2-24-113105/40 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-24-113105

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.03.2025. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-113105

Tsiviilasi

Bondora AS-i hagi B.H vastu laenulepingutest tuleneva

põhivõla, intressi, lepingu haldustasu, sissenõudmiskulu

ja viivise nõudes

Hagihind

7467,75 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Bondora AS (registrikood 11483929),

lepinguline esindaja: Elari Arjakas,

Kostja: B.H (isikukood XXX)

Kohtuistungi aeg

12.03.2025. a

Kohus teeb TsMS § 410 alusel hageja taotlusel

tagaseljaotsuse, kuna kostja ei ilmunudkohtuistungile

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista B.H-lt Bondora AS-i kasuks välja laenulepingust nr BL3065126 tulenev võlg

kokku summas 2584,15 eurot, sh 1915,33 eurot põhivõlg, 158,80 eurot intress, 40,40

eurot lepingu haldustasu ja 469,62 eurot 28.03.2025. a seisuga sissenõutavaks

muutunud viivis põhivõlalt.

3. Mõista B.H-lt Bondora AS-i kasuks välja alates 29.03.2025. a viivis 1915,33 euro

suuruselt põhivõlalt 24,87% aastas kuni nõude täitmiseni.

4. Mõista B.H-lt Bondora AS-i kasuks välja laenulepingust nr BL3191160 tulenev võlg

kokku summas 4745,04 eurot, sh 3569,20 eurot põhivõlg, 243,88 eurot intress, 74,40

eurot lepingu haldustasu, 10 eurot sissenõudmiskulud, 126,19 eurot tasu lisateenuste

eest ning 721,37 eurot 28.03.2025. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis

põhivõlalt.

5. Mõista B.H-lt Bondora AS-i kasuks välja alates 29.03.2025. a viivis 3569,20 euro

suuruselt põhivõlalt 20,5% aastas kuni nõude täitmiseni.

6. Jätta menetluskulud B.H kanda.

7. Mõista B.H-lt Bondora AS-i kasuks välja kasuks välja menetluskulud summas 935

eurot, sh 665 eurot tasutud riigilõiv ja 270 eurot lepingulise esindaja tasu.

8. B.H-lt uleb temalt Bondora AS-i kasuks välja mõistetud menetluskuludelt tasuda

viivist alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud

määras.

1 (6)

9. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte

toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2)

kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale

kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha.

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb

lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade

ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100

eurot.

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kui mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Bondora AS esitas 08.04.2024. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

B.H-lt 6138,92 euro saamiseks. Kohus tegi 09.04.2024. a võlgnikule makseettepaneku,

mille peale viimane esitas tähtaegselt vastuväite. Seoses võlgniku vastuväitega otsustas

Pärnu Maakohus 19.04.2024. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse lõpetada ja anda asja

üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Bondora AS (hageja) esitas 08.05.2024. a Tartu Maakohtule oma nõude B.H (kostja)

vastu hagiavalduse vormis. 30.05.2024. a esitas hageja kohtule hagiavalduse täienduse.

Hageja taotleb hagiavalduses, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja laenulepingu

1 raames 2162,16 eurot, millest 1915,33 eurot on põhivõlg (tagastamata krediidisumma),

158,80 eurot intress, 40,40 eurot lepingu haldustasu ja 47,63 eurot 08.05.2024. a seisuga

sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt. Lisaks taotleb hageja kostjalt põhivõlalt

viivise väljamõistmist edasiulatuvalt alates 09.05.2024. a 24,87% aastas kuni nõude

täitmiseni. Hageja taotleb veel, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja

laenulepingu 2 raames 4097,56 eurot, millest 3569,2 eurot on põhivõlg (tagastamata

krediidisumma), 243,88 eurot intress, 74,40 eurot lepingu haldustasu, 10 eurot

sissenõudmiskulud, 126,19 eurot tasumata lisateenused ning 73,17 eurot 08.05.2024. a

seisuga sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt. Lisaks taotleb hageja kostjalt

põhivõlalt viivise väljamõistmist edasiulatuvalt alates 09.05.2024. a 20,5% aastas kuni

nõude täitmiseni.

Hagi asjaolude kohaselt sõlmisid pooled 27.09.2022. a laenulepingu nr BL3065126, mille

alusel andis hageja kostjale laenu 2020 eurot, intressiga 24,87% tagastamata

laenusummalt aastas. Kostja kohustus laenu tagastama hagejale igakuiste osamaksetena

hiljemalt iga kuu 13. päeval lõpptähtajaga 13.09.2027. a. Lisaks laenu põhiosa

tagasimaksetele kohustus kostja maksma igakuiselt ka intressimakseid ja lepingu

haldustasu, mis oli kokku lepitud 4% laenusummast aastas. Lepingu sõlmimisel pidi

kostja tasuma hagejale lepingutasu 120 eurot. Kostja poolt lepingu järgi tasumisele kuuluv

kogusumma oli 3929,27 eurot ja krediidi kulukuse määr oli 39,48%. Laenu taotlemisel

2 (6)

märkis kostja enda sissetulekuks 1970 eurot ning igakuisteks kohustusteks 118 eurot.

Kostja pangakonto väljavõtet analüüsides selgus, et kostja igakuine sissetulek oli 2018,81

eurot ning igakuised väljaminekud olid 1344,81 eurot. Hageja arvestas kostja

elamiskuludeks 605 eurot. Kulutusi hasartmängudele konto väljavõttelt ei nähtunud.

Maksehäireregistrile tehtud päringu järel selgus, et isikul on olnud küll maksehäireid, kuid

need on lõpetatud 1-2 aastat enne laenutaotluse esitamist. Saadud teabe põhjal hindas

hageja, et kostja on krediidivõimeline ning hageja sõlmis kostjaga lepingu, mille kohaselt

pidi kostja tasuma igakuiselt 65,87 eurot.

10.11.2022. a sõlmisid pooled laenulepingu nr BL3191160, mille alusel andis hageja

kostjale laenu 3721 eurot intressiga 20,5% tagastamata laenusummalt aastas. Kostja

kohustus laenu tagastama hagejale igakuiste osamaksetena hiljemalt iga kuu 13. päeval

lõpptähtajaga 15.11.2027. a. Lisaks laenu põhiosa tagasimaksetele kohustus kostja

maksma igakuiselt ka intressimakseid ja lepingu haldustasu, mis oli kokku lepitud 4%

laenusummast aastas. Lepingu sõlmimisel pidi kostja tasuma hagejale lepingutasu 221

eurot. Kostja poolt lepingu järgi tasumisele kuuluv kogusumma oli 6728,91 eurot ja

krediidi kulukuse määr oli 33,71%. Selle laenu taotlemisel märkis kostja enda

sissetulekuks ka 1970 eurot ning igakuisteks kohustusteks 118 eurot. Kostja pangakonto

väljavõtet analüüsides selgus, et kostja igakuine sissetulek oli 2697,43 eurot ning

igakuised väljaminekud olid 1656,62 eurot. Kulutusi hasartmängudele konto väljavõttelt

ei nähtunud. Hageja arvestas kostja elamiskuludeks 809 eurot. Maksehäireregistrile tehtud

päringu järel selgus, et isikul on olnud küll maksehäireid, kuid need on lõpetatud 1-2

aastat enne laenutaotluse esitamist. Saadud teabe põhjal hindas hageja, et kostja on

krediidivõimeline ja hageja sõlmis kostjaga laenulepingu, mille kohaselt pidi kostja

tasuma igakuiselt 112,02 eurot.

Laenulepingut sõlmides avaldas kostja soovi kasutada hageja poolt pakutavaid

lisateenuseid: B on Track, B Secure, B Secure+. Tegemist oli lisateenusega, mida

kasutades saadetakse kliendile SMS-i ja e-kirja teel teateid seoses laenu tagasimaksete ja

Bondora kontoga ning mida kasutades saab klient piiramatult võtta põhiosa

maksepuhkust, pikendada või lühendada tagasimaksegraafikut, muuta kuumaksete

kuupäeva ning millega kaasnesid kliendile mitmed täiendavad hüved, muu hulgas õigus

laenu ennetähtaegsele tagasimaksele lisatasuta, õigus peatada laenulepingujärgsed põhiosa

tagasimaksed viieks aastaks. Tegemist oli tasuliste teenustega ja kostja kohustus maksma

teenuste eest 27,98 eurot kuus.

Kostja kasutas lisateenusest (Bondora Secure+) tulenevat võimalust pikendada

laenulepingute tagasimakse graafikut ja 16.10.2023. a sõlmis hagejaga laenulepingute lisa,

mille kohaselt ei pidanud kostja tasuma kuni 2028. a põhiosa vaid üksnes kõrvalnõuded.

Kostja jäi lepingu täitmisel võlgnevusse alates 27.12.2023. a osamaksest. Hageja saatis

kostjale võlgnevuse maksmiseks meeldetuletuskirjad 02.01.2024. a ja 27.01.2024. a, kuid

kostja kohustust ei täitnud. 28.02.2024. a saadetud teatisega hoiatas hageja kostjat

lepingute ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu 30-päevase täiendava tähtaja jooksul

võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja kostjale võimalust alustada läbirääkimisi

võimalike kokkulepete sõlmimiseks. Sellest hoolimata kostja ei näidanud üles soovi

lahendada tekkinud olukord ning võlgnevust ei tasunud. Kostja rikkumise tõttu ütles

hageja 01.04.2024. a saadetud ülesütlemisavaldusega lepingu üles ning nõudis kostjalt

6159,68 euro tasumist, mis hõlmas tagastamata laenusummasid, lepingu ülesütlemise

seisuga intressi ja muid kulusid. Kostja nõuet ei täitnud.

Hageja nõuab hagis kostjalt laenulepingute järgi tagastamata laenu põhiosa, lepingute

ülesütlemise seisuga tasumata intressi, lepingute haldustasu, kahe meeldetuletuskirja eest

3 (6)

sissenõudmiskulu ning lisaks viivist laenude põhiosade tasumisega viivitamise eest alates

lepingute ülesütlemisest, s.o alates 02.04.2024. a lepingutes kokkulepitud intressimääras

kuni põhivõla nõude täitmiseni.

3. Kohus võttis hagi 04.06.2024. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile

kirjalikult vastama.

4. Kostja, B.H esitas 19.06.2024. a kohtule kirjaliku vastuse, milles teatas, et ta ei ole hageja

nõudega nõus ja vaidleb hagile vastu. Kostja leiab, et nõudes olevatel summadel ei ole

mingit alust. Kostja väitel on ta ta kolm aastat maksnud võlga ja temalt ei tohiks nõuda

suuremat summat, kui ta on laenanud.

5. 15.07.2024. a esitas kostja kohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Kohus jättis kostja

taotluse käiguta ja andis talle tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, s.o nõuetekohase taotluse,

majandusliku seisundi teatise ja oma majandusliku seisundi kohta tõendite esitamiseks.

Kostja kohtu määratud tähtaja jooksul neid puuduseid ei kõrvaldanud, mistõttu jättis

kohus 07.11.2024. a määrusega kostja riigi õigusabi taotluse rahuldamata.

6. Kohus määras asja arutamiseks kohtuistungi, toimumisajaga 08.01.2025. a. Seoses

sellega, et kostja esitas paar päeva enne istungit uue taotluse riigi õigusabi saamiseks,

lükkas kohus istungi edasi. Kohus tegi 07.02.2025. a määruse, millega jättis kostja

taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldada.

7. Kohus määras asjas uue kohtuistungi, toimumisajaga 12.03.2025. a. Kostjale toimetati

kohtukutse isiklikult kätte 13.02.2025. a.

8. Kostja 12.03.2025. a kohtuistungile ei ilmunud. Kostja ei esitanud ka kohtule mõjuvat

põhjust istungile mitteilmumise kohta ega taotlenud istungi edasilükkamist. Istungil osales

hageja lepinguline esindaja, kes taotles, et kohus teeks asjas tagaseljaotsuse.

KOHTU SEISUKOHT

9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410 kohaselt, kui kostja ei ilmu

kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas

tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi.

TsMS § 413 lg 1 sätestab, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja

vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et

hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul

loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole

õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

TsMS § 413 lg 3 näeb erisusena ette, et kohus ei tee tagaseljaotsust, kui: 1) kohtuistungile

ilmumata jäänud kostjat ei kutsutud istungile õigel ajal või kutses ei ole selgitatud istungilt

puudumise tagajärgi või kui on eiratud muid istungile kutsumise nõudeid; 2) kostja on

teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja on seda

põhistanud; 3) kostja oli nõus asjas kirjaliku menetlusega või asja lahendamisega tema

osavõtuta.

10. Kohus leiab, et ei esine TsMS § 413 lg-s 3 sätestatud asjaolusid ja võimalik on teha TsMS

§ 410 kohaselt hageja taotlusel tagaseljaotsus.

Kohus on seisukohal, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ning on võimalik tagaseljaotsusega rahuldada. TsMS § 413 lg 1

alusel loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Hageja nõuded tulenevad tarbijakrediidilepingutest. Kohus ei tuvastanud tehingute

4 (6)

tühisuse aluseid. Muu hulgas ei ületa lepingute krediidi kulukuse määr võlaõigusseaduse

(VÕS) § 4062 lg-s 1 sätestatud ülempiiri ning kohtu hinnangul saab hageja esitatud

asjaolude põhjal saab kohtu hinnangul järeldada, et kostjaga lepingute sõlmimisel järgis

hageja VÕS §-st 4034 tulenevat vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendus kostja

krediidivõimelisuses.

TsMS § 444 lg 3 alusel kohus otsust muus osas õiguslikult ei põhjenda.

Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja:

1) laenulepingust nr BL3065126 tuleneva võla kokku summas 2584,15 eurot, sh 1915,33

eurot põhivõlg, 158,80 eurot intress, 40,40 eurot lepingu haldustasu ja 469,62 eurot

28.03.2025. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt;

2) alates 29.03.2025. a viivise 1915,33 euro suuruselt põhivõlalt 24,87% aastas kuni

nõude täitmiseni;

3) laenulepingust nr BL3191160 tuleneva võla kokku summas 4745,04 eurot, sh 3569,20

eurot põhivõlg, 243,88 eurot intress, 74,40 eurot lepingu haldustasu, 10 eurot

sissenõudmiskulud, 126,19 eurot tasu lisateenuste eest ning 721,37 eurot 28.03.2025. a

seisuga sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt;

4) alates 29.03.2025. a viivise 3569,20 euro suuruselt põhivõlalt 20,5% aastas kuni nõude

täitmiseni.

Menetluskulude jaotus

11. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel.

TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldab hagi täielikult. Seega tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kõik

menetluskulud kostja kanda.

12. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus otsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude

suuruse.

Hageja menetluskulude nimekirja (dtl 270) kohaselt on tema menetluskulud kokku

summas 955 eurot, sh hagilt tasutud riigilõiv summas 665 eurot, maksekäsu kiirmenetluse

kulu summas 20 eurot ja lepingulise esindaja tasu summas 270 eurot.

Kohus leiab, et hageja menetluskulud taotletud ulatuses saab lugeda põhjendatuks

osaliselt.

13. Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud hagilt riigilõivu kokku summas 665 eurot, sh

maksekäsu kiirmenetluses 219,87 eurot ja hagi esitamisel lisaks 445,13 eurot. Riigilõivu

on tasutud seaduses ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast. Seega saab lugeda riigilõivu

summas 665 eurot hageja põhjendatud menetluskuluks.

14. Kohus leiab, et põhjendatud hageja menetluskuluks ei saa lugeda maksekäsu

kiirmenetluse kulu 20 euro ulatuses. TsMS § 4842 kohaselt määrab kohus maksekäsu

kiirmenetluses maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu sama

seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka

hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude

katteks. TsMS § 4881 sätestab, et kui avaldaja kinnitab kohtule esitatud kirjalikus

avalduses, et võlgnik on võla tasunud, lõpetab kohus määrusega maksekäsu kiirmenetluse.

Selles asjas ei lõpetanud kohus maksekäsu kiirmenetlust võla tasumise tõttu, mistõttu

TsMS § 4842 20 euro suuruse menetluskulu kindlaksmääramise kohta ei kohaldu.

5 (6)

15. Kohus leiab, et põhjendatud ja vastaspoole hüvitatavaks menetluskuluks saab lugeda

hageja lepingulise esindaja tasu summas 270 eurot.

TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

sama seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

Hagejat esindas maakohtu menetluses lepingulise esindajana jurist Elari Arjakas.

Menetluskulude nimekirja kohaselt taotleb hageja lepinguline esindaja tasu toimingute

eest ajakuluga kokku 2,25 tundi alljärgnevalt: 1) hagiavalduse koostamine, lisade

komplekteerimine, kohtule esitamine – 1,5 h; 2) 12.03.2025. a istungiks ettevalmistamine

– 0,25 h; 3) 12.03.2025. a istungil osalemine – 0,25 h; 4) menetluskulude nimekirja

koostamine ja kohtule esitamine – 0,25 h. Hageja esindaja taotleb tasu tunnitasuga 120

eurot ilma käibemaksuta.

Kohus leiab, et arvestades menetluse asjaolusid, sh asja keerukust ja mahtu, saab lugeda

hageja lepingulise esindaja toimingud vajalikuks ning ajakulu neile toimingutele 2,25

tunni ulatuses mõistlikuks ja põhjendatuks. Ajakulu istungil osalemisele vastab istungi

kestuse ajale. Kohtu hinnangul saab lugeda põhjendatuks ka hageja lepingulise esindaja

tunnitasu, mis jääb keskmiselt sarnase õigusteenuse eest makstava tasu piiresse.

16. Eeltoodut arvestades loeb kohus põhjendatuks hageja menetluskulud kokku summas 935

eurot, sh 665 eurot tasutud riigilõiv ja 270 eurot hageja lepingulise esindaja tasu.

Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus hageja menetluskulud summas 935

eurot kostjalt hageja kasuks välja.

Hageja taotlusel ning TsMS § 177 lg 2 alusel märgib kohus otsuses, et kostjal tuleb temalt

hageja kasuks välja mõistetud menetluskuludelt tasuda viivist alates otsuse jõustumisest

kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristiina Kask

Kohtunik

6 (6)