: Kuressaare kohtumaja, otsus nr 1-11-12086 ning nõude liik – menetluskulu, maksma kohustatud isiku nimi- B.L /: - sundraha 208 (kakssada kaheksa) eurot 52 senti .

KrMS § 180 lg3 alusel vabastada B.L kaitsjatasu tasumisest riigituludesse.

nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras, lisandub täituri tasu.

Edasikaebamise kord

Apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega (KrMS § 318 lg 3 p 4). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse

peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

Kriminaalasi nr 1-11-12086 3

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4).

Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule otsuse teinud kohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest, apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest.

Süüdistus B.L’ ut süüdistatakse selles, et tema isikuna, kellel puudub vastava kategooria

mootorsõiduki juhtimise õigus (rikkudes sellega Liiklusseaduse § 201 lg 1 nõudeid), juhtis 02.11.2011 kella 19:35 paiku Saare maakonnas Kaarma vallas Kudjape alevikus Mereranna

tee 10 juures mootorsõidukit Daewoo Lanos, millel puudus kehtiv kohustuslik

liikluskindlustuse poliis (rikkudes sellega LKindlS § 66'1 lg 1 nõudeid) alkoholijoobe

seisundis, alkoholisisaldusega väljahingatavas õhus, tõendusliku alkomeetriga Dräger

Alcotest 7110 nr ARAF -0019 mõõdetuna, 1,47 mg/l, laiendmääramatus 0,14 mg/l, lõplik tulemus 1,33 mg/l.

Oma sellise tegevusega, mis seisnes mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, pani B.L toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokuröri poolt kohtus B.L` ule nõutud karistus: KarS § 424 ettenähtud kuriteo eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistus üks (1) aasta. KarS § 69 sätete kohaldamisega ärakandmisele kuuluv karistus vangistus üks (1) aasta süüdistatava nõusolekul asendada üldkasuliku tööga. Arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, vangistusele üks (1) aasta ehk 365 vangistuspäevale vastab (365x2) 730 (seitsesada kolmkümmend) tundi üldkasulikku tööd. 730 tunni üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 1 (üks) aasta. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

Süüdistatav B.L andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub

sõlmitud kokkuleppega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Üldkasuliku töö tegemisega on nõus.

Prokurör ja kaitsja jäid kohtus sõlmitud kokkuleppe juurde. Kaitsja taotleb süüdistatavalt

väljamõistmisele kuuluva menetluskulu vähendamist. Prokuröril vastuväited menetluskulu vähendamisele puuduvad.

Kriminaalasi nr 1-11-12086 4

Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse

seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kannatanu on nõustunud kokkuleppemenetluse kohaldamisega. Menetlusosalised kinnitasid,

et jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus tunnistab B.L-i süüdi KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja mõistab temale kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi ei ole.

Asitõendid puuduvad.

Tõkend suhtes on kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld, – B.L-i milline tõkend tuleb otsuse jõustumisel tühistada.

Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad:

- Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega

kaasnev sundraha mille suuruseks KrMS § 175 lg1 p9, 179 kohaselt on II raskusastme

kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on 278.02 eurot

ning seega on sundraha 417.03 EUR-i (1,5x278.02). KrMS § 2565

lg2 kohaselt süüdimõistvata kohtuotsust tehes vähendab kohus käesoleva seadustiku § 179 lg1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Kohus peab põhjendatuks vähendada

sundraha suurust poole võrra, so. 208.52 euroni. KrMS 180 lg1 alusel kuulub süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdistatavalt sundraha väljamõistmisele riigituludesse. Kohus KrMS § 180 lg3 alusel peab põhjendatuks määrata sundraha B.L-i poolt tasumisele ositi. - Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu mis KrMS § 180 lg1 alusel kuuluks samuti väljamõistmisele süüdistatavalt. Kaitsja on esitanud taotluse tasu arvestamiseks summas 115.06 eurot koos käibemaksuga. Kohus on pidanud kaitsjatasu taotluse põhjendatuks.

KrMS § 180 lg3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist

seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. B.L on olnud pikka aega töötu, tema ülalpidamisel on üks alaealine laps, seega on ilmne, et kõigi menetluskulude

tasumine käib temal üle jõu. Eeltoodu alusel leiab kohus, et on põhjendatud vabastada B.L-i kaitsjatasu tasumisest riigituludesse jättes arvestatud kaitsjatasu riigi kanda.

Kristel Pedassaar Kohtunik