1-08-16395/68 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 4.november 2011.a. Tallinn Kohtuistungi aeg ja koht 24.oktoober 2011.a. Kriminaalasja number 1- 08-16395

Kohtukoosseis

eesistuja Julia Katškovskaja, liikmed Ivi Kesküla ja Meelika Aava Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Kriminaalasi AA süüdistuses KarS § 386 lg 1 (KarS § 3891 lg 2) järgi, A.T süüdistuses KarS § 386 lg 2 (KarS § 389 1 lg 2 ja 3) järgi;

SERGEI ŠAROV süüdistuses KarS § 386 lg 1 (KarS § 3891 lg 1) järgi;

OÜ SVŠ VEOD (enne SVŠ Kallurauto) KarS § 386 lg 2 (KarS § 3891 lg 3) järgi;

JURI URAVLJOV (GEORG HALVORSEN) süüdistuses Ź KarS § 22 lg 3- § 386 lg 1 (KarS 22 lg 3- § 3891 lg 2) järgi üldmenetluses

Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu otsus 25.maist 2011.a. Apellatsiooni esitajad

Süüdistatavate AAa ja A.T ikaitsja adv. Kaspar Lind, süüdistatava Sergei Šarovi ja OÜ SVŠ Veod kaitsja

adv. Oleg Nišajev, süüdistatava K.N-i kaitsja

adv. Talvi Vaske ja Põhja Ringkonnaprokuratuuri

2

2 ringkonnaprokurör Stella Veber Prokurör Stella Veber Süüdistatavad

AA, A.T , Sergei Šarov, OÜ SVŠ Veod, Juri

K.N (ankeetandmed ja registreerimiskoodid Harju Maakohtu otsuses) Kaitsjad Adv.-d Kaspar Lind, Oleg Nišajev, Talvi Vaske RESOLUTSIOON

Tühistada osaliselt Harju Maakohtu otsus 25.maist 2011.a. AAa, A.Ti, Sergei Šarovi, OÜ SVŠ Veod ja K.N-i suhtes ja nimelt:

1) osas, millega K.N-ile jäeti mõistmata liitkaristus KarS prg. 65 lg 1 alusel.

2) K.N-ilt KrMS prg.179 alusel sundraha väljamõistmise osas.

Tehas selles osas uus millega liita KarS prg. 65 o t s u s,

lg 1 ja 64 lg 1 alusel K.N-ile Harju Maakohtu 17.märtsi 2008.a. otsusega KarS prg. 239 järgi 1 aasta ja 6 kuuline vangistus ja Harju Maakohtu otsusega 25.maist 2011.a. otsusega KarS prg. 22 lg 3 ja prg. 386 lg 1 järgi

mõistetud 6 kuuline vangistus üksikkaristuse

suurendamise teel ja liitkaristuseks mõista 2 aastat

vangistust. Mõistetud liitkaristusest on K.N Harju Maakohtu 17.märtsi 2008.a. otsusega mõistetud 1

aasta ja 6 kuulise vangistuse osas lõplikult vabastatud.

Liitkaristuse ülejäänud osa, s.o.6 kuud vangistust jätta

KarS prg. 73 alusel jätta tingimisi täitmisele pööramata

tingimusel, kui K.N ei pane 3 aastase tähtaja jooksul toimeuut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks on 25.mai 2011.a.

Muus osas jätta Harju Maakohtu 25.mai 2011.a. otsus muutmata, kuid teha selles järgmised täpsustused:

1) AA ja A.T jätsid arvestamata ja deklareerimata tulumaksu kokku summas

4 683 296 krooni.

Seega on AA ja A.T mõistetud süüdi vastavalt KarS § 386 lg 1 ja Kars § 386 lg 2 järgi kvalifitseeritava

kuriteo toimepanemises, s.o maksudeklaratsioonides

valeandmete esitamises, mille tulemusel tasumisele

kuuluv maksusumma on väiksem maksuseaduse alusel

tasumisele kuuluvast summast ning mille tulemusel jäi maksudena laekumata alusetult enam kui 500 000 krooni (kokku 7 802 630 krooni).

3

3

2)Sergei Šarov ja OÜ SVŠ jätsid arvestamata ja

deklareerimata tulumaksu kokku summas 1 725 683 krooni.

Seega on

Sergei Šarov ja OÜ SVŠ mõistetud süüdi

vastavalt KarS § 386 lg 1 ja Kars § 386 lg 2 järgi

kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o

maksudeklaratsioonides valeandmete esitamises, mille

tulemusel tasumisele kuuluv maksusumma on väiksem

maksuseaduse alusel tasumisele kuuluvast summast

ning mille tulemusel jäi maksudena laekumata alusetult enam kui 500 000 krooni (kokku 2 908 396 krooni).

3)K.N on KarS § 22 lg 3 - § 386 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises mõistetud süüdi

selles, et ta aitas kaasa AAa ja A.T poolt

maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisele, mille

tulemusel tasumisele kuuluv maksusumma on väiksem

maksuseaduse alusel tasumisele kuuluvast summast

ning mille tulemusel jäi maksudena laekumata alusetult enam kui 500 000 krooni (kokku 7 802 630 krooni).

4)Jätta AAa ja A.T

süüdistusest välja

käibedeklaratsioonide parandusdeklaratsioonide esitamine.

Esitatud apellatsioonid rahuldada osaliselt.

Mõista Eesti Vabariigilt AAa kasuks välja 490 eurot valitud kaitsjale makstud tasu katteks.

Mõista Eesti Vabariigilt A.T kasuks välja 490 valitud kaitsjale makstud tasu katteks.

Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Tibar ja Partnerid kasuks 268 (kakssada

kuuskümmend kaheksa) eurot ja 46 senti adv. Talvi

Vaske poolt K.N-i süüdistusasjas kaitse teostamise eest.

Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt

Advokaadibüroo Kaupmehe kasuks 814 (kaheksasada neliteist) eurot ja 31 senti adv. Oleg Nišajevi poolt Sergei Šarovi ja OÜ SVŠ süüdistusasjas kaitse teostamise eest.

4

4

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada

kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu

30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse

poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav ja kannatanu võivad kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK:

Harju Maakohus otsustas 25.mai 2011.a. otsusega süüdi tunnistada AA KarS § 386 lg

1 (KarS § 3891 lg 2) järgi ja mõista talle karistuseks 1 aasta vangistust. Vastavalt KarS

§ 73 lg. 1 ja 3 jätta vangistus tingimisi kohaldamata ning mõistetud vangistust mitte pöörata täielikult täitmisele, kui AA ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut

tahtlikku kuritegu Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o. 25.05.2011.a.

AA suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Süüdi tunnistada A.T KarS § 386 lg 2 (KarS § 389 1 lg 2 ja 3) järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 25 564,66 eurot.

Süüdi tunnistada SERGEI ŠAROV KarS § 386 lg 1 (KarS § 389

1 lg 1) järgi ja mõista

talle karistuseks 10 kuud vangistust; KarS § 68 lg.1 alusel lugeda karistusaja hulka

eelvangistuses viibitud aeg 04.09.2006.a. kuni 05.09.2006.a, s.o. 2 päeva ning seega kuulub ärakandmisele 9 kuud ja 28 päeva vangistust. Vastavalt KarS § 73 lg. 1 ja 3 jätta vangistus tingimisi kohaldamata ning mõistetud vangistust mitte pöörata täielikult täitmisele, kui SERGEI ŠAROV ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o. 25.05.2011.a.

SERGEI ŠAROV suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Süüdi tunnistada OÜ SVŠ VEOD (enne SVŠ Kallurauto) KarS § 386 lg 2 (KarS § 389

1 lg 3) järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 19 173,49 eurot.

Süüdi tunnistada JURI URAVLJOV (GEORG HALVORSEN) süüdistuses KarS § 22 lg Ź

3- § 386 lg 1 (KarS 22 lg 3- § 3891

lg 2) järgi ja mõista talle karistuseks 6 kuud

vangistust. Vastavalt KarS § 73 lg. 1 ja 3 jätta vangistus tingimisi kohaldamata ning mõistetud vangistust mitte pöörata täielikult täitmisele, kui K.N ei pane 3

5

5

aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o. 25.05.2011.a.

JURI URAVLJOV´I suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada Ź kohtuotsuse jõustumisel.

AA mõisteti süüdi maksuhaldurile valeandmete esitamises. A.A esitas valeandmeid A.T

maksudeklaratsioonides, milline oli alates 01.07.1997.a, käibemaksukohustuslane .

A.A, olles alates 22.09.1998 kuni käesoleva ajani A.T juhatuse liige ning

tegevjuht, seega vastavalt ÄS §-de 180 lg 1 ja 183 vastutav äriühingu juhtimise ja esindamise ning raamatupidamise korraldamise ja raamatupidamisandmete õigsuse eest ja tema kohustuseks oli esitada ettevõtte maksuaruandlust vastavalt MKS § 8 lg 1. Samuti oli A.A, alates 01.05.2004.a jõustunud käibemaksuseaduses § 11 lg 1, § 13 lg 1, § 20 lg 1, 3 ja § 29 lg 1 sätestatu alusel – vastutav äriühingu ettevõtluse tulemusena

tekkivalt käibelt käibemaksu arvestamise, tasumisele kuuluva käibemaksusumma arvutamise, käibedeklaratsioonide esitamise ja käibemaksu tasumise eest.

Eesmärgiga vähendada tasumisele kuuluvat maksusummat – esitas A.A maksuhaldurile ( ) A.T käibedeklaratsioonides kavatsetult

valeandmeid maksustamisperioodi mai 2004.a kuni juuni 2004.a; september 2004.a

kuni jaanuar 2005.a ja märts 2005.a kuni aprill 2006.a eest ajavahemikul 28.06.2004 kuni 17.07.2007. Samuti oli A.A osaühingu juhatuse liikmena vastutav tulumaksuseaduse ( ) § 54 lg 2 ja 4 alusel, TuMS §-des 49–

53 sätestatud tulumaksu kohta õigete andmete esitamise eest eelneva kalendrikuu

kohta, järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks. Samuti oli A.A TuMS § 54 lg 4 alusel

kohustatud kandma §-de 48-53 alusel maksmisele kuuluva tulumaksu maksuhalduri

( ) pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva

kalendrikuu 10. kuupäevaks. Eesmärgiga vähendada tasumisele kuuluvat

maksusummat – esitas A.A maksuhaldurile ( ) kavatsetult valeandmeid A.T tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonides maksustamisperioodi

mai 2004.a. kuni juuli 2004.a. ja september 2004.a. kuni mai 2006.a. eest, ajavahemikul 17.08.2004.a. – 26.07.2006.a.

Nimelt A.A, olles eelnevalt saanud D.Lt, J Tlt või N Tlt alljärgnevad OÜ-te Top Livoil, Ramsarto Grupp ja AS-i Palermo Grupp nimelt koostatud võltsitud arved, edastas need

A.T raamatupidamisarvestusega tegelevale S-V Vile ja E Mile, eesmärgiga ebaseaduslikult vähendada A.T maksukohustust.

S-V V ja M, nende ebaõigsusest teadmata, arvestasid antud fiktiivseid, s.t intellektuaalselt võltsitud arveid A.T käibedeklaratsioonide koostamisel.

Seega esitas A.A vahendlikult A.T maksudeklaratsioonides valeandmeid,

kasutades selleks vahendina S-V V’it ja E Mi. Maksudeklaratsioonides esitati valeandmeid interneti teel kaudu.

AA valitses ärakasutatud isikuid S-V Vt ja E Mi teadmisega, kuna viimased ei olnud teadlikud, et OÜ Ramsarto Grupp, AS Palermo Grupp ja OÜ Top Livoil poolt väljastatud arved A.T on fiktiivsed.

6

6 Võltsitud arvete alusel koostati valeandmeid sisaldavad käibedeklaratsioonid, näidates sisendkäibemaksu ( ) enam, kui seadusega oli lubatud maha arvata, mille tulemusel tekkis A.T ebaseaduslikult õigus jätta

tasumata tegelikkuses tasumisele kuuluvat käibemaksu. Kuna arved olid võltsitud ja

OÜ-d Ramsarto Grupp ja Top Livoil ning AS Palermo Grupp arvetel näidatud kaupa

(kütust) A.T

ei müünud, siis alates 01.05.2004.a jõustunud käibemaksuseaduse § 4 lg 1 p 1 tähenduses käivet ei toimunud. Tulenevalt sellest ja

alates 01.05.2004.a. jõustunud käibemaksuseaduse § 24 lg 1, § 29 lg 1 ja lg 3

tulenevalt, puudus AAal seaduslik alus OÜ-te Ramsarto Grupp, Top Livoil ja AS-i Palermo Grupp võltsitud arvetel kajastatud käibemaksu mahaarvamiseks A.T poolt tasumisele kuuluvast käibemaksust. Selliselt esitas AA maksuhaldurile (

) kavatsetult valeandmeid A.T käibedeklaratsioonides ja selle tulemusel jäi käibemaksuna laekumata 3 119 334.-

Samuti esitas AA A.T

nimelt maksuhaldurile tulu- ja

sotsiaalmaksudeklaratsioonides valeandmeid maksustamisperioodi mai 2004.a. kuni juuli 2004.a. ja september 2004.a. kuni mai 2006.a. eest, ajavahemikul 17.08.2004.a. –

26.07.2006.a e-maksuameti kaudu interneti teel. A.A esitas tulu- ja

sotsiaalmaksudeklaratsioonides valeandmeid eesmärgiga vähendada ettevõtte

maksukohustust – jättes arvestamata, deklareerimata ja tasumata tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt, mille tulemusel tasumisele kuuluv maksusumma on väiksem maksuseaduse alusel tasumisele kuuluvast summast ning mille tulemusel jäi maksudena laekumata alusetult kokku 9 309 028 krooni.

A.A esitas valeandmeid vahendlikult, kasutades selleks vahendina S-V V’it ja E Mi. Nimelt ei olnud S-V V ega E.M teadlikud, et OÜ-te Ramsarto Grupp, Top Livoil ja AS-i

Palermo Grupp arved on võltsitud ja arvestasid neid raamatupidamises ettevõtlusega seotud kuluna ning jätsid ettevõtete OÜ-te Ramsarto Grupp, Top Livoil ja AS-i Palermo Grupp arveldusarvetele tehtud väljamaksetelt arvestamata ja deklareerimata tulumaksu.

Nimelt OÜ Ramsarto Grupp arvelduskontole nr 221011499586 Hansapangas, AS

Palermo Grupp arvelduskontole nr 221015720455 Hansapangas ja OÜ Top Livoil

arvelduskontole nr 221026673588 Hansapangas teostatud ülekanded/väljamaksed ei ole seotud A.T majandustegevusega ja ei ole käsitletavad ettevõtlusega seotud kuludena, kuna A.T ei soetanud kaupu ega teenuseid OÜ-lt Ramsarto Grupp, AS-lt Palermo Grupp ja OÜ-lt Top Livoil. Seega tegi A.A või tema korraldusel S-V.V A.T Hansapanga arvelduskontolt nr 221016049847 OÜ-le Ramsarto Grupp, AS-le

Palermo Grupp ja OÜ-le Top Livoil majandustegevusega mitteseotud väljamakseid

kokku summas 19 578 552 krooni, millelt arvestamata ja deklareerimata tulumaksu kokku summas 6 189 694 krooni, kuna tulumaksuseaduse § 4 lg 1 alusel oli tulumaksu

määr 2004.aastal 26/74; 2005.aastal 24/76 ja 2006.aastal 23/77. Sellega rikkus AA TuMS § 54 lg 2, mille kohaselt ta oli kohustatud, juriidilise isiku seadusliku esindajana –

esitama maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10.kuupäevaks Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele maksudeklaratsiooni. Samuti rikkus ta TuMS

§ 54 lg 4, mille kohaselt on maksumaksja kohustatud kandma TuMS 48-53 alusel

maksmisele kuuluva tulumaksu Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks.

7

7 Sarnases süüdistuses mõisteti süüdi ka juriidiline isik A.T

, milline oli alates 01.07.1997.a

käibemaksukohustuslane ja kes pani kuriteod toime oma juhatuse liikme AAa tegevuse läbi.

Sergei Šarov’i mõisteti süüdi maksuhaldurile valeandmete esitamises. Sergei Šarov

esitas valeandmeid OÜ SVŠ Veod (enne OÜ SVŠ Kallurauto)

maksudeklaratsioonides, milline oli alates 01.04.1999.a.a, käibemaksukohustuslane . Sergei Šarov, olles alates 15.03.1999 kuni käesoleva ajani OÜ SVŠ Veod juhatuse liige ning tegevjuht, seega vastavalt ÄS §-de 180 lg 1 ja 183 vastutav äriühingu juhtimise ja esindamise ning raamatupidamise korraldamise ja raamatupidamisandmete õigsuse eest ja tema kohustuseks oli esitada ettevõtte maksuaruandlust vastavalt MKS § 8 lg 1. Samuti oli Sergei Šarov, alates 01.05.2004.a jõustunud käibemaksuseaduses § 11 lg 1,

§ 13 lg 1, § 20 lg 1, 3 ja § 29 lg 1 sätestatu alusel – vastutav äriühingu ettevõtluse

tulemusena tekkivalt käibelt käibemaksu arvestamise, tasumisele kuuluva

käibemaksusumma arvutamise, käibedeklaratsioonide esitamise ja käibemaksu tasumise eest.

Eesmärgiga vähendada tasumisele kuuluvat maksusummat – esitas Sergei Šarov

maksuhaldurile ( ) OÜ SVŠ Veod käibedeklaratsioonides

kavatsetult valeandmeid maksustamisperioodil juuni 2004.a kuni september 2004.a ja

juuni 2005.a kuni mai 2006.a eest teadlikult äriühingu nimelt 20.07.2004.a kuni

09.06.2007.a

Samuti oli Sergei Šarov osaühingu juhatuse liikmena vastutav tulumaksuseaduse

( ) § 54 lg 2 ja 4 alusel, TuMS §-des 49–53 sätestatud tulumaksu kohta õigete andmete esitamise eest eelneva kalendrikuu kohta, järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks. Samuti oli Sergei Šarov TuMS § 54 lg 4 alusel kohustatud kandma §-de 48-53 alusel maksmisele kuuluva tulumaksu

maksuhalduri ( ) pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile

järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks. Eesmärgiga vähendada tasumisele kuuluvat maksusummat – esitas Sergei Šarov maksuhaldurile ( ) kavatsetult

valeandmeid OÜ SVŠ Veod tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonides maksustamisperioodi juuli 2004.a kuni november 2004.a, juuli 2005.a kuni juuni 2006.a eest ajavahemikul 20.08.2004 – 09.06.2007.a,

Nimelt Sergei Šarov, olles eelnevalt saanud D.Llt, JTlt või NTlt alljärgnevad OÜ-u

Ramsarto Grupp ja AS-i Palermo Grupp nimelt koostatud võltsitud arved, edastas

need OÜ SVŠ Veod raamatupidamisarvestusega tegelevale I Dile, eesmärgiga ebaseaduslikult vähendada OÜ SVŠ Veod maksukohustust.

I D, nende ebaõigsusest teadmata, arvestas antud fiktiivseid, s.t intellektuaalselt võltsitud arveid OÜ SVŠ Veod käibedeklaratsioonide koostamisel.

8

8

Seega esitas Sergei Šarov vahendlikult OÜ SVŠ Veod maksudeklaratsioonides

valeandmeid, kasutades selleks vahendina Irina Donskihh’i. Maksudeklaratsioonides esitati valeandmeid interneti teel kaudu. Sergei Šarov valitses ärakasutatud isikut I Di teadmisega, kuna viimane ei olnud teadlik, et OÜ Ramsarto Grupp ja AS Palermo Grupp poolt väljastatud arved OÜ-le SVŠ Veod on fiktiivsed. Võltsitud arvete alusel koostati valeandmeid sisaldavad käibedeklaratsioonid, näidates sisendkäibemaksu ( ) enam, kui seadusega oli lubatud maha arvata, mille tulemusel tekkis OÜ-l SVŠ Veod ebaseaduslikult õigus jätta tasumata tegelikkuses tasumisele kuuluvat käibemaksu.

Kuna arved olid võltsitud ja OÜ Ramsarto Grupp ning AS Palermo Grupp arvetel näidatud kaupa (kütust) OÜ-le SVŠ Veod ei müünud, siis alates 01.05.2004.a jõustunud käibemaksuseaduse § 4 lg 1 p 1 tähenduses käivet ei toimunud. Tulenevalt sellest ja

alates 01.05.2004.a. jõustunud käibemaksuseaduse § 24 lg 1, § 29 lg 1 ja lg 3

tulenevalt, puudus Sergei Šarovil seaduslik alus OÜ-u Ramsarto Grupp ja AS-i

Palermo Grupp võltsitud arvetel kajastatud käibemaksu mahaarvamiseks OÜ-u SVŠ Veod poolt tasumisele kuuluvast käibemaksust.

Selliselt esitas Sergei Šarov maksuhaldurile ( ) kavatsetult valeandmeid OÜ SVŠ Veod käibedeklaratsioonides ja selle tulemusel jäi käibemaksuna laekumata krooni. 1 182 713.-

Samuti esitas OÜ SVŠ Veod nimelt maksuhaldurile ( Sergei Šarov ) tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonides valeandmeid maksustamisperioodi juuli 2004.a kuni november 2004.a, juuli 2005.a kuni juuni 2006.a eest, ajavahemikul 20.08.2004 – 09.06.2007.a Sergei Šarov esitas tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonides

valeandmeid eesmärgiga vähendada ettevõtte maksukohustust – jättes arvestamata, deklareerimata ja tasumata tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt. Sergei Šarov esitas valeandmeid vahendlikult, kasutades selleks vahendina I Di. Nimelt ei olnud I D teadlik, et OÜ-u Ramsarto Grupp ja AS-i Palermo Grupp arved on võltsitud

ja arvestas neid raamatupidamises ettevõtlusega seotud kuluna ning jättis ettevõtete

OÜ-u Ramsarto Grupp ja AS-i Palermo Grupp arveldusarvetele tehtud väljamaksetelt arvestamata ja deklareerimata tulumaksu.

Nimelt OÜ Ramsarto Grupp arvelduskontole 221011499586 Hansapangas ja AS

Palermo Grupp arvelduskontole 221015720455 Hansapangas teostatud

ülekanded/väljamaksed ei ole seotud OÜ SVŠ Veod majandustegevusega ja ei ole käsitletavad ettevõtlusega seotud kuludena, kuna OÜ SVŠ Veod ei soetanud kaupu ega teenuseid OÜ-lt Ramsarto Grupp ja AS-lt Palermo Grupp. Seega tegi Sergei Šarov või tema korraldusel I.D OÜ-u SVŠ Veod Hansapanga arvelduskontolt nr 221016036423 ja

Ühispanga arvelduskontolt nr 10220002940019 OÜ-le Ramsarto Grupp ja AS-le Palermo Grupp majandustegevusega mitteseotud väljamakseid kokku 7 578457 krooni, mis kuuluvad maksustamisel tulumaksuga kui ettevõtlusega mitteseotud kulu ja seega jättis Sergei Šarov deklareerimata ja tasumata nimetatud summalt tulumaksu kokku 2 379 444 krooni, kuna tulumaksuseaduse § 4 lg 1 alusel oli tulumaksu määr 2004.aastal 26/74; 2005.aastal 24/76 ja 2006.aastal 23/77. Sellega rikkus Sergei Šarov TuMS § 54

lg 2, mille kohaselt ta oli kohustatud, juriidilise isiku seadusliku esindajana – esitama

maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10.kuupäevaks Maksu- ja Tolliameti

9

9 piirkondlikule struktuuriüksusele maksudeklaratsiooni. Samuti rikkus ta TuMS § 54 lg 4,

mille kohaselt on maksumaksja kohustatud kandma TuMS 48-53 alusel maksmisele kuuluva tulumaksu Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks.

Sarnases süüdistuses mõisteti süüdi ka juriidiline isik OÜ-t SVŠ Veod (varem OÜ SV

Kallurauto) (

, milline oli alates 01.04.1999.a käibemaksukohustuslane (KMKR nr EE100511648) ja kes pani kuriteod toime oma juhatuse liikme Sergei Šarovi tegevuse läbi.

K.N on mõistetud süüdi selles, et ta aitas kaasa nii aineliselt, kui ka

intellektuaalselt AAa poolt maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisele. Aineline

kaasaaitamine seisnes selles, et K.N sai juhised ja vahendid D.Lt või J.Tlt

sularahaautomaatidest raha väljavõtmiseks, mis oli laekunud erinevate Venemaa kodanike või seal ajutiselt elavate isikute Eestis olevatele pangaarvetele peale seda, kui raha oli jõudnud varifirmadelt ülekannetena läbi offshore ettevõtete nimetatud eraisikute arveldusarvetele. A.Aaga leppis ta kokku, kus ja millal toimub sularaha väljavõtmine ja

ta võttis temale kasutada antud pangakaartidega ja nende pin-koode kasutades sularahaautomaadist sularaha välja ning andis A.Aale. Sellega võimaldas ta A.Aalt tagasi saada raha, mis oli kantud fiktiivsete arvete alusel varifirmadele. K.N sai

oma tegevuse eest ka kokkulepitud tasu olenevalt väljavõetud sularaha suurusest tavaliselt 100-150 krooni päevas.

Samuti K.N, omakasupüüdlikest motiividest ajendatuna, võttes õigusvastaselt ja tahtlikult temaga mitteseotud eraisikute arveldusarvetelt sularahaautomaatidest välja

raha, milline oli sinna laekunud varifirmade pangaarvetelt, läbi ettevõtete –

sooritas K.N toiminguid millised olid suunatud näiliku majandustegevuse mulje

tekitamiseks, eesmärgiga raskendada võimalikku kontrolli maksu- ja teiste riigi kontrollorganite poolt ja lõpptulemusena vähendad AAa ja A.T maksusüüteo

avastamise riski. Sellega K.N tugevdas ja kindlustas AAa ja A.T teo toimepanemise tahet ja on käsitletav vaimse ehk intellektuaalse kaasaaitamisena. Sellise tegevuse tulemusena tekkis tegutsevatel ettevõtetel, s.h A.T, võimalus

alusetult kajastada käibedeklaratsioonides sisendkäibemaksusummasid, mis olid kajastatud OÜ Ramsarto Grupp, AS Palermo Grupp või OÜ Top Livoil poolt väljastatud intellektuaalselt võltsitud st fiktiivsetel arvetel.

Samuti K.N võimaldas A.T ja AAal jätta arvestamata ja tasumata varifirmade ( ) arveldusarvetele üle kantud rahalt tulumaksu. A.T tekkis võimalus erinevate varifirmade nimelt väljastatud fiktiivsete arvete alusel kanda pangaülekannetega ettevõttest välja raha, mis

ei olnud ettevõtlusega seotud ja K.N, võttes antud raha sularahas

pangaautomaatidest välja (milline oli sinna kantud läbi ettevõtete) ja tagastades selle A.T esindajala A.Aale – aitas ta kaasa A.T nimelt tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonides valeandmete esitamisele.

10

10

APELLATSIOONIDE SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD:

Süüdistatavate AAa ja A.T kaitsja adv. K.Lind on seisukohal, et Harju Maakohus

on AA´a ja A.T süüDõistmisel vääralt hinnanud tõendeid ja kohaldanud materiaalõiguse norme ning kohtuotsus on piisavalt põhjendamata. Kaitsja argumendid on järgmised:

1. Osade süüdistatavate suhtes kriminaalmenetluse eraldamine või lõpetamine on kaasa toonud kriminaalmenetluse normide olulise rikkumise (KrMS § 399 lg 2) Kohus on tuginenud otsuse tegemisel J T, N T, M T, I Š´i ütlustele. Sellega seoses on aga tähelepanuväärne, et J T, N T, M T, I Š´i, aga ka D L, A P №iram Est OÜ suhtes oli

esitatud süüdistus käesoleva kohtuasja raames (22.09.2008. a süüdistusakt), kuid eraldamise tõttu nende isikute suhtes üldmenetlust ei toimunud.

Kaitsja on seisukohal, et käesolevas asjas on kriminaalasjade eraldamisega selgelt

rikutud KrMS § 14 tulenevat võistleva kohtumenetluse põhimõtteid. Ei ole mõistlik eeldada, et eraldamise vajadus tekkis just peale seda kui isikud käesolevas menetluses oma ütlused olid andnud (J T, N T, M T, I Š).

Eraldamise puhul näitab selgelt süüdistuse motiivi istungi protokollist eriti ilmekalt lõik

(21.09.2010. a istungi protokoll), kus selgitatakse №iram EST OÜ-ga seonduva(te) episoodi(de) eraldamist:

Nendest selgitustest tuleneb, et eraldamise põhjus ei olnud kellegi haigus või muu asjaolu vaid menetlusökonoomia, kuid see kehtib ainult nende isikute suhtes, kes olid

nõus kokkuleppe tegema (APalotu Harju Maakohtu 23.09.2010. a otsusega kriminaalasjas 1-10-12202) või nõus ennast süüdi tunnistama ja ütlusi andma (J T, N T, M T, I S, kelle suhtes peale eraldamist kriminaalmenetlused lõpetati). Need isikud, kes jätkasid üldmenetluses, pidid arvestama jätkuvalt kõikide tõendite ja tunnistajatega ning

nende suhtes eraldamine ei muutnud midagi. Samas on selge, et kui eraldatakse mingid episoodid, siis peaks see kaasa tooma kriminaalasja mahu vähenemise. Hetkel

nähtub aga süüdistuse seisukohast üheselt soov teha ebamõistlikult raskeks ja keeruliseks kaitseõiguse teostamine, sest materjal on koormatud ebaolulisega, millest

süüdistus on teadlik, aga millest enda positsiooni huvides ei soovita loobuda. Arvestades, et tegemist on äärmiselt mahuka kriminaalasjaga, siis ei saa õigeks pidada

olukorda, kus üks kohtumenetluse pool saab esitada asja juurde tõendid, mis pole asjakohased. Seejuures on prokurör olnud teadlik sellest, et osa tõendeid on muutunud

asjakohatuteks, kuid sellegipoolest soovinud nendega jätkata ja loobuda tõendite uurimisest alles menetluse käigus. Kaitsja on seisukohal, et selliselt niisamagi äärmiselt

mahuka kriminaalasja materjale koormates rikutakse kaitseõigust ja võistlevuse põhimõtet. Seejuures on märkimisväärne, et kriminaalasja toimik sisaldas muuhulgas ka

AS Aalang-Met puudutavaid materjale (vt II kd lk 1 jj). 17.02.2011. a süüdistusakt

seejuures selgitab seoses AS-iga Aalang Met (süüdistusakti lk 10), et

Arvestades aga käesolevas asjas 22.09.2008. a

11

11 esitatud süüdistusakti ja ka 17.02.2011. a esitatud süüdistusakti, siis nendest järeldub üheselt, et kuigi AS Aalang Met osas oli toimunud asja eraldamine, siis käesoleva asja juurde jäeti AS Aalang Met puudutavad dokumendid. Ehk kriminaalasja toimikut ja ka

süüdistusakti on algusest peale koormatud ebaolulise ja asjassepuutumatu teabega, mille tõttu on objektiivse ja igakülgse pildi saamine olnud raskendatud ning sellega on rikutud kaitseõigust.

Samuti tekib käesolevas asjas probleem seoses asjaoluga, et lõpetades J T, N T, M T ja I Š´i suhtes menetlus, on tekkinud olukord, kus isikute panuseid ja võimalikku süüd ei saa enam adekvaatselt hinnata. Käesolev asi puudutab seejuures oluliselt D L tegevust

(vt nt kohtuotsuse lk 68, aga ka suur osa toimiku materjalidest), kes mitmete kaasaaitajate abil (s.h Ja T, N T, M T ja I Š) asutas ja korraldas erinevate äriühingute

tegevust. D L suhtes on Harju Maakohus teinud 19.03.2010. a otsuse kokkuleppemenetluses kriminaalasjas nr 1-10-3296. Samal ajal süüdistatakse AA´a D

L, J T, N T, M T ja I Ši kaasabil A.T nimelt maksuhaldurile

maksudeklaratsioonides valeandmete esitamises. Eeltoodu viitab üheselt sellele, et isikute tegevust peaks käsitlema tervikuna ühe kriminaalasja raames, sest nende seos on loogiliselt seotud süüdistuse järgi.

2. Kohus on vääralt tuginenud T, J T, M T ja Il Ši ütlustele ja rikkunud sellega oluliselt menetlusõiguse normi (KrMS § 399 lg 2)

Kaitsja on seisukohal, et kohus on põhjendamatult tuginenud otsuses NT, JT, MT ja I Ši

ütlustele. Harju Maakohus on põhjendanud nende isikute ütlustega arvestamist

järgmiselt:

Kaitsja on seisukohal, et selliseid ütlusi ei saa käsitelda usaldusväärsena. Tegemist ei

ole selliste ütlustega, mis oleksid võrreldevad tunnistajate ütlusega, sest isikud olid

ütlusi andes kohtu all ning neile laienesid kõik privileegid, mis eristavad tunnistajat

süüdistatavast ja kahtlustatavast. Selleks, et neid ütlusi käsitleda tunnistaja ütlustena, siis pidanuks eraldamine toimuma enne ütluste andmist. Riigikohtu praktikas on asutud

seisukohale, et endine kaassüüdistatav, kelle suhtes oli kriminaalasi põhiasjast

eraldatud, saab olla põhiasjas vaadeldav üksnes tunnistajana. Seisukohta, et

kaassüüdistatava ütlusi, kelle suhtes on kriminaalasi eraldatud või lõpetatud, võib

avaldada kui tunnistaja ütlusi (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 23. mai 2008. a otsus kriminaalasjas nr , p 16 ja 25. veebruari 2009. a otsus kriminaalasjas 3-1-1-18-08 nr , p-d 10-12). Kui antud juhul ei ole tegemist tunnistajatega ning tegemist 3-1-1-80-08

on ühe kohtualuse ütlusega teise kohtualuse vastu, siis sellisel juhul tuleb neisse

ütlustesse suhtuda kriitiliselt ning antud juhul vaadates menetluse käiku, tuleks need

isikud kui ebausaldusväärsed kõrvale jätta. Need isikud on olnud üheselt huvitatud soodsast tulemust, mida pakkus neile kriminaalasja eraldamine ja kriminaalmenetluse lõpetamine.

12

12

3. Harju Maakohus ei ole tuvastatud maksukahju ning seetõttu pole täidetud KarS § 386 lg 1 ja lg 2 (§ 3891 lg 2 ja lg 3) koosseisud

KarS § 3891 lg 2 (milles AA ja A.T on süüdi tunnistatud) koosseisutunnuseks on

deklareerimiskohustuse rikkumise tõttu laekumata jääva maksusumma ulatumine vähemalt 5 000 0000 kroonini. Riigikohtu praktikast tuleneb, et tunnistamaks isikut süüdi

maksudeklaratsioonis maksukohustuse kohta valeandmete esitamises, piisab, kui

tuvastada, millises ulatuses makse deklareerimata jäeti või vähem deklareeriti ehk

teisisõnu erinevus tegelikult ja deklareeritud maksukohustuse vahel (vt selle kohta Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 04.06.2007. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-11-07 p 13). Samas otsuses on Riigikohus selgitanud (otsuse p 26), et

Eeltoodust tuleneb siiski, et kohus peab tuvastama teatud ulatuses (antud juhul

vähemalt 5 000 000 krooni ulatuses) maksukohustuse suuruse, mis eeldab

maksusummade äratoomist maksustamisperioodi silmades pidades ning teatud arvutuskäiku. Käesolevas asjas ei ole kohtuotsuse põhiosas, kus on kohtu järeldused ja

tuvastatud asjaolud (kohtuotsus alates lk 67, mis algab pealkirjaga „Kohus uuris

alljärgnevaid tõendeid ja tuvastas“) ühtegi arvutuskäiku või selgitust maksukohustuse

suuruse kohta. Sisuliselt on kohtuotsuses vaikimisi nõustutud süüdistusega, kuid selliselt ei ole kaitsja arvates kohtuotsus piisavalt põhjendatud.

KrMS § 312 p 1 kohaselt kohtuotsuse põhiosas esitatakse: kohtulikul uurimisel tõendatuks tunnistatud asjaolud ja tõendid, millele tuginetakse. Seejuures on Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 04.06.2007. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-11-07 on punktis 22

muuhulgas selgitatud:

Käesolevas asjas ei nähtu kohtuotsuse põhiosast, et kohus oleks tuvastanud laekumata jäänud maksusumma.

4. Kohtuotsusest ei nähtu selgelt tegude toimepanemise aega

13

13

Kohtuotsuses puudub selge käsitlus sellest, mis ajal on süüdistatav valeandmeid

esitanud ehk millistes maksudeklaratsioonides ning millisel ajaperioodil väidetav kuritegu toime pandi. Kohus on käsitlenud kaitsja väiteid otsuses (otsuse lk 133), kuid ei

ole lähemalt käsitlenud ühtegi konkreetset maksudeklaratsiooni. Piisavaks ei saa pidada kohtuotsuse selgitust, et süüdistuses on täpselt märgitud, millistel kuupäevadel esitati nii esialgsed kui parandusdeklaratsioonid. Seejuures polegi võimalik aru saada

kohtu käsitlust esialgsete ja parandusdeklaratsioonide suhtest. Kohus justkui nõustub

kaitsja selgitusega, mis puudutab parandusdeklaratsioone, kuid jätab lahtiseks teo toimepanemise aja küsimuse. Kaitsja on seisukohal, et kui kohus teeb süüDõistva

otsuse, siis peaks sellest selgelt nähtuma teo toimepanemise aeg ning kohus peaks selgitama, kuidas kõik deklaratsioonid on kantud ühest tahtlusest, et nad moodustaksid

terviku ja jätkuva süüteo. Käesoleval juhul kohtuotsuses sellist käsitlust ei leia, sest kohus ei käsitle ühtegi konkreetset deklaratsiooni või kuupäeva. Kohus on otsuse lk 133

ühes lõigus (ülevalt teine lõik) üldsõnaliselt viidanud sellele, et kuritegu pandi toime

kolme aasta jooksul ja AA esitas valeandmeid 21 korral. Ei ole võimalik aru saada,

milliseid maksudeklaratsioone see järeldus puudutab (tulu- ja

sotsiaalmaksudeklaratsioone või ka käibedeklaratsioone), kuidas erinevate

deklaratsioonide esitamine on moodustanud jätkuva süüteo (s.t kuidas ja mis perioodidel on deklaratsioone esitatud) ning kas kohtu poolt leitud 21 korda sisaldab ka parandusdeklaratsioonide esitamist.

5. Kohtuotsus on tulumaksukohustuse käsitlemises vastuoluline

Kaitsja leiab, et kohtuotsus on vastuoluline ja ebapiisavalt põhjendatud osas, mis

puudutab tulumaksukohustust. Seoses tulumaksukohustusega on kohus leidnud, et

asja juures on viiteid justkui sellele, et AA on tagastanud rahasummad A.T

arvele. Nii on näiteks otsuse lk 114 vastav viide ( .

Samal ajal on kohus asunud seisukohale, et (otsuse lk 132): kriminaalasjas puuduvad tõendid selle kohta, et see raha, mis on taoliselt kantud ettevõtete kontodele sularahas – oli just see sama raha, mis juhatuse liikmed olid saanud eelnevalt tagasi sularahas (eelpoolviidatud teel); kriminaalasjas on üheselt tõendamist leidnud, et raha eest, mis kanti eeltoodud varifirmadele – ei ole toimunud kütuse eest tegelikku tasumist OÜ-tele Ramsarto Grupp ja Top Livoil ning AS-ile Palermo Grupp arvetel näidatud kütuse eest, st ei ole seotud ettevõtlusega.

Kaitsja on seisukohal, et kohtu seisukohad ja järeldused on vastuolus. Tuvastades küll

raha tagastamise, leiab kohus, et see pole sama raha ning seetõttu ei ole see tulumaksu seisukohast oluline.

14

14 Seejuures, kui kohus tuvastab, et raha on tagastatud, siis poleks ka enam oluline see, kas ja mis alusel kandis isik raha varifirmadele ning kas toimus kütuse eest tasumine või mitte. Riigikohtu otsusest nr. 3-1-1-83-10 ja selle seisukohtadest ei tulene, et oluline

oleks väljamakse tegemise alus vaid küsimus on raha tagastamises ükskõik millisel alusel.

6. Kohus on vääralt hinnanud tõendeid ja kohtuotsus on A.T suhtes piisavalt põhjendamata

Kohtuotsuse lk 77 on kohus käsitlenud erinevaid veoautosid ja nende registriandmeid ning väitnud, et need asjaolud tõendavad, et kütuse vedu tegelikkuses ei toimunud, sest

fiktiivsetele arvetele märgitud väidetavad kütuseveokite numbrid ei kuulu

kütuseveokitele vmt. Kohus nimetab enda analüüsis järgmisi numbreid: 551AAD,

128AGN, 005BI, 598MDZ, 775AIL, 582MDU, 284TDX, 595ASB, 818ARM, 046AKA, 216ARL, 537DAC, 223DI, 643MEH.

Kui tutvuda toimiku materjalidega ning A.T saatelehtedega (V kd, tl 1-156), siis esineb nendel kaks veoauto numbrit. Peamiselt A.T kuulunud veok 694ASK

ja vähemal määral on viidatud saatelehtedel autonumbrile 382ARB. Neist kumbagi ei esine kohtu käsitluses otsuse lk 77 (ja ka kohtu analüüsi aluseks olnud kriminaalasja kd XXVII lk 164-200) ja seetõttu on kohtu järeldus asjakohatu ja üldistav. Kohtu käsitletud

autonumbrid võivad puudutada teisi toimikus nimetatud äriühinguid (nagu Noiram-Est või AS Aalang-Met), kuid need ei käsitle A.T ning seega ei saa teha järeldust,

et kütuse vedu tegelikkuses A.T pole toimunud, sest vastavad autod pole selleks kõlblikud vmt.

Vastupidi on asja juures tõendid, mis viitavad sellele, et AA A.T juhatuse

liikmena ostis kütust ning seda võõrandati talle endise Dvigateli (Suur-Sõjamäel aadressiga Valukoja 12) territooriumil asuvast OÜ-le AP Terminal kuuluvast terminalist,

mida kasutas D L. Esiteks on kütuse vedu ja muuhulgas ka laaDist Dvigateli

territooriumil kinnitanud oma ütlustes A.T autojuhina töötanud Kunnar Kallast. Viimane on seejuures selgesõnaliselt kohtuistungil selgitanud (03.01.2011. a istungil), et käis seal palju kordi .

Autode suunamist D L korraldusel muuhulgas ka Suur-Sõjamäele kinnitab Ruslan

Spirko, kes muuhulgas on kohtuistungil selgitanud, et tankis ka ise seal oma autot

(13.12.2010. a kohtuistungil antud ültused). Samuti on kinnitanud seda, et D L rentis terminali, AS AP Terminal juhatuse liikmed Artur Pukhov ja Gennadiy Torressen, kuid ka tunnistaja JLerner. Selles osas ei saa kaitsja nõustuda kohtu järeldustega (otsuse lk 102), et kuigi OÜ Ramsarto Grupp, AS Palermo Grupp ja OÜ Top Livoil rentisid OÜ-lt AP Terminal kütusemahuteid, siis tunnistajad ei kinnita, et oleksid näinud seal tankimist

või oleksid kontrollinud, kas mahutites oli kütust. Esiteks märgib kaitsja, et Kunnar Kallast on selgitanud, et ta laadis kütust ka Dvigateli territooriumil ning kaitsja arvates

pole eluliselt usutav, et keegi rendiks kütuseterminali ja ei hoiaks seal kütust. Sellise kulu tegemine ilma kütust hoiustamata on mõttetu ja arusaamatu tegevus ning seetõttu

15

15 ei saa nõustuda kohtu järeldusega, et .

Kaitsja on eeltoodust tulenevalt seisukohal, et AA`a ja A.T tuleb tõendamatuse tõttu õigeks mõista. Kui eemaldada tõendite kogumist mittekõlbulikud tõendid (JT, NT, MT ja I Ši ütlused) ning arvestades, et kohus ei ole tuvastanud maksukohustust, siis ei ole võimalik isikuid süüdi mõista süüdistuses esitatud tegudes.

Sergei Šarovi ja OÜ SVŠ Veod kaitsja taotleb samuti maakohtu otsuse tühistamist ja oma kaitsealuste õigeksmõistmist. Apellant põhjendab oma taotlust alljärgnevaga.

Sergei Šarov ja OÜ SVŠVeod ei ole oma süüd tunnistanud. Apellant leiab, et

kohtuotsuse tegemisel hindas kohus valesti kogutud tõendeid, mis viiski vale otsuse tegemiseni. Mitmed kohtuotsuses sisalduvad järeldused ei vasta tuvastatud faktilistele

asjaoludele. Süüdistuse peamiseks probleemiks on lisaks keerulisusele ka asjaolu, et

süüdistus suuremas ei põhine tõenditel, vaid riikliku süüdistaja järeldustel.

Kriminaalasjas puuduvad veenvad ja piisavad tõendid muuhulgas selle kohta, et

väidetava valedeklareerimise tagajärjel jäi riigil saamata üle 435 000 krooni, mis on kohustulikuks alammääraks antud süüdistuse puhul.

Prokurör rebis SVŠ Veod OÜ aastate pikkusest majandustegevusest mõned (!) tehingud D Lga seotud äriühingutega jättes analüüsita ülejäänud mahud, mis on oluliselt

suuremad väljarebitud tranaktsioonide kogusest. Samuti proovis prokurör seostada

need mõned tehingud kaassüüdistavate ütlustega selle kohta, et nemad andsid raha Šarovile (kuid täpselt ei oska öelda mitu korda ja kui palju).

Suureks probleemiks on ka fakt, et D L jäi kohtus ülekuulamata (kohtueelse uurmise käigus tahtlikult tehtud käigu tõttu) olukorras, kus just tema ja ainult tema teadis oma

äriühingute majandustegevuse (võibolla isegi osaliselt mitteõiguspärase tegevuse)

eripära ja oskaks öelda ka SVŠ Veod OÜ-ga toimunud tehingud olid reaalsed või

fiktiivsed. Kõrvaldamata jäänud kahtlust peaks kohus aga tõlgendama süüdistatavate kasuks tulenevalt süütuse presumptsiooni põhimõttest.

Antud asjas oli vajalik finantsilise ekspertiisi läbiviimine juba selle tõttu, et vastata küsimusele kas SVŠ Veod OÜ poolt ettevõtluse tarbeks vastaval ajavahemikul ostetud

kütus oma maksumuselt katub D Lga seotud äriühingutega tehtud tehingute

maksumusega või mitte, kuna sellest oleneb otseselt tulumaksu osa sisaldumine süüdistuses ja/või süüDõistvas kohtuotsuses.

Arusaamatu millega leiab prokurör tõendatuks süüdistavate kavatsetust või kaudset tahtlust esitatud süüdistuses kirjeldatud kuriteo toimepanemisel.

Kui juriidilisest isikust maksumaksja poolt nõuetekohase kuludokumendita nn arvevabrikule üle kantud raha on süüdistuses nimetatud maksustamisperioodide jooksul maksumaksjale tagastatud (eeskätt kantud tagasi maksumaksja pangakontole), ei saa

16

16 algset rahaülekannet käsitada ettevõtlusega mitteseotud kuluna TuMS § 51 lg 1 ja lg 2 p 3 mõttes (vt ka RKKKo 3-1-1-42-08, p 15 jj).

Teatud juhtudel võib kohus isiku teole karistusõigusliku hinnangu andmisel piirduda n-ö minimaalse kahju kindlakstegemisega, tuvastades, et kahju tekitamise vähemalt teatud summas, mis ületab kuriteokoosseisus ette nähtud kahju alampiiri (3-1-1-61-09, p 24). Samasugune põhimõte kehtib mitte üksnes kuriteo koosseisulise kahju, vaid ka teiste n-

ö kvantitatiivselt mõõdetavate süüteokoosseisu tunnuste (sh maksukuriteo tagajärjel maksudena laekumata jäänud summa) kindlakstegemisel.

Kohtuliku uurimise käigus leidis tuvastamist asjaolu, et v'hemalt ühe äriühingu puhul loeti tõendatuks kütuse tegeliku müügi fakti OÜ Ramsarto Grupp, OÜ Top Livoil ja AS-i Palermo Grupp poolt. Ehk siis tegu on mingil määral ebavõrdse kohtlemise olukorraga, kus mõne arve maksja puhul asutakse seisukohale, et kütust on arve alusel müüdud ning teise äriühingu situatsioonis leitakse, et tegemist on fiktiivse arvega.

Harju Maakohus jõudis õige järelduseni, et „kohtus uuritud tõenditega on tuvastatud, et just nimelt D L tegutses antud ettevõtete nimelt“. Kuid kohus põhjendamatult ehitas oma otsuse eeskätt kriminaalmenetluse tagajärgedest huvitatud isikute ütlustest, seda enam, et nimetatud isikud ei viibinud kütuse üleandmise, transportimise juures (T, T, Š, T).

Seejuures asus Harju Maakohus huvitavale seisukohale, et „kohus tõendite hindamisel kriminaalasjas D L ütlusi ei arvestanud vaid uuris kõiki teisi tõendeid. D L ütlusi ei olnud

võimalik tõendina kasutada, kuna tema poolt eeluurimisel, erineval ajal antud ütlused (mis on kohtuistungil avaldatud) on omavahel olulises osas vastuolus, kuid kohus peab siinkohal vajalikuks rõhutada, et D L tunnistas end talle inkrimineeritud kuriteos täielikult

süüdi. D L kohtusse toomine oleks osutunud tehniliselt puht võimatuks, sest isik on

kuulutatud tagaotsitavaks ja kohtule on teada, et D L on kadunud Venemaa avarustesse. Seega oleks see lihtsalt protsessi venitamine teadmata ajaks.“

Viidatud kohtuotsuse lõigust jäi siiski arusaamatuks kas kohus tugines D L ütlustele (nt

süü ülestunnistamise) osas või mitte? Miks kohus pole lähtunud süütuse

presumptsiooni põhimõttest, mille kohaselt kõiki kahtlusi ja vastuolusid tuleks tõlgendada süüdistatavate kasuks?

Kohus ei arvestanud otsuse tegemisel tunnistaja Artur Pukhovi ütlustega, millised

tõendavad üheselt kütuse olemasolu D Lga seotud ja süüdistuses figureerivatel äriühingutel.

Apellant ei nõustu kohtu järeldusega, et „AS Palermo Grupp, OÜ Ramsarto Grupp ja

OÜ Top Livoil – ettevõtetele laekunud raha, kantakse edasi järgmistele

ettevõtetele ja kogu raha kantakse lõpptulemusena vaid seitsme Venemaal

elava eraisiku Eesti arveldusarvele. Kohus uuris tõendeid, ja tuvastas, et eraisikute

Eesti arveldusarvele laekunud raha võeti välja sularahas pangaautomaatidest, ning

tagastati ettevõtetele, kes olid kandnud fiktiivsete arvete aluse raha OÜ-d Ramsarto Grupp, Top Livoil ja AS Palermo Grupp arveldusarvetele.»

17

17

Samuti ei nõustu apellant Harju Maakohtu seisukohaga, et „kohtus uuritud tõenditega

on tõendamist leidnud, et arved, millised väljastati A.T ja SVŠ Veod (Kallurauto) OÜ-te Ramsarto Grupp, Top Livoil ja AS-i Palermo Grupp nimelt, olid fiktiivsed st. antud arvete alusel kütust ei ole müüdud.»

Arusaamatuks jääb millistel konkreetsetel kaalutlustel kohus luges Sergei Šarovi ütlused ebausaldusväärseks. Apellant ei näe Sergei Šarovi ütlustes olulisi vastuolusid JT ütluste ja/võijälitustoimingute protokollide ning Maksim.T ja I Ši ütlustega.

Süüdistatava K.N-i kaitsja adv. Talvi Vaske taotleb apellatsioonis maakohtu otsuse tühistamist K.N-i süüDõistmises ja karistamises ning uue otsusega mõista ta süü tõendamatuse tõttu õigeks või alternatiivsena lugeda talle mõistetud 6 kuuline vangistus kaetuks Harju Maakohtu 17.märtsi 2008.a kohtuotsusega mõistetud 1 aasta 6 kuulise vangistusega. Juri Zuravljov ei tunnista ennast talle inkrimineeritavas kuriteos süüdi ning seletab, et

inimene, kes võtab pangaautomaatidest raha välja, ei tee tema arvates midagi seaduseavastast, see tähendab ei osale ühises skeemis ning tema tegevust sularaha väljavõtmises pangaautomaatidest ei saa käsitleda kuriteona. K.N on veendunud, et teda tahetakse karistada poliitiliste veendumuste pärast ning süüdistatav lähtus D L seletusest, et tegemist on Reformierakonna ning Venemaa parempoolsete jõudude

omavaheliste majanduslike kokkulepetega, mille üksikasjadesse teda ei pühendatud. Kui ta korduvalt püüdis D Luckilt teada saada, mis rahadega on tegemist, sai ta alati vastuseks, et see ei ole tema asi.

Kohus leidis, et tavamõistusele tuginedes pidi K.N aru saama või vähemalt möönma, et selline tegevus ei ole seaduslik, kuivõrd süüdistatv teadis näiteks, et ühest

ja samast pangaautomaadist ei tohi korduvalt raha välja võtta. Samuti pidi telefonis kasutama kodeeritud teksti jne

Käesoleval juhul saanuks Harju Maakohus lugeda K.N-ile mõistetud karistuse 6 kuud vangistust kaetuks Harju Maakohtu 17.märtsi 2008.a. kohtuotsusega mõistetud karistusega 1 aasta 6 kuud vangistust ning lugeda karistuse kantuks.

Aluse selliseks otsustuseks annaks asjaolu, et K.N tunnistab sisuliselt

kohtuliku uurimise algusest peale oma süüd, leides vaid, et tegemist ei ole kriminaalkorras karistatava teoga, mida saab arvestada KarS §57p3 mõttes. K.N

ei olnud täideviija rollis ,vaid tema poolt toime pandud kuritegu kvalifitseeriti

kaasaaitamisena, seega on tema osa võrreldes toimepanijatega oluliselt väiksem kui ülejäänud süüdistatavatel, mida tulnuks arvestada K.N-ile karistuse mõistmisel.

K.N-i süü on väiksem, kui sama kuriteo teistel kaasaaitajatel nagu näiteks D.L, JT,

NT, kelle karistamine või menetluse lõpetamine lahendati prokuratuuri poolt neile

soodsamalt kui K.N-i puhul.. Kuritegu toime pandud 5aastat tagasi, seega kaotanud oma aktuaalsuse.

18

18

Apellant leiab, et käesoleval juhul puudub K.N-i kuriteos vastutust raskendav

asjaolu, kuivõrd tegemist on maksualase kuriteoga, mis juba oma oolemuselt on

omakasuline. Viidates Riigikohtu otsusele nr.3-1-1-20-04 leiab appellant, et ei ole vastuvaidlematult tõendatud K.N-i kaudne tahtlus kaasa aidata maksukuriteole.

Maakohtu otsuse on süüdistatavatele mõistetud karistuste osas vaidlustanud ka prokurör. Prokurör vaidlustab karistused põhjusel, et AAa, Sergei Šarovi ja K.N-i mõistetud karistustest täielik vabastamine KarS § 73 alusel, ei vasta kuriteo asjaoludele

ja süüDõistetud isikutele (K.N-i karistusest vabastamine KarS § 73 alusel, ei

vasta seadusele). Lisaks eelnevale, karistuse täies ulatuses tingimisi kohaldamata

jätmisega, ei ole ei ole kohus arvestanud õiguskorra kaitsmise huvidega ja

süüdistatavate hoiakuga õigusrikkumisele ning õiguskorrale tervikuna. Seega ei ole arvestatud karistusest vabastamisega ka karistuse eripreventiivseid eesmärke. Samuti on otsuses jäetud piisavalt põhjendamata juriidilistele isikutele mõistetud karistused, mis prokuratuuri arvastes on, arvestades kuriteo asjaolusid ja süü suurust – liiga leebed. Ei

saa nõustuda kohtu seisukohaga, et ainuüksi asjaolud, et isikud pole rohkem

kuritegusid alates 2006 aasta lõpust toime pannud ja nende varasemalt mõistetud

karistused on kustunud – tuleks nad täies ulatuses tingimisi karistuse kandmisest vabastada.

Karistusõiguses on üldlevinud praktika, et juhul, kui isikule mõistetakse karistus, siis

pööratakse see reeglina ka täitmisele, välja arvatud juhul, kui esinevad põhjendatud

erisused, mille puhul karistuse reaalne kohaldamine on ebaotstarbekas. Sellist

seisukohta on Riigikohus oma alates 2004.aasta lahendites korduvalt rõhutanud. Karistusest täies ulatuses tingimisi vabastamine ilma piisavate põhjendusteta, karistuse

vähendamine keskmisest kolmandiku võrra ja K.N-i karistusest tingimisi

vabastamine KarS § 73 alusel – on käsitletavad materiaalõiguse ebaõige kohaldamisena.

Kohus on otsuses sedastanud, et karistust kergendavaid asjaolusid ei ole süüdistatavate käitumises tuvastatud. Samuti kohus on arvestanud süüdistatavatele karistuse mõistmisel süüdistatavate süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust

ning süüdistatavate isikuid. Kohus on süüdistatavatele karistuse mõistmisel võtnud arvesse seda, et süüdistatava AAa ja A.T poolt toimepandud kuriteo tulemusel jäi riigile maksudena laekumata kokku üle 9 309 028 krooni (594 955 eurot) – see

ületab 18,6 korda summat 500 000 krooni(32 000 eurot), mis on koosseisuliseks tunnuseks vastavalt KarS §-le 386 lg 1. Ja samuti on kohus võtnud arvesse karistuse mõistmisel, et süüdistatavate Sergei Šarovi ja OÜ SVŠ Veod poolt toimepandud kuriteo tulemusel jäi riigile maksudena laekumata kokku üle 3 562 157 krooni (227 663 eurot),

mis ületab 7,1 korda summat 500 000 krooni, mis on koosseisuliseks tunnuseks

vastavalt KarS §-le 386 lg 1 ja 2. Seega kohus on otsuses asunud seisukohale, et süüdistatavate süü kuriteo toimepanemisel oli suur. Kohus arvestas ka kuriteo asjaolusid, st et kohus tuvastas, et jätkuva maksukuriteona kestis antud tegevus pikka aega – kuritegu pandi toime kolme aasta jooksul, seega tegu ei olnud vaid paari valeandmetega maksudeklaratsiooni esitamisega, seega ka kuriteo asjaolud tingivad karistuse reaalse kohaldamise. Kokku esitas AA A.T nimelt

valeandmetega käibemaksudeklaratsioone 21 korral (lisaks veel korduvalt esitatud

19

19

parandusdeklaratsioonid) ja Sergei Šarov poolt esitati OÜ-u SVŠ Veod (enne SVŠ

Kallurauto) nimelt valeandmetega käibemaksudeklaratsioone kokku 16 korral (samuti lisaks korduvalt esitatud parandusdeklaratsioonid).

Seega lõppkokkuvõttes on asutud otsuses seisukohale, et selleks, et mõjutada

süüdistatavaid edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest – ei ole võimalik süüdistatavaid karistada leebema karistusega kui

vangistusega. Arvestades kuriteo raskust ja asjaolusid, puuduvad alused süüdistatavatele rahalise karistuse kohaldamiseks.

Käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistustest süüdlaste täies ulatuses tingimuslik

vabastamine, annab avalikkusele signaali, et tegemist on ebaolulise pisirikkumisega, mis ei vääri riigi poolt tõsist etteheidet. Seega ei ole arvestatud ka õiguskorra kaitsmise

huvisid ja karistus ei evi seeläbi üldpreventiivset eesmärki. Mõistetav karistus peab

andma ühiskonnale selge tõsiseltvõetava signaali selle kohta, et tAitakse otsustavalt

taolist suuremahulist maksukuritegu. Seega omab antud kriminaalasjas suurt tähtsust üldpreventsioon ja õiguskorra huvid, mida kohus ei ole arvesse võtnud, jättes karistuse, täies ulatuses, kõigi süüdistatavate suhtes reaalselt kohaldamata.

Tegemist on üle keskmise keeruka peitkuriteo avastamise ja menetlemisega, kus

muuhulgas on suur osa tõendeid saadud rahvusvaheliste õigusabipalvete raames

erinevatest riikidest. Kuna süüdistatavad eitasid kuritegu ja mingilgi tasandil koostööd uurimisasutusega ei teinud, siis oli vajalik ka taoline rahvusvahelisel tasandil uurimise läbiviimine.

Tuleb arvesse võtta, et süüdistatavate poolt toimepandud kuritegu oli põhjalikult organiseeritud. Need asjaolud kogumis annavad alust väita, et võrreldes situatsiooniga, kus maksukohustust rikkuv isik tegutseb oma ettevõtluse raames ja tema rikkumine on

avastatav ja kontrollitav riigi poolt tavapärase menetluse raamides, millisteks võib olla nii kriminaalmenetlus kui maksurevisjon – on antud juhul kasutatud riigi petmise skeemi,

mille väljaselgitamine ei ole võimalik ilma erakorralise menetluseta ehk

jälitustegevuseta. Selline käitumine on vaadeldav ühiskonnale ohtlikumana kui muud raamatupidamislikud manipulatsioonid või kuriteod. Tegemist nn peitkuriteoga, mille avastamine ja uurimine on ka riigile äärmiselt kulukas ja muus osas ressursimahukas. Käesolevas kriminaalasjas on üheselt tuvastatud, et kõik süüdistatavad (v.a K.N)

panid kuriteo toime kavatsetuse vormis ja tuleb võtta arvesse kuriteo toimepanemise asjaoludena seda, et kogu maksupettusliku skeemi olemasolu mõte oli tekitada otseste

(võltsitud dokumendid) ja kaudsete (võimaliku kontrolli käigus ilmnevad ja olematut majandustegevust kinnitavad rahaülekanded) valeandmete kogumit, mis oleks võimalik

esitada maksuhaldurile. Süüdistatavad jätkasid kuriteo toimepanemist kolme aasta

vältel, esitades valeandmetega maksudeklaratsioone igakuiselt kogu kolmeaastase perioodi jooksul. Samuti tuleb arvesse võtta seda, et kuritegeliku käitumise jätkamine olukorras, kus on

teada, et riik on põhimõtteliselt avastanud maksude väärarvutuse fakti ja järjekindel valeandmete esitamise taktika näitab ilmekalt, et teo toimepanijatel oli tekkinud kindel

hoiak tekitada riigile ja lõppkokkuvõttes maksumaksjatele kahjulikud tagajärjed

võimalikult suures ulatuses st jätta maksud maksmata hoolimata mis iganes

etteheidetest. Ka käesoleval ajal ei ole A.T ega SVŠ Veod nimelt tasutud absoluutselt mingeid summasid riigile laekumata jäänud maksude katteks.

20

20 Antud juhul on aga kohus arvestanud kuriteo raskeid asjaolusid ning süüdlase isikuid ja

nende tegevuses kergendavate asjaolude puudumist ning pole tuvastanud ega välja toonud neid süüteo toimepanemise asjaolusid või süüdistatavate isikuid iseloomustavat

eripära, mis teeksid põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekas. Vastupidi,

kohtu põhjendused karistuse osas vastavad sellele, et karistus tuleb reaalselt ära kanda. Juriidilistele isikutele mõistetud karistust ei ole kohtuotsuses piisavalt põhjendatud, st ei ole võimalik otsusest üheselt aru saada, miks kohus juriidilistele isikutele on otsustanud just sellises summas rahalise karistuse mõista. Karistus, mis kohus juriidilistele isikutele mõistis, ei vasta kuriteo asjaoludele ja süü suurusele ja on prokuröri arvetes liiga leebe ).

Juriidilistele isikutele karistuse mõistmisel tuleb prokuröri seisukohalt arvesse võtta seda, et mõistetud rahaline karistus peab sõltuma kuriteo raskusest ja asjaoludest

(täpsemalt eelpool) ning olema proportsioonis riigile maksudena laekumata jäänud

summaga. Kuna kuriteo tulemusel jäi A.T puhul maksudena laekumata 18,6

korda enam kui 500 000 krooni(32 000 eurot) ning OÜ SVŠ Veod puhul 7,1 korda enam kui 500 000 krooni, siis tuleb seda ka karistuse mõistmisel arvesse võtta. Lõppkokkuvõttes leiab prokurör, et juriidilistele isikutele tuleb määrata rahaline karitus

järgmiselt: A.T rahaline karistus summas 83 200 eurot ja OÜ-le SVŠ Veod

(enne SVŠ Kallurauto) rahaline karistus summas 31 760 eurot ).

Lisaks eelnevale, süüdistatava K.N-i osas leidis kohus, et tema tegevuses

vastutust kergendavad asjaolud puuduvad. Raskendava asjaoluna arvestas kohus

KarS § 58 p 1 järgi kuriteo toimepanemist K.N-i poolt omakasu motiivil. Nimelt sedastas kohus, et kriminaalasjas leidis tuvastamist, et K.N nõustus kuritegu toime panema vaid rahalise kasu saamise eesmärgil – saades iga sularahaautomaadist välja võetud summa eest teatud proportsioonis tasu. Kohus võttis arvesse K.N-i ütlusi kohtuistungil, kus ta selgitas, et ta oli huvitatud, et eraisikute pangakaarte, millega raha välja võtta, oleks rohkem, kuna sellest sõltus rahasumma suurus, mis tema selle eest sai. Seega ka K.N-i tingimuslik vabastamine karistusest täies ulatuses, ei ole

kooskõlas süüdlase isiku ja kuriteo asjaoludega. Kohus ei ole arvestanud seda, et

K.N-i tegevuses kuriteo toimepanemisel, puuduvad kergendavad asjaolud ja esinevad raskendavad asjaolud. Omakasu motiiv näitab K.N-i süü suurust. Antud

olukorras süüdistatava täielik vabastamine karistuse kandmisest, ei vasta tema süü

suurusele ja ei evi K.N-i puhul karistuse eripreventiivseid eesmärke. Lisaks

sellele tuleb arvestada K.N-ile karistuse mõistmisel sellega, et ta pole

õiguskuulekas isik, nimelt peale tema poolt kuriteo toimepanemist alates 2004 kuni

2006 aastal ja kahtlustatavana ülekuulamist 07.08.2006.a käesolevas kriminaalasjas toimepandud kuriteo eest, pani ta uue kuriteo toime juba 26.04.2007 (Harju Maakohtu

otsus nr 1-07-14389), seega on kohus K.N-i karistusest täies ulatuses

vabastamisel jätnud täielikult arvestamata süüdistatava isiku. Kohus, lugedes

K.N-i poolt kuriteo toimepanemise üheselt tuvastatuks ja vabastades ta täies

ulatuses tingimuslikult karistuse kandmisest, jättis arvestamata, et K.N on jätkanud kuritegude toimepanemist peale 2006 aastat.

21

21 Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse muuhulgas võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, prokuratuur leiab, et K.N-i on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest vaid temale (vähemalt osaliselt) reaalset vangistust kohaldades.

Eeltoodule lisaks K.N-i tingimuslik vabastamine temale mõistetud karistusest

KarS § 73 alusel – ei vasta seadusele, nimelt on K.N-ile eelnevalt 17.03.2008 Harju Maakohtu otsusega KarS § 239 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest mõistetud

karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Käesoleva otsusega karistati K.N-i vangistusega 6 kuud, mis jäetakse tingimisi täies ulatuses kohaldamata KarS § 73 lg 1

ja 3 alusel. Vastavalt KarS § 73 lg 6, karistusest tingimisi vabastamist ei kohaldata tahtliku kuriteo toimepannud isikule, keda on varem karistatud vangistusega. Seega ei oleks saanud K.N-i tingimisi karistusest vabastada KarS § 73 alusel. Lisaks sellele on Riigikohus asunud oma hilisemas lahendis, st 29.10.2010 nr 3-1-1-66- 10 seisukohale, et hiljem tuvastatud konkurentsi puhul saab tingimisi mõistetud karistus

olla liitkaristuse üheks liidetavaks, seega kuritegude hiljem tuvastatud kogumi korral

tuleb KarS § 64 lg 1 alusel liita ka need üheliigilised põhikaristused, millest isik on

tingimuslikult vabastatud. Tulenevalt sellest oleks tulnud kõnesoleva otsusega liita

K.N-ile 17.03.2008 Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistus 1 aasta ja 6 kuud vangistust käesoleva otsusega mõistetud karistusega, st 6 kuu vangistusega KarS § 64 lg 1 ja 65 lg 1 alusel. Lisaks eelnevale on kohus mõistnud A.Aile, S.Šarovile karistuse tunduvalt alla eriosas

kehtestatud karistuse keskmise määra. Prokurör on seisukohal, et karistuspraktika kohaselt määratakse kuriteo eest isikule keskmine karistus, välja arvatud juhul, kui on

otsuses toodud välja põhjendused, mis tingivad leebema karistuse mõistmist.

Arvestades maksukuriteo täideviijate A.Aa ja S.Šarovi poolt kuriteo toimepanemise

laadi, isikute süüd ja kuriteo toimepannud isikuid, karistuse mõistmise nii üld-kui eripreventiivseid eesmärke (toodud eelpool) – ei ole kohus välja toonud ühtegi asjaolu,

mis tingiks antud süüdistavatele eriosas ettenähtud karistusmäärast vaid 1/3 suuruse karistuse mõistmist.

Prokurör taotleb uue otsusega süüdistatavate karistamist alljärgnevalt:

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 318 lg 1; § 321, § 337 lg 1 p 4, lg 2 p 2, lg 1 p 4; § 338 p-dest 2 ja 3; § 340 lg 1 ja lg 4 p 4 ja 5 ringkonnaprokurör

a. karistada A.T rahalise karistusega 83 200 eurot

b. karistada OÜ-t SVŠ Veod rahalise karistusega 31 760 eurot

c. Karistada AAa ühe aasta ja kuue kuulise vangistusega

d. Karistada Sergei Šarovi ühe aasta ja kahe kuulise vangistusega

e. Karistada K.N-i 1 aasta ja 6 kuulise vangistusega ( ), millest kuulub koheselt ärakandmisele

3 kuud vangistust. Vastavalt KarS §-le 74 lg 1-3 määrata, et tingimisi

jäetakse süüdistatava K.N-i suhtes ülejäänud osas, st 3 kuud

vangistust – osaliselt kohaldamata ja mõistetud karistust ei pöörata

osaliselt täitmisele, kui süüDõistetu ei pane 2 aastase katseaja jooksul

22

22

toime uut kuritegu. Samuti määrata süüdistatavale K.N-ile katseajaks kooskõlas KarS §-ga 75 kontrollnõuded ja kohustused.

Apellatsioonikohtu istungil toetasid süüdistatavad ja nende kaitsjad kaitsjate poolt esitaud apellatsioone ja vaidlesid vastu prokuröri apellatsioonile. Prokurör toetas enda

apellatsiooni ja oli vastu kaitsjate poolt apellatsioonides esitatud taotlustele

süüdistatavate õigeksmõistmiseks. Prokurör leidis, et täpsustamisele kuulub kohtuotsus osas, mis puudutab AAa ja A.T süüdistust, mille kohaselt neile

heidetakse ette käibedeklaratsioonide parandusdeklaratsioonides valeandmete esitamist.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHAD:

Kohtukolleegium, kuulnud ära menetlusosaliste seisukohad, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide ja esitatud apellatsioonide väidetega, tuli alljärgnevatele järeldustele.

1. Kohtukolleegium peab vajalikuks osundada süüdistatvate AAa ja A.T

kaitsja poolt apellatsiooni vormistamisel tehtud veale. Nimelt, apellatsiooni

kohaselt on apellantideks eelnimetatud süüdistatavad ja adv. Kaspar Lind on apellatsioonis märgitud apellantide kaitsjaks. Allkirjastanud on aga apellatsiooni

süüdistatavate kaitsja adv. Kaspar Lind. KrMS prg. 321 lg 3 kohaselt apellatsiooni allkirjastab ja kuupäevastab apellant. Seega , arvestades asjaolu, et apellatsiooni on allkirjastanud süüdistatavate kaitsja, käsitleb apellatsioonikohus teda ka apellandina.

2. Esmalt märgib kohtukolleegium, et vaidlustatud maakohtu otsuse näol on

tegemist otsusega, mille lugemine võib olla küll aeganõudev, kuid kohtuotsuse lugejale on maakohtu seisukoha kujunemine jälgitav ja arusaadav. Maakohus on esitatud süüdistuste pinnalt tuvastanud keerulise ja mitmelülilise skeemi, mis on

ilmselgelt nõudnud aega ja vaeva ka selle raha „keerutamise“ skeemi

väljamõtlejatelt ning seejärel omakorda jaganud selle skeemi etappideks e. lülideks ja esitanud oma seisukohad iga etapi kohta eraldi. Piirdutud ei ole mitte

ainult tõendite pelga loeteluga või pinnapealse analüüsiga vaid neid on igati

põhjalikult analüüsitud nii iga tõendit eraldi, kui ka kogumis ja selgitatud, mida üks või teine tõend tõendab. Kuigi vaidlusaluse kohtuotsusega on süüdistatavad

mõistetud süüdi maksualases kuriteos, s.o. neile heidetakse ette maksuseadustes ettenähtud nõuete rikkumisi, mis on kaasa toonud üle 5 miljoni

krooni riigimaksude alalaekumise, kuid kogu tuvastatud rahade „keerutamise“

protsessis on see vaid üks vahelüli ilma milleta ei ole võimalik jõuda

lõppeesmärgini – saada vaba ja „pestud“ sularaha, mida saab kasutada

erinevatel omakasulistel eesmärkidel – enda tarbeks, ümbrikupalgad, firma

majandustegevuse mõjutamiseks jms. Kuna süüdistatavate süü seisukohast

olulistes küsimustes (tehingute fiktiivsus, subjektiivne külg jms.) seisukoha

kujundamiseks omab tähtsust ka nende tegevus enne ja pärast konkreetsete

neile etteheidetavate valedeklaratsioonide esitamist, siis on maakohus ka põhjendatult pööranud tähelepanu nendele momentidele, mis esmapilgul võivad

23

23

jätta mulje, et tegemist on väljapoole süüdistuse piire jääva tegevuse

ületähtsustamisega (näiteks deklaratsioonide esitamist ja sellega seotud maksude mittelaekumist mitte mõjutavad momendid e. raha „keerutamine“ kuni süüdlaste kätte tagasijõudmiseni välja). Ka Riigikohus on oma otsuses nr. 3-1-1- 16-04 märkinud, et

Kohtukolleegium peab vajalikuks

rõhutada, et maakohtu otsus on füüsilistest isikutest süüdistatavate süü osas põhjalikult motiveeritud ja rääkida kohtuotsuse motiveerimatusest või maakohtu otsuse rajamisest ainult oletustele, antud juhul rääkida ei saa. Juriidiliste isikute

süüd puudutavas küsimuses peab kohtukolleegium vajalikuks ja võimalikuks

omalt poolt lisada motiive, mis puudutavad juriidilise isiku huvides tegutsemist. Piltlikult öeldes on tegemist otsusega, kus kogu raha „keerutamise“ protsess on

läbi analüüsitud „samm-sammult“ meetodil. Iga süüdistuses etteheidetud

tegevust on maakohus eraldi analüüsinud, ära toonud need tõendid, millised

seda tegevust kinnitavad ning analüüsinud ja hinnanud tõendeid selliselt, et

tehtud järeldus on ka arusaadav. Asjaolu, kas kaitsepool nõustub maakohtu

otsuses toodud põhjendustega või mitte, see ei mõjuta kohtuotsuse motiveerituse küsimust. Kuid kohtukolleegium ei saa jätta tähelepanu pööramata sellele, et maakohtu otsuse põhjalikkusest ja selle motiveeritusest sõltub kindlasti

süüdistatavate kasuks esitatud apellatsioonide sisu ja eelkõige nende

asjakohasus. Kuna maakohtu otsuses on iga maakohtu seisukoht eraldi analüüsitud, igale järeldusele järgneb asjakohaste tõendite analüüs, viidatud on

asjassepuutuvatele Riigikohtu lahenditele ja eraldi on tähelepanu pööratud ka

kaitsjate väidetele ühes või teises küsimuses ning need ümber lükatud, siis

apellatsioonide sisust lähtudes võib julgelt väita, et nende koostajatel oli

tegemist, et leida mingeidki väiteid oma lõpptaotluse e. õigeksmõistmise

põhjenduseks. Seejuures korratakse apellatsioonides neid väiteid, mis on

esitatud juba maakohtus ja millised on maakohtu otsuses ümber lükatud.

Apellandid ei ole pidanud vajalikuks hakata ümber lükkama maakohtu otsuse põhjendusi vaid kas lihtsalt kordavad oma varasemaid seisukohti või märgivad,

et maakohtu põhjendused on neile arusaamatud. Kohtukolleegium, nõustudes täielikult maakohtu põhjendustega süüdistatavate süü ja nende käitumisele antud

juriidilise hinnangu osas, ei pea vajalikuks neid oma otsuses korrata ja esitab

oma seisukohad süüdistatavate kaitsjate apellatsioonide väidete osas, mis enamasti puudutavad menetlusõiguse väidetavaid rikkumisi ning teeb muudatusi,

24

24

millised ei mõjuta ei süüdistatavate süüd ega ka nende poolt toimepandu kvalifikatsiooni.

3. Nagu nähtub kriminaaltoimiku materjalidest oli kriminaalasi saadetud esialgu kohtusse järgmiste süüdistatavate osas - AA, APalotu, Sergei Šarov süüdistuses

KarS§ 386 lg.1 (KarS§ 3891

lg.2) järgi, A.T , OÜ №iram Est, OÜ SVS Veod süüdistuses KarS § 386 lg.2 (KarS§ 3891 lg.2,.3) järgi, JT, NT, MT, I Š ja K.N (Georg Halvorsen) süüdistuses 386 lg.2-§ 22 lg.3 (KarS§ 389 1 lg.2) järgi. 3.1. 22.09.2010.a. tegi maakohus määruse, millega eraldas kriminaalasjast

nr 1-08-16395 APalotu ja OÜ №iram EST kriminaalasja eraldi

toimikusse. Kriminaalasjas nr 1-10-12202 kohaldati

kokkuleppemenetlust ja Harju Maakohtu 23.09.2010.a otsusega

tunnistati süüdi APalotu KarS § 386 lg.1 (KarS§ 3891

lg.1) järgi

kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.t OÜ №iram Est

maksudeklaratsioonides valeandmete esitamises. OÜ №iram EST suhtes lõpetati kriminaalmenetlus KrMS prg. 202 alusel.

3.2. 2.11.2011.a. maakohtu määrusega eraldati kriminaalasjast nr 1-08-

16395

eraldi menetlusse J.T poolt OÜ №iram EST

maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisele kaasaaitamise episood, kus J.Tt süüdistatakse KarS § 386 lg 1 - § 22 lg 3 ettenähtud

kuriteo toimepanemises. Samuti eraldati eraldi menetlusse J.T

võltsimise episood, st J.T poolt ajavahemikul 25.10.2004 kuni

28.04.2006 OÜ-te Sherwyn, Autocentral ning EuroPetrol

arvete/saatelehtede võltsimine, kus J.Tt süüdistatakse dokumentide, mille alusel on võimalik omandada õigusi ja vabaneda kohustustest –

võltsimises, s.o KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemises. Määruses on märgitud, et „jätkata J.T poolt A.T

, SVŠ Kallurauto ja AS Aalang Met nimelt

maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisele kaasaaitamise episoodi (KarS § 22 lg 3 - § 386 lg 1) käesoleva kriminaalasja nr 1-08- 16395 (07930000077) raames“. 3.3. 3.11.2010.a. määrusega lõpetas maakohus kriminaalmenetluse KrMS § 203 lg.1 p.2 alusel karistuse ebaotstarbekuse tõttu JT suhtes. Selleks

ajaks oli sõlmitud kokkulepe kriminaalasjas, kus J.T mõisteti ka süüdi

Harju Maakohtu 8.11.2010.a. kohtuotsusega analoogilise kuriteo toimepanemise eest seonduvalt OÜ-ga №iram. 3.4. 29.10.2010.a. määrusega lõpetati kriminaalmenetlus I Š’i ja MT suhtes

kuriteo toimepanemises karistuse ebaotstarbekuse tõttu. I Š`it ja MT’t

süüdistati selles, et nad osutasid Maksu- ja Tolliametile

käibedeklaratsioonides ning tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonides

valeandmete esitamisele kaasabi. A.T , OÜ №iram Est ja OÜ

SVŠ Veod (endine SVŠ Kallurauto) sellega, et võtsid raha eraisikute

arveldusarvetelt sularahas pangaautomaatidest välja ning tagastasid

ettevõtete A.T , OÜ №iram Est ja OÜ SVŠ Veod juhatuse

liikmetele sularahas. I.Š ja M.T olid 10.01.2008.a. kohtuotsusega

25

25 kriminaalasjas nr. 1-07-14277 mõistetud süüdi ja karistatud analoogilise kuriteo toimepanemise eest seonduvalt OÜ Aalang-Met.

3.5. 8.11.20101.a. kohtumäärusega lõpetas Harju Maakohus menetluse KrMS prg. 202 alusel NT suhtes.

4. Väidetakse, et süüdistatavate kaitseõigust on rikutud sellega, et esialgselt

käesoleva kriminaalasjaga ühises menetluses olnud süüdistatavate suhtes on

kriminaalasjade materjale eraldatud või osade süüdistatavate suhtes

kohtumenetluse käigus kriminaalmenetlus lõpetatud ja see on kaasa toonud kriminaalmenetluse normide olulise rikkumise KrMS prg. 339 lg 2 mõttes. Rikutud on võistleva menetluse põhimõtteid. Kohtukolleegium leiab, et eelpool loeteltud

menetlustoimingud ei ole mõjutanud kriminaalasja objektiivset ja igakülgset

arutamist maakohtus ning seadusliku otsuse tegemist. Vaidlustatud kohtuotsusega süüDõistetud süüdistatavate kaitseõiguse rikkumist ei ole samuti need toimingud kaasa toonud. 4.1. OÜ №iram ja A.Palotu osas kriminaalasja eraldamine ei mõjuta mingilgi määral süüdistatavate süüküsimuse otsustamist ja ei riku ka nende

kaitseõigust. OÜ №iram ja A.Palotu süüdistuse ühine menetlemine

praeguste süüdistatavatega oli tingitud mitte sellest, et eraldatud

kriminaalasjas süüdistatavad oleks pannud toime ühiseid kuritegusid

praeguste süüdistatavatega. Tegemist oli kriminaalasjadega, kus

kuriteo täideviijaid ühendas vaid see, et nendele kaasaaitajad olid

ühised. Seejuures kaasaaitamisteod olid erinevad. Nii kasutasid A.T

, OÜ SVŠ ja OÜ Noirom ja nende esindajatest süüdistatavad

ühe ja sama „arvevabriku“ võltsitud arveid. Kusjuures arved, milliseid võltsiti olid iga firma jaoks erinevad ja varustatud just konkreetse firma

rekvisiitidega. Süüdistatavate OÜ Noiram, A.Palotu ja nendele

kaasaaidanud süüdistatavate ülekuulamine kohtuistungil konkreetselt OÜ №iram süüdistust puudutavates faktides ei loo mingeid tõendeid, ei

süüstavaid ega ka õigustavaid süüdistatavate A.T , OÜ SVŠ,

AAa ja Sergei Šarovi kahjuks ega kasuks. Seetõttu ei kehti siin ka

süüdistatavate A.Aa ja OÖ Rekkuri kaitsja poolt viidatud Riigikohtu

otsuses väljaöeldud hoiatused , et „

4.2. Samamoodi eraldati ka J.T osas vaid need materjalid, millised ei

puudutanud praeguseid süüdistatavaid (vt. eelpool p.3.2). Menetlus jätkus J.T poolt A.T, SVŠ Kallurauto ja AS Aalang Met nimelt

maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisele kaasaaitamise episoodi (KarS § 22 lg 3 - § 386 lg 1) käesoleva kriminaalasja nr 1-08- 16395 (07930000077) raames“.

4.3. JT, MT, I Ši ja NT osas jätkus üldmenetlus, nad kuulati üle

süüdistatavatena maakohtus. Kaitsja väide, et nende suhtes üldmenetlust ei toimunud ei ole õige. Nimetatud isikute suhtes lõpetati

26

26

prokuröri ettepanekul peale nende ülekuulamist kriminaalmenetlus nende suhtes KrMS prg. 202 või 203 alusel. Tegemist ei ole ainulaadse

olukorraga kohtupraktikas vaid siiski levinud praktikaga, mida on

aktsepteeritud ka jõustunud kohtulahendites (näiteks kriminaalasjad

nr.1-109-702; 1-06-10216 ). Süüdistatatavad kelle suhtes

kohtumenetluses kohaldati kriminaalmenetluse lõpetamist KrMS prg. 202 või 203 alusel ei saanud ütluste andmisel teada/tõsikindlalt uskuda, et nende ütluste andmine toob samaaegselt või tulevikus kaasa nende suhtes kriminaalmenetluse lõpetamise. Kui eeldada nende kahe asjaolu vahel põhjusliku seose olemasolu, siis oleks kriminaalmenetlus nende suhtes lõpetatud juba varem, kuivõrd samasuguseid e. süüstavaid ütlusi

hakkasid nad andma juba kohtueelses menetluses. Seega ei ole see argument kohane, et vastustada JT, MT, I Ši ja JT ütlustes sisalduvate

väidete usaldusväärsust. Kohtukolleegium leiab, et asjaolu, et osasid süüdistatavaid on prokuröri poolt soosivamalt koheldud kui praeguseid,

ei ole menetlejale etteheidetav. Kohtukolleegium on seisukohal, et isikule, kes ise oma tegu tunnistab, seda kahetseb ning hukka mõistab, võib riigipoolne hukkamõist ja karistusõiguslik kohtlemine olla leebem.

4.4. Kaitsja väidab, et prokurör ja kohus on selliste menetluslike võtetega teinud temale raskeks kaitseõiguse teostamise kuna kriminaalasja maht

on suur ja seal on palju tema jaoks ebaolulist ja asjassepuutumatut

teavet, siis on kaitseõiguse teostamine keeruline. Tema arvates

pidanuks sellised eraldamised ja lõpetamised ilmselgelt kriminaalasja

mahtu ka vähendama. Tähelepanuväärseks peab kaitsja näiteks

sedagi, et AS Aalang-Met suhtes oli kriminaalasi eraldatud juba eeluurimisstaadiumis, kuid materjalid selle OÜ kuritegeliku käitumisega puutuvas osas koormavad jätkuvalt toimikut. Kohtukolleegium saab aru kaitsja murest, kuid selgitab, et tegemist on kriminaalmenetluses väga tihti ettetuleva olukorraga, kus paljude süüdistatavatega kriminaalasjas võib olla vaid kahel süüdistataval ühine kuriteoepisood ja veel mitmeid

kombinatsioone ja toimiku materjalid on mahukad ning tuleb otsida,

milline tõend, just konkreetset kuritegu või süüdistatavat puudutab.

Kriminaalmenetlus on juba kord selline menetlus ning sellega tuleb

arvestada ka advokaatidel. Uurijad ja prokurörid püüavad küll seda

muret ehk leevendada sellega, et igas köites on sisukord e. lehekülgede kaupa tõendite ja muude dokumentide loetelu ja tõendid on püütud paigutada episoodide kaupa. Konkreetses kriminaalasjas ei

saa ette heita seda, et toimikusse on jäänud nagu väidab apellant,

tõendid AS Aalang-Met osas kuigi materjalid olid juba eraldatud eeluurimise ajal. Nimelt, nagu näha maakohtu 2.11.2010.a. määrusest, siis maakohus määras „jätkata J.T poolt A.T, SVŠ Kallurauto

ja nimelt maksudeklaratsioonides valeandmete AS Aalang Met

esitamisele kaasaaitamise episoodi (KarS § 22 lg 3 - § 386 lg 1)

käesoleva kriminaalasja nr 1-08-16395 (07930000077) raames“. See

seletab ja õigustab ka nimetatud materjalide jätmist kriminaaltoimikusse. AS №irami puudutavad tõendid olid samaaegselt

27

27 tõenditeks ka M.T ja I.Ši süüdistuses, mis oli kohtumenetluse esemeks ka maakohtus. Fakt, et kriminaalmenetlus NT, I Ši ja MT suhtes lõpetati

kohtumenetluses seletab ka nende süüdistust puudutavate tõendite

jäämist kriminaalasja materjalide juurde. Igal juhul on selge, et olukorras, mida kaitsja peab normaalseks e. olukorda, kus eraldamisi ja

lõpetamisi poleks toimunud, oleks olnud ka samad materjalid toimiku

juures ning kaitseõiguse teostamine ei oleks tal kergem olnud, kui praegune tema väitel raske olukord. 4.5. Kohtukolleegium ei nõustu ka maakohtule tehtud etteheitega selles, et

vääralt on kohtuotsuses tuginetud NT, JT, MT ja I Ši ütlustele.

Asjaolusid, mis annaks põhjendatud aluse lugeda nende ütlusi

mitteusaldusväärseteks apellatsioonides esitatud ei ole. Õige ei ole

väide, et neid on käsitletud tunnistajatena. Tegemist ei ole tunnistaja

staatuses isikutega. Kust selline väär ettekujutus apellantidele on kujunenud, kohtukolleegium ei mõista. Kõik nimetatud isikud olid antud

süüdistatavatena kohtu alla, nad kuulati üle süüdistatavatena, mis tähendab seda, et neil ei ole seadusest tulenevat kohustust rääkida tõtt

ja nad võinuks ka üldse ütluste andmisest keelduda. Nimetatud süüdistatavad tunnistasid ennast neile esitatud süüdistuses süüdi, mis sisuliselt tähendas seda, et nende ütlused olid ka süüdistatavate A.Aa,

S.Ši ja K.N-i süü tuvastamise seisukohast süüstavateks

ütlusteks. Maakohtul olid kõik seadusest tulenevad õigused hinnata

nimetatud isikute ütlusi nii nende endi poolt toimepandud tegude

tuvastamisel kui ka kaassüüdistatavate A.Aa, S.Ši ja K.N-i süüküsimuse otsustamisel. Asjaolu, et nende suhtes kriminaalmenetlus lõpetati kohtumenetluses seaduslikel alustel ja arvestusega, et nad on

oma süüd tunnistanud, ei vähenda nende ütluste usaldusväärsust mingilgi määral. Täpselt samamoodi olnuks kohtul õigus hinnata nende

ütlusi kogumis teiste tõenditega ja seda ka A.Aa, S.Ši ja K.N-i süüküsimuse otsustamisel ka olukorras, kus tulnuks lahendada nende isikute süüküsimus kohtuotsusega. N.T, J.T, M.T ja I.Ši ütluste, kui

mittekõlbulike tõendite kõrvaldamiseks tõendite kogumist puudub seaduslik alus.

4.6. Süüdistatavate S.Šarovi ja OÜ SVŠ kaitsja peab muuhulgas suureks

probleemiks ka fakti, et D L jäi kohtus ülekuulamata (kohtueelse uurmise käigus tahtlikult tehtud käigu tõttu) olukorras, kus just tema ja

ainult tema teadis oma äriühingute majandustegevuse (võibolla isegi

osaliselt mitteõiguspärase tegevuse) eripära ja oskaks öelda ka SVŠ

Veod OÜ-ga toimunud tehingud olid reaalsed või fiktiivsed.

Kõrvaldamata jäänud kahtlust peaks kohus aga tõlgendama

süüdistatavate kasuks tulenevalt süütuse presumptsiooni põhimõttest. Kohtukolleegium ei pea nimetatud asjaolu probleemiks, mis mingilgi

moel mõjutaks süüdistatavate süüküsimuse otsustamise võimalust.

Maakohus ei ole arvestanud D.L ütlusi ning on saanud olemasoleva

tõendite kogumi pinnalt jõuda tulemini, mis on vaidlustatud kohtuotsuses tehtud ja mis on kohtuotsuse läbilugenule piisavalt selge

28

28

ja arusaadav, samuti on jälgitav, kuidas kohus ühele või teisele

järeldusele jõudis. D.L ütlustel ei ole süüdistatavate süüküsimuse

seisukohast määravat tähtsust. Nagu öeldud on süüdistatavad A.A ja

S.Šarov mõistetud süüdi maksukuriteos ja D L tegevus ei puuduta

nende kui kuriteo täideviijate tegevust vaid on vaadeldav tegu soodustava ja toetava tegevusena. A.Aa ja S.Šarovi täideviimistegu

seisneb valedeklaratsioonide esitamises ja isegi, kui nad oleksid saanud/ostnud fiktiivsed arved ja poleks neid kasutanud vaid nendega

oleks lapsed näiteks kodus poodi või raamatupidamist mänginud , ei

oleks saanud rääkida maksukuriteost. Kaitsja poolt märgitud kõrvaldamata kahtlusi kohtul aga ei jäänud, mistõttu ei olnud ka midagi, mida süüdistatavate kasuks tõlgendada. Kaitsjale jäi ka arusaamatuks

kas kohus tugines D L ütlustele (nt süü ülestunnistamise osas) või mitte? Kohtukolleegium võib selles osas vaid märkida, et kaitsja poolt apellatsioonis viidatud otsuse lõigust on üheselt arusaadav, et kohus ei

ole kohtuotsuse tegemisel arvestanud D.L ütlusi ning neid ei ole ka

kohtuotsuses esitatud tõendite analüüsis kordagi kasutatud ühe või teise olulise asjaolu tõendamisel. Järgnevalt märgib adv. O.Nišajev oma kaitsealuste süüd vaidlustades, et apellant ei nõustu kohtu järeldusega, et „AS Palermo Grupp, OÜ Ramsarto Grupp ja OÜ Top Livoil –

ettevõtetele laekunud raha, kantakse edasi järgmistele

ettevõtetele ja kogu raha kantakse lõpptulemusena vaid seitsme Venemaal elava eraisiku Eesti arveldusarvele. Kohus uuris tõendeid, ja

tuvastas, et eraisikute Eesti arveldusarvele laekunud raha võeti välja

sularahas pangaautomaatidest, ning tagastati ettevõtetele, kes olid kandnud fiktiivsete arvete aluse raha OÜ-d Ramsarto Grupp, Top Livoil

ja AS Palermo Grupp arveldusarvetele.». Kohtukolleegium märgib, et

selline apellatsiooni väide on jäänud täiesti paljasõnaliseks

apellatsioonis. Kohtu järeldusega mitte nõustudes, ei ole seda

apellatsioonis isegi püütud ümber lükata. Samuti ei nõustu apellant

Harju Maakohtu seisukohaga, et „kohtus uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et arved, millised väljastati A.T ja SVŠ

Veod (Kallurauto) OÜ-te Ramsarto Grupp, Top Livoil ja AS-i Palermo

Grupp nimelt, olid fiktiivsed st. antud arvete alusel kütust ei ole müüdud.» Ka siin ei ole kohtu sellesisulist järeldust ümber lükatud vaid

jäädud paljasõnaliseks. Eeltoodu viitab maakohtu otsuses esitatud tõendite analüüsi pinnalt tehtud järelduste paikapidavusele. Järgnevalt

märgib apellant, et arusaamatuks jääb millistel konkreetsetel

kaalutlustel kohus luges Sergei Šarovi ütlused ebausaldusväärseks.

Apellant ei näe Sergei Šarovi ütlustes olulisi vastuolusid JT ütluste

ja/või jälitustoimingute protokollide ning MT ja I Ši ütlustega.

Kohtukolleegium ei pea vajalikuks hakata üle kordama asjaolu, et

maakohtu otsuses toodud põhjalikust motiveeringust on igale

kohtuotsuse lugejale arusaadav, miks kohus ei ole pidanud S.Šarovi

ennast õigustavaid ütlusi usaldusväärseteks ja milliste tõenditega on

need ümber lükatud. Apellatsioonimenetluse esemeks on maakohtu

29

29

otsuse seaduslikkuse kontrollimine ja apellatsioonikohus ei tegele

sellega, et selgitab apellandile neid asjaolusid, mis temale on

arusaamatud. Apellatsiooni sisuks on maakohtu seisukohtade

asjakohane ümberlükkamine omapoolsete põhjendustega, mitte

retooriliste küsimuste esitamine ja lihtsalt enda arusaamatuse väljendamine iga maakohtu seisukoha suhtes. Kui maakohus on teinud mingi omapoolse järelduse ja seda põhjalikult motiveerinud, siis ei piisa

sellest, et apellatsioonis märkida, et see on arusaamatu. Maakohtu

motiveeritud järeldust saab apellatsioonis ümber lükata omapoolsete

põhjendustega, mis tulenevad seadustest, kõrgema kohtu lahenditest

või kasvõi apellandi poolsest aga kohtust erinevast tõendite

hindamisest. Vaid selliseid apellatsiooni seisukohti, millistest on

väljaloetav maakohtu järeldustega mittenõustumise asjaolud, on

apellatsioonikohtul võimalik arutada, nendega nõustuda või mitte nõustuda ja omapoolselt põhjendada.

5. Adv O.Nišajev leiab, et käesolevas asjas oli vajalik finantsilise ekspertiisi

läbiviimine juba selle tõttu, et vastata küsimusele kas SVŠ Veod OÜ poolt

ettevõtluse tarbeks vastaval ajavahemikul ostetud kütus oma maksumuselt

kattub D Lga seotud äriühingutega tehtud tehingute maksumusega või mitte,

kuna sellest oleneb otseselt tulumaksu osa sisaldumine süüdistuses ja/või

süüDõistvas kohtuotsuses. Kohtukolleegium on seisukohal, et maksuseaduse

rikkumises kahtlustuse esitamisele ei pea eelnema ekspertiisi ega

maksuarvestust. Nagu kohtukolleegium on ka varasemalt märkinud

maksukuritegudes tehtud otsustes (1-02-41), ei vaja tekitatud kahju suurus e.

antud juhul maksukuriteoga riigil saamata jäänud maksude summa

kindlakstegemine selliseid eriteadmisi, mis jääksid väljapoole menetlejate

oskuseid, teadmisi, töökohustusi. Pannud paika süüdistuses süüdistatavatele

etteheidetava ajavahemiku raamid toimub maksuarvestus vaidlusaluste

majandustehingute raamatupidamise algdokumentide ja esitatud

deklaratsioonide põhjal. Selleks piisab täiesti koolis omandatud

matemaatikateadmistest – liitmine, lahutamine, protsendi arvutamine. Süüküsimus otsustatakse tõendite hindamise teel, millega tegeleb kohus.

6. Adv. O.Nišajev leiab, et tema kaitsealuste puhul ei ole maakohus tuvastanud

subjektiivse külje elemente nii nagu see maksukuritegude puhul vastavalt

Riigikohtu seisukohtadele tuleks tuvastada. Seejuures kaitsja viitab Riigikohtu

krimiminaalkollegiumi 16.11.2010. a. lahendile nr 3-1-1-83-10, mille kohaselt KarS §-s 389-1 sätestatud kuriteokoosseis eeldab kavatsetust üksnes maksu- või

kinnipidamiskohustuse vähendamise või tagastusnõude suurendamise suhtes.

Ülejäänud koosseisutunnuste osas, sh maksuhaldurile esitatavate andmete

ebaõigsus ja deklareerimiskohustuse rikkumise tõttu laekumata jääva

maksusumma ulatumine suurele kahjule vastava summani, piisab toimepanijal vähemalt kaudse tahtluse olemasolust (RKKKo 3-1-1-61-08, p 17.1.) See reegel kehtib ühtviisi nii maksuhaldurile andmete esitamata jätmise (tegevusetus) kui ka valeandmete esitamise (tegevus) korral. Kohtukolleegium märgib, et käesolevas

kriminaalasjas tuvastatud tehiolude pinnalt ei ole alust väita, et süüdistatavate

käitumises puudus kavatsetus maksukohustuse vähendamise suhtes.

30

30 Süüdistatavad A.A ja S.Šarov olid isikuteks, kes tellisid arvevabrikust arveid ja

kellele tagastati arvete alusel üle kantud summad sularahas. Arvete raamatupidamises kajastamise eesmärgiks oli vähendada vastavalt A.T

ja OÜ ŠVS poolt tasumisele kuuluvat käibemaksu ja kanda näilike tehingute kohta esitatud arvete alusel ettevõttest vahendeid välja maksuvabalt. Arvetel näidatud tehingute maksumusest sõltus ka ülekantava summa suurus. Nii, et nad teadsid täpselt, kui palju on neil peale raha „keerutamist“ saada sularaha tagasi. Arvestus oli selles osas olemas. Kohtukolleegium peab sisutuks apellandi poolt

avaldatud seisukohta, et tagajärje suhtes puudus süüdistatavatel vähemalt

kaudne tahtlus ja seega peab kaitsja võimalikuks, et tagajärge suhtusid

süüdistatavad justkui kergemeelselt. Kohtukolleegium selgitab, et kaudse

tahtluse ja kergemeelsuse puhul materiaalse süüteo korral intellektuaalne

element - tagajärje ettenägemine - langeb neil kahel süüteo subjektiivsel tunnusel kokku. Nende eristamine saab toimuda üksnes voluntatiivse (tahtelise)

elemendi abil. Kaudse tahtluse puhul isik küll ei pürgi otseselt tagajärje

saavutamisele, kuid möönab selle saabumise võimalikkust. Kergemeelsuse puhul aga loodab isik tagajärje mittesaabumisele. Kuidas saab sellise objektiivse

tegevuse korral nagu käesolevas kriminaalasjas on süüdistatavate käitumisena tuvastatud loota, et maksud riigile ei jää laekumata e. kuidas see on võimalik, kui valedeklaratsioonid valeandmetega esitatakse , valeandmed seisnevad selles käibemaks on maha arvatud ja riigile maksma ei pea aga riik saab ikka maksud

kätte. Tegemist on enam, kui absurdse väitega. Maakohtu otsuses on

analüüsitud jälitustegevuse käigus pealtkuulatud kõnesid, milliste sisust ei saa

teha vastupidist järeldust, kui see, et süüdistatavad tegutsesid teadlikult ja eesmärgipäraselt.

7. Kaitsja väidab, et maakohus ei arvestanud otsuse tegemisel tunnistaja Artur Pukhovi ütlustega, millised tõendavad üheselt kütuse olemasolu D Lga seotud ja

süüdistuses figureerivatel äriühingutel. Kohtukolleegium sellega ei nõustu.

Maakohus on arvestanud nimetatud tunnistaja ütlusi, kuid nendest ütlustest

nähtub, et tema ei tea, kas D.Lga seotud ettevõtete poolt renditud mahutites

tegelikult kütust oli või mitte. Maakohus tuvastas, et tegelikult olid mahutid,

milliseid demonstratiivselt klientidele näidati reaalselt tegutsevast firmast mulje

jätmiseks, kuid kütust nendes ei olnud või vähemalt nendest mahutitest võltsarvetes näidatud kütust ei tangitud.

8. Adv. K.Lind väidab oma apellatsioonis, et maakohus (kohtuotsuse lk 77) on käsitlenud erinevaid veoautosid ja nende registriandmeid ning väitnud, et need

asjaolud tõendavad, et kütuse vedu tegelikkuses ei toimunud, sest fiktiivsetele arvetele märgitud väidetavad kütuseveokite numbrid ei kuulu kütuseveokitele

vmt. Kohus nimetab enda analüüsis järgmisi numbreid: 551AAD, 128AGN,

005BI, 598MDZ, 775AIL, 582MDU, 284TDX, 595ASB, 818ARM, 046AKA, 216ARL, 537DAC, 223DI, 643MEH. Kui tutvuda toimiku materjalidega ning A.T saatelehtedega (V kd, tl 1-156), siis esineb nendel kaks veoauto numbrit. Peamiselt A.T kuulunud veok 694ASK ja vähemal määral on viidatud

saatelehtedel autonumbrile 382ARB. Neist kumbagi ei esine kohtu käsitluses otsuse lk 77 (ja ka kohtu analüüsi aluseks olnud kriminaalasja kd XXVII lk 164-

200) ja seetõttu on kohtu järeldus asjakohatu ja üldistav. Kohtu käsitletud

31

31

autonumbrid võivad puudutada teisi toimikus nimetatud äriühinguid (nagu №iram-Est või AS Aalang-Met), kuid need ei käsitle A.T ning seega ei

saa teha järeldust, et kütuse vedu tegelikkuses A.T pole toimunud,

sest vastavad autod pole selleks kõlblikud vmt. Kohtukolleegium leiab, et

nimetatud asjaolu ei saa kuidagi mõjutada süüdistatavate A.Aa ja OÜ Rekkuri

süüküsimust. Esiteks, maakohtu viidatud käsitlusest on väljaloetav, et eelnimetatud autode numbrid esinevad kõige sagedamini saatelehtedel. Teiseks,

ei ole maakohus jõudnud järeldusele saatelehtede võltsituse kohta mitte ainult

saatelehtedele esinevate autode numbritega. Maakohtu otsuses algab kaitsja

poolt tsiteeritud lõik maakohtu seisukohaga, et „lisaks eelnevale tõendavad asjaolu, et küstuse vedu tegelikult ei toimunud….“, mis sisuliselt tähendab seda, mis on ka otsusest väljaloetav, et esinevad ka muud maakohtu poolt loetletud ja

analüüsitud tõendid, mis lubavad sellisele järeldusele jõuda ja maakohus on

hinnanud kõiki olemasolevaid tõendeid kogumis. Kolmandaks, selleks, et

tuvastada maksukuriteo täideviimises süüdistatavate süü, on maakohus

põhjendatult eelnevalt tõendanud seda, et arved, milliseid kasutati

raamatupidamises ja mis olid valedeklaratsioonide esitamise aluseks, on võltsitud. Maakohtul ei olnud võimalust/õigust tõendada seda asjaolu vaid arvete võltsijate suhtes tehtud jõustunud kohtuotsuste/määruste alusel, mistõttu ei saa

maakohtule teha etteheiteid arvete võltsituse tõendamisel kõigi olemaolevate

tõendite kogumis hindamist. Kolmandaks, ka kaitsja enda apellatsioonist on üheselt väljaloetav, et tema poolt käsitletud asjaolu ei saa mõjutada käesolevas

menetluses tehtavat kohtuotsuse liiki. Nii märgib kaitsja oma apellatsioonis, et

Kui eemaldada tõendite kogumist mittekõlbulikud tõendid (JT, NT, MT ja I Ši ütlused) ning arvestades, et kohus ei ole tuvastanud maksukohustust, siis ei ole

võimalik isikuid süüdi mõista süüdistuses esitatud tegudes. Eeltoodu tähendab

sisuliselt seda, et kui tunnistada nimetatud isikute ütlused lubatud tõenditeks,

mida käesolevas otsuses on apellatsioonikohus juba tunnistanud ja kui tunnistada, et maksukahju täpne tuvastamine ei ole kriminaalmenetluses vajalik, siis on süüDõistmine võimalik ja seaduslik.

9. Maksukahju osas on apellandid seisukohal, et maakohus ei ole tuvastanud maksukahju ning seetõttu pole täidetud KarS § 386 lg 1 ja lg 2 (§ 3891 lg 2 ja lg 3) koosseisud. Apellandid heidavad maakohtule ette, et kohtuotsuse põhiosast ei

nähtu, et kohus oleks tuvastanud laekumata jäänud maksusumma. Kohtukolleegium märgib, et iseenesest on tõene väide, et maakohtu otsuses ei

ole detailselt kajastamist leidnud, kuidas/millisel viisil on arvestatud välja

süüdistatavate käitumise tulemusel laekumata jäänud maksusumma. Kuid

erinevalt süüdistatavate kaitsjatest ei leia ringkonnakohus, et sel viisil oleks

tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega. Sisuliselt on

süüdistatavatele tehtud karistusõiguslik etteheide enda olemuselt äärmiselt

lihtne; nad kasutasid enda ettevõtete raamatupidamises võltsitud arveid,

reaalselt aga kaupa nende arvete alusel ei liikunud, mistõttu on alusetult toimunud sisendkäibemaksu mahaarvamine; eelnevast johtuvalt olid ka toimunud

sularahalised väljamaksed ettevõtlusega mitteseotud kuluks, mis on kaasa toonud tulumaksu väärarvutuse. Seega on kirjeldatud süüdistuse põhiteesi alusel

äärmiselt lihtne ka edasine küsimus. Seejuures ei ole ka apellandid näidanud,

32

32

kas ja kuidas on eksitud selles aritmeetilises arvestuse metoodikas, mida

kasutatud on. Selle kajastamist leidnud ning kohtumenetluses vahetult uuritud tõendi asjakohasus ning usaldusväärsus sõltub süüdistatavate kriminaalvastutust silmas pidades sisuliselt järgnevas – kas A.A ja Šarov kajastasid neid võltsitud

arveid raamatupidamises teadlikult ning kas tegelikkuses toimus nende arvete

alusel kaupade reaalne liikumine. Kui leiab tõendamist, et süüdistatavad

kasutasid võltsitud arveid raamatupidamises teadlikult ning tegid sellele

tuginevalt edasiselt ettevõtlusega mitteseotud sularahaväljamakseid, puudub

igasugune alus seada kahtluse alla laekumata jäänud maksusumma suurust.

Kohtukolleegium on juba käesolevas otsuses märkinud, et maakohtu otsuses

toodud põhjaliku tõendite analüüsiga on vaieldamatult leidnud tõendamist

asjaolu, et süüdistatavad kasutasid raamatupidamises võltsitud arveid ja tegid

seda teadlikult. Maksuarvestuse metoodika osas märgib kohtukolleegium veel

omalt poolt järgmist. Süüdistuses on esitatud kõik vajalik, et iga kohtuotsuse

lugeja, kasutades oma arvutusoskusi, mis ei vaja enamat, kui põhikoolis

matemaatikatundidest osavõttu, saab selge ettekujutuse sellest, kuidas

maksukahju on tuvastatud. Laekumata käibemaksu summa on toodud

süüdistuses esitatud tabelis. Tabelid sisaldavad võltsarvete rekvisiite, s.h. arve kuupäeva. Kuupäevade järgi on arved eristatud kuude kaupa. Just kuu on see

ajaühik, mille kohta esitatakse deklaratsioon. Arvel näidatud tehingu

maksumused on liidetud kuude kaupa. Näidatud on kauba maksumus ilma

käibemaksuta, käibemaks, ja kogusumma, mis on käibemaksuta kauba maksumuse ja käibemaksu summa. sisendkäibemaksu summa on OÜ-tele AS Palermo, OÜ Ramsarto ja Top Livoil OÜ-le ülekantud summade puhul arvestatud

pangakontolt tehtud väljamaksete summast. Käibemaksu määr oli arutataval

perioodil 18% . See tuleb käibemaksu seadusest. Käibemaksuga maksustatud

kaupade hind on 118%! Tehe käibemaksu e. 18 % leidmiseks näeb välja selline :

Kui korrutada kauba kogumaksumus koos käibemaksuga o,18-ga

(käibemaks on 18%), siis on võimalik kontrollida tehte tegurite suuruse õigsust. Liites kõik tabelis olevate arvete näitajad saab teada fiktiivsetes

arvetes näidatud tehingute esemeks oleva kauba maksumuse kogusumma. Liites kõik tabelis olevate käibemaksu summad, saab teada käibemaksu kogusumma, mis ongi maksukohustus. Liites käibemaksuga

maksustatud kauba maksumuse suurused, saab jällegi teada

kogusumma. Et kõik tehted on teostatud korrektselt, seda saab

kontrollida samuti tabelist . Esiteks peab kauba maksumus ilma käibemaksuta ja käibemaksu suurus andma kokku kauba maksumuse koos käibemaksuga. Tehe ise näiteks OÜ Rekkuri puhul on 17329632,84

33

33 + 3119333,96 = 20448996,80 Kontrolliitmisel tehtud summa vastab täpselt

tabelis näidatuga. Käibemaksu kogusumma saab selliselt, et võttes käibemaksuta kauba maksumuse kogusumma kogu ajavahemiku kohta ja

korrutades see 0,18 , peab tulemus vastama kauba maksumusele koos käibemaksuga kogusummale. Kui võtta aluseks lõppsummad e. korrutada

17 329 632,84 x 0,18 = 3 119 333,9112 (tabelis 311933,96) Olematu

erinevus tuleb siis alljärgnevast. Tabelis on saadud käibemaksu

kogusumma kuude lõikes maksmata jäänud käibemaksu summade

liitmise teeel. Kontrolltehe on tehtud lõppsummasid arvestades. Kuid,

siinjuures tuleb arvestada, et juba kuude lõikes on maksusummad

ümardatud kahe komakoha suurusteks. Sellised kõikumised protsendi

arvutusel, kui on teada, et liitmistehete puhul on kasutatud maksuarvestuses lubatud ümardamisi ja et liidetavate arv on väga suur –

on lubatud erinevused. Maksmisele kuuluva tulumaksu arvestus on

toimunud samal meetodil ja vaid selle vahega, et tulumaksu suurus/protsent on erinev käibemaksu suurusest/protsendist ja on erinev ka erinevatel aastatel, kui tulumaksu suurus igal konkreetsel aastal on ära

näidatud süüdistuses. Süüdistustes on ära näidatud ka tulumaksu

arvutamisel kasutatud arvutustehted iga kuu tulumaksu summa saamisel.Ja nimelt on ära toodud summa, millest tulumaks arvestatakse, korrutatud see vastava aasta tulumaksu protsendiga (2004.a. 26; 2005.a. 24; 2006.a.23) ja jagatud siis vastavalt 2004.a. 74-ga; 2005.a. 76-ga ja 2006.a. 77-ga. Veel märgib kohtukolleegium, et juhul, kui apellandid said maksuarvestuse meetodist aru alles käeolevat otsust lugedes ja hakkavad

kasseerima otsust väites, et see on nende jaoks liiga hI, et nad oleks tahtnud sellist õpetust juba maakohtu otsusest lugeda, siis etterutates

viitab kohtukolleegium Riigikohtu otsusele 3-1-1-11-07, milles avaldatud

seisukoht annab aluse järeldada, et ka apellatsioonikohus on pädev

otsustama, kas ja kui palju maksudeklaratsioonides esitatud andmed

erinesid tegelikkusest. Eeltoodu kinnitab ka juba käesolevas otsuses varem väljaöeldud seisukohta, et maksukahju kindlakmääramiseks ei ole

vaja ekspertiisi, revisjoni või maksuarvestust ja see on tuvastatav matemaatika algkursuse baasil ning tõendite hindamise teel. 10. Kaitsjad leiavad, et kohtuotsus on vastuoluline ja ebapiisavalt põhjendatud osas,

mis puudutab tulumaksukohustust. Seoses tulumaksukohustusega on kohus

leidnud, et asja juures on viiteid juskui sellele, et AA ja Segei Šarov on tagastanud rahasummasid A.T ja OÜ ŠVS arvele. Kaitsja on seisukohal,

et kohtu seisukohad ja järeldused on vastuolus. Tuvastades küll raha

tagastamise, leiab kohus, et see pole sama raha ning seetõttu ei ole see

tulumaksu seisukohast oluline. Kohtukolleegium leiab, et OÜ Ramsarto Grupp, AS Palermo Grupp ja OÜ TOP Livoil äriühingute rekvisiitidega arvete alusel A.T

ja OÜ SVŠ arveldusarvetelt ülekantud summade puhul on tegemist

ettevõtlusega mitteseotud kuludega, kuna arvetel näidatud poolte vahel ei ole tehinguid toimunud ning algdokumendid, mille alusel väljamaksed on teostatud,

ei vasta RTPS § 7 lg 1 sätestatud nõuetele. Väljamaksed, mille kohta

maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud

34

34 nõuetele vastav algdokument loetakse TuMS § 51 lg 2 p 3 alusel ettevõtlusega

mitteseotud kuluks, ettevõtlusega mitteseotud kulud tuleb deklareerida maksustamisperioodil, mil väljamakse toimub ja maksustada tulumaksuga TuMS-

s sätestatud määras. Maksustamise õiguslikud alused ja maksu määramise

metoodika tuleneb juba eelviidatud maksuarvestustest. Samas nähtub nii A.T

, kui ka OÜ SVŠ arveldusarvete väljavõtetest, et AAa ja Sergei Šarovi

poolt on teostatud vastavalt A.T ja OÜ SVŠ arvelduskontole sularaha

sissemaksed järgmiselt (ei kajasta kõiki ettevõtte poolt tehtud väljamakseid

variettevõtete kontodele vaid ajaliselt sularaha sissemaksetele kõige lähemal olevaid ülekandeid).

35

35

36

36 (Väljavõtted pärinevad kriminaaltoimiku nr 07930000077 V köitest.)

Väljamaksed SVS Kallurauto OÜ pangakontolt nr 10220002940019 Sularaha sissemaksed OÜ SVŠ Veod ( enne SVŠ Kallurauto) kontole väljamakse kuupäev

summa Kellele (ettevõtte nimi millisele on ülekanne tehtud) sissemakse kuupäev sissemakstud summa

21.07.

190 000.- Palermo Grupp AS 10.08.2004 200 000.- 2004

18.08.2004 300 000.- Palermo Grupp AS 18.08.2004 300 000.-

21.09.2004 165 000.- Palermo Grupp AS 21.09.2004 100 000.-

22.09.2004 123 000.- Palermo Grupp AS 24.09.2004 50 000.-

27.09.2004 30 000.-

28.10.2004 200 000.- Palermo Grupp AS 28.10.2004 120 000.-

04.11.2004 91 342.- Palermo Grupp AS 08.11.2004 110 000.-

09.08.

230 000.- Palermo Grupp AS 09.08.2005 124 000.- 2005

23.08.2005 160 000.- Palermo Grupp AS 23.08.2005 82 000.-

26.08.2005 79 776.- Palermo Grupp AS 26.08.2005 100 000.-

30.08.2005 50 000.-

05.09.2005 292 345.- Palermo Grupp AS

09.09.2005 307 390.- Palermo Grupp AS 09.09.2005 150 000.-

15.09.2005 198 000.-

19.09.2005 170 000.- Palermo Grupp AS 19.09.2005 55 000.-

17.10.2005 150 000.- Palermo Grupp AS 17.10.2005 15 000.-

23.05.

100 000.- Ramsarto Grupp OÜ 23.05.2006 100 000.- 2006

29.05.2006 140 000.- Ramsarto Grupp OÜ 29.05.2006 100 000.-

12.06.2006 140 000.- Ramsarto Grupp OÜ 12.06.2006 100 000.-

2 838 853.-

1 984 000.-

(Väljavõtted pärinevad kriminaaltoimiku nr 07930000077 VI köitest). Süüdistatavad ütlesid, et see raha, mille nad on sularahas arvelduskontole maksnud, on

laekunud sularahamüügist või siis laenu tagastamisest. Sellised ütlused on arusaadavad valitud kaitsetaktikat arvestades, s.t. et eitades tehingute fiktiivsust, ei saa nad tunnistada raha ringlemist ja seega ka nimetatud summade pärinemist „keerutatud“ rahast. Kohtukolleegium leiab, et tõendamist on leidnud maakohtu otsuses tuvastatud

skeemi toimimine ja seda selliselt , et lõppfaasis saabus raha süüdistatavate kätte sularahas ja nad kandsid osa sellest juriidilisest isikust süüdistatavatest firmade arvele.

Arvestades asjaolu, et sularaha sissemaksed on toimunud ajaliselt lähestikku

süüdistuses/tabelis nimetatud firmadele väljamaksete tegemisega, siis on ka

põhjendatud alus arvata, et need sissemaksed on tehtud vahenditest, mille A.A ja

S.Šarov on tagasi saanud arvevabrikuga seotud isikutelt. Nende summade võrra on

väljamaksed A.T ja OÜ SVŠ kontodelt olnud näilised ning nende summade

võrra ei ole nimetatud OÜ-te vara vähenenud. Seega ei saa eelnimetatud summasid

37

37

käsitleda ka maksumaksja kuluna TuMS § 51 lg 1 ja lg 2 p 3 mõttes. Veel märgib

kohtukolleegium, et selge on see, et juriidilistest isikutest süüdistatavad soetasid

tegelikult ju kuskilt kütust, seda oli neil vaja. Seega on ettevõtluseks kütust soetatud,

kuid mitte arvetel näidatud isikutelt. Ettevõtluseks vajalikke kaupu ostetakse sellistel

juhtudel teadlikult mittekäibemaksukohuslaselt ja selleks, et saada võimalus nendelt

kaupadelt sisendkäibemaksu maha arvata, soetatakse nn. arveveskist selle kauba

kohta fiktiivne arve. Ettevõtlusega mitteseotud väljamakset TuMS prg. 51 lg 1 mõttes

tegelikult ei teki. Kuludokumentideta väljamaksete ettevõtlusega seotuks lugemise

absoluutselt jäik eitamine viiks karistusõigusliku maksustamiseni, mis on teatavasti keelatud. Haldusmenetluses on lubatav ettevõtluskulu määramine MKS prg. 94 alusel hindamise teel. Kriminaalmenetluslik tõendamiskoormus ei saa olla isikule kahjulikum

kui maksumenetluslik tõendamiskoormus. Prokurör vaidles apellatsioonimenetluses

sellele seisukohale vastu tuues seejuures põhjenduseks, et see pole kooskõlas

Riigikohtu praktikaga. Prokuröri arvates välistab tagasi kantud summade arvestamise

ettevõtluskulude hulka asjaolu, et süüdistatavad ise eitavad, et nad seda tegid ja seetõttu ei saa näiteks arvestada Riigikohtu otsuses nr. 3-1-1-83-10 p.-s 23 väljaöeldud

Riigikohtu seisukohta kuna seal on otseselt öeldud, et on tuvastatud, et osa

variettevõttele kantud rahast kanti pärast tagasi süüdistatava firma arvele.

Kohtukolleegiumi arvates ei ole selline prokuröri argument tõsiseltvõetav, sest ka

käesolevas kriminaalasjas on samamoodi tuvastatud, et olenemata süüdistatavate

ütlustest siiski toimus raharinglus selliselt, et osa jõudis tagasi juriidilistest isikutest

süüdistatavate firmade arveldusarvele. Ka ei ole õige prokuröri korduvalt väljaöeldud väide, et tema seisukoht ühtib prokuratuuri seisukohaga või kui, siis saab tegemist olla

vaid konkreetse prokuröri n.ö. „koduprokuratuuri“ seisukohaga. Nimelt on käesoleval

ajal Riigikohtu menetluses kriminaalasi nr.1-10-946, kus prokuratuur on olnud vastupidisel seisukohal e. valitseva kohtupraktikaga ühel meelel. Ka seal ei tunnistanud süüdistatav, et tagasi ettevõtte arvele kantud rahade näol on tegemist fiktiivsete arvete alusel ringlema pandud rahade tagasilaekumisega. Kohus aga vähendas ettevõtlusega mitteseotud kulusid tagasimaksete võrra (Tartu Maakohtu otsus 7.12.2010.a.lk.49). Et

maakohtuga ühel seisukohal oli ka prokurör, see ilmneb üheselt tutvudes viidatud kriminaalasjas prokuröri poolt esitatud apellatsiooni ja kassatsiooni põhjendustega, kus vaidluse esemeks on konfiskeerimisele kuuluv summa ning selle summa arvutamisel on

prokurör ilmselgelt arvestanud tagasimakstud summad ettevõtluskulude hulka.

Eeltoodu alusel kuuluvad käesolevas kriminaalasjas ettevõtlusega mitteseotud kulud

vähendamisele järgmiselt: A.T ja A.Aa süüdistuses 2004.a. 465 020 krooni, 2005.a. 3 062 000 krooni ja 2006.a. 1 259 000 krooni võrra e. kokku

4 786 020 krooni

võrra ning ettevõtlusega mitteseotud kuludelt arvestatud tulumaks vähendamisele vastavalt 2004.a. 163 385,41 krooni võrra (465020x26/74), 2005.a. 966 947,37 krooni

võrra (3062000x24/76) ja 2006.a. 376 064,94 krooni võrra ( 1259000x23/77). Kokku

väheneb A.Aa ja A.T süüdistuses riigil saamata jäänud tulumaks 1 506 398 krooni. Seega kujuneb A.Aa ja A.T poolt tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonides

ettevõtlusega mitteseotud kulude deklareerimata jätmisega riigil saamata jäänud

tulumaksusummaks 4 683 296 krooni ( 6 189 694 – 1 506 398 = 4 683 296 krooni).

S.Šarovil ja OÜ SVŠ-l kuuluvad ettevõtlusega mitteseotud kulud vähendamisele 2004.a. 910 000krooni võrra, 2005.a. 774 000 krooni võrra ja 2005.a. 300 000 krooni

võrra, s.o. kokku 1 984 000 krooni võrra ning ettevõtlusega mitteseotud kuludelt

38

38

arvestatud tulumaks vähendamisele 2004.a. krooni 319 730 võrra (910000 x 26/74), 2005.a. 244 421 krooni võrra (774000x 24/76) ja 2006.a. 89 610 krooni võrra (300000

x 23/77). Kokku väheneb S.Šarovi ja OÜ SVŠ süüdistuses riigil saamata jäänud

tulumaks 653 761 krooni. Seega kujuneb S.Šarovi ja OÜ SVŠ poolt tulu- ja

sotsiaalmaksudeklaratsioonides ettevõtlusega mitteseotud kulude deklareerimata jätmisega riigil saamata jäänud tulumaksusummaks ( 2 379 444 – 653 761 = 1 725 683

1 725 683 krooni). Süüdistuse osas, mis puudutab tulu- ja

sotsiaalmaksudeklaratsioonides valeandmetee esitamist, tuleb vähendada riigile laekumata jäänud tulumaksusummat.

Arvestades eeltoodud põhjendusi peab kohtukolleegium vajalikuks täpsustada maakohtu otsust järgmiselt:

AA ja A.T jätsid arvestamata ja deklareerimata tulumaksu kokku summas 4 683 296 krooni. Seega on AA ja A.T mõistetud süüdi vastavalt KarS § 386 lg 1 ja Kars § 386 lg

2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o maksudeklaratsioonides valeandmete esitamises, mille tulemusel tasumisele kuuluv maksusumma on väiksem

maksuseaduse alusel tasumisele kuuluvast summast ning mille tulemusel jäi maksudena laekumata alusetult enam kui 500 000 krooni (kokku 7 802 630 krooni).

Sergei Šarov ja OÜ SVŠ jätsid arvestamata ja deklareerimata tulumaksu kokku summas

1 725 683 krooni. Seega on Sergei Šarov ja OÜ SVŠ mõistetud süüdi vastavalt KarS § 386 lg 1 ja Kars § 386 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o maksudeklaratsioonides valeandmete esitamises, mille tulemusel tasumisele kuuluv maksusumma on väiksem

maksuseaduse alusel tasumisele kuuluvast summast ning mille tulemusel jäi maksudena laekumata alusetult enam kui 500 000 krooni (kokku 2 908 396 krooni).

K.N on KarS § 22 lg 3 - § 386 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemises mõistetud süüdi selles, et ta aitas kaasa AAa ja A.T poolt

maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisele, mille tulemusel tasumisele kuuluv

maksusumma on väiksem maksuseaduse alusel tasumisele kuuluvast summast ning

mille tulemusel jäi maksudena laekumata alusetult enam kui 500 000 krooni (kokku 7 802 630 krooni).

11. Mis puudutab isikutele inkrimineeritud kuriteo objektiivse külje elemendina

laekumata jäänud maksusumma ulatust, siis selles osas on kohtukolleegiumi

seisukoht järgmine. Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-11-07, kohaselt ei ole isiku karistusõigusliku vastutuse seisukohalt määrav see, kas maksumaksja suhtes on maksukohustus juba kindlaks määratud või mitte (vt otsuse p 19). Analoogiline seisukoht on tuletatav ka Riigikohtu otsuse 3-1-1-73-09 p-st 14. Seejuures võib

Riigikohtu otsusest nr 3-1-1-12-03 välja lugeda ka arusaama, et isegi kui isiku

suhtes on maksuotsus tehtud, ei pea halduskohtumenetluses tuvastatu olema kriminaalasja arutavale üldkohtule siduv (vt otsuse p 12). Silmas tuleb pidada ka

39

39 järgmist. Isikute karistusõiguslik vastutus sõltub ainuüksi sellest, kas maksudena

on jäänud laekumata suurele kahjule vastav summa (KarS § 3891 lg 1) või on jäänud laekumata 320 000 eurot või enam (KarS § 3891 lg 2). Kui selline summa

on tuvastatud, on kuriteokoosseis täidetud ning küsimus selle kohta, millisel

määral on kõnealust piirsummat ületatud, omab edasist tähendust sisuliselt

üksnes karistuse mõistmise juures, kuivõrd reegeljuhtumil seda maksusummat

kriminaalmenetluses välja ei mõisteta. Siinkohal tulebki osundada sellele, et süüdistatavate käitumises on kuriteokoosseis täidetud juba siis, kui pidada silmas

ainuüksi riigile laekumata sisendkäibemaksu suurust. Eeltoodut kinnitab ka Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-83-10 märgitu, kus kohus asub seisukohale, et kohus

võib isiku teole karistusõigusliku hinnangu andmisel piirduda n.ö minimaalse

kahju kindlakstegemisega, tuvastades, et kahju tekitamise vähemalt teatud

summas, mis ületab kuriteokoosseisus ette nähtud kahju alampiiri. Samuti

märgib Riigikohtu kriminaalkolleegium osundatud lahendis, et selline põhimõte kehtib mitte üksnes kuriteo koosseisulise kahju, vaid ka teiste n.ö kvantitatiivselt mõõdetavate süüteokoosseisu tunnuste (sh maksukuriteo tagajärjel maksudena

laekumata jäänud summa) kindlakstegemisel. Ka seetõttu peab kriminaalkolleegium vastavasisulisi etteheiteid alusetuks.

12. Põhjendatult on nii süüdistus kui ka maakohus käsitlenud kogu

süüdistatatavatele süüdistuses inkrimineeritud tegevust jätkuva kuriteona ja sisuliselt tähendab see seda, et maksudena riigile laekumata jäänud summa on

saadud kõigi süüdistuses näidatud aastate maksmisele kuuluvate maksude

liidetavana. Kohtukolleegium leiab, et käesoleval juhul on õige ja ainuvõimalik hinnangu andmisel süüdistatava tegevuse jätkuvusele juhinduda Riigikohtu poolt

otsuses nr. 3-1-1-47-07 28.jaanuarist 2008.a. Selles otsuses on põhjalikult

selgitatud, mis on olulised kriteeriumid otsustamaks, kas maksusüüteod on jätkuva iseloomuga või on tegemist eraldi kvalifitseeruvate kuriteoepisoodidega.

Riigikohus märgib

40

40 Tsiteeritud Riigikohtu seisukohast saab teha vaid ühe järelduse ja see on - süüdistatavatele süüksarvatavate üksikrikkumised moodustavad jätkuva kuriteo.

Käesolevas kriminaalasjas iseloomustab süüdistatavte konkreetset tegevust ka asjaolu, et tegemist oli pideva raha ringlusega – raha kanti üle fiktiivsete arvete alusel varifirmade arvele, seejärel offshore firmadele ja sealt eraisikutele, kus see

jõudis jällegi süüdistatavate firmade arvele – vähemalt osaliselt, samadest rahavoogudest tekkis osaliselt ka raha, mida oli võimalik jälle kasutada järgmise samasisulise skeemi järgi, jne.jne. 13. Põhjendatud ja seaduslik on maakohtu otsus ka juriidiliste isikute A.T ja

OÜ SVŠ süüDõistmises ja karistamises. Puutuvalt kohtuotsuse motiveeritusse

selles osas, siis märgib kohtukolleegium järgmist. Juriidilise isiku vastutuse

otsustamiseks vajalik süüteokoosseisu objektiivne koosseis tuvastatakse teo

toimepannud füüsilise isiku käitumises. (Riiigkohtu otsus 3-1-1-137-04). Maakohtu otsuses on füüsiliselt isikust juhatuse liikme tegevuse läbi põhjalikult motiveeritud süüdistatavatele inkrimineeritud süüteokoosseisu objektiivset kluge ning kindlasti ei pea kohtuotsuses neid motiive topelt olema. Tuvastatud on ka juriidilise isiku vastutust kaasatoov erisubjekt – juhatuse liige. Eraldi käsitlemist

vajab juriidilise isiku süüküsimuse otsustamisel ka juriidilise isiku huvides

tegutsemise küsimus. Juriidilise isiku huvides tegutsemises väljendub

süüteokoosseisu tuvastamisel tahtlike deliktide puhul ka tahtlus e. subjektiivne

sääteokoosseis.

41

41

(Riiigkohtu otsus 3-1-1-137-04). (3-1-1-9-

05). Tuleb tunnistada, et seda küsimust ei ole maakohtu otsuses eraldi analüüsitud ja selles osas juriidiliste isikute süüd põhjendatud, kuid kuna ei saa rääkida absoluutselt motiveerimata otsusest juriidiliste isikute süüDõistmise osas, siis ei ole tegemist KrMS prg. 339 lg 1 p.7 mõttes kriminaalmenetlusõiguse

sellise rikkumisega, mis vältimatult toob kaasa maakohtu otsuse tühistamise ja

kriminaalsja tagastamise maakohtule. Tegemist on sellise rikkumisega, mida

apellatsioonikohus saab ise kõrvaldada ja selles osas juriidiliste isikute süüDõistmist põhjendada. Esiteks, kohtukolleegium märgib, et väljendi “huvides”

all ei mõisteta juriidilise isiku rikastumist ja see küsimus tuleb lahendada

tuvastatud faktilistest asjaoludest igal konkreetsel juhul eraldi (3-1-1-9-05).

Kohtukolleegium leiab, et käesoleval juhul on piisav alus rääkida selles, et

juriidilise isiku juhatuse liige – mõlemil juhul – tegutses juriidilise isiku huvides. Selline rahade “karusellitamine” tekitab sularaha, mida saab kasutada juriidilise isiku erinevateks s.h. ebaseaduslikeks huvideks (ümbrikupalgad, firmapeod aga ka kolmandatelt isikutelt odavama kütuse soetamiseks, kusjuures see kütus on

tavaliselt hangitud ebaseaduslikul teel jne.). Õigusvastasust välistavaid

asjaolusid kohtukolleegiumi arvates juriidiliste isikute käitumises ei esine ning nende süüDõistmine on igati põhjendatud.

14. Nõustuda ei saa ka väitega, et maakohtu otsusest ei ole väljaloetav kuriteo

toimepanemise aeg e. ajavahemik. Kohtukolleegium on seisukohal, et kuriteo toimepanemise aeg on üheselt kirja pandud juba süüdistustes, kus on esitatud

deklaratsioonide esitamise kuupäevad. Tegemist on jätkuva kuriteoga, mis

koosneb hulgast käitumisaktidest e. antud juhul deklaratsioonide esitamistest.

Kuritegu algas esimese deklaratsiooni esitamisest, mille esitamine

valeandmetega on konkreetsele süüdistatavale inkrimineeritud ja lõpeb süüdistuse järgi viimasega. Küll peab kohtukolleegium vajalikuks seoses A.Aa ja

A.T süüdistsega ja sellest tulenevalt ka K.N-i süüdistusega, märkida järgmist. Kohtukolleegiumi arvates on nendes süüdistustes ebakõla, mis

väljendub selles, et OÜ Rekkurile ja A.Aale inkrimineeritakse ka

parandusdeklaratsioonide esitamist, mis jäävad juba 2007.aastasse e. peale 15.03.2007.a. Samas on nende käitumine kvalifitseeritud KarS prg. 386 lg 1 järgi.

Teatavasti alates 15.03.2007.a. kvalifitseeritakse süüdistatavatele etteheidetav

tegevus juba KarS prg. 389-1 järgi. Maakohtu otsuses on leitud, et parandusdeklaratsioonide näol ei ole tegemist uue iseseisva teoga (kohtuotsus

lk. 133) ja seetõttu on A.T ja A.Aa poolt toimepandud kuritegu loetud

lõppenuks 2006.a. esitatud viimase deklaratsiooniga e. 20.05.2006.a. Peale 15.03.2007.a. on esitatud järgmised parandusdeklaratsioonid – 17.juulil 2007.a. – 2006.a. jaanuarikuu deklaratsiooni parandusdeklaratsioon, 24.aprillil ja 17.juulil

2007.a. on esitatud 2006.a. veebruari kuu parandusdeklaratsioonid ja 24.aprillil

2007.a. on parandatud ka 2006.a. märtsikuu deklaratsiooni. Kõik

parandusdeklaratsioonid puudutavad sisendkäibemaksu deklareerimist. Peale

15.03.2007.a. on esitatud 3 parandusdeklaratsiooni – 4. kd. t.l.158-161ja 166-

167. nendes on tagastamisele kuuluvaks summaks kokku ca 62 krooni ja

enammakstud käibemaks ca 91 krooni e. tegemist on summadega, millised ei

42

42 mõjuta kuriteo kvalifikatsiooni. Kohtukolleegium leiab, et A.Aale ja A.T

etteheidetud süüline käitumine, mis seisnes parandusdeklaratsioonide esitamises, tuleb süüdistusest välja jätta. Tegemist on küll karistatava iseseisva

teoga (3-1-1-25-11), kuid kuna sellisel juhul tuleks nende käitumine kvalifitseerida juba KarS prg.389-1 järgi, mis on sanktsioonilt raskem ja mis

eeldaks uue raskema süüdistuse esitamist, mis omakorda tooks kaasa

menetluse jätkamise maakohtus, siis kohtukolleegium peab õigeks just eelpool väljaöeldud lahenduse. 15. Põhjendatult on süüdistatav K.N mõistetud süüdi selles, et ta aitas kaasa

A.T maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisele. Kuna tema süüdistuses on ära toodud ka A.T poolt maksmata tulumaksu summa ja maksude kogusumma – 9 309 028, siis seoses sellega, et A.T poolt riigile

vähemmakstud tulumaksusumma väheneb käesolevas otsuses välja toodud

summa võrra, mis tuleneb asjaolust, et A.Aa poolt A.T arveldusarvele

tagasimakstud summad luges kohus käesoleva otsusega ettevõtlusega seotud

kuludeks,

tuleb K.N-i puhul vähendada OÜ

tulu- ja

sotsiaalmaksudeklaratsioonides valeandmete esitamisele kaasaaitamisega

mittenõuetekohase arve alusel tehtud väljamaksete summat (vt. p. 10).

K.N-i tegevuse faktilised asjaolud kinnitavad, et ta on

maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisele kaasa aidanud kavatsetult,

eesmärgiga teenida arvete väljastamise teenuselt tasu. Apellatsiooni väited

selles, et K.N-ile keegi midagi ei selgitanud, miks ta peab võõra pangakaardiga sularahaautomaatidest raha välja võtma, selle A.Aale ära andma ja selle pealt veel teenima, ei veena kohut selles, et ta ei saanud aru, millega ta sisuliselt tegeleb. Tegemist on süüdistatava kaitsepositsiooniga, millega ta püüab oma teguviisi õigustada, kuid kohus ei pea sellist versiooni uskuma ja seda juba

elulise usutavuse pinnalt tekkinud veendumuse tõttu, et isiku objektiivne käitumine iseenesest juba lükkab ümber tema paljasõnalised väited. K.N osales väljatöötatud petuskeemis, mille sisse mahtus ka ulatuslik maksukuritegu ja mis oli süstemaatiline, sarnastest käitumisaktidest koosnev jätkuv tegevus ja K.N-i roll oli oluline selleks, et n.ö. jätkuvus ei katkeks ja „karusselliefekt“

ikka püsiks. Oma käitumisega toetas ta A.Aa ja A.T kuritegelikku käitumist e. riigi petmist riigimaksude tasumata jätmisega. Maakohus on kaitsja poolt apellatsioonis esitatud väited selles osas juba oma otsuses ümber lükanud ja kohtukolleegium ei pea vajalikuks neid oma otsuses korrata.

16. Prokuröri poolt süüdistatavatele mõistetud karistuste karmistamiseks esitatud apellatsiooni kohta märgib kohtukolleegium järgmist.

16.1. Kohtukolleegium peab esiteks põhjendamatuks prokuröri seisukohta, et

K.N-i suhtes KarS prg. 73 sätete kohaldamine on ebaseaduslik

juba seetõttu, et tema näol on tegemist isikuga, keda on varem vangistusega karistatud. Kohtukolleegium leiab, et K.N-i puhul on

tegemist isikuga, kes on varem karistamata. Nimelt, käesoleva kohtuotsusega tuvastatud teod on pandud toime enne tema suhtes

tehtud eelmist kohtuotsust, mis tähendab, et tegemist on hiljem

tuvastatud kuritegude konkurentsiga. Sisuliselt tähendab hiljem

tuvastatud kuritegude konkurents seda, et viimase kohtuotsusega

43

43 taastatakse/luuakse olukord, milline see olnuks siis, kui käesoleval ajal

kahe kohtuotsusega tuvastatud kuriteod oleks olnud tuvastatud ühe

otsusega. Asjaolu, et käesoleval juhul menetleti kuritegusid eraldi, ei saa ega tohi halvendada K.N-i olukorda. Eeltoodu tuleneb võrdse

kohtlemise nõudest (3-4-1-2-02). Seega, kui oleks arutatud kõiki

käesolevaks ajaks kahe kohtuotsusega tuvastatud kuritegusid koos ja oleks tehtud üks otsus, oleks K.N-ile saanud mõista karistust

KarS prg. 73 sätteid kohaldades ja seega saab seda teha ka vaidlustatud kohtuotsusega.

16.2. Kohtukolleegium ei saa nõustuda ka prokuröri seisukohaga selles, et

fakt, et tegemist on keeruka ja hästi organiseeritud peitkuriteo

avastamise ja menetlemisega, mis on raskem, kui lihtsakoelised

maksupettused, peaks kajastuma ka süüdistatavatele mõistetavate

karistuste karmuses. Kohtukolleegium nõustub, et aja jooksul on

muutunud skeemid, mida maksude optimeerimiseks kasutatakse

keerulisemaks, sest ka maksuametnikel on lisandunud oskusi ja

skeemide avastamine ning nende taga olevate inimesteni jõudmine

innustab pettureid uusi ja keerulisemaid skeeme välja mõtlema ja

kasutama. Samas soosivad firmade kiiret avamist ja lühiajalist kasutamist seadused. Selle probleemiga tegeleb riik ja maksupettuste

uurimisvaldkond on üks valdkond kuritegevuse vastase võitluse

eelistustes. Samas ei ole kuriteo avastamise raskus ning selle menetlemise keerukus seaduse järgi karistust raskendav asjaolu. Ei ole

võimalik kohtuotsuses põhjendada süüdistatavale karistuse mõistmist, s.h. konkreetset karisliiki, karistusmäära või selle reaalse ärakandmise vajadust selliste asjaoludega. Kohus ei saa lubada Eesti Vabariigi nimel

otsust tehes panna kirja umbes selliseid mõtteid : “ .”

Arvatavasti saavad ka prokurörid, kes üha enam “pikivad”

apellatsioonidesse selliseid mõtteid, tegelikult aru, et kohtuotsuses ei

ole võimalik selliselt karistuse rangust põhjendada ning siis ei ole mõistlik ka selliste väidetega karistust apelleerida. Eelnimetatud tegurid

on asjakohased menetlejatele tubli töö eest tänuavaldustes aga mitte

süüdlastele mõistetavate karistuste põhjendamiseks kohtuotsuses.

Kohus peab karistuse mõistmisel juhinduma eeskätt asjakohastest

materiaalõiguslikest ja menetlusõiguslikest nõuetest. Kohtukolleegium

märgib veel omalt poolt, et kriminaalasja keerukust ja mahukust on

Riigikohus pidanud võimalikuks arvestada menetluse mõistliku aja

küsimuse otsustamisel õigustamaks pikemat menetlusaega ja ka

kaitsjatasu mõistliku suuruse hindamisel, kuid üheski lahendis ei ole

seda arvestatud karistusliigi või – määra valikul. Veel on Riigikohus

oma otsuses 3-1-1-57-11 p.-s 15.1 märkinud, et ainuüksi asjaolu, et menetletakse maksukuritegu, ei muuda kriminaalasja keerukaks ega mahukaks.

44

44

16.3. Veel märgib prokurör, et käesolevas kriminaalasjas mõistetud

karistustest süüdlaste täies ulatuses tingimuslik vabastamine, annab avalikkusele signaali, et tegemist on ebaolulise pisirikkumisega, mis ei

vääri riigi poolt tõsist etteheidet. Kohtukolleegium sellise väitega ei

nõustu. See, kuidas riik suhtub maksupettustesse, kui kuritegudesse

väljendub konkreetse kuriteo eest eriosa sanktsioonis ettenähtud karistusmäärades - need väljendavad seaduseandja seisukohta ühe või

teise kuriteo ohtlikkusest. Kohus lähtub karistuse mõistmisel

seaduseandja poolt ettenähtud raamidest ja olukorras, kus kohus on

mõistnud karistuse, mida ei saa nimetada ebaseaduslikuks e. millise mõistmisel on kinnipeetud seaduses ettenähtud sanktsioonidest, ei saa

rääkida avalikkusele antud signaalist justkui oleks tegemist ebaolulise

pisirikkumisega. Ka üldpreventiivses mõttes on nii maksukuriteo

avalikuks tuleku võimalusega kui ka karistuse vältimatusega signaal

antud. Konkreetsele isikule mõistetud karistuse rangusega teistele isikutele hirmutava toime avaldamine ei ole karistuse eesmärk.

16.4. Kõiki muid prokuröri poolt apellatsioonis välja toodud asjaolusid on maakohus arvestanud füüsilistest isikutest süüdistatavatele karistuse mõistmise ja nimelt neidsamu asjaolusid arvestades leidis maakohus, et KarS prg. 386 lg 1 sanktsioonis ettenähtud rahalise karistusega ei ole

süüdistatavid võimalik karistada e. maakohus on arvestanud neid

asjaolusid karistusliigi valikul ja pidanud vajalikuks kohaldada

sanktsioonis ettenähtud raskemat karistusliiki e. vangistust.

Süüdistatavatele konkreetsete karistusmäärasid on maakohus

diferentseerinud ja seda ka piisavalt põhjendanud. Prokurör taotleb

sisuliselt karimistada süüdistatavatele mõistetud karistusmäärasid

selliselt, et A.Aale mõista 6 kuud pikem vangistus, S.Šarovile 4 kuud

pikem vangistus ja K.N-ile 1 aasta võrra pikem vangistus. Arvestades, et maakohus on arvestanud kõiki asjakohaseid asjaolusid

süüdistatavatele konkreetse vangistusmäära mõistmisel ja prokuröri

poolt taotletud asjaolud, milliseid maakohus ei ole tema väitel

arvestanud, ei ole käesolevas otsuses juba esitatud põhjendustel

asjakohased, ei pea kohtukolleegium põhjendatuks pikendada

maakohtu poolt süüdistatavatele mõistetud vangistusi. Ainuüksi

asjaolu, et prokurör ei nõustu maakohtu otsustusega, ei saa olla kohtuotsuse tühistamise aluseks mõistetud karistuse osas.

16.5. Õigeks ei pea kohtukolleegium ka prokuröri seisukohta selles, et

K.N-ilt uleb n.ö. šokivangistusena ära kanda osa temale

mõistetud vangistusest. Esiteks, taotledes süüdistatavale

šokivangistuse mõistmist, tuleb arvestada sellega, et see tähendab

üheaegselt ka KarS prg. 73 ja 74 aluste esinemise tunnistamist.

Šokivangistuse preventiivne toime avaldub selles, et lühiajaliselt

kinnipidamisasutusse paigutatuna tajub süüdlane vahetult ise oma

õigusvastase käitumise tagajärgi ning võib saadud kogemuse mõjul

edaspidi hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Teiseks, kohtukolleegium on ka seisukohal, et reaalselt on šokivangistuse efekt

45

45

mõjusam ikkagi juhul, kui seda kohaldatakse piisavalt lühikese aja möödumisel peale kuriteo toimepanemist. Kui isik ei ole 5 aasta jooksul

peale kuriteo toimepanemist pannud toime uusi kuritegusid, siis võib

öelda, et tegemist on isikuga, kes saab ilma kinnipidamiskohas

viibimata hoiduda kuritegude toimepanemisest. Kolmandaks leiab kohtukolleegium, et K.N-ile karistust mõistes tuleb arvestada ka

seda, et tema näol ei olnud tegemist ainukese kaasaaitajaga arutatavale maksukuriteole ja kõik ülejäänud kaasaaitajad – nii arvete võltsijaid kui ka sularaha väljavõtjaid on koheldud karistusõiguslikult

tunduvalt leebemalt. Eitamata seda, et isikuid, kes tunnistavad oma

tegu võibki leebemalt kohelda, ei saa aga nõustuda sellega, et süü eitamine oleks justkui karistust raskendav asjaolu. See on süüdistatava õigus ja süü eitamine ei peaks raskendama süüdlasele mõistetavat

karistust. Siinjuures osundab kohtukolleegium eelkõige võrdlusele

analoogilises tegevuses süüdistatud I.Ši ja M.T karistusõigusliku

kohtlemisega, keda süüdistati K.N-iga analoogilises

kaasaaitamistegevuses, kuid erinevalt K.N-ist, kes aitas kaasa vaid ühe osaühingu kuritegelikule käitumisele, olid eelnimetatud isikud

seotud nelja firma kuritegeliku käitumisega. Nende karistus piirdus

sisuliselt lühiajalise (4 ja 5 kuud) vangistusega tingimisi 1,5 ja 2

aastase katseajaga. Küll KarS prg. 74 alusel, kuid sellevõrra andis

seadus võimaluse poole lühemaks katseaja pikkuseks, mis omakorda

mõjutab karistatuse kustumise aega.

Ja lõpuks osundab kohtukolleegium ka viimase aja kohtupraktikale, mis ilmutab tendentsi, et sedaliiki maksukuritegudele (kus ka maksusumma on enam vähem samades suurustes või pigem suurem) kaasaaitajad “pääsevad” pigem

rahalise karistusega, kui karistatakse neid vangistusega ja veel enam reaalse vangistusega (1-09-10013). Isegi isiku puhul, kes on ka varem samalaadse kuriteo toime pannud ja kellele oli mõistetud vangistus

asendatud

üldkasuliku tööga, mõisteti kohtuotsuste kogumis

maksukuriteole kaasaaitamise eest üldkasulik töö, mitte reaalne

vangistus (1-10-946) ja seda sisuliselt karmistamata varem mõistetud

karistust e. KarS prg. 65 lg 1 alusel loeti uus karistus kaetuks varasemaga. Riigikohtu otsusega nr. 3-1-1-6-11 mõisteti aga isikutele,

kelle suhtes oli menetlus kestnud 10 aastat e. ebamõistlikult pikka aega, tingimuslik rahaline karistus.

16.6. Õige on nii prokuröri kui ka süüdistatava K.N-i kaitsja seisukoht,

et vaidlustatud kohtuotsusega tuvastatud kuriteo eest mõistetud

karistusest ja eelmise kohtuotsusega mõistetud karistusest tuleb moodustada liitkaristus KarS prg. 65 lg 1 alusel. Tegemist on kuritegude

hiljem tuvastaud konkurentsiga ning liitkaristus tuleb moodustada Riigikohtu otsuses nr. 3-1-1-66-10 antud juhiste järgi. Tegemist on küll

raskestimõistetavate ja -kohdaldavate seisukohtadega, kuid üheselt mõistetav on see, et ka tingimisi mõistetud karistusi saab ja peab liitma.

K.N-i karistati 17.03.2008.a. otsusega 1 aasta 6 kuulise

vangistusega tingimisi 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga. Vaidlustatud

46

46

kohtuotsusega tuvastatud kuritegu on toime pandud enne eelmist

kohtuotsust. Seega on tegemist hiljem tuvastatud kuritegude

konkurentsiga ja asjaolu, et eelmise otsusega määratud katseaeg on möödunud ning mõistetud vangistuse täitmisele pööramine pole enam

võimalik, ei välista KarS prg. 65 lg 1 sätete kohaldamist (3-1-1-66-10 p.11.5). Eelviidatud Riigikohtu otsuse p.11 kohaselt kujutab liitkaristuse moodustamata jätmine endast materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ja

toob kaasa kohtuotsuse tühistamise. Tavaolukorras oleks kohus

pidanud arutama K.N-i mõlemat kuritegu koos ja mõistma nii

üksikkaristused kui ka liitkaristuse ühe kohtuotsusega. Kuritegude kogumi hilisema tuvastamise korral ei ole aga võimalik sellist olukorda

täielikult taastada. Ent Riigikohus on varasemas praktikas korduvalt

tõdenud, et kuigi kuritegude hiljem tuvastatud kogumi korral

mõistetakse liitkaristus mitme kohtuotsuse järgi, peab kohus siiski

looma olukorra, kus enne esimese kohtuotsuse kuulutamist mitu kuritegu toime pannud isikute karistusõiguslik kohtlemine oleks võrdne, vaatamata sellele, kas nende kuritegude eest mõistetakse karistus ühe kohtuotsusega KarS § 64 lg 1 järgi või mitme kohtuotsusega KarS § 65

lg 1 järgi ( Riigikohtu otsus nr 3-4-1-2-02 ja nr 3-1-1-26-08). Toodud

põhimõtteid tuleb järgida ka käesoleva asja lahendamisel. Riigikohus selgitab otsuses nr.3-1-1-66-10 p.-s 11.6, et sellistel juhtudel tuleb KarS

prg, 65 lg 1 ja 64 lg 1 sätete alusel mõista süüdistatavale liitkaristus

kahe kohtuotsusega mõistetud põhikaristuste liitmise teel. Mõistetud liitkaristusest jääb aga isikul kanda üksnes see osa, mis ületab eelmise

kohtuotsusega mõistetud põhikaristust. Juhul, kui esimese

kohtuotsusega määratud katseaeg on viimase kohtuotsuse tegemise

ajaks möödunud nagu ka käesoleval juhul, on isik esimese kohtuotsusega mõistetud põhikaristuse kandmisest lõplikult vabastatud. Kolleegium selgitab, et kirjeldatud asjaolud tuleb viimases kohtuotsuses selgesõnaliselt ära märkida. Niimoodi toimides täidab kohus, kes isiku kuritegusid viimasena arutab, KarS § 65 lg-s 1 sätestatud liitkaristuse

moodustamise kohustuse ja teeb isikule mitme kohtuotsusega

mõistetud põhikaristuste osas ühtse kohtuotsuse. Kohtukolleegium

leiab, et kahe kohtuotsusega mõistetud põhikaristused tuleb täielikult

liita – tegemist on absoluutselt erinevate kuriteoliikidega, ka näitavad

mõlemad kuriteod seda, et tegemist on väga kergesti mõjutatava

inimesega. Vaidlustatud kohtuotsusega tuvastatud kuriteo pani toime

K.N teiste isikute ettepanekul, millele esi suutnud vastu panna seoses selle eest saadava materiaalse kasuga. Eelmise kohtuotsusega

tuvastati, et ta läks koos teiste isikutega “pronksööl” kaupluse aknaid

lõhkuma ja kauplusi rüüstama. Seega mõistab kohtukolleegium

käesoleva otsusega K.N-ile KarS prg. 65 lg 1 alusel 2 aastat

vangistust, millest 1 aasta ja 6 kuulisest vangistusest on ta lõplikult vabastatud ning karistuse täitmisele pööramisel on see võimalik vaid 6 kuulise vangistuse osas. Katseajaks jääb 3 aastat, mis on KarS prg.73

47

47 minimaalseim katseaeg. Siinjuures on arvestatud ka asjaolu, et 1 aasta ja 6 kuulise katseaja on K.N edukalt läbinud.

16.7. Maakohtu otsus tuleb tühistada ka K.N-ilt väljamõistetud

sundraha osas. Kuna tegemist on nagu öeldud hiljem tuvastatud kuritegude konkurentsiga ja kuritegusid koos arutades oleks tehtud üks otsus ja olnuks üks sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. Selle seisukoha on Riigikohus samuti välja öelnud oma otsuses sama kriminaalasja (3-1-1-66-10) teistkordsel arutamisel oma otsuses nr. 3-1- 1-24-11.

16.8. Puutuvalt süüdistatavate A.Aale ja S.Šarovile mõistetud vangistuste

tingimuslikku kohaldamisse maakohtu poolt, märgib kohtukolleegium

järgmist. Kohtukolleegiumi arvates puuduvad käesoleval juhul sellised tõsiseltvõetavad alused, mis annaks rääkida nimetatud süüdistatavatele

mõistetud vangistuste reaalselt ärakandmise vajadusest.

Üldpreventiivsest aspektist selline vajadus põhjendatud ei ole ja oma sellekohased põhjendused on kohtukolleegium juba eelpool käesolevas

otsuses välja öelnud. Eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks on

määrav süüdlase isik – kohus võib arvestada karistuse kohaldamisel

võimalusega mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest. Nimetatud seisukohast lähtudes peab kohtukolleegium vajalikuks rõhutada alljärgnevat. Süüdistatavad A.A ja

S.Šarov on küll korra kriminaalkorras karistatud, kuid seda 12 aastat

tagasi ja teiseliigiliste kuritegude eest. Oma karistuse on nad ära kandnud. Käesolev maksukuritegu on toime pandud ligi 5 aastat tagasi.

Peale seda ei ole süüdistatavad uusi kuritegusid toime pannud.

Arvestades arutatava kuriteo pikaaegset jätkuvust (kuriteo toimepanemise ajavahemik ca 3 aastat) ja muid tehiolusid, ei ole alust küll antud juhul rääkida kuriteo juhuslikust iseloomust, kuid olenemata

sellest on kohtukolleegium veendunud, et süüdistatavate näol on

tegemist isikutega, kelle puhul võib välistada tulevikus kuritegude

korduvtoimepanemise võimalikkuse ilma, et nad peaksid reaalselt

kandma neile mõistetud vangistust. Selline kohtu seisukoht tuleneb

vaidlusaluse kuriteo spetsiifikast ja eriti selle avalikuks tulekuga

kaasnevatest olulistest materiaalsetest kohustustest, mis on

maksuarvestuse põhimõtteid arvestades tunduvalt suuremad, kui kuriteo toimepanemise hetkel arvestatav materiaalne kasu. Ka puudub

selliste isikute puhul, kellel on olemas töö- ja elukoht vajadus

käitumiskontrolli kehtestamiseks. On selge, et juhul, kui nad panevad

toime uue tahtliku kuriteo tõusetub päevakorda ka vaidlustatud kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmisele pööramise küsimus ning

see teadmine on kohtukolleegiumi arvates samuti antud juhul piisav

hoidmaks süüdistatavaid eemale kuritegelikust elustiilist. Samuti peab

kohtukolleegium taaskord viitama väljakujunenud kohtupraktikale, kus

analoogilistes kuriteoasjades on siiski reaalse vangistuse mõistmine

süüdlastele pigem erakordne, kui üldine kohtupraktika (kriminaalasjad nr. 1-10-946; 1-04-31). Tallinna Ringkonnakohus karistas oma otsusega

48

48

nr. 1-09-10013 samalaadse kuriteo toimepannud isikut küll 1 aastase reaalse vangistusega, kuid seal oli tegemist KarS prg. 389-1 lg 2 järgi,

mitte KarS prg. 386 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteoga ehk juba

raskema sanktsiooniga kuriteoga. Riigikohtu praktikast on näha, et

pikemalt menetletud maksukuritegudes mõistetakse isikutele

korvamaks pikaaegset menetlust samuti suurte maksusummadega

kriminaalasjades lühiajalised tingimuslikud vangistused (maksusumma

9 miljonit, menetletud 6 aastat ja karistus 6 kuud tingimisi 3aastase katseajaga (3-1-1-57-11). 17. Juriidiliste isikutele mõistetud karistustega ei nõustu prokurör seetõttu, et ei ole

arvesse võetud asjaolu, et mõistetud rahaline karistus peab sõltuma kuriteo raskusest ja asjaoludest ning olema proportsioonis riigile maksudena laekumata

jäänud summaga. Kuna kuriteo tulemusel jäi A.T puhul maksudena

laekumata 18,6 korda enam kui 500 000 krooni(32 000 eurot) ning OÜ SVŠ

Veod puhul 7,1 korda enam kui 500 000 krooni, siis tuleb seda ka karistuse mõistmisel arvesse võtta. Lõppkokkuvõttes leiab prokurör, et juriidilistele isikutele

tuleb määrata rahaline karistus järgmiselt: A.T rahaline karistus

summas 83 200 eurot ja OÜ-le SVŠ Veod (enne SVŠ Kallurauto) rahaline

karistus summas 31 760 eurot

). Kohtukolleegium sellise taotlusega ei nõustu. Kohtukolleegium leiab, et tegelikult on maakohus mõistnud juriidilistest isikutest

süüdistatavatele karistused, mis hoiavad ära nende poolt edaspidi kuritegude

toimepanemise. Mingit mõistlikku põhjendust, mis annaks kohtukolleegiumile

aluse nõustuda prokuröri arvestustega, kohtukolleegium ei leia. Pigem peab

kohtukolleegium jällegi õigeks lähtuda väljakujunenud kohtupraktikast.

Vaidlustatud kohtuotsusega on juriidilistele isikutele mõistetud karistused, mis

kuritegude toimepanemise ajal kehtinud rahas on vastavalt 300000 ja 400000

krooni. Näiteks, kriminaalasjades 1-08-8045; 1-08-13444; 1-08-14235 on

maksusumma küll tunduvalt väiksem, kuid karistused on kordades väiksemad

jäädes sisuliselt kroonides samadesse numbritesse, mida prokurör taotleb

käesolevas asjas eurodese. Maakohtu poolt vaidlustatud kohtuotsusega

juriidilistele isikutele mõistetud karistused on kolm kuni neli korda rangemad viidatud kohtuotsustes mõistetud karistustega ja maakohus on arvestanud seega ka maksusumma suurust.

18. Süüdistatavate kaitsjad esitasid apellatsioonikohtu istungil taotlused hüvitada

tasu õigusabi osutamise eest. Süüdistatavatel S.Šarovil ja OÜ SVŠ ning K.N olid kaitsjad määratud korras. Süüdistataval A.Aal ja A.T – oli lepinguline kaitsja. Vastavalt KrMS prg.185 lg-le 1 jäävad menetluskulud riigi kanda.

18.1. Süüdistatavate A.Aa ja A.T i kaitsja esitas taotluse hüvitada

süüdistatavale õigusabi osutamise eest kulutatud tasu. Vastavalt

taotlusele ja selle juurde lisatud kulude arvestusele kulutas kaistja kokku 16,4 tundi ja tunnitasu on 100 eurot. Seega taotleb kaitsja (1650

eurot + käibemaks 330 eurot) 1980 euro hüvitamist süüdistatavatele.

Seejuures 1440 eurot on tasu maakohtu otsusega tutvumise ja apellatsiooni esitamise eest. Apellatsioonimenetluseks ettevalmistamise

49

49

ja osalemise eest on summa 540 eurot. Kohtukolleegium juhindub

siinjuures KrMS prg. 45 lg-st 7, mis sätestab, et kaitseülesannete täitmine lepingulise kaitsja poolt maakohtus hõlmab ka apellatsioon- või

määruskaebuse koostamist maakohtu lahendi peale, kui seda soovib kaitsealune. Eeltoodu tähendab sisuliselt seda, et hüvitamisele kuulub 540 eurot, kuid kohtukolleegium peab õiglaseks hüvitada ka maakohtu otsusega tutvumiseks kulutatud aja eest tasu, milleks kohtukolleegium

loeb 440 eurot. Otsesõnu seda seadus ei keela. Seega kuulub

hüvitamisele 980 eurot. Siinjuures kohtukolleegium möönab, et arvestades Riigikohtu kehtivat praktikat, mille kohaselt vastavalt KrMS

§ 189 lg-le 2 ning § 306 lg 1 p-le 14 tuleb taotlus valitud kaitsjale

makstud tasu hüvitamiseks esitada enne kohtu siirdumist

nõupidamistuppa võib seaduse ja Riigikohtu seisukoha üheaegne järgimine raskendatud olla kuna enne kohtu nõupidamistuppa siirdumist ei saa kaitsja kuidagi teada, kas apellatsiooni esitamine on vajalik. Kuna

tasu hüvitamist on taotletud kummalegi süüdistatavatest, siis jagab

kohtuoklleegium kogusumma võrdselt kahe süüdistatava vahel.

Kohtukolleegium peab väljamõistetavat tasu suurust mõistlikuks arvestades käesoleva kriminaalasja mahtu, süüdistuse ja vaidluse sisu.

18.2. Süüdistatava S.Šarovi ja OÜ SVŠ kaitsja adv. O.Nišajev esitas taotluse 814,31 euro hüvitamiseks. Kuna tegemist on majandusalase kuriteoga, on põhjendatud kaitsja taotlus koefitsent 2 kohaldamiseks. Kuna kaitsja

kaitses kahte süüdistatavat on ka põhjendatud kummagi kaitsealuse eest 0,75% hüvitamine. Kaitsja poolt esitatud taotluse kohaselt kulutas

ta aega alljärgnevalt. Kohtuotsuse analüüs- 1,5 tundi , suhtlemine

klientidega 1 tund, apellatsiooni koostamine 1,5 tundi, ettevalmistus

apellatsioonikohtu istungiks 1 tund ja osalemine kohtuistungil 1 tund. Seega on kaitsja vastavalt taotlusele kulutanud aega kokku 6 tundi e. 12 ajapunkti. Rahaliselt teeb see 12 x15,98 eurot = 191,76. Koefitsent 2

kohaldamisega on summa 383,52 eurot kummagi kaitsealuse kohta, s.o. 767,04 eurot. Kuna adv. O.Nišajev kaitses kahte süüdistatavat, siis

on tasu 75% kohtulikuks menetluseks ettevalmistamise ja istungil

osalemise tasumääradest iga kaitsealuse eest., s.o. 575,28 eurot.

Käibemaks on 115,06 eurot ja kogusumma 690,34 eurot. Arvestades

käesoleva kriminaalasja mahtu, süüdistust ja vaidluse sisu, on

kohtukolleegiumi arvates tegemist põhjendatud summaga.Kuna adv.

O.Nišajevi advokaadibüroo asub Narvas, siis taotleb ta ka tasu riigi õigusabi osutamise kohta jõudmiseks kulutatud aja eest (riigi õigusabi osutamise koht, selle kaugus advokaadibüroost ja tasu suurus): Tallinn

Pärnu mnt 7 (Joala 9 Narva 213 km) - 47,93 eurot. Sõidukulud on

taotluse kohaselt : 0,13x426 km=55,38 eurot. Nimetatud kulud on

kooskõlas p.-dega 47 ja 54. Ajakulu ja sõidukulu on kokku 103,31 eurot, millele lisandub käibemaks 20,66

50

50 eurot e. kokku 123,97 eurot. Kogusumma on seega 690,34+123,97 e. 814, 31 eurot.

18.3. Süüdistatava K.N-i kaitsja adv. T.Vaske esitas taotluse 286,46

euro hüvitamiseks. Nimetatud summa moodustub järgmiselt. 2 tundi

kulutas kaitsja apellatsiooni koostamisele ja ettevalmistamisele,

kohtuistung kestis 1,5 tundi tundi e. 11 ajapunkti, s.o.11 x 15,98 = 111,86 eurot. Kohaldamisele kuulub koefitsient 2, s.o. 223,72 eurot ja

juurde tuleb liita käibemaks 44,74 eurot, s.o.kokku 268,46 eurot. Kohtukolleegium peab nimetatud summat põhjendatuks.

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS prg. 337lg 1 p.2,4; 338 p.2; 340 lg 1; 342;343;344- 345 kohtukolleegium tühistab osaliselt maakohtu otsuse ja teeb selles osas uue otsuse ning täpsustab maakohtu otsust .

Julia Katškovskaja Ivi Kesküla Meelika Aava