2-24-4414/11 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht

28.03.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-4414

Kohtuasi

Y.J kaebus Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse

07.03.2024 otsusele täiteasjades nr 022/2023/6327,

022/2023/6329 ja 022/2023/6330

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 02.04.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Y.J määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja Y.J (isikukood XXX), lepinguline esindaja

advokaat Kaspar Koppel

Puudutatud isik I Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus,

lepinguline esindaja vandeadvokaat Kenno Vilippus

Puudutatud isik I Medipoles OÜ (registrikood 16884231),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Pille Pettai-Stasiulis

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 02.04.2024 määrus muutmata.

2. Jätta Y.J määruskaebus rahuldamata.

3. Määruskaebusega seotud menetluskulud jätta Y.J kanda.

4. Medipoles OÜ-l hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

5. Määrata kindlaks Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse hüvitatavate

menetluskulude rahaline suurus ja mõista Y.J-ilt Tallinna kohtutäitur Elin

Vilippuse kasuks välja ringkonnakohtus kantud menetluskulude hüvitis 150 eurot.

6. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

2-24-4414

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Y.J (avaldaja, võlgnik) esitas 18.03.2024 Harju Maakohtule avalduse, milles palus

tühistada kohtutäitur Elin Vilippuse (puudutatud isik I, kohtutäitur) 05.02.2024 tehtud otsused

ja toimingud täiteasjades 022/2023/6327, 022/2023/6329 ja 022/2023/6330 ning tühistada

kohtutäituri 07.03.2024 tehtud otsus täiteasjades 022/2023/6327, 022/2023/6329 ja

022/2023/6330. Menetluskulud palus avaldaja jätta kohtutäituri kanda.

Kaebuse kohaselt on avaldaja suhtes algatatud täitemenetlused täiteasjades nr 022/2023/6327,

022/2023/6329 ja 022/2023/6330. Kohtutäitur saatis 05.02.2024 võlgnikule teabenõude

andmete esitamiseks hiljemalt 12.02.2024. Avaldaja esitas 06.02.2024 kaebuse kohtutäituri

tegevusele, mille kohtutäitur jättis 07.03.2024 otsusega rahuldamata. Avaldaja leiab, et

kohtutäitur jättis ta ilma kaebeõiguse kasutamise õigusest, kui tegi toimingu 05.02.2024 ja

nõudis selle täitmist avaldaja poolt hiljemalt 12.02.2024. Täitemenetluse seadustiku (TMS) §

217 kohaselt on võlgnikul õigus vaidlustada kohtutäituri otsuseid ja tegevust kümne päeva

jooksul alates nende saamisest. Avaldaja hinnangul ei saa kaebetähtaeg olla lühem kui

võlgnikule TMS §-s 217 ettenähtud kaebetähtaeg. Kaebetähtajast lühema tähtaja kasutamine

ei ole mõistlik, sest võlgnikule saabuksid negatiivsed tagajärjed enne kaebeõiguse kasutamise

võimalust. 05.02.2024 teabenõudes puudus vaidlustamisviide, mis on käsitletav võlgniku

õiguste rikkumisena, sest võlgnikule võib jääda mulje, justkui toiming või otsus ei olegi

vaidlustatav. Avaldajal ei olnud võimalik täita kohtutäituri nõuet osaühingute turuväärtuse

kohta, sest varade hindamine eeldab eriteadmist (s.o varade väärtus tuleb määrata turuväärtuse

baasil), mida võlgnikul ei olnud ja sellistes küsimustes ei saa kohustada võlgnikku andmeid

esitama. Kuna sissenõudja nõude rahuldamine juba arestitud vara arvelt ei ole välistatud ja

äriühingute osaluste hindamise osas on kohtumenetlus pooleli, siis on põhjendamatu esitada

võlgnikule täiendavaid koormisi ning nõuda täiendavat teavet tema kõikide varade ja

kohustuste osas. Muuhulgas eirab see TMS-s sätestatud vara hindamise korda. Võlgnikku

mistahes eksimus vara turuväärtuste osas võib tuua kaasa täiendava vastutuse, sh

kriminaalmenetluse.

Puudutatud isikute seisukohad

2. Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud

avaldaja kanda.

Kaebeõiguse viite puudumine ei too kaasa kohtutäituri 05.02.24 teabenõude tühisust.

Kohtutäituri teabenõue vastab kohtutäiturimäärustiku § 20 lg 1 sätestatud nõuetele. Seadusest

(TMS § 26 lg-st 1, TMS § 56 lg-st 1 ja TMS §-st 60) ei tulene kohustust lisada teabenõudele

vaidlustamisviidet. Võlgnik on oma kaebeõigust tähtaegselt rakendanud, mistõttu on

põhjendamatu võlgniku väide võimaliku kaebeõiguse puudumise mulje jätmise kohta. Tähtaja

hindamisel tuleks arvesse võtta TMS § 26¹ lg-t 3, mille kohaselt peab tähtaeg võimaldama

adressaadil kohustuse täita. Kohtutäituri määratud tähtaeg 7 päeva on piisav võimaldamaks

adressaadil oma kohustus täita ning teabe nõudmise tähtaeg ei ole sõltuvuses TMS § 217 lg 1

2-24-4414

sätestatud kaebetähtajast, st kohtutäitur ei pea kaebetähtaja möödumist ära ootama. Võlgnikul

on alates täitmisteate kättesaamisest olnud piisavalt aega vara (sh kohustuste) nimekirja

esitamiseks. Tulenevalt TMS §-st 8, TMS § 26 lg-st 1 ja TMS § 59 lg-st 1 otsustab kohtutäitur

ise, millise info ning kust ja kuidas ta kogub. Kui võlgnikul oleks võimalik selekteerida vara

nimekirja esitamisel vara, mille osas tal on kohustus andmeid esitada ja mille osas mitte,

muutuksid TMS § 59 lg 1 ja TMS § 62 lg 1 sisutühjaks. Võlgnik ei ole esile toonud ühtegi

mõjuvat põhjust TMS § 62 lg 1 mõttes, mis annaksid aluse vara nimekirja esitamata

jätmiseks. Võlgnik ei ole kohtutäiturile esitanud vara, sh kohustuste nimekirja ka vara osas,

mida käesolev kaebemenetlus ei puuduta. Samuti olnuks võlgnikul võimalik ka

kaebemenetluse väliselt pöörduda kohtutäituri poole ning märkida, millise vara osas ei ole

võimalik või ei osata infot anda. Vajaliku info esitamise ja kohtutäituriga koostöö asemel on

võlgnik asunud kohtutäituri tegevust vaidlustama ning menetlust venitama.

3. Medipoles OÜ (puudutatud isik II, sissenõudja) kaebuse osas seisukohta ei esitanud.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Harju Maakohus jättis 02.04.2024 määrusega (vaidlustatud määrus) avaldaja kaebuse

rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda ja mõistis avaldajalt kohtutäituri

kasuks välja menetluskulud 450 eurot ning alates kohtulahendi jõustumisest viivise VÕS §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Maakohus määras, et puudutatud isikul II

hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt asus kohus seisukohale, et vaidlustamisviide

kaebeõiguse olemasolu ei mõjuta ning avaldaja on kaebeõigust ka teostanud. Kaebeõigust ei

mõjuta mh tähtaja määramine, mis on lühem kui 10 päeva. Seadusest ei tulene, et

eelnimetatud tähtajast lühemat tähtaega ei võiks kohtutäitur määrata. Esitatust ei selgu,

milliste konkreetsete negatiivsete tagajärgede põhjustamist avaldaja kohtutäiturile ette heidab

olukorras, kus teabe andmiseks määratud tähtaeg on lühem kui 10 päeva.

Maakohus leidis, et ka avaldaja etteheited seoses temalt andmete küsimisega ei ole

põhjendatud. TMS § 59 lg 1 kohaselt võlgnik peab kohtutäiturile andma oma vara kohta

teavet, mida kohtutäitur seoses täitemenetlusega vajab. Teabenõudest nähtuvalt on küsitud

võlgniku subjektiivset hinnangut temale kuuluvate õiguste väärtuse osas, mitte kohustatud

teda eriteadmisi rakendades vara turuväärtust kindlaks määrama. Arvamuse avaldamisel vara

väärtuse kohta ei ole selgelt tegemist olukorraga, kus „mistahes eksimus“ vara turuväärtuste

osas võiks kaasa tuua kriminaalvastutuse. Tulenevalt TMS § 60 lg 1 on võlgnik kohustatud

esitama kohtutäituri nõudel oma vara, sealhulgas ka kohustuste nimekirja. Väide, et vara

nimekirja esitamise kohustus puudub olukorras, kus sissenõudja nõude rahuldamine juba

arestitud vara arvel ei ole välistatud, ei põhine seadusel. Tulenevalt TMS § 8 lg 1 on

kohtutäituril mh kohustus täitemenetluseks vajalikku teavet koguda viivitamata. Kõigil

täitemenetluse osalistel on õigus efektiivsele täitemenetlusele. Maakohus nõustus täielikult

kohtutäituri seisukohaga, et võlgnikul ei ole õigust täitemenetluses ise otsustada, millise vara

kohta ta esitab andmed ja millise kohta mitte, vastasel korral muutuks seadusest tulenev teabe

andmise kohustus sisutuks.

Määruskaebus, vastused määruskaebusele ja menetluse edasine käik

5. Avaldaja esitas määruskaebuse, paludes vaidlustatud määrus tühistada ja teha uus määrus,

millega tühistada kohtutäitur Elin Vilippuse 05.02.2024. a tehtud otsused ja toimingud

täiteasjades 022/2023/6327, 022/2023/6329 ja 022/2023/6330 ning tühistada kohtutäitur Elin

2-24-4414

Vilippuse 07.03.2024. a tehtud otsus täiteasjades 022/2023/6327, 022/2023/6329 ja

022/2023/6330. Avaldaja palus jätta kõik menetluskulud kohtutäituri kanda.

Määruskaebuse kohaselt on maakohus asjas kogutud tõendeid ebaõigesti hinnanud.

Kohtutäitur ei küsinud avaldajalt subjektiivset hinnangut, vaid äriühingu osade ja

intellektuaalse omandi turuväärtust. Turuväärtus ei ole üksnes subjektiivne hinnang, vaid

eeldab eriteadmisi. Maakohus ei asja lahendamisel võtnud arvesse TMS § 74 sätestatud, mis

näeb ette asja väärtuse määramise korra täitemenetluses ning kohustab kohtutäiturit vara

hindama. Antud juhul on keskmisest keerukama vara väärtuse hindamise kohustus seatud

võlgnikule, kellel aga sellist kohustust ei ole. Kohtutäitur on arestinud võlgniku osalused

äriühingutes ning selle vara väärtus on teadmata. Järelikult on teadmata, kas juba arestitud

vara väärtus ületab sissenõudja nõuet või mitte. Vara väärtuse hindamiseks on kohtutäitur

pöördunud kohtusse. Kuivõrd äriühingute osaluste hindamine on pooleli, siis on

põhjendamatu nõuda võlgnikult täiendavat teavet kõikide varade ja kohustuste kohta.

Sissenõudja nõude rahuldamine juba arestitud vara arvel ei ole välistatud, mistõttu võlgnikule

täiendavate koormiste ja nõuete esitamine ei ole põhjendatud. Mistahes erinevus võlgniku

esitatud võlgade ja varanimekirjas esitatu ning hiljem sama vara kohta tehtava ekspertiisi

tulemuse vahel on aluseks kriminaalmenetluse alustamiseks karistusseadustiku (KarS) § 281

alusel. Kuna avaldaja vara väärtuse määramiseks on alustatud juba kohtutäituri poolt

kohtumenetlusega, siis enne kohtumenetluse lõppemist on põhjendamatu nõuda võlgnikult

samade varade turuväärtuse hindamist.

6. Puudutatud isik I vaidles määruskaebusele vastu, palus selle jätta rahuldamata ja

menetluskulud avaldaja kanda. Kohtutäitur ei ole kohustanud võlgnikku esitama vara

nimekirjas märgitavate varade väärtuste tõendamiseks ekspertiisiakti. Väljendid „subjektiivne

hinnang“ (kohtu väljendus) ja „asja turuväärtus võlgniku hinnangul“ (kohtutäituri väljendus)

on sama tähendusega. Võlgnikul oli võimalus vara väärtuse leidmisele kaasa aidata või

põhjendada, miks asja hindamine on raske. Määruskaebuses esitatud tõlgendus TMS § 74 lg-

le 6 ei ole õige, kuna esiteks kaebaja ei ole sellele alusele varasemalt kohtutäiturile esitatud

kaebuses tuginenud ja varade hindamine ei ole täitemenetluse raames osutunud ka

keeruliseks. Kohtutäitur oli äriühingute osaluste hindamiseks kohustatud pöörduma kohtu

poole TMS § 74 lg 8 alusel. Võlgnikul ei ole õigust täitemenetluses ise otsustada, millise vara

kohta ta esitab andmed ja millise kohta mitte, vastasel korral muutuks seadusest tulenev teabe

andmise kohustus sisutuks. Kui võlgnik esitab kohtutäiturile subjektiivse arvamuse võlgnikule

kuuluvate varade väärtuse kohta või avaldab kohtutäiturile, et ei oska vara väärtust pakkuda,

siis KarS § 281 normi subjektiivne normikoosseis jääks täitmata. Juhul, kui lähtuda võlgniku

käsitlusest KarS § 281 kohta, siis ei olekski kohtutäituril võimalik võlgnikelt teavet varade ja

väärtuste kohta küsida, kuna sellega kaasneks automaatne kriminaalmenetluse alustamine.

7. Puudutatud isik II tähtaegselt kohtule seisukohta ei esitanud.

8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel (koosmõjus

§-ga 659) jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

2-24-4414

10. Kolleegiumi hinnangul on vaidlustatud määrus seaduslik ja põhjendatud ning

määruskaebuse väited ei anna alust määruse muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (TsMS § 654 lg 6 koosmõjus

§-ga 659). Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.

11. TMS § 8 lg 1 kohaselt on kohtutäitur kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik

seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, koguma täitemenetluseks vajalikku

teavet ning selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi. Kohtutäitur ei ole

täitemenetluses ei sissenõudja ega võlgniku esindaja, kuid peab TMS-is sätestatust juhindudes

kaitsma mõlema nimetatu õigustatud huve (RKTKm 3-2-1-19-17, p 16). Täitemenetluses

tuleb kohtutäituril ja menetlusosalistel lähtuda põhimõttest, et sissenõudja nõue saaks

rahuldatud kõige kiiremal viisil ning et võlgniku õigustatud huve ei või kahjustada (RKTKm

3-2-1-38-17, p 17).

12. TMS § 26 lg 1 järgi on kohtutäituril õigus nõuda võlgnikult täitemenetluses vajalikku

suulist ja kirjalikku teavet. Teabe nõudmiseks ei pea ilmtingimata eelnema vara nimekirja

nõude esitamine ja/või selle kinnitamine kohtu poolt (TlnRnKm 2-24-2824, p 9). Kohtutäituri

ülesanne on välja selgitada võlgnikule kuuluva vara koosseis (sh vara väärtus), millele oleks

seejärel võimalik pöörata sissenõue sissenõudja nõude rahuldamiseks. Kohtutäitur peab

omama täielikku teavet võlgniku varalise seisu kohta ning teabe andmiseks kohustatud isik on

eeskätt võlgnik ise. TMS § 59 lg 1 sätestab, et võlgnik peab kohtutäiturile andma oma vara

kohta teavet, mida kohtutäitur seoses täitemenetlusega vajab. Teabe vajalikkuse üle otsustab

kohtutäitur ning ta ei pea selleks andma võlgnikule täiendavaid selgitusi ega põhjendusi

(TlnRnKm 2-18-12786, p 29). Kolleegium nõustub maakohtuga, et kõigil täitemenetluse

osalistel on õigus tõhusale täitemenetlusele ja võlgnikul ei ole õigust täitemenetluses ise

otsustada, millise vara kohta ta esitab andmed ning millise kohta mitte.

13. Kohtutäitur ei seadnud võlgnikule vara väärtuse hindamise kohustust, kui küsis võlgnikult

võlgniku hinnangul vara (äriühingute osade) turuväärtust. Maakohus viitas õigesti, et

teabenõudest nähtuvalt on küsitud võlgniku subjektiivset hinnangut temale kuuluvate osade

väärtuse osas, mitte kohustatud teda eriteadmisi rakendades vara turuväärtust kindlaks

määrama. Avaldaja väide turuväärtusega eksimisel kriminaalvastutuse järgnemisest on

asjakohatu, kuivõrd küsitud oli avaldaja arvamust, mitte eksperthinnangut või eriomaseid

andmeid. Kuigi kohtutäitur oli esitanud kohtule avalduse TMS § 74 lg 8 järgi äriühingute

osaluste väärtuste hindamiseks eksperdi määramiseks, siis ei saa kohtutäituri poolt teabenõude

esitamist pidada põhjendamatuks. Kohtutäituri kohustus võlgniku vara väljaselgitamiseks ei

lõppe pelgalt vara arestimise toiminguga, vaid alles siis, kui sissenõudja nõue saab rahuldatud

või esineb alus täitemenetluse lõpetamiseks. Ringkonnakohus leiab, et kohtutäitur on

põhjendatult nõudnud avaldajalt äriühingute osade hariliku väärtuse kindlakstegemiseks

täiendavate andmete esitamist. Avaldajal on nendele andmetele ühingute osaniku ja juhatuse

liikmena ligipääs ning vastavad andmed aitaksid kaasa vara väärtuse leidmisele, mh vara

hindamise kohtumenetluses eksperdile piisava ja õige informatsiooni andmisele. Avaldaja ei

ole nimetanud ühtegi objektiivset põhjust, miks ta ei ole teabe esitamise kohustust täitnud.

Kui avaldaja leidis, et arestitud vara väärtus on piisavalt suur, et selle arvelt saaks

täitemenetluses nõuded rahuldada, oli tal võimalus sellest kohtutäiturit teavitada.

14. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et vaidlustamisviite puudumine teabenõudes

avaldaja kaebeõiguse olemasolu ei mõjuta, sest avaldaja õiguste kaitse on tagatud kaebuse

esitamise õiguse kaudu ning avaldaja on kaebeõigust ka teostanud. Samuti ei mõjuta avaldaja

2-24-4414

õiguseid teabenõudele vähem kui kümne päevase kestusega tähtaja määramine, kuivõrd

arusaamatuks jääb, milles võimalik negatiivne tagajärg võlgnikule võiks seisneda.

15. Eeltoodust tulenevalt ei ole alust vaidlustatud määrust tühistada ja määruskaebus jääb

rahuldamata.

16. TMS § 218 lg 3 teine lause võimaldab käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

17. Kuna maakohtu määrus jääb muutmata ja määruskaebus rahuldamata, ei ole alust muuta

maakohtu menetluskulude jaotust (§ 173 lg 3). Kuigi avaldaja on palunud tühistada maakohtu

määruse terves ulatuses, ei ole ta menetluskulude jaotuse kohta sisulisi väiteid esitanud.

Avaldaja ei ole väitnud, et maakohtu menetluskulud oleks tulnud teisiti jaotada sõltumata

sellest, et maakohus jättis kaebuse rahuldamata.

18. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebemenetluse kulud TsMS §

171 lg 1 alusel avaldaja kanda.

19. TsMS § 174 lg 3 järgi määrab ringkonnakohus kindlaks määruskaebemenetluses kantud

menetluskulude rahalise suuruse.

20. Puudutatud isik II määruskaebemenetluses ei osalenud ja menetluskulude nimekirja

tähtaegselt ei esitanud. Seega ei ole tal menetluskulusid tekkinud, mistõttu märgib

ringkonnakohus, et hüvitatavad menetluskulud puudutatud isikul II puuduvad.

21. Kohtutäituri 21.03.2025 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on kohtutäituri

õigusabikulu määruskaebemenetluses määruskaebusele vastuse koostamine 1 tund, mis vastab

summale 150 eurot (käibemaksuta). Kohtutäiturile osutati õigusabiteenust hinnaga 150 eurot

tunnis. Kohtutäitur on käibemaksukohustuslane, mistõttu käibemaksu ei lisandu. Avaldaja

kohtutäituri menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud.

22. TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul on asja keerukust ja menetlusdokumentide sisu

ning mahtu arvestades kohtutäituri lepingulise esindaja ajakulu 1 tund

määruskaebemenetluses põhjendatud ja vajalik. Kohtutäituri vandeadvokaadist lepingulise

esindaja tunnitasu 150 eurot (käibemaksuta) ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse

eest makstavat tasu ning seda saab pidada põhjendatuks. Eeltoodust tulenevalt mõistab

ringkonnakohus avaldajalt kohtutäituri kasuks välja menetluskulude hüvitise summas 150

eurot. Lisaks peab avaldaja tulenevalt kohtutäituri taotlusest tasuma hüvitatavatelt

menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 järgi viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni.

23. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). TsMS § 178 lg 2 sätestab, et menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot.

2-24-4414

(allkirjastatud digitaalselt)