Legislator Case Law & Legislation
1-11-12045/5 AI generated

1-11-12045/5 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

Case Number 1-11-12045/5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia · Case Law (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kriminaalasi nr 1-11-12045 1 K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03. november 2011. a Kuressaare kohtumaja Kriminaalasja number 1-11-12045 (11250101969) Kohtukoosseis Kohtunik Kristel Pedassaar Kohtuistungi sekretär Merje Raudla Kriminaalasi S.U süüdistusasi kuriteos KarS § 157 2 järgi avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses Prokurör Svetlana Maripu...

Legislator headnote

Placeholder

Keywords

Placeholder

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Kriminaalasi nr 1-11-12045 1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03. november 2011. a Kuressaare kohtumaja Kriminaalasja number 1-11-12045 (11250101969) Kohtukoosseis Kohtunik Kristel Pedassaar

Kohtuistungi sekretär

Merje Raudla

Kriminaalasi S.U süüdistusasi kuriteos KarS § 157 2 järgi avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses Prokurör Svetlana Maripuu Süüdistatav S.U, ik.xxx

Kaitsja Vandeadvokaat Kersti Põld RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada S.U kuriteos KarS § 157

2 järgi ja mõista karistuseks vangistus neli (4) kuud.

2. Kohaldada S.U

suhtes KarS § 69 sätteid ja asendada temale mõistetud

ning tema poolt ärakandmisele kuuluv karistus neli (4) kuud vangistust süüdistatava

nõusolekul üldkasuliku tööga. Arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, 4 kuule vangistusele vastab 4x30=120päeva x2 tundi= 240 (kakssada nelikümmend) tundi üldkasulikku tööd. 240 tunni üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrab kohus üks (1) aasta kuus (6) kuud.

Kriminaalasi nr 1-11-12045 2

Üldkasuliku töö tegemisel on S.U kohustatud järgima KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

Kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle

mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest

kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega.

Kui süüdimõistetu paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa KarS §

69 lg 6 sätestatud vahekorras. Liitkaristus mõistetakse vastavalt KarS § 65 lõikes 2 sätestatule.

Kohtuotsus üldkasulik

u töö ja kontrollnõuete täitmise kontrolli osas saata täitmiseks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Kuressaare talitusele. Üldkasuliku töö tegemise tähtaeg koos isiku allutamisega käitumiskontrollile hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisest.

3. Tühistada kohtuotsuse jõustumisel S.U suhtes kohaldatud tõkend - elukohast lahkumise keeld.

4. Välja mõista S.U’ alt riigituludesse kriminaalmenetluse kulu / tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank, arveldusarve nr 221023778606 Swedbank, arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049696. Maksekorralduse selgitusse

lisada: Kuressaare kohtumaja, otsus nr 1-11-12045 ning nõude liik – menetluskulu, maksma kohustatud isiku nimi- S.U /: - sundraha 200 (kakssada) eurot.

5. KrMS § 180 lg3 alusel vabastada S.U osaliselt sundraha tasumisest riigituludesse ja täielikult arvestatud kaitsjatasu tasumisest riigituludesse.

6. Väljamõistetud sundraha tuleb S.U tasuda osamaksetena 10 kuu jooksul

arvates kohtuotsuse jõustumisest. Igakuise makse suurus 20 eurot ja igakuine makse tuleb teostada hiljemalt kuu 30-ks kuupäevaks.

7. Kui sundraha ei ole kohtuotsusega määratud korras tasutud suunatakse nõuded

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras, lisandub täituri tasu.

Edasikaebamise kord

Apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega (KrMS § 318 lg 3 p 4). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse

Kriminaalasi nr 1-11-12045 3

peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4).

Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule otsuse teinud kohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest, apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest.

Süüdistus S.U’ at süüdistatakse selles, et tema avaldas 02.09.2011 ilma X Y nõusolekuta

viimase isikut tuvastavaid isikuandmeid, s o foto X Yst koos eesnimega, internetiportaalis www.saartehaal.ee erakuulutuste teemaleheküljel „Kinnisvara“, eesmärgiga luua nii teise isikuna

esinemise teel X Y isikust teadvalt ebaõige ettekujutuse. S.U lisas X Y fotole

pealkirja: „ ”, fotole teksti: „ ” ja kuulutuse olen nõus kolima sinu juurte armastusega sinu sisuks kirjutas: „tere olen 20 aastane ilus tüdruk ja olen nõus kolima sinu juurte ja sinuga

tegema kõiksugu asju:D“, sellisel moel oma tegevusega moraalselt kahjustades ja alavääristades X Y isikut, tekitades kahju teise isiku seadusega kaitstud õigustele. Oma sellise tegevusega, mis seisnes teise isiku identiteedi ebaseaduslikus kasutamises, pani S.U toime KarS § 157 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokuröri poolt kohtus S.U` ale nõutud karistus: KarS § 157 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistust neli (4) kuud. KarS § 69 sätete kohaldamisega ärakandmisele kuuluv karistus 4 kuud vangistust

süüdistatava nõusolekul asendada üldkasuliku tööga. Arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, 4 kuule vangistusele ehk 4x30=120

vangistuspäevale vastab (120x2) 240 tundi üldkasulikku tööd. 240 tunni üldkasuliku töö

tegemise tähtajaks määrata üks (1) aasta kuus (6) kuud. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

Süüdistatav S.U andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub

sõlmitud kokkuleppega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Üldkasuliku töö tegemisega on nõus ja peab seda endale jõukohaseks.

Kriminaalasi nr 1-11-12045 4

Prokurör ja kaitsja jäid kohtus sõlmitud kokkuleppe juurde. Kaitsja taotleb

väljamõistmisele kuuluva menetluskulu vähendamist. Prokuröril vastuväited menetluskulu vähendamisele puuduvad.

Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse

seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kannatanu on nõustunud kokkuleppemenetluse kohaldamisega. Menetlusosalised kinnitasid,

et jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus tunnistab S.U süüdi KarS § 157 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja mõistab temale kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi ei ole.

Asitõendid puuduvad.

Tõkend – S.U suhtes on kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld, milline tõkend tuleb otsuse jõustumisel tühistada.

Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad:

- Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega

kaasnev sundraha mille suuruseks KrMS § 175 lg1 p9, 179 kohaselt on II raskusastme

kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on 278.02 eurot

ning seega on sundraha suuruseks 417.03 EUR-i (1,5x278.02 eurot). Kohus tuginedes

KrMS §-le 180 lg3 peab põhjendatuks vabastada S.U osaliselt sundraha

tasumisest riigituludesse, mõistes temalt riigituludesse välja 200 eurot. KrMS § 180 lg3 alusel peab kohus põhjendatuks määrata väljamõistetud sundraha tasumise osade kaupa.

S.U on kodune. Pere sissetulek koosneb lapsetoetusest. Seega on ilmselge, et kõigi menetluskulude tasumine käib temale üle jõu.

Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu mis KrMS § 180 lg1 alusel kuuluks samuti väljamõistmisele süüdistatavalt. Kaitsja on esitanud taotluse tasu arvestamiseks summas 115.06 eurot koos käibemaksuga. Kohus on pidanud kaitsjatasu taotluse põhjendatuks.

KrMS § 180 lg3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist

seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus juba S.U-lt sundraha

väljamõistmise küsimuse lahendamisel põhjendanud, miks on ilmselge, et kõigi

menetluskulude tasumine käib süüdistatavale üle jõu. Nendel samadel kaalutlustel ja

tuginedes KrMS §-le 180 lg3 peab kohus põhjendatuks vabastada S.U arvestatud kaitsjatasu tasumisest riigituludesse jättes arvestatud tasu riigi kanda.

Kristel Pedassaar

Kohtunik