1-11-5069/27 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04. november 2011.a Tallinn

Kriminaalasja number

1-11- 5069 Kohtukoosseis Eesistuja Malle Preimer, liikmed Sten Lind ja Urmas Reinola Kohtuistungi sekretär

Kea Lemming Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 25. oktoober 2011.a, avalik kohtuistung, Tallinn Kriminaalasi T.N-i ja M.R-i süüdistus KarS § 121 järgi. Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu 20.05.2011.a otsus lühimenetluses Apellatsioonide esitajad Süüdistatavad T.N ja M.R Prokurör Aarne Pruus

Süüdistatavad T.N

isikukood , elukoht xxxxx xxxx xxxxxx, Eesti X XX kodanik, varem viiel korral kohtu poolt karistatud, viimati 29.09.2009.a Harju Maakohtu poolt KarS § 200 lg 1 järgi 2- aastase vangistusega tingimisi 2-aastase katseajaga. M.R isikukood xxx, elukoht xxxxx xx-xx xxxxxx, Eesti kodanik, varem üheteistkümnel korral karistatud, viimati 17.03.2010.a Pärnu Maakohtu poolt KarS § 424 järgi 6- kuulise vangistusega tingimisi 18-kuulise katseajaga. Kaitsjad Adv Eve Jundas ja Natalia Suvorova RESOLUTSIOON

Jätta Pärnu Maakohtu 20. mai 2011.a otsus muutmata. Apellatsioonid jätta rahuldamata.

2

Välja mõista T.N-ilt riigieelarve tuludesse 88.99 eurot (kaheksakümmend kaheksa eurot ja 99 senti) määratud kaitsjale makstud tasu katteks.

Välja mõista M.R-ilt riigieelarve tuludesse 88.99 (kaheksakümmend kaheksa eurot ja 99 senti) määratud kaitsjale makstud tasu katteks.

Summa tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr xxxxxxxxxxxxxx või

Swedbankis nr xxxxxxxxxxxx. selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ( ning nõude liik). Maksekorraldusele märkida viitenumber xxxxxxxxxx. Selgitusse märkida lahendi number ja isiku nimi, kelle eest tasutakse ning nõude liik.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni

esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega

tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Pärnu Maakohtu 20.05.2011.a otsusega tunnistati T.N KarS § 121 järgi süüdi ja

karistati 6-kuulise vangistusega, mida KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra vähendati ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust. Eelvangistuses viibitud 2 päeva

arvati karistusaja hulka. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust eelmise kohtuotsusega mõistetud kandmata karistuse (2 aastat) võrra ja liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 3 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti karistuse kandmisele asumise päev.

M.R tunnistati süüdi KarS § 121 järgi ja karistati 6-kuulise vangistusega, mida

KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra vähendati, kandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 4 kuud

vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust eelmise kohtuotsusega mõistetud kandmata karistuse (5 kuud ja 27 päeva) võrra ja lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 9 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti karistuse kandmisele asumise

päev. 24.05.2011.a määrusega KrMS § 306 lg 5 alusel arvas maakohus M.R-ile mõistetud karistuse hulka eelvangistuses viibitud 2 päeva.

T.N ja M.R tunnistati süüdi selles, et nad 05.04.2011.a kella 18 paiku koos Rapla maakonnas xxxxxxxx A. L elukohas alkoholijoobes olles peksid tüli käigus A. L

rusikate ja jalgadega näkku ning kehasse, millega tekitasid kannatanule ülahuule haava, lõualuu turse, prillhematoomid ja rindkere valulikkuse.

APELLATSIOONIDE SISU

T.N vaidlustab maakohtu otsuse üksnes karistuse mõistmise osas ja taotleb rahalise karistuse mõistmist.

3

Apellant märgib, et pole oma süüd eitanud, on tehtut kahetsenud, kannatanuga leppinud. Kohus leidis, et tema puhul ei esine raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid. Samas möönis

kohus, et teo ohtlikkust vähendab see, et kannatanu oli enne kuritegu koos süüdistatavatega

pikemat aega alkoholi tarbinud ja kallaletung toimus vastastikuse tüli käigus. Kohus ei arvestanud, et tema käitumises esinevad kergendavad asjaolud, milleks on süü tunnistamine ja

puhtsüdamlik kahetsus, leppimine kannatanuga, mida on A. L kohtuistungil kinnitanud,

öeldes, et tal ei ole süüdistatavate vastu pretensioone, nende karistamist ei soovi, A. L on kirjutanud ka politseis avalduse, et ei soovi nende inimeste karistamist.

T.N kinnitab, et on leidnud endale töö xxx xxxxxxxxxxx, saab kindlat töötasu, ametlik tööleping on sõlmitud. Seadusevastasest käitumisest on ta endale järeldused teinud.

M.R vaidlustab maakohtu otsuse samuti üksnes karistuse mõistmise osas ja taotleb

kas rahalise karistuse mõistmist või vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. Maakohtu

otsuses puuduvad motiivid selle kohta, miks ei ole tema suhtes eelnimetatud karistusi

kohaldatud. M.R märgib, et maakohus ei arvestanud, et tal on võimalik üldkasulikku tööd teha, vaatamata sellele, et töötab xxxxx xxxxxxxxxx. Samuti on tema karistusest jäänud ekslikult maha arvamata 2 päeva, s.o 6-7.04.2011.a.

Maakohus võinuks siiski arvestada, et ta pole oma süüd eitanud, vastupidi, ta on väljendanud

kahetsust. Ka ei väljendu karistuse mõistmises kuidagi asjaolu, et kohus ise on pidanud teo

ohtlikkust vähendavaks asjaoluks seda, et kannatanu nendega koos alkoholi tarbis ja et

kallaletung toimus vastastikuse tüli käigus. Kannatanu on temaga leppinud ja väljendanud

kohtuistungil selgelt, et süüdistatavate karistamist ta ei soovi. Tal on töökoht olemas, vangistust kandes ta kaotaks töö. On teinud oma seadusevastasest käitumisest järeldused.

MENETLUS RINGKONNAKOHTUS

Prokurör leidis, et maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik, apellatsioonid ei anna otsuse tühistamiseks alust.

Süüdistatav M.R ning kaitsjad toetasid apellatsioone ja taotlesid maakohtu otsuse tühistamist karistuse mõistmise osas.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Kohtukolleegium, tutvunud süüdistusasja materjalide ja apellatsioonidega, kuulanud ära kohtumenetluse pooled, leiab, et maakohtu otsuse tühistamiseks alust ei ole.

Esmalt rõhutab kohtukolleegium, et kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema

astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui

kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud

viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus on valesti tõlgendanud KarS §-s 56

täheldatud karistuse aluseid. Käesolevas süüdistusasjas selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid ei esine.

KarS § 56 lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole

võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv

võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses

vangistuse mõistmist põhistama. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus refereeritud

4 seadusest lähtunud ning esitanud veenvad motiivid, miks kummagi süüdistatava suhtes ei ole võimalik rahalise karistuse kohaldamine ning seda nii eripreventiivsetel kaalutlustel kui nende

süü suurusest (süüdistatavate poolt kannatanu pikemaajaline ja intensiivne peksmine)

lähtudes. Kohtukolleegium nõustub maakohtuga ja peab vajalikuks rõhutada, et T.N

on varem viiel korral kohtu poolt karistatud ning väärteokorras palju kordi; M.R

on kohtu poolt karistatud üheteistkümnel korral ning mitmeid kordi väärtegude

toimepanemise eest. Mõlemad on ka varem toime pannud isikuvastaseid kuritegusid. Nii

T.N kui M.R on karistatud nii rahalise karistuse kui rahatrahvidega, selline mõjutusviis ei ole aga vältinud süüdistatavate poolt uute kuritegude toimepanemist ning viitab

nende hoolimatule suhtumisele eelmistesse karistustesse, mis näitab nende negatiivset sotsiaalõiguslikku meelestatust.

Kohtukolleegium möönab, et maakohus on jätnud põhjendamatult arvestamata mõlema

süüdistatava puhul tuvastatud KarS §-s 57 p-des 3 ja 9 sätestatud kergendavad asjaolud –

puhtsüdamliku kahetsuse ja kannatanuga leppimise, kuid see asjaolu ei too iseenesest kaasa maakohtu otsuse tühistamist. KrMS §-st 340 tuleneb, et ringkonnakohus võib ka süüdistatava osas kuritegudes õigeksmõistmise või süüdistatava kergemas kuriteos süüdimõistmise korral jätta mõistetud karistuse muutmata. Kuigi maakohus on märkinud, et kergendavaid asjaolusid süüdistatavate tegevuses ei ole, väljendub nende asjaolude olemasolu siiski T.N-ile ja M.R-ile mõistetud vangistuse määras – 6 kuud vangistust, mis on KarS § 121 sanktsiooni keskmisest määrast tunduvalt allapoole jääv karistus.

Mis puutub M.R-i taotlust vangistuse asendamiseks üldkasuliku tööga, siis

kohtukolleegium rõhutab, et üldkasuliku töö kohaldamist kui reaalse vangistuse vältimise viimast võimalust vaagima asudes (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06, p 19), peab kohtul olema

esmalt kujunenud sisemine veendumus, et vabaduses viibides ei pane isik, kes on varem

mitmeid kordi, sealhulgas ka analoogsete kuritegude toimepanemise eest karistatud, toime

uusi õigusrikkumisi ning suudab elada õiguskuulekat elu, st, et KarS § 69 kohaldamiseks peavad esinema formaalsete eelduste kõrval obligatoorselt ka materiaalsed eeldused.

Kohtukolleegiumi hinnangul ei saa pärast kriminaalasja materjalide ning apellatsiooniga tutvumist kuidagi väita, et M.R-i puhul esineksid asjaolud, mis oleksid käesoleval hetkel

KarS § 69 kohaldamise eelduseks. Kuigi süüdlase puhul esinevad üldkasuliku kohaldamise formaalsed eeldused (talle on maakohtu poolt mõistetud vangistus alla kahe aasta), puuduvad

aga üldkasuliku töö kohaldamise materiaalsed eeldused, mida tuleb alati arvestada. M.R

on varem üheteistkümnel korral kohtu poolt karistatud. Viimati karistati teda 17.03.2010.a otsusega ning ta vabastati mõistetud karistusest tingimisi 18-kuulise katseajaga.

Katseaja kestel pani M.R toime uue kuriteo. Kohtukolleegiumi hinnangul puuduvad seega M.R-i puhul KarS § 69 kohaldamiseks vajalikud materiaalsed eeldused, vangistuse asendamine üldkasuliku tööga on välistatud süüdistatava isikuandmetest lähtudes.

M.R-i poolt eelvangistuses viibitud 2 päeva (06-07.04.2011) on mõistetud karistuse

hulka arvatud Pärnu Maakohtu 24.05.2011.a määrusega. Nimetatud määrus on maakohtu otsuse juurde kuuluv.

Ülaltoodust lähtudes ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätab ringkonnakohus Pärnu Maakohtu 20.05.2011.a otsuse muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.

Süüdistatavate kaitsjad on mõlemad esitanud ühesuguse taotluse määrata nende poolt T.N-ile

ja M.R-ile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest

5

Advokaadibüroole Legalia makstavaks tasuks kahe pooltunni eest 31.96 eurot. Lisaks

taotlevad kaitsjad 25.56 eurot tasuna riigi õigusabi kohta jõudmiseks kulutatud aja eest ja

16.64 eurot sõidukulu katteks. Taotletud summadele lisandub 20% käibemaksu. Kokku

taotlevad mõlemad kaitsjad seega 88.99 euro väljamõistmist. Kohtukolleegium leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg 1, 21 lg 3 ning Eesti

Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009.a otsuse punktidest 16, 47.2 ja 54 rahuldada. Kuivõrd ringkonnakohus teeb apellatsioone rahuldamata jättes KrMS § 337 lg 1 p 1 nimetatud lahendi, kannavad kaitsjale väljamõistetud summad süüdistatavad ise.

Malle Preimer Sten Lind Urmas Reinola