4-11-3501/9 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03. november 2011. a Võru kohtumaja Väärteoasja number 4-11-3501 Kirjalik menetlus Kohtukoosseis Kohtunik Kersti Vosman Väärteoasi V.J, isikukood xxx, elukoht xxxxxx

xxx xxx-xxx xxxxxxx xxxxx, töötu, kaebus Lõuna Politseiprefektuurikorrakaitsebüroo Võru politsejaoksonna 23. augusti 2011.a. otsusele väärteoasjas nr 2860,11,002571

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku §-dest 120 lg 1, 132 p 2 kohus o t s u s t a s :

tühistada Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitsebüroo Võru politsejaoksonna 23. augusti 2011.a. otsus väärteoasjas nr 2860,11,002571 osaliselt.

V.J-i kaebus rahuldada.

Süüdi tunnistada V.J Liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi ja karistada rahatrahviga 20 (kakskümmend) päevamäära s.o 80 (kaheksakümmend) eurot.

Juhindudes KarS § 66 lg-st 2 määrata, et rahatrahv kuulub tasumisele ositi, kaheksa kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuuliselt vähemalt 10 (kümme) eurot.

Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB pangas või arvele 221023778606 Swedbank`is. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220115221379.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu

kolmekümne päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kui kassatsiooniõiguse kasutamise

soovist teatatakse Tartu Maakohtu Võru kohtumajale kirjalikult 7 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest.

Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

2 (4)

ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA KOHTU JÄRELDUSED

Kohtuvälise menetleja otsus

Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitsebüroo Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitsebüroo Võru

politsejaoksonna patrullteenistuse vanemliikluspolitseinik Kuldar Raudsiku 23. augusti 2011.a. otsusega väärteoasjas nr 2860,11,002571 karistati V.J-i selle eest, et ta 29. juulil 2011. a.

kella 16:16 ajal Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 251. kilomeetril juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 133+/-8 km/h, millega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 35 km/h, rikkudes LS § 15 lg 1 p 1 nõudeid, LS § 227 lg 2 järgi rahatrahviga 30 trahviühiku ulatuses, so 120 euroga.

Menetlusaluse isiku kaebuse sisu

Tartu Maakohtusse posti teel 07.09.2011.a. saabunud kaebuses märgib menetlusalune isik V.J , et 29.07.2011. a juhtides mootorsõidukit Võru linna suunas suguvõsa kokkutulekule, sõitis

ta lubatud sõidukiirusega. Tema sõiduki ees liikus Audi, mille pagasiruumi luuk oli lahti ning

pagasiruumis olevast summutist lendas praht, mis oli menetlusaluse isiku jaoks äärmiselt

ebameeldiv, kuna tema sõitis lahtise autoga. Selle tõttu otsustas ta sooritada möödasõidu, mille sooritamiseks oli vaja korraks kiirendada. Kui menetlusalune isik jõudis Audi kõrvale, hakkas selle juht samuti kiirendama. Et lahkuda vastassuunavööndist, oli ta sunnitud kiirust suurendama ning tõenäoliselt sel hetkel fikseeriti lubatud sõidukiiruse ületamine tema poolt.

Kaebuse esitaja taotleb talle määratud rahatrahvi suuruse vähendamist, kuna see ületab tema maksevõimet. Liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Kohtuväline menetleja määras rahatrahvi 30 trahviühiku ulatuses, mille suurus on maksimaalsest trahvimäärast ühe kolmandiku lähedane. Vaatamata sellele on nimetatud summa kaebaja jaoks küllaltki suur, kuna ta on töötu ja sotsiaaltoetusi ei saa, puuduvad regulaarsed sissetulekud ja elab hetkel abikaasa arvelt.

Sellises olukorras jääb trahvi tasumine mitte tema, vaid pere karistuseks, mis on lubamatu, sest karistuse eesmärk on karistada süüdlast, mitte pereliikmeid. Kaebuse esitaja taotleb võimaldada trahvi tasumist osade kaupa, kuna siis tekib tal võimalus täita

kohustust trahvi tasumise osas vabatahtlikult, vastasel juhul täitemenetluse käigus sissenõutav summa suureneb, mida ta tahaks vältida.

Seoses raskustega ilmuda kohtuistungile Võru linna, palub asja arutada ilma tema osavõtuta, kohtuistungi puhul vajab eesti-vene tõlgi abi.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

Kohtuväline menetleja, kellele Tartu Maakohus edastas V.J-i kaebuse koos lisadega, pidas

võimalikuks kaebuse lahendamist kirjalikus menetluses V™S § 120 lg 1 alusel. Kirjalikus

seisukohas märgib kohtuväline menetleja, et V.J-i kaebus ei ole põhjendatud. V.J-ile

väärteoasjas mõistetud karistuse suurus on proportsioonis toimepandud rikkumisega,

pealegi ei ole karistuse määramisel kohaldatud maksimummäärasid ja lisakaristust ei ole

rakendatud. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja lähtunud KarS § 56 lg 1 mõttest, et

karistus peab mõjutama süüdlast edaspidiselt hoiduma süütegude toimepanemisest ja tagama õiguskorra kaitse.

V™S § 120 lg 1 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse

kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on

3 (4)

saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukohta kaebuse

suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Väärteoprotokollis (väärteotoimik tl 1) toodud väärteokirjelduse kohaselt juhtis V.J mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 133 +/- 8 km/h, millega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 35 km/h Mõõdetud seadega Stalker Dual nr SN 053817 (väärteotoimik lk 1), millega rikkus LS § 15 lg 1 p 1, pannes toime LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Kohus leiab, et liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine V.J-i

poolt väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas on tõendatud tema enda ütlustega

väärteoprotokolli vastavas alajaotuses, et möödasõidul ei andnud eessõitev auto võimalust ümber

reastuda, mis viis kiiruse ületamiseni, kuna antud asjaoludel ei vaadanud spidomeetrit (

väärteotoimik lk 1) ja liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga, millest nähtub, et erialaselt pädeva mõõtja liiklusjärelevalve mõõtmise alal, EAK nr E132 poolt mõõdeti

Võru maakonnas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 251. kilomeetril liikunud V.J-i

poolt juhitud mootorsõiduki xxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxx, kiiruseks taadeldud

kiirusemõõteseadmega Stalker Dual nr SN 053817 asulavälisel teel 133 km/h, kui lubatud

sõidukiirus oli 90 km/h. Arvestades kiiruse mõõtmise laiendmääramatust +/- 8 km/h ületas mõõdetaval teelõigul sõidukiirust mitte vähem kui 35 km/h ( väärteotoimik lk 2) ning tunnistaja E.

S. ütlustega, mille kohaselt olles 29.07.2011.a. patrullteenistuses ja teostades liiklusjärelevalvet

Võru vallas Tallinn-Tartu-Luhamaa maantee 251 km-l nägi kella 16:16 paiku Võru linna suunas

liikumas punast värvi lahtist sõiduautot, mis teostas oma suunavööndis liikuvast sõidukist

möödasõitu. Kiirusemõõteseade Stalker Dual näitas selle sõiduki liikumiskiiruseks 133 km/h.

Peatasid sõiduki xxxxx xxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxx xxx , sõiduki juhiks osutus V.J . Näitasid talle fikseeritud kiirust ja ta tunnistas, et kiirus oli lubatust suurem, sest ta teostas möödasõitu ( väärteotoimik lk 3). Kohus leiab, et juhul kui V.J-i ees liikunud sõiduki juht tõepoolest takistas pahatahtlikult

möödasõitu, lisades hetkel kui V.J-i sõiduk oli jõudnud tema sõiduki kõrvale ja asus vastassuunavööndis, kiirust, oli V.J võimalus möödasõidust loobuda.

Vastulauses ( väärteotoimik lk 4-6) on V.J selgitanud kiiruse ületamise asjaolusid ,

tunnistanud oma eksimust ning kahetsenud juhtunut s.o seda, et möödasõidu lõppfaasis ületas

lubatud kiirust. Menetlusalune isik on palunud kohtuvälisel menetlejal karistuse määramisel arvestada, et on töötu ning maksejõuetu ning palunud end karistada arestiga. Ka on menetlusalune isik avaldanud puhtsüdamlikku kahetsust ning kuna juhtimisõigus on talle eluliselt oluline, palunud mitte kohaldada lisakaristust sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise näol.

KarS § 56 lg 1 kohaselt karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või

määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo, s.o mootorsõiduki juhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis, karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt kohus

või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuni kolme kuuni.

Kohtuvälise menetleja kaevatava otsusega ( väärteotoimik lk 9) on V.J-i karistatud rahatrahviga 30 trahviühiku suuruses summas, mis on vähem kui üks kolmandik karistusmäärast. Kohtuväline menetleja on kergendava asjaoluna arvestanud menetlusaluse isiku kahetsust.

4 (4) Otsus väärteoasjas on tehtud 23.augustil 2011.a.

Alles 05.oktoobril 2011.a. s.o pärast seda kui kohus on palunud kohtuväliselt menetlejalt

väärteotoimikut, enne väärteotoimiku kohtule esitamist on väärteoasja materjalide juurde lisatud väljavõte Karistusregistri elektroonilisest andmebaasist.

Karistusregistri teatisest ( väärteotoimik lk 10-12) nähtub, et väärteo toimepanemise ajal s.o

29.07.2011.a. omas V.J ühte kehtivat väärteokaristust aastast 2009 ( hilisemalt teda

enne käesolevas asjas tehtud otsust karistatud ei ole) ning see karistus on määratud tol ajal kehtinud liiklusseaduse § 74 35 lg 1 alusel ( muu rikkumine). Karistusregistri teatisest nähtuvalt ei

ole V.J-i näol tegemist süstemaatilise kiiruse ületjaga. Kiiruse ületamise eest on teda varasemalt karistatud vaid ühel korral , 27.04.2004.a. ( trahv tasutud 25.05.2004).

Kohus märgib, et kuigi V.J on esitanud kaebuse kohtuvälise menetleja 23.08.2011.a. otsuse peale väärteoasjas 2860,11,002571 Tartu Maakohtule õigeaegselt ( postitatud kaebus saabus kohtusse 07.septembril 2011.a.) ning kaebuse saamisest informeeris Võru kohtumaja kantselei Võru politseijaoskonda, nähtub karistusregistri teatisest (väärteotoimik lk 12) et jõustumata kaevatava kohtuvälise menetleja otsuse järgi V.J-ile mõistetud karistus on kantud juba karistusregistrisse.

Arvestades V.J-i poolt toime pandud väärteo asjaolusid ( tegemist oli kiiruse ületamisega möödasõidul, mida tõendavad ka tunnistaja E. S. ütlused, puuduvad tõendid, mis seaksid kahtluse

alla menetlusaluse isiku järjepidevad selgitused selles, et sõiduki , millest ta möödasõitu oli alustanud, juht, selle asemel et lasta tal mööduda ja reastuda tagasi oma sõidusuunda , suurendas oma sõidukiirust) ning tõlgendades kõrvaldamata kahtluse menetlusaluse isiku kasuks, peab kohus

võimalikuks vähendada V.J-ile kohtuvälise menetleja poolt karistuseks määratud rahatrahvi suurust. Et V.J puudub töökoht ja regulaarne igakuine sissetulek ning enda

hinnangul trahvi osade kaupa tasumisel tekib tal võimalus täita trahvi tasumise kohustus

vabatahtlikult, juhindudes KarS § 66 lg-s 2 sätestatust , võimaldab kohus V.J tasuda rahatrahv ositi.

Kersti Vosman Kohtunik