4-11-3636/6 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04. november 2011.a. Võru kohtumajas Kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-11-3636 Kohtukoosseis Kohtunik Kersti Vosman Väärteoasi

O.K, isikukood xxx, elukoht xxxxx

xxxxxxxx xxx xxxxx xxx xxxxxxx xxx xx-xx, viibib

kahtlustatavana elektroonilise valve all, kaebus Lõuna

Politseiprefektuuri korrakaitsebüroo Võru politseijaoskonna 23. mai 2011. a. otsusele väärteoasjas nr 2860,11,001408

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku §-dest 120 lg 1, 132 p 1 kohus o t s u s t a s :

jätta kohtuvälise menetleja - Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitsebüroo Võru politseijaoskonna 23. mai 2011. a. otsus väärteoasjas nr 2860,11,001408 muutmata ja O.K kaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu

kolmekümne päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kui kassatsiooniõiguse kasutamise

soovist teatatakse Tartu Maakohtu Võru kohtumajale kirjalikult 7 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest.

Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA KOHTU JÄRELDUSED

Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitsebüroo Võru politseijaoskonna patrullteenistuse

vanemliikluspolitseiniku 23. mai 2011.a. otsus väärteoasjas nr 2860,11,001408 karistati O.K

selle eest, et tema 02. mail 2011. a kella 03:04 ajal Võru linnas xxxxxxxx xxx xx juhtis

mootorsõidukit, eiras tahtlikult politse poolt antud kohustuslikku peatusmismärguannet, mis oli

korduvalt antud operatiivsõiduki sinise ja punase vilkuriga, millega rikkus liikluseeskirja § 5

2 (3)

nõudeid ja pani toime liiklusseaduse § 7430

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, rahatrahviga 90

trahviühikut, s.o 360 eurot ja liiklusseaduse § 7430

lg 11

alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks.

Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas O.K 26. augustil 2011. a taotluse ennistada

kaebuse esitamise tähtaeg ja kaebuse, milles soovib vaidlustada talle mõistetud lisakaristuse põhjendusel, et tema ülalpidamisel on elukaaslane ja 2- aastane poeg, ta elab xxxxx xxxxxxxxx xxx xxxxxx, kus puuduvad võimalused töö ja sissetuleku leidmiseks. Eeltoodut arvestades eeldab tööl käimine võimalust kasutada sõidukit. Ta kahetseb toime pandud õiguserikkumist, varem ei ole teda sarnaste rikkumiste eest karistatud. Kaebaja palub tühistada otsus talle kohaldatud lisakaristuse osas ning kohaldada eriõiguse äravõtmist lühemaks ajaks, et tal oleks võimalus asuda tööle ning teenida endale ja oma perekonnale sissetulekut. Menetlusalune isik peab võimalikuks kaebuse lahendamist kirjalikus menetluses.

Tartu Maakohus rahuldas O.K taotluse ning Tartu Maakohtu 13. septembri 2011. a kohtumäärusega ennistas käesolevas väärteoasjas kaebuse esitamise tähtaja. Kohtumäärus jõustus 26.septembril 2011.a.

Kohtuväline menetleja, kellele Tartu Maakohtu poolt edastati kaebus koos lisadega, on seisukohal, et kaebus ei ole põhjendatud. O.K süü on tõendatud ja karistuse suurus on proportsioonis

toimepandud rikkumisega. Antud õiguserikkumise eest on võimalik määrata rahatrahvi kuni 200 trahviühikut, O.K-le määrati rahaline karistus 90 trahviühikut, so alla poole lubatud määrast. Lisakaristusena on O.K ära võetud juhtimisõigus 5 kuuks, samuti alla poole lubatud määrast. Kuigi O.K ei ole kehtivaid karistusi samaliigiliste õigusrikkumiste eest, on antud tegu toime pandud sellise laadiga, mis eeldab rangemat karistust kui minimaalmäärad. Kohtuväline menetleja nõustub kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses.

Väärteoprotokollis toodud väärteokirjelduse kohaselt juhtis O.K 02. mail 2011. a kella 03:04 ajal Võru linnas Tallinna mnt tänaval Roosi tänava ja Navi-Väimela tee vahelisel alal Navi-Väimela tee suunas mootorsõidukit xxxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxx eiras tahtlikult

politsei poolt antud kohustuslikku peatumismärguannet, mis oli korduvalt antud operatiivsõiduki sinise-punase vilkuriga, millega rikkus liikluseeskirja § 5, pannes toime liiklusseaduse § 7430 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Kohus leiab, et liiklusseaduse § 7430 lg 1 järgi ( käesoleval ajal Liiklusseaduse § 234 lg 1 järgi) kvalifitseeritava väärteo toimepanemine O.K poolt väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas

on tõendatud tema enda ütlustega väärteoprotokolli vastavas alajaotuses, et eiras politsei

peatumismärguannet ( väärteotoimik lk 1) , ning tunnistaja A. K. ütlustega, mille kohaselt

02.05.2011. a kella 03:03 ajal palusid jälitusametnikud patrullteenistuse abi garaaživargustes

kahtlustatavate isikute kinnipidamisel xxxx xxxxxx xxxxx xx. Suundunud koos teise patrullpolitseinikuga sündmuskohale, nägid garaažide vahelt Tallinna mnt-le suurel kiirusel liikuvat punast värvi sõiduautot Mitsubishi Lancer, mida üritasid eravärvides sõidukitega siniste vilkuritega peatada jälitusametnikud. Sulgesid oma patrullsõidukiga Tallinna mnt nii palju kui see võimalik oli ja sõidukil olid sisse lülitatud sinine ja punane vilkur. Sellest märguandest juht välja ei teinud ja põgenes oma sõidukiga Tartu poole. Olles eelnevalt appi kutsunud ka teise patrullekipaaži, järgnesid sõidukile. Kuna sõiduki juht kasutas pidevalt ka vastassuunda ja ei lasknud politseisõidukiga endale kõrvale sõita ning oma sõidukiiruse ja –stiiliga tiheasustusega alal kujutas juba kõrgendatud ohtu

teistele liiklejatele, otsustas kasutada xxxxxxxx xxx xx juures teenistusrelva sõiduki sundpeatamiseks. Sooritas kaks lasku tagumisse juhipoolsesse rehvi, mis hakkas tühjenema, mille

tagajärjel kaldus sõiduk vastassuunavööndisse ja lõpuks peatus Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa

3 (3) maanteel enne Navi ristmikku. Sõidukis viibis üksinda O.K ( väärteotoimik lk 2). Liiklusseaduse § 74 30 teine lõige selgitas, et sõiduki peatumise märguanne on kohustuslik, kui

selle on andnud kehtestatud korras politseiametnik, abipolitseinik või muu isik, kes on selleks volitatud seaduse või seaduse alusel antud muu õigusaktiga. Peatamise märguande andmist reguleerib liiklusjärelevalve teostamise kord,, mille kohaselt võib ees

sõitva sõiduki juhile anda tagant sõitvalt alarmsõidukilt peatumismärguande üheaegselt sinise ja punase töötava vilkuriga.

Teo toimepanemise ja karistuse määramise ajal kehtinud Liiklusseaduse § 7430

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, s.o sõidukijuhi poolt sõiduki kohustusliku peatamise märguande tahtliku

eiramise eest, karistatati rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse

äravõtmisega kuni kahe aastani. Sama paragrahvi lg 1 1

kohaselt võis kohus või kohtuväline

menetleja kohaldada sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni ühe aastani.

Käesoleval ajal kehtiva Liiklusseaduse § 234 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo s.o sõidukijuhi poolt sõiduki kohustusliku peatamise märguande tahtliku eiramise eest , karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtisega kuni kahekümne nelja kuuni. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus võib kohtuväline menetleja võib kohaldada sama paragrahvi

lõikes 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuni kaheteistkümne kuuni. Seega ei ole 01.07.2011.a. kehtima hakanud liiklusseadus muutnud sõiduki kohustusliku peatamise märguande tahtliku eiramise eest ette nähtud karistust.

KarS § 56 lg 1 kohaselt karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või

määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohtuvälise menetleja kaevatava otsusega on O.K karistatud rahatrahviga 90 trahviühiku

suuruses summas ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks, mis on alla poole seadusandja poolt kehtestatud karistusmäärast. Kohtuväline menetleja ei ole täheldanud O.K karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid. Väärteoasja materjalidest ei nähtu, et O.K

oleks oma käitumist kahetsenud. Alles 29.08.2011.a. kohtule esitatud avalduses märgib

menetlusalune isik, rääkides endast kolmandas isikus, et O.K kahetseb toimepandud rikkumist ( tl 1).

Arvestades O.K süü suurust, mis väljendub O.K poolt politsei poolt antud kohustusliku peatumismärguande tahtliku eiramise asjaoludes – kuigi peatumismärguanne oli talle

antud korduvalt, nii tsiviilvärvides politseisõidukile kui politsei patrullautole paigaldatud

vilkuritega, jätkas O.K sõiduki juhtimist, tekitades põgenedes politsei eest liikluses ohtliku

olukorra kaasliiklejatele oma sõiduki sõidukiiruse ja sõidumaneeri näol, kusjuures tema

sundpeatamiseks pidid politseiametnikud kasutama relva, ei pea kohus võimalikuks temale kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse kergendamist, jätab O.K kaebuse rahuldamata

ning Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitsebüroo Võru politseijaoskonna 23. mai 2011. a. otsuse väärteoasjas nr 2860,11,001408 muutmata.

Kersti Vosman Kohtunik