2-23-108458/11 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. märts 2025, Pärnu

Tsiviilasja number

2-23-108458

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi A. K. vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

562,81 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood:

11919806; asukoht XXX-601, XXX-i), lepinguline

esindaja Jekaterina Morozova

Kostja:

A.

K. (isikukood

XXX;

elukoht: XXX)

Menetlemise viis

Lihtmenetlus (TsMS § 405)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi A. K. vastu.

2. Välja mõista A. K.-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks võlgnevus kokku 311,73

eurot (millest 237,94 eurot põhivõlgnevus ja 73,79 eurot sissenõutavaks muutunud

viivised).

3. Jätta rahuldamata

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital

nõue A. K.

vastu

sissenõudmiskulude 30 eurot väljamõistmiseks.

4. Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital nõue A. K. vastu sissenõutavaks

muutunud viivise 146,13 eurot väljamõistmiseks.

5. Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital nõue A. K. vastu hagi esitamise

ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni põhinõude 237,94 euro jäägi

täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,0863% päevas, alates 19.09.2023.

6. Välja mõista A. K.-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks sissenõutavaks

muutunud viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 237,94 eurot) alates 19.09.2023 kuni

otsuse tegemiseni, so kuni 27.03.2025 k.a summas 43,83 eurot.

7. Välja mõista A. K.-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks viivis arvestatuna võla

põhiosalt (s.o 237,94 eurot) alates 28.03.2025 kuni põhivõla täitmiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras (otsuse tegemise ajal 11,15% aastas).

8. Menetluskulud jätta 60,59% ulatuses A. K. kanda ja 39,41% ulatuses Aktsiaseltsi

PlusPlus Capital kanda.

9. Määrata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital põhjendatud ja vajalike menetluskulude

suuruseks 378 eurot (maksekäsu kiirmenetluses ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv kokku

175 eurot, 183 eurot hageja lepingulise esindaja tasu, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse

menetluskulud), millest 245,84 eurot mõista A. K.-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital

kasuks välja.

Tsiviilasi nr 2-23-108458

10. Väljamõistetud menetluskuludelt on A. K. kohustatud tasuma Aktsiaseltsile

PlusPlus Capital viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle

lahendamist istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7).

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS

§ 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses (vt Riigikohtu 31. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-113-12, p 9; Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 11).

MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 27.02.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse võlgnikult A. K. (kostja) 469,78 euro saamiseks. Kohus tegi

võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada.

07.08.2023 maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses. Pärnu Maakohus 04.09.2023 jättis hagiavalduse käiguta ning

määras hagejale tähtaja esitada oma nõuee ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud

vormis, tasuma täiendavalt riigilõivu vastavalt hagi esitamise viisile ja esitama kohtule

riigilõivu tasumist kontrollida võimaldavad andmed ning teatama kohtule kostja andmed, mis

võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada.

2. Hageja 18.09.2023 esitas kohtule hagiavalduse A. K. vastu põhivõlgnevuse 237,94 euro,

sissenõudmiskulude 30 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 219,92 euro ja hagi esitamise

ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni põhinõude jäägi täieliku tasumiseni,

lugedes viivise määraks 0,0863% päevas, alates 19.09.2023. Samuti palus hageja välja mõista

kostjalt tasutud riigilõivu 175,00 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise

ning esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulu 420 eurot. Väljamõistetud menetluskuludelt

palub hageja mõista kostjalt välja viivise menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses tasumata summalt.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Telia Eesti AS ja kostja 31.10.2015 liitumislepingu nr

24754424 (remark: hagile lisatud liitumislepingu number on 4332665), milledega kohustus

hageja pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste

eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Telia Eesti AS esitas

2 (6)

Tsiviilasi nr 2-23-108458

kostjale osutatud teenuste eest arveid, mille alusel kostja oli kohustatud tasuma arvel märgitud

maksetähtajaks. Kostja jättis oma kohustused täitmata ja ei tasunud temale esitatud arveid nr

B19121464750 ja B20011854512. Kostja ei reageerinud Telia Eesti AS nõudele tasuda

lepingust tulenev võlgnevus ning Telia Eesti AS loovutas 27.05.2022 nõude koos

kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. Hageja palub kostjal välja mõista VÕS 1132 lg 2 ja

üldtingimuste p 4.9 alusel kolme meeldetuletuskirja edastamise eest kokku 30 eurot.

Üldtingimuste p 10.8.1 kohaselt võib Telia nõuda kostjalt arve õigeaegsel mittetasumisel

tähtaegselt laekumata summalt viivist kolmekordses seaduses sätestatud viivisemääras. Kuni

31.12.2022 oli viivisemääraks 0,066% päevas (8% * 3/ 365) ja alates 01.01.2023 on 0,0863%

päevas. Arvutuse aluseks on seaduses sätestatud määr 0,0288% päevas (10,5% aastas), mis on

korrutatud kolmega. Juhul kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtaja jooksul, siis palub

hageja rahuldada hagi tagaseljaotsusega ilma kohtuistungit korraldamata.

3. Pärnu Maakohus võttis 17.04.2024 hagiavalduse menetlusse. Kostjale toimetati

hagimaterjalid ja kohtumäärus kätte TsMS § 322 lg 1 alusel 03.03.2025. Seega kostjale

vastamiseks määratud 14-päevane tähtaeg lõppes 18.03.2025 kell 24:00 (TsÜS § 135 lg 1, §

136 lg 6 ja 8, § 137 lg 1). Kostja vastust kohtule esitanud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kohus, tutvunud esitatud asjaoludega leiab, et hagi tuleb osaliselt jätta rahuldamata.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes

asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda

otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli

pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte

esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes

tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas

hagi kuulub rahuldamisele. Tehingu tühisuse aluseid peab kohus kontrollima omal algatusel

(vt RKTKm 03.04.2018 nr 2-16-18835, p 11; RKTKo 05.04.2017 nr 3-2-1-17-17, p 20).

6. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause

kohaselt omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud

osaliselt. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel ja lisatud dokumentidest nähtuvalt tuleneb

kostja vastu esitatud nõue sideteenuse lepingust elektroonilise side seaduses (ESS) §-s 91

mõistes. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks

kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. ESS § 96 lg 1

p 4 alusel ning 31.10.2015 sõlmitud liitumislepingu nr 4332665 kohaselt on kostja kohustatud

tasuma osutatud teenuse eest väljastatud arvete B20011854512 ja B19121464750 alusel tasu.

Kostja ei ole täitnud Telia Eesti AS-ga sõlmitud lepingust tulenevaid rahalisi kohustusi. VÕS

§ 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda

kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist.

7. Koos hagiavaldusega esitatud Telia Eesti AS-i üldtingimuste punktis 4.10 oli sätestatud, et

Telia Eesti AS-l õigus nõuda tähtaegselt laekumata summalt viivist 0,15% päevas. Viivise

määr 0,15% päevas (54,75% aastas) ületas lepingu sõlmimisel seaduses sätestatud määra 6,8

kordselt, mistõttu on hea usu põhimõtte vastane ja seetõttu tühine. Hageja ei ole esitanud

kohtule tõendeid selle kohta, et poolte vahel oleks sõlmitud kokkuleppeid teistsuguse (hagis

arvestuse aluseks võetud) viivisemäära osas. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 138 lg 2

kohaselt õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse

teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. VÕS § 42 lg 1 järgi on

tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja

teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui

tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole

3 (6)

Tsiviilasi nr 2-23-108458

kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega

kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise

lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi

saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid

hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. Riigikohus on leidnud, et ebaproportsionaalselt

suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe

tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt

Riigikohtu 14. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05 p 24). Riigikohtu kujundatud

kohtupraktika kohaselt VÕS § 42 lg 3 p 5 ja VÕS § 42 lg 1 järgi on eelduslikult tühine selline

tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset

viivisemäära (Riigikohtu 10.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13). Tarbija VÕS § 1

lg 5 mõistes on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või

kutsetegevuse läbiviimisega. Ka praegusel juhul on kostja VÕS § 1 lg 5 mõistes tarbija.

Viivisemäär ületas lepingu sõlmimise aja seisuga seadusjärgset viivisemäära 6,8 korda.

Tegemist on tarbijast lepingupoole ebamõistlikult kahjustava lepingutingimusega.

8. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõude osaliselt

summas 73,79 eurot järgneva arvestuse kohaselt:

Arve nr

Summa

Viivis

alates

Viivis kuni

Viivise

määr

aastas

Viivituses

päevi

Viivise

summa

B19121464750

108,45 €

21.01.202

31.12.2022

8%

1075

25,53 €

B20011854512

129,49 €

21.02.202

31.12.2022

8%

1044

29,61 €

237,94 €

55,14 €

Arve nr

Summa

Viivis

alates

Viivis kuni

Viivise

määr

aastas

Viivituses

päevi

Viivise

summa

B19121464750

108,45 €

01.01.202

30.06.2023

10,5%

5,65 €

B20011854512

129,49 €

01.01.202

30.06.2023

10,5%

6,74 €

237,94 €

12,39 €

Arve nr

Summa

Viivis

alates

Viivis kuni

Viivise

määr

aastas

Viivituses

päevi

Viivise

summa

B19121464750

108,45 €

01.07.202

18.09.2023

10,5%

2,85 €

B20011854512

129,49 €

01.07.202

18.09.2023

10,5%

3,41 €

237,94 €

6,26 €

4 (6)

Tsiviilasi nr 2-23-108458

Tulenevalt hageja nõudest ja TsMS §-st 367 mõistab kohus viivise alates 19.09.2023 kuni

otsuse tegemiseni välja kindla summana, so 43,83 eurot ning alates 28.03.2025 protsendina

VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras, so lahendi tegemise ajal 11,15% aastas.

9. Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist 30,00 euro ulatuses viitega VÕS § 1132 lg 2

p-le 2. Antud säte reguleerib sissenõudmiskulude hüvitamise nõude esitamist pärast lepingu

lõppemist. Hageja ei ole avaldanud, et kostjaga sõlmitud teenuse osutamise leping

(kestvusleping) oleks Telia Eesti AS poolt üles öeldud. Hageja poolt lisatud nõude

loovutamise teatis lepingu ülesütlemist ei käsitle ning on oma sisult ka ebaselge. Lisaks kohus

märgib, et selline dokument ei vasta ka VÕS § 170 sätestatud loovutamisest teatamise

tingimustele. Kuna hageja ei ole esitanud kohtule asjaolusid ega dokumente lepingu

ülesütlemise kohta, tuleb hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue jätta täies ulatuses

rahuldamata. Täiendavalt juhib kohus hageja tähelepanu ka sellele, et hageja on ebaõigesti

arvestanud sissenõudmiskulude suuruse. Hageja on hagiavalduses märkinud, et

sissenõudmiskulude summa on kujunenud järgmiselt: ühe tasulise kirja saatmine 20 eurot ja

kahe tasulise kirja saatmine 5 eurot. Hageja on ebaõigesti märkinud hagis, et VÕS § 1132 lg 2

p-des 1-3 sätestatud piirmäärade arvutamiseks võetakse aluseks hagi hind. Õiguskirjanduses

on selgitatud, et nõude suurust tuleks hinnata meeldetuletuskirja saatmise ajaga, sj ei tohi

ülempiiri hindamiseks vajaliku nõude suuruse juures arvestada varem tekkinud

sissenõudmiskulusid (vt Võlaõigusseadus I, Üldosa (§§ 1-207), Kommenteeritud väljaanne, p

7.3.2., lk 582).

10. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude

rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud

ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon

ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline

peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud

ja vajalikus ulatuses.

Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 175,00

eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus.

11. TsMS § 144 p 1 ja § 175 lg 1 kohaselt on hüvitatavaks kuluks lepingulise esindaja kulud.

Hagiavaldusele lisatud 16.05.2023 arve nr 842919 kohaselt hageja lepingulise esindaja

esindustasu A. K. kohtumenetluses on dokumentide komplekteerimise ja analüüsi eest 1,5

tundi summas 150 eurot ja hagiavalduse koostamise ja esitamise eest 2,0 tundi summas 200

eurot, millele lisandub käibemaks 70,00 eurot.

Kohus leiab, et esindaja ajakulu 3,5 tundi summas 420 eurot ei ole selles asjas põhjendatud

ega vajalik. Kõigepealt kohus märgib, et dokumentide komplekteerimine ja analüüs pidi

hageja poolt olema tehtud juba maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamisel, millise

toimingu põhjendatud menetluskuluks on seadusandja pidanud 20 eurot (vt TsMS § 4842).

Tegemist on trafaretse hagiga, hagist ei nähtu analüüsi, asjas puudub keeruline õiguslik

vaidlus ja kohtuistungeid ei ole toimunud. Kohtu hinnangul on hageja esindaja vajalik ajakulu

selles asjas maksimaalselt 1,5 tundi. Hageja esindaja tasumäär 100 eurot/tunnis on

põhjendatud. Hageja on kohtule kinnitanud, et ta on piiratud käibemaksukohustuslane ning ei

saa käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada mistõttu kuuluvad hageja lepingulise

esindaja kulud vastavalt TsMS § 174 lg 10 hüvitamisele koos käibemaksuga kokku 203 eurot

(150 € x 22% +20 €).

12. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse.

TsMS § 163 lg 1 sätestab, et osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

5 (6)

Tsiviilasi nr 2-23-108458

Kohus rahuldas hagi osaliselt, 60,59% ulatuses, mistõttu jätab kohus hageja menetluskuludest

229,05 eurot kostja kanda ja ülejäänud menetluskulud hageja enda kanda. Kohus jätab kostja

kanda tema enda võimalikud kulud, kostja ei ole faktiliselt menetluses osalenud ning

eelduslikult ei ole tal kulusid tekkinud.

13. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Talu

Kohtunik

6 (6)