3-24-1206/31 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Maret Altnurme

Määruse tegemise aeg ja koht

28.03.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1206

Haldusasi

H.J kaebus Tallinna Vanglalt kahjuhüvitise

väljamõistmiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – H.J

Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja Ave Kasvandik

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 26.03.2025 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

H.J määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse H.J määruskaebus Tallinna Halduskohtu 26.03.2025 määruse

peale haldusasjas nr 3-24-1206.

2. Jätta H.J määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 26.03.2025 määrus

haldusasjas nr 3-24-1206 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) 119 lg 1, §

235 lg 1 ja § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Halduskohtu menetluses on H.J kaebus Tallinna Vanglalt 5000 euro suuruse

mittevaralise kahju hüvitamise nõudes, mis on tekitatud kaebaja inimväärikuse alandamisega

kaebaja naaberkambris kinnipeetava poolt 27.02.2024–28.02.2024 vahelisel ööl müra

tekitamise võimaldamisega ja kaebaja peal 26.02.2024 füüsilise jõu kasutamisega.

2. H.J esitas 21.03.2025 halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles märkis, et Viru

Vangla paneb teda kartserisse kohtuasjade eest ning soovis, et kohus seda takistaks.

3. Tallinna Halduskohus jättis 24.03.2025 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse käiguta.

Kaebajal tuli selgitada, kuidas esialgse õiguskaitse taotlus, millega kaebaja soovib takistada

Viru Vangla poolt kartserikaristuse kohaldamist, seondub praeguse haldusasjaga, milles

kaebaja on esitanud mittevaralise kahju hüvitamise nõude Tallinna Vangla vastu. Ühtlasi tuli

kaebajal tasuda taotluselt riigilõiv 20 eurot.

3-24-1206

4. H.J selgitas 25.03.2025 vastuses, et Viru Vangla määras talle kartserikaristuse (3

ööpäeva) selle eest, et kaebaja solvas oma kohtutekstis juriste ning kasutas sõimavaid

väljendeid meediku ja valvurite suhtes. Ühtlasi esitas kaebaja menetlusabi taotluse esialgse

õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu kohustusest vabastamiseks ning riigi õigusabi

saamiseks.

5. Tallinna Halduskohus jättis 26.03.2025 määrusega menetlusabi taotluse riigilõivu

tasumisest vabastamiseks rahuldamata, esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata ja riigi

õigusabi taotluse läbi vaatamata.

Esialgse õiguskaitse abinõud peavad olema seotud põhivaidluse esemeks oleva haldusakti või

toiminguga. Põhivaidluse ese on kaebaja mittevaralise kahju hüvitamise nõue Tallinna Vangla

vastu seoses kaebaja naaberkambrist tuleneva müraga ning kaebaja peal füüsilise jõu

kasutamisega. Kaebaja soovib 21.04.2025 esialgse õiguskaitse taotlusega aga takistada Viru

Vangla poolt kaebajale määratud kartserikaristuse kohaldamist. Seega taotleb kaebaja sellise

esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist, mis ei ole seotud praeguse haldusasja põhivaidluse

esemega. Nii on kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus eduväljavaadeteta ning menetlusabi

taotluse rahuldamine taotluselt riigilõivu tasumisest vabastamiseks on põhjendamatu. Samal

põhjuselt tuleb kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus jätta rahuldamata. Kohus selgitas

kaebajale 24.03.2025 määruses, et juhul, kui kõnealune esialgse õiguskaitse taotlus on

ekslikult esitatud haldusasja nr 3-24-1206 juurde, tuleb kaebajal kohut sellest teavitada või

kui kaebaja soovib vaidlustada mõnda uut vangla haldusakti või toimingut, tuleb kaebajal

esitada uus kaebus vangla tegevuse vaidlustamiseks, mille kohus saab registreerida uue

haldusasjana. Kaebaja ei ole reageerinud vastavatele kohtu suunistele ning on esitanud

esialgse õiguskaitse taotluse haldusasja nr 3-24-1206 juurde olenemata sellest, et taotletav

abinõu ei seondu kuidagi haldusasja põhivaidluse esemega.

Kaebaja riigi õigusabi taotlus on korduv ega sisalda varasemaga võrreldes uusi asjaolusid.

Kuivõrd kartserikaristuse vaidlustamine ei kuulu praeguse haldusasja vaidluse eseme hulka, ei

esine uusi asjaolusid, mis annaks kohtule aluse riigi õigusabi andmist uuesti sisuliselt

otsustada. Seetõttu jääb kaebaja taotlus läbi vaatamata (HKMS § 55 lg 3). Kui kaebaja soovib

riigi õigusabi taotleda kartserikaristuse kohaldamise vaidlustamiseks, saab ta vastava taotluse

esitada koos uue kaebusega.

6. H.J palub 27.03.2025 määruskaebuses halduskohtu määrus tühistada.

Kaebaja palub tühistada ebaõige kartserikaristus. Kaebajal puudub võimalus riigilõivu

tasumiseks, sest puudub töö ja sissetulek. Samal põhjusel tuleb kaebajale anda riigi õigusabi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine

on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 119 lg 1, § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne

(HKMS § 204 lg 1) ning vastab piisaval määral HKMS §-de 52–54 ja 205 nõuetele.

Haldusasjas määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1, riigilõivuseaduse

§ 22 lg 1 p 9). HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.

8. Halduskohtu 26.03.2025 määrus on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtu määruse põhjendustega neid kõiki üle kordamata (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2).

9. Halduskohus ei ole kahelnud selles, et kaebaja majanduslik seisund ei võimalda riigilõivu

tasumist. Samas ei ole kaebaja majanduslik seisund ainus asjaolu, mida kohtul tuleb

menetlusabi taotluse lahendamisel hinnata. Menetlusabi andmine (sh riigilõivu tasumiseks –

2(3)

3-24-1206

HKMS § 110 lg 1 p 1) ei ole HKMS § 111 lg-te 1–3 järgi põhjendatud mh olukorras, kus

puudub piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Halduskohus on

asjakohaselt selgitanud, et esialgse õiguskaitse taotlusel ei ole eduväljavaateid, sest kaebaja

taotleb esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist, mis väljub praeguse põhiasja raamest.

Seetõttu ei ole esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasumisest vabastamine põhjendatud.

10. Samal põhjusel jättis halduskohus õigesti rahuldamata kaebaja esialgse õiguskaitse

taotluse. Esialgse õiguskaitse abinõu peab lähtuma põhivaidlusest ning esialgse õiguskaitse

kohaldamise tagajärjeks ei saa olla õiguslikud tagajärjed, mis ei ole põhivaidluse edukuse

korral saavutatavad.

11. Kuivõrd kaebaja ei ole 25.03.2025 menetlusdokumendis esitanud varasemaga võrreldes

uusi asjaolusid (kartserikaristuse vaidlustamine ei kuulu praeguse haldusasja vaidluse eseme

hulka), siis märkis halduskohus õigesti, et kaebaja riigi õigusabi taotlus oli korduv HKMS §

55 lg 3 mõttes. Seega võis halduskohus jätta kaebaja korduva taotluse läbi vaatamata.

12. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 26.03.2025

määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)