2-24-127602/18 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Helvia Räägel

Kohtuasja number

2-24-127602

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.03.2025, Tallinn

Kohtuasi

OÜ Aktiva Finance Group hagi E. V. vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

2605,30 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479)

Hageja lepinguline esindaja: P. B. (e-post

jurist@julianus.ee)

Kostja: E. V. (isikukood XXX)

Asja läbivaatamise viis

RESOLUTSIOON

Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)

1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagiavaldus E. V.´i vastu osaliselt.

2. Mõista E. V.´ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja AS Inbank Finance ja kostja

vahel sõlmitud lepingust nr L89014366515 tulenev kohtuotsuse tegemise seisuga

sissenõutavaks muutunud põhivõlg 325,06 eurot.

3. Mõista E. V.´ilt Aktiva Finance Group OÜ välja viivis põhivõlalt 325,06 eurot

kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni

põhivõla tasumiseni.

4. Mõista E. V.´ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja tulevikus sissenõutavaks

muutuvad põhivõla osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast

järgmiselt:

Maksepäev Summa

20.04.2025

23,38

20.05.2025

24,69

20.06.2025

24,27

20.07.2025

24,72

20.08.2025

26,02

20.09.2025

25,67

20.10.2025

26,95

20.11.2025

26,65

20.12.2025

27,14

20.01.2026

29,91

20.02.2026

28,2

20.03.2026

29,45

20.04.2026

29,28

20.05.2026

30,5

20.06.2026

30,39

20.07.2026

30,95

20.08.2026

32,16

20.09.2026

32,13

20.10.2026

33,31

20.11.2026

33,34

20.12.2026

33,96

20.01.2027

36,19

20.02.2027

35,27

20.03.2027

36,41

20.04.2027

36,6

20.05.2027

37,73

20.06.2027

37,98

20.07.2027

38,69

20.08.2027

39,79

20.09.2027

40,15

20.10.2027

41,22

20.11.2027

41,66

20.12.2027

42,44

20.01.2028

43,73

20.02.2028

27,59

KOKKU

1138,52

5. Jätta rahuldamata intressinõue 152,98 eurot, haldustasu nõue 20 eurot,

sissenõudmiskulude hüvitamise nõue 50 eurot ja hagi esitamise seisuga (09.09.2024)

sissenõutavaks muutunud viivisenõue 178,61 eurot.

6. Jätta maakohtus kantud menetluskuludest 66% kostja kanda ja 34% hageja kanda.

7. Mõista E. V.´ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulud 666,60

eurot. Kostjal tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda hagejale viivist VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni.

8. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus

menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et

ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on

antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled

2/11

esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse esitamise järel seisukoha selle lubatavuse osas

ning võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle

lahendamist istungil (TsMS § 637 lg 21). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline

taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

16.08.2024 tegi Pärnu Maakohus määruse, millega lõpetas Aktiva Finance Group OÜ

(hageja) maksekäsu kiirmenetluse E. V.´i (kostja) vastu 2216,26 euro nõudes ja andis asja üle

menetlemiseks esimese astme kohtumenetlusse Harju Maakohtule.

2. Hageja esitas 09.09.2024 hagiavalduse. Kohus jättis 27.09.2024 määrusega

hagiavalduse käiguta ja andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kohus selgitas

muuhulgas, et kohtu esialgsel hinnangul on kostjale laenu väljastamisel rikutud

vastutustundliku laenamise põhimõtet ning andis hagejale teada, et tuleb esitada seisukoht

lepingute ülesütlemise kehtivuse osas muutunud olukorra puhuks ehk kas kostjal oli lepingu

ülesütlemise hetkeks krediidiandja ees võlgnevus, mis võimaldas lepingu kehtivalt üles öelda,

juhuks kui kohus tuvastab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Hageja esitas

22.10.2024 vastuse kohtunõudele, milles esitas oma alternatiivse nõude juhuks, kui kohus

tuvastab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Kohus on hagi pärast puuduste

kõrvaldamist menetlusse võtnud ja lähtub asja lahendamisel hagis ja 22.10.2024 täienduses

esitatud asjaoludest ja nõuetest.

3. Hagiavalduse ja 22.10.2024 menetlusdokumendi kohaselt sõlmisid AS Inbank Finance

(esialgne võlausaldaja) ja kostja 14.11.2022 tarbijakrediidilepingu nr L89010458294, mille

alusel sai kostja laenu summas 2000 eurot. Lepingu nr L89010458294 kohaselt on krediidi

kulukuse määr 30,31% aastas. Kostja sai laenu summas 2000 eurot kätte tema arveldusarvele

kandmisega 14.11.2022.

4. Esialgne võlausaldaja ja kostja sõlmisid 24.11.2023 tarbijakrediidilepingu nr

L89010458294 muutmiseks kokkulepe. Alates lepingu muutmise kokkuleppe jõustumisest

kannab leping numbrit L89014366515, mille alusel sai kostja laenu summas 1812,26 eurot.

Lepingu muudatust tehes liideti esimese lepingu põhiosa ning sellele veel võlgnevuses olnud

osamaksed. 5. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel

perioodil

20.12.2023 – 20.11.2028. Lepingu nr L89014366515 kohaselt on krediidi kulukuse määr

30,74% aastas.

6. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne

võlausaldaja 07.03.2024 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale

täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 21.03.2024. Kostjal jäi 07.03.2024 hoiatuse

saatmise seisuga lepingu nr 89014366515 alusel tasumata 3 järjestikust osamakset

20.12.2023, 20.01.2024, 20.02.2024. 26.03.2024 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise

lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. AS

3/11

Inbank Finance loovutas 28.03.2024 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance Group koos

õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

7. Lepingu nr L89010458294 alusel tasus kosja põhiosa katteks 536,42 eurot ja intressi

374,02 eurot. Kokkulepe nr L89014366515 alusel ei ole ühtegi makset laekunud.

8. Hageja on seisukohal, et on põhjalikult kontrollinud kostja krediidivõimelisust, teinud

kõik endast oleneva kostja krediidivõimelisuse teada saamiseks ning ei ole rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuivõrd hageja on tuvastanud, et kostja igakuised

kohustused olid väiksemad, kui kostja sissetulekud.

9. Hageja nõuab põhivõlga summas 1812,26 eurot, intressi 152,98 eurot, haldustasu 20

eurot, sissenõudmiskulusid 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivist 178,61 eurot; viivist

alates 10.09.2024 kuni põhinõude summas 1812,26 eurot täitmiseni lepingujärgse

intressimääraga võrdses määras 21,6% aastas; menetluskulude, sealhulgas riigilõivu 385 eurot

ja hageja õigusabikulude 676 eurot hüvitamist; viivist menetluskuludelt menetluskulude

suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

10. Juhuks, kui kohus leiab, et hageja on rikkunud vastustundliku laenamise põhimõtet, on

hageja palunud välja mõista sissenõutavaks muutunud põhiosa 210,93 eurot (osamaksed

20.12.2023-20.10.2024) ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning

tulevikus sissenõutavaks muutuvad tasumata põhivõla osamaksed alates maksetähtpäevale

järgnevast päevast vastavalt maksegraafikule.

11. Kohus toimetas hagi ja 22.10.2024 vastuse kohtunõudele kostjale avalikult kätte (dtl

183184). Kostja vastanud ei ole.

12. Hageja esialgne menetluskulude nimekiri on kostjale koos hagimaterjalidega avalikult

kätte toimetatud. Hageja täiendatud menetluskulude nimekiri toimetati kostjale avalikult kätte

12.02.2025. Kostja menetluskulude osas seisukohta ei esitanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

13. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja kohtuotsuse

tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud lepingujärgse põhivõla 325,06 eurot ning viivise

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras vastavalt hageja taotlusele. Lisaks mõistab

kohus kostjalt välja pärast kohtuotsuse tegemist sissenõutavaks muutuvad põhiosa maksed

(kogusummas 1138,52eurot). Lepingu sõlmimisel rikuti vastutustundliku laenamise

põhimõtet, mistõttu ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt muid tasusid.

14. Esialgne võlausaldaja ja kostja sõlmisid 14.11.2022 tarbijakrediidilepingu nr

L89010458294 (dtl 39-44) ja 22(24).11.2023 selle lepingu muutmise kokkuleppe nr

L89014366515 (dtl 47-50), mis on hageja nõude aluseks. Hageja on selgitanud, et lepingu

muudatust tehes liideti esimese lepingu põhiosa ning sellele veel võlgnevuses olnud

osamaksed (dtl 112), krediidisummaks oli 1812,26 eurot (dtl 27).

15. Kohus on tuvastanud, et leping nr L89010458294 on esialgse võlausaldaja ja kostja

poolt allkirjastatud 14.11.2022, digiallkirjastatud konteineris on leping, maksegraafik ,

üldtingimused ja tarbijakrediidi teabeleht. Nõude aluseks olev leping nr L89014366515 on

esialgse võlausaldaja ja kostja poolt digiallkirjastatud 24.11.2023 (lepingudokumendis on

kuupäevaks

22.11.2023, mistõttu lähtub kohus edaspidi lepingule viidates selguse huvides sellest

kuupäevast), digiallkirjastatud konteineris on leping, maksegraafik ja tarbijakrediidi teabeleht

4/11

(dtl 47-50). Mõlema lepingu puhul on tegemist tarbijakrediidilepingutega VÕS § 402 lg 1

tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust. Esialgne

võlausaldaja on täitnud lepingujärgse põhikohustuse ning laenu summas 2000 eurot kostjale

üle kandnud (dtl 45), lepingu muudatuse sõlmimisel oli võlgnevuse jääk 1812,26 eurot (dtl

47). Vastavalt 22.11.2023 lepingule nr L89014366515 (dtl 47) ja teabelehe p-le 2 (dtl 49)

kohustus kostja tasuma igakuiselt 56,04 eurot, kokku 60 makset. Krediidisumma tagastamise

periood oli 20.12.2023 – 20.02.2028 (dtl 47-48). Hagiavaldusest nähtuvalt ei ole kostja

teostanud muudetud lepingu alusel ühtegi makset, hageja on esitanud ka väljavõtte nõude

aluseks oleva lepingu tagasimaksetest, millest nähtub, et tagasimakseid ei ole tehtud (dtl 125).

Seega on tagastamata kogu laenu nr L89014366515 põhisumma 1812,26 eurot.

16. Hageja on esitanud faktiväite, et nõue on talle loovutatud ning kohus arvestab hageja

selgitust tõendina, kuivõrd tegemist on lihtmenetlusega. Hageja on esitanud kostjale

saadetud teated nõude loovutamise kohta (dtl 59 ja dtl 120), kuid nõude loovutamise

kokkulepet hageja esitanud ei ole. Kohus peab usutavaks, et nõue on loovutatud, sest

hageja valduses on lepingu kohta käivad dokumendid.

17. 14.11.2022 sõlmiti kostja ja esialgse võlausaldaja vahel leping nr L89010458294, mille

kohaselt oli krediidi kulukuse määr 30,31% aastas (dtl 39). Eesti Panga avaldatud andmete

kohaselt oli alates 01.07.2022 rakenduva krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,30%. VÕS § 4062 lg 1

esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 16,30% =

48,90%. Finantsinspektsiooni hallatava krediidi kulukuse määra kalkulaator annab

tulemuseks 29,79%.

18. Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli alates 01.07.2023 rakenduva krediidiasutuste

poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr

16,72%. VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal

oli seega 3 * 16,72% = 50,16%. Nõude aluseks olevast kostjaga sõlmitud lepingust nr

L89014366515 tulenev krediidi kulukuse määr oli 30,74% aastas (dtl 47).

Finantsinspektsiooni hallatava krediidi kulukuse määra kalkulaator annab tulemuseks

30,68%. Seega ei ületanud laenu krediidi kulukuse määr lepingute sõlmimise ajal

seadusega kehtestatud piirmäära.

19. Kostja ei ole refinantseerimislepingu alusel tagasimakseid teinud. Hageja nõuab

esmajärjekorras põhivõlga summas 1812,26 eurot, intressi 152,98 eurot, haldustasu 20

eurot, sissenõudmiskulusid 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivist 178,61 eurot ning

viivist alates 10.09.2024 kuni põhinõude summas 1812,26 eurot täitmiseni lepingujärgse

intressimääraga võrdses määras 21,6% aastas. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud

vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel

kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm

24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).

20. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on

enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks

vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise

põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on

hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et

tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist

veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust

eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab

tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).

5/11

21. Hageja on hagiavalduse p-s 2.5 (dtl 28-30) ja 22.10.2024 menetlusdokumendi p-s 3.11 (dtl

115-116) selgitanud, kuidas toimus kostja krediidivõime kontroll. Hagist ja selle täiendusest

nähtub, et kostja krediidivõime kontroll viidi läbi ainult laenulepingu nr L89010458294 puhul,

kuid nõude aluseks oleva lepingu nr L89014366515 puhul krediidivõime kontrolli kohta

kohtule andmeid esitatud ei ole. Laenulepingu nr L89010458294 krediidivõime kontrollimisel

lähtus esialgne võlausaldaja laenutaotlustest (dtl 29-30; dtl 60) ja maksehäireregistri

väljavõttest (dtl 65). Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid

hageja väitel polnud. Esialgne võlausaldaja on kostja sissetulekuid kontrollinud Maksu- ja

Tolliametist, mille andmete kohaselt keskmine sissetulek oli 1126,14 eurot.

Krediidivõimekuse hindamise eesmärgil viis esialgne võlausaldaja läbi krediidianalüüsi,

millest nähtus, et kostja igakuine sissetulek oli 1126,14 eurot, igakuiste kohustuste summa 70

eurot, lisaks oli lepingust tulenev igakuise osamakse summa 56,04 eurot. Peale nimetatud

finantskohustuste tasumist jäi kostjale hageja hinnangul reservi 1000,1 eurot (dtl 30).

22. Maakohus on seisukohal, et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja

krediidivõime kontroll oli ebapiisav ja osaliselt on hageja väited tõenditega vastuolus.

22.1. Hageja selgituse kohaselt lähtus krediidiandja laenutaotlusest ja kontrollis

maksehäirete puudumist. Lepingu sõlmimise ajal kostjal maksehäired puudusid. Kohus

märgib, et maksehäireregistri väljavõte on võetud seisuga 09.09.2024 (dtl 65). Lepingu nr

L89010458294 ega nõude aluseks oleva lepingu sõlmimise seisuga ei ole seega kostja

maksehäirete puudumist kontrollitud. Esitatud väljavõttest nähtub, et valdav osa nõudeid

on lahendatud pärast 22.11.2023 lepingu sõlmimist, mis tähendab, et lepingu sõlmimise

ajal olid nõuded kostja vastu olemas ja tõendiga ei ole kooskõlas hageja väide, et

maksehäired puudusid. Seisuga 14.11.2022, kui sõlmiti esialgne laenuleping, ei ole

kohtule maksehäireregistri väljavõtet esitatud.

22.2.

Taotlusest P89010458294 (dtl 60), mille alusel sõlmiti 14.11.2022 leping nr

L89010458294, nähtub, et kostja on oma igakuisteks sissetulekuteks märkinud

1055 eurot. Hagiavalduses on hageja märkinud, et esialgne võlausaldaja viis

läbi krediidianalüüsi, millest nähtus, et kostja igakuine sissetulek oli 1126,14

eurot (dtl 30). Hageja esitatud andmetest ei selgu, kas hageja on andmeid

kontrollinud enne L89010458294 lepingu sõlmimist või enne nõude aluseks

oleva lepingu sõlmimist. Kahe lepingu sõlmimise vahele jäi üle aasta, seega

võisid kostja andmed olla muutnud ja hageja oleks pidanud kontrollima kostja

krediidivõimelisust ka enne 22.11.2023 lepingu sõlmimist. Väidetavad Maksu-

ja Tolliameti andmed kostja sissetuleku kohta, mille hageja on hagiavalduse

teksti sees ära toonud (dtl 29), ei nähtu, mis perioodi ja kelle kohta on väljavõte

tehtud, seega ei tõenda väljavõte kostja sissetulekuid.

22.3.

VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab

hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel

tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on

kohustus koguda ja hinnata teavet.

22.4.

Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu

andmist välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus,

tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed

majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 viimane lause

koosmõjus KAVS § 49 lg 1 p-dega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest

nähtub, et krediidiandja ei teinud enne järelmaksulepingute ega nõude aluseks

oleva kokkuleppe sõlmimist kindlaks laenusaaja väljaminekute,

6/11

majapidamiskulutuste ega finantskohustuste suurust. Samuti ei kogunud

esialgne võlausaldaja teavet kostja ülalpeetavate kohta.

22.5.

Üksnes kostja sissetuleku ja maksehäirete puudumise kontrollimine (mida

esialgne võlausaldaja tegelikkuses läbi ei viinudki) ei vasta krediidiandja

nõuetekohasele hoolsusele tarbija krediidivõimelisuse hindamisel. Ilma

mõistliku hoolsusega kontrollitud andmeteta tarbija kulude ja finantskohustuste

ning varasemate finantskohustuste täitmise kohta ei võimalda need andmed

teha adekvaatseid järeldusi tarbija krediidivõimelisuse kohta (Tallinna RK

28.08.2024, nr 2-22-142669, p 11.2.2). 22.6. Kostjalt ei küsitud pangakonto

väljavõtet. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema

sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud

krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav

tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Üldjuhul tuleb vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto

väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata

tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast

küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna

sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest

nähtuv.

22.7. Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et esialgne võlausaldaja ei kogunud

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud

tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg

2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle

teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu

taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lgte

3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud

andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada

(RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda tehtud ei ole.

23. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese

kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning

muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. VÕS § 396 kohaselt tuleb

kostjal laenuks saadud rahasumma tagastada.

24. Kostja sai lepingu nr L89014366515 alusel krediiti 1812,26 eurot (lepingutasu

arvestamata) ning ta ei ole tagasimakseid teinud (dtl 125). Hageja on 22.10.2024 esitanud

oma nõude alternatiivse arvestuse juhuks, kui kohus peaks asuma seisukohale, et

vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Hageja on välja toonud, et lepingu nr

L89014366515 katteks ei ole kostjalt toimunud ühtegi makset. Ümberarvestuse kohaselt

on tasumata põhiosa summas 1463,58 eurot ja sissenõutavaks on muutunud kohustus

alates esimesest osamaksest 20.12.2023 kuni üheteistkümnenda osamakseni 20.10.2024,

summas 210,93 eurot (dtl 116 ja dtl 161). Hageja nõudes sisalduva maksegraafiku

kohaselt on alates 20.11.2024 sissenõutavaks muutuva igakuise makse suurus ajas

suurenev alates 21,26 eurost (20.11.2024) kuni 27,59 euroni (20.02.2028).

25. Kohus märgib, et lepingu ülesütlemine esialgse laenuandja poolt 26.03.2024 avaldusega

oli esile toodud asjaolusid arvestades kehtiv, kuna kostja oli sellel kuupäeval viivituses

kolme lepingujärgse osamaksega. Vastavalt VÕS § 416 lg-le 1 võib krediidiandja osadena

tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda

üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele

7/11

järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt

kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb

selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu

võla tasumist. Need nõuded oli esialgne võlausaldaja täitnud, kuna 07.03.2024 oli kostjale

saadetud lepingu ülesütlemise hoiatus (dtl 57) ja 26.03.2024 ütles esialgne võlausaldaja

lepingu üles (dtl 58). Kolmanda osamakse võlgnevus tekkis 20.03.2024, st enne lepingu

ülesütlemist.

26. Kuivõrd leping on üles öeldud, tuleb kostjal saadud krediidisumma tagastada. Hageja on

palunud vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tuvastamise korral selle

tagastamist osamaksetena.

27. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tuleb kõik tagasimaksed arvestada

põhivõla katteks. Kuna kostja ei ole tagasimakseid teinud, siis on sissenõutavaks

muutunud põhiosa maksed hageja poolt 22.10.2024 menetlusdokumendi, kus sisaldub

hageja alternatiivne nõue, p-s 3.11.3 märgitud perioodi 20.12.2023 - 20.10.2024 osas (dtl

116) ja alates 20.11.2024 kuni 20.03.2025 (kohtuotsuse tegemise ajale eelneva osamakse

tasumise tähtpäev). Kokku on kohtotsuse tegemise aja seisuga sissenõutavaks muutunud

põhinõude summa 325,06 (210,93+114,13) eurot ja kohus mõistab selle summa kostjalt

hageja kasuks välja.

28. Hageja palub välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuva võlgnevuse.

Edasiulatuvad maksed, mis kohtuotsuse tegemise päeva seisuga ei ole sissenõutavaks

muutunud, on toodud hageja alternatiivses nõudes (dtl 116-117) alates 20.04.2025

maksest. Hageja on palunud välja mõista põhiosa maksed kuni 20.02.2028. Tulevikus

sissenõutavaks muutuvate põhiosamaksete kogusumma, st alates 20.04.2025 on 1138,52

eurot (dtl 116-117).

29. TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust

eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka

kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla

tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate

kohustuste täitmist tulevikus. Arvestades, et kostja ei ole nõude aluseks oleva lepingu

alusel teinud ühtegi tagasimakset, siis on põhjendatud hageja nõue tulevikus

sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, kuna võib eeldada, et kostja oma

kohustusi õigeaegselt ei täida. Kohus rahuldab hageja nõude ja mõistab edasiulatuvalt

kostjalt välja põhiosamaksed ümberarvestusena esitatud maksegraafiku järgsetel

tähtpäevadel (dtl 116-117) perioodil 20.04.2025 – 20.02.2028, kokku summas 1138,52

eurot. Tulevikus sissenõutavate kohustuste väljamõistmine ei kahjusta kostjat.

30. Hageja esialgses nõudes sisaldunud intressi, sissenõutavaks muutunud viivise ja

sissenõudmiskulude hüvitamise nõue jäävad VÕS § 4034 lg 7 ja hageja 22.10.2024

alternatiivset nõuet arvestades rahuldamata.

31. Hageja 22.10.2024 menetlusdokumendi kohaselt nõuab hageja juhul, kui maakohus asub

seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, viivist seadusjärgses

määras. Alternatiivnõude esitamise seisuga (22.10.2024) on hageja arvutuste kohaselt

sissenõutavaks muutunud 210,93 eurot. Kohtuotsuse tegemise seisuga on sissenõutavaks

muutunud põhinõude summa 325,06 eurot. Maakohus rahuldab hageja nõude viivise

väljamõistmiseks sissenõutavaks muutunud põhinõudelt 325,06 eurot alates kohtuotsuse

jõustumisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni.

8/11

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

32. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud ja väljamõistetud

menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1

teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Hageja esitas 05.02.2025

menetluskulude nimekirja (dtl 189-190), mis on kostjale kätte toimetatud 12.02.2025

(kohtuteade avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 12.02.2025). Kostja vastanud ei

ole.

33. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 175 lg 1

sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

34. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

35. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Kohtuvälised kulud on

TsMS § 144 p 1 ja p 7 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja maksekäsu kiirmenetluse

kulud. 36. Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja

kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise

menetluses (vt nr Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012.a lahendit asjas nr 3-2-1-143-

11, p 13).

37. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 385 eurot ja õigusabikulud 1056,25 eurot (ilma

käibemaksuta). Hageja on käibemaksukohustuslane ning saab tekkinud kuludelt käibemaksu

tagasi arvestada. Hageja menetluskulude nimekirja resolutsioonis on õigusabikulude summaks

märgitud 1065,25 eurot, kuid arvestades, et nimekirjas välja toodud toimingute õigusabi

summa on 1056,25 eurot, siis on resolutsiooni summa ilmselt ekslikult märgitud 1065,25

eurot.

38. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud suuruses (385 eurot, RLS § 59 lg 1 ja lisa 1

koosmõjus) ja kohus mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja.

39. Hageja lepingulise esindaja kulu on 1056,25 eurot ning toimingud on järgmised (dtl

190): hagi dokumentide analüüs, komplekteerimine, hagiavalduse koostamine ja kohtusse

esitamine ning menetluskulude nimekirja koostamine – 4 tundi; puuduste kõrvaldamise

avalduse koostamine – 2 tundi; menetluskulude nimekirja koostamine – 0,25 tundi. Kokku

seega 6,25 tundi.

40. Hagejat esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline

esindaja, magistrikraadiga õigusteadmistega isik - jurist. Menetluskulude nimekirja kohaselt

oli esindaja tasumäär 169 eurot tunnis (ilma käibemaksuta). Riigikohus on varem pidanud

põhjendatuks tunnitasu mh 120 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 02.10.2013 määrus nr 3-

2-1-93-13), aga ka nt 170 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 16.04.2021 määrus nr 2-20-

4817, p 20).

41. Tallinna Ringkonnakohus on 28.02.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-10648 punktis 57

märkinud, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud

60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on

pigem erandlikud (vt Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, punkt 19). Tunnitasule

hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Ringkonnakohus võtab siinjuures

9/11

arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid

advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis

mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole. Kohtule on teada, et tunnitasuga 120 eurot,

millele lisandub vajadusel käibemaks, osutavad praeguses majanduslikus olukorras kohtus

esindamise teenust nii mõnedki vandeadvokaadid.

42. Kohus leiab, et menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingud on

põhjendatud ja hageja esindamiseks kohtumenetluses vajalikud. Ehkki pooltel on õigus kokku

leppida endile sobivas õigusteenuse osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu

oleks põhjendatud jätta täies ulatuses vastaspoole kanda. Kohus on seisukohal, et hageja

esindaja märgitud teenustasu summas 169 eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas

asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks. Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse

keerukust, hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ja menetlusdokumentide kvaliteeti, on

esindaja taotletud tunnitasu suurus kohtu hinnangul põhjendamatult kõrge. Kohus on

seisukohal, et hageja esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses võrreldes kohtupraktikas

heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasuga.

Tegemist on hageja põhitegevuse standardse vaidlusega. Lähtudes mh mõistlikest

turuhindadest ja kohtupraktikast, on põhjendatud tunnitasumäär kohtu hinnangul 120-122

eurot koos käibemaksuga sõltuvalt käibemaksu suurusest. Kuna hageja taotleb

menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta, on hageja põhjendatud tunnihind 100 eurot

ilma käibemaksuta.

43. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist keskmise keerukusega varalise

õigusvaidlusega ja põhjendatud ajakulu hagimenetluses osalemisel on hageja poolt avaldatud

6,25 tundi, mis vastab ka menetlusse esitatud dokumentide ja nende lisade sisule ja mahu

hulgale. Arvestades lepingulise esindaja põhjendatud tunnihinda, on hageja õigusabikulu

kokku 625 eurot ilma käibemaksuta (6,25 tundi × 100 eurot).

44. Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 1010 eurot, millest 385 eurot on

riigilõiv ja 625 eurot on lepingulise esindaja kulu.

45. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks on

rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus välja arvutatav.

46. Kohus lähtub menetluskulude jaotamisel järgmistest asjaoludest. Hageja nõudis

kostjalt kogu põhivõla, intressi, sissenõudmiskulude ja viivise tasumist ning need nõuded jäid

osaliselt rahuldamata. Hageja nõudis kokku 2213,85 euro tasumist (sh 1812,26 eurot

põhivõlg, 152,98 eurot intress, 20 eurot haldustasu, 50 eurot võla sissenõudmiskulud, 178,61

eurot viivis). Maakohus rahuldab hageja nõude osaliselt, mõistab kostjalt välja sissenõutavaks

muutunud põhivõla 325,06 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed

kogusummas 1138,52 eurot, kokku 1463,58 eurot. Nõude rahuldamise ulatus on ligikaudu

66% (arvestuse aluseks olev tehe: 1463,58 / 2213,85*100% = 66,11 %). Seega jäävad

menetluskulud 66% ulatuses kostja kanda ning 34% ulatuses hageja kanda.

47. Kohus määras hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 1010 eurot. Kohus jättis

menetluskuludest 66% kostja kanda. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 666,60

(0,66*1010) eurot. Kuna kostja menetluses ei osalenud, ei ole tal saanud tekkida

menetluskulusid, mida hagejalt välja mõista.

48. Kostjal tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel tasuda välja mõistetud menetluskuludelt viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

10/11

Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine

49. Kostjale on hagiavaldus, menetlusse võtmise määrus ja kohtukutse kätte toimetatud

avalikult. Kostja elu- ega viibimiskoht ei ole kohtule teada. Kohus üritas menetlusdokumente

kätte toimetada avaliku e-toimiku vahendusel, elektronpostiaadressil ning kostja võimalikel

elukoha aadressidel, kuid tulemusteta. Rahvastikuregistris kohtu poolt läbi proovimata

kontaktandmed puuduvad. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole asjaolud muutunud, kostja

menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad.

50. Maakohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks

tulemusteta ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega

väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte avaldamisest väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

/allkirjastatud digitaalselt/

Helvia Räägel kohtunik

11/11