1-10-8532/19 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-10-8532

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 4. november 2011 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-8532 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 13. oktoobri 2011 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu I.F-i

(I.F) kaitsja vandeadvokaat Ann Saare määruskaebus RESOLUTSIOON

1. Juhindudes KrMS § 390 ringkonnakohus määras:

jätta Tartu Maakohtu 13. oktoobri 2011 määrus muutmata ning süüdimõistetu I.F-i kaitsja vandeadvokaat Ann Saare määruskaebus rahuldamata.

2. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Ann Saar kaudu 76,70 eurot (seitsekümmend kuus eurot ja seitsekümmend senti)

vandeadvokaat Ann Saarele tema poolt I.F-ile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

3. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 185 lg 2 alusel välja mõista

I.F-ilt menetluskulud, so kaitsja tasu

vandeadvokaat Ann Saare poolt osutatud õigusabi eest

76,70 eurot riigituludesse.

4. I.F tasuda väljamõistetud summa

Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011, Swedbank nr 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal nr 333416110002. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus „I.F 1-10-8532 kohtukulud“.

Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt

tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks

kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud

- 2 - korras.

Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele

esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel

teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates

päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

I.F mõisteti süüdi Harju Maakohtu 18.08.2011 otsusega KarS § 209 lg 2 p 1,3, § 331, § 320 lg 1 - § 22 lg 1, § 325 lg 2 p 2 - § 22 lg 2 järgi ning karistati liitkaristusega 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel loeti I.F-ile mõistetud karistus kaetuks raskema karistusega, so 08.09.2010 Harju Maakohtu otsusega mõistetud 4 aasta 6 kuu

5 päeva vangistusega, mõistes I.F-ile liitkaristuseks 4 aastat 6 kuud 5 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algus 19.08.2008 ja lõpp 24.02.2013.

Tartu Maakohtu 13.10.2011 määrusega jäeti I.F tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata.

Esimese astme kohtu määruse sisu

Kohus, ära kuulanud süüdimõistetu ja kaitsja arvamuse, tutvunud prokuröri kirjaliku

seisukohaga, uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid dokumente, leidis, et I.F tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega jätta vabastamata. Maakohus tuvastas, et KarS § 76 lg 2 p-st 2 tulenev formaalne alus süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks on olemas. Kohtu arvates ei võimalda I.F

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada süüdimõistetu isik, tema eelnev elukäik ja käitumine karistuse kandmise ajal.

I.F-i isiklikus toimikus olevast karistusregistri teatisest ja kohtulahenditest

nähtuvalt on teda 10-l korral kriminaalkorras karistatud. Seega on I.F olnud

kuritegelikult äärmiselt aktiivne. Kohus leidis, et sellise isiku puhul esineb suur oht, et ta jätkab kuritegelikku käitumist ka edaspidi. Suurele tõenäosusele korduvkuritegevuseks I.F-i puhul on juhitud tähelepanu ka vangla iseloomustuses. Harju Maakohtu 12.09.2007

otsusega vabastati KarS § 74 sätete alusel I.F mõistetud vangistuse kandmisest

tingimuslikult ja allutati ta katseajaks käitumiskontrollile, kuid ta pani katseajal toime

mitmeid uusi kuritegusid, sh Harju Maakohtu 18.12.2008 otsuse sisust nähtuvalt ka röövimise. Seega on kohus varem andnud I.F-ile võimaluse jätkata elu vabaduses, kuid ta kuritarvitas kohtu usaldust. Selline I.F-i varasem käitumine teeb äärmiselt kaheldavaks uue määratava katseaja edukuse. Arvestades varasemate karistuste rohkust ja asjaolu, et I.F on varem kandnud ka pikaajalist vangistust, ei kõla veenvalt süüdimõistetu kohtuistungil avaldatu, et just nüüd on ta elu üle saanud järele mõelda ega soovi endistviisi jätkata. I.F pole suutnud õiguskuulekalt käituda karistuse kandmise aja jooksul. Arvukate

distsiplinaarkaristuste olemasolu osutab asjaolule, et I.F pole suuteline alluma

reeglitele ja korrale isegi range järelevalve tingimustes. Kohus pidas siinkohal vajalikuks viidata Riigikohtu määrusele kriminaalasjas nr 3-1-1-91-06 (p 8.1) avaldatud seisukohale et

vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine.

- 3 - Osalemine karistuse kandmise ajal sotsiaalprogrammides ja kutseõppes on I.F

positiivselt iseloomustavad asjaolud, kuid ei kaalu üles negatiivset, mida kohus eelnevalt käsitles. Karistustähtaja pikkus võimaldab I.F-i vangistusest tingimisi ennetähtaegse

vabastamise asja läbi vaadata edaspidigi. Arvestades distsiplinaarrikkumiste rohkust ei pea kohus põhjendatuks seda tähtaega veelgi lühendada. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu

I.F-i kaitsja taotleb maakohtu määruse tühistamist ja I.F-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Alternatiivsena taotleb kaitsja määrata, et vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabanemise taotlus esitatakse kohtule läbivaatamiseks kuue kuu möödumisel.

Kaitsja ei nõustu maakohtu seisukohtadega. Kaitsja arvates jättis kohus põhjendamatult piisava tähelepanuta need positiivsed jõupingutused, mida I.F vangistuses viibides on paranemise teele asumiseks teinud. Vangistuse ajal on tema osalenud sotsiaalprogrammis

„XXXX“. Ta on osalenud XXXX „XXXX XXXX“. Tartu Vanglas viibimise ajal oli ta

määratud XXXX. 01.09.2010–22.06.2011 osales I.F

Tartu Vangla

kutsehariduskeskuses XXXX kursustel ja lõpetas kursuse. Tartu Vangla poolt antud

iseloomustusest nähtub, et kursustest osavõtt oli aktiivne, koduseid ülesandeid täitis I.F korralikult. Kohus on jätnud arvestamata, et I.F on teinud enesest sõltuva sotsiaalprogrammide

läbimiseks: ta on vanglas viibimise ajal omandanud eriala. Vanglas viibimise ajal on ta

töötanud XXXX. Seega on temal tekkinud tööharjumus ja vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral saanuks kohus panna temale kohustuse tööle asumiseks. I.F on vabanemisel olemas kindel elukoht, sotsiaalvõrgustik, lähedaste toetus ja abi.

Kaitsja hinnangul on kohus ebaõigesti osundanud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegne

vabastamine ei ole mõeldav ka seetõttu, et I.F-i käitumist võivad mõjutada

pikaajaline sõltuvusainete tarvitamine ja mõjutatavus kriminaalse kalduvusega tutvusringkonna poolt. Kaitsja märgib, et I.F ei ole kogu vangistuses viibimise aja

jooksul tarvitanud narkootikume. Kohus on jätnud arvestamata, et ta on läbinud XXXX.

Kaitsja arvates on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral võimalik panna

vabastatavale lisakohustusena mittesuhtlemine kriminaalkorras karistatud isikutega, mis on kaitsja hinnangul tunduvalt tõhusam abinõu kui jätta ta vangistusse, kus ta jätkuvalt suhtleb kriminaalkorras karistatud isikutega.

Kaitsja on seisukohal, et vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine olnuks I.F-i

puhul otstarbekas. Sel juhul ta saab igakülgset abi kriminaalhooldajalt, kes on erioskustega isik ja kes teostab vabanenu üle regulaarset kontrolli. Kohtu arvamus, et I.F on kord juba vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabanenud, ei ole kohtu usaldust

õigustanud, ei ole aluseks arvamusele, et I.F teistkordselt kuritarvitab kohtu

usaldust. Tuleb arvestada, et ka kriminaalhooldus on täiustunud, kriminaalhooldajatel on

rohkem võimalusi vangistusest vabanenutele tööotsingutel abi osutamiseks, võimalused

täiendavate sotsiaalprogrammide läbiviimiseks. Teatavasti vangistuses viibimise ajal sotsiaalprogrammides osalemise võimalused on piiratumad kui kriminaalhooldusel viibimise

ajal. Lisaks juhib kaitsja tähelepanu asjaolule, et kohtumääruses ei ole märgitud, milliseid meetmeid peaks I.F edasise kinnipidamise vältel täiendavalt kasutama, mis suunaks teda paranemise teele. Samuti on kaitsja arvates kohus asunud ebaõigesti seisukohale, et I.F-i puhul on uue

kuriteo toimepanemise oht äärmiselt kõrge. Tartu Vanglast väljastatud iseloomustusest

nähtuvalt on uute kuritegude toimepanemise tõenäosus alla 50%. I.F avaldas kohtus, et just nüüd on ta elu üle järele mõelda saanud ega soovi endist eluviisi jätkata.

- 4 - Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et I.F-i vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud ning on

seisukohal, et maakohus on I.F-i puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76

lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud

seisukohtadega ning ei pea vajalikuks neid korrata, mistõttu käsitleb järgnevalt vaid määruskaebuses esitatud väiteid.

Kaitsja hinnangul on maakohus jätnud tähelepanuta I.F-i suhtes esinevad positiivsed asjaolud. Ringkonnakohus kaitsja sellesisulise arvamusega täielikult ei nõustu ning märgib, et

maakohus on arvestanud positiivsete asjaoludena I.F-i sotsiaalprogrammides osalemist ja kursuste läbimist, kuid leidnud, et nimetatud asjaolud ei kaalu üles I.F-i suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on siinjuures

tõepoolest jätnud tähelepanuta I.F-i vangistuses töötamise, elukoha olemasolu

vabaduses, sotsiaalvõrgustiku ja lähedaste toetuse, mis on kahtlemata I.F-i suhtes esinevad positiivsed asjaolud, kuid nimetatud asjaolud ei muuda ringkonnakohtu veendumust selle kohta, et I.F-i suhtes kõiki KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid arvestades, ei ole tema ennetähtaegne vabastamine võimalik.

Kaitsja on märkinud, et kuna I.F ei ole kogu vangistuses oldud aja jooksul tarvitanud narkootilisi aineid ja ta on läbinud sotsiaalprogrammi, on väär maakohtu järeldus,

et I.F-i käitumist võivad mõjutada pikaajaline sõltuvusainete tarvitamine. Ringkonnakohus märgib esmalt, et sellesisulist järeldust maakohus teinud ei ole. Samas peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada, et kuigi on tunnustustvääriv I.F-i motiveeritus ja soov narkootilisi aineid mitte tarvitada, võib tal vabaduses olla ka tagasilanguse perioode, nagu tema enda ütluste kohaselt on tal kuritegude jätkuva toimepanemise osas olnud. Seega on ringkonnakohtu hinnangul loogiline, et varasemate narkosõltlaste osas tuleb riskifaktoriks

pidada nende varasemat sõltuvust. Siinkohal märgib ringkonnakohus, et paraku ei ole

narkootiliste ainete tarvitamine sõltuvuses ka sellest, kas isik on läbinud vastava

sotsiaalprogrammi või mitte, kuna isiku õiguspärast käitumist saab mõjutada üksnes

enesedistsipliin. Nimetatud põhjusel ei ole võimalik tagada ka vabaduses kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemist pelgalt süüdimõistetule sellesisulise kohustuse määramisega.

Õige on kaitsja arvamus, et ainuüksi asjaolu, et I.F on varasemalt kohtu usaldust

kuritarvitanud, ei ole aluseks tema jätmiseks ennetähtaegselt vabastamata. Samas peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada, et KarS § 76 lg 3 kohaselt tuleb kohtul hinnata kogumis selles märgitud asjaolusid. Kahtlemata on isiku varasem elukäik osa sellest ja sh asjaolu, kas isik on varasemalt läbinud katseaja edukalt või mitte. Ringkonnakohus märgib, et KarS § 76 lg 3 kohaselt ei ole kohtul võimalik süüdimõistetut ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, kui kohus, hinnates kõiki KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid kogumis, ei ole veendunud, et karistuseesmärk on süüdimõistetu suhtes saavutatud. Ringkonnakohus märgib,

et uue kuriteo toimepanemise tõenäosus on kohtu poolt antud hinnang, mitte vangla iseloomustuses märgitud protsent.

- 5 - Käesoleval juhul nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ning leiab, et I.F-i

isik, tema varasem elukäik ja käitumine karistuse kandmise ajal ei võimalda tema ennetähtaegset vabastamist.

Alternatiivsena on kaitsja taotlenud kohtult määrata lühemat tähtaega ennetähtaegse

vabastamise taotluse esitamiseks, st et I.F oleks õigus taotleda ennetähtaegset vabastamist 6 kuu pärast käesoleva määruse jõustumisest. Kuigi vastavalt VangS § 76 lg-le 3 on kohtul pädevus lühendada vanglateenistuse poolt VangS § 76 lg-s 1 sätestatud materjalide

esitamist kinnipeetava tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, nõustub siinkohal ringkonnakohus maakohtu arvamusega, et kuivõrd kinnipeetava käitumine karistuse kandmise ajal ei ole olnud õiguspärane ning tal on käesoleval ajal 7 kehtivat distsiplinaarkaristust, mis aeguvad VangS § 65 lg 5 kohaselt mitte varem kui 28.06.2012, ei pea ringkonnakohus põhjendatuks lühendada nimetatud tähtaega.

I.F tuleb hüvitada menetluskulud õigusabi osutamise eest.

Maarika Kuusk

Mati Kartau

Tiit Lõhmus