1-09-16042/29 · Tartu Ringkonnakohus

1-09-16042

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04. november 2011, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-16042 (09260103918) Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Paavo Randma Kriminaalasi J J. süüdistuses KarS § 424 ja § 329 järgi Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Põlva kohtumaja) 16. augusti 2011 otsus Apellatsiooni esitaja jurist Toomas Alp Prokurör ringkonnaprokurör Ülle Hõrak Süüdistatav J J.

isikukood XXX, XXX kriminaalkorras korduvalt karistatud, viimati Tartu Maakohtu 11.12.2006 otsusega KarS § 424 ja § 329 järgi tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja jurist Toomas Alp

RESOLUTSIOON:

Juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 1 jätta Tartu Maakohtu 16. augusti 2011 kohtuotsus

kriminaalasjas nr 1-09-16042 muutmata ja J.J-i kaitsja Toomas Alpi apellatsioon rahuldamata.

Edasikaebamise kord

2

Kohtuotsus tehakse teatavaks ringkonnakohtu kantselei kaudu 04. novembril 2011 ja samast kuupäevast on kohtumenetluse poolel sellega võimalik tutvuda.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 05. novembrist 2011.

Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool

esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates 05. novembrist 2011.

Esimese astme kohtu otsuse sisu

Tartu Maakohtu 16.08.2011 kohtuotsusega tunnistati . süüdi KarS § 424 ja J J § 329 järgi ning karistati vangistusega 5 kuud.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust . -ile Tartu Maakohtu J J

11.12.2006 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aastat 7 kuud 1 päev vangistust, võrra ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat ja 1 päev vangistust.

Maakohus arutas . -ile KarS § 424 järgi esitatud süüdistust selles, et tema J J

08.08.2009 kella 20.58 ajal Põlva maakonnas Veriora vallas Võru-Räpina maantee 23-ndal kilomeetril pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o juhtis isiklikku sõiduautot

Volkswagen Passat (XXX) seisundis, kus alkoholisisaldus tema ühes liitris väljahingatavas

õhus oli 0,96 mg/l. Võttes arvesse laiendmääramatust 0,09 mg/l, tuleb lugeda lõplikuks tulemiks 0,87 mg/l. Mõõtmine toimus DRÄGER Alcotestiga 7110 MK III EST ARAF-0007.

J J. rikkus liiklusseaduse § 20 lg 3 nõudeid, mille kohaselt ei tohi juht olla

alkoholijoobes. Liiklusseaduse § 20 lg 31 p 1 järgi loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,5 mg alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 mg alkoholi.

Peale selle süüdistati . KarS § 329 järgi selles, et tema, omamata J J mootorsõiduki juhtimise õigust, milline oli temalt Tartu Maakohtu 11.12.2006 kohtuotsusega

kolmeks aastaks ära võetud, juhtis 08.08.2009 kella 20.58 ajal Põlva maakonnas Veriora

vallas Võru-Räpina maantee 23-ndal kilomeetril sõiduautot Volkswagen Passat (XXX), pannes seega toime täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud muust karistuse täitmisest kõrvalehoidumise.

Süüdistatav . tunnistas ennast maakohtus täielikult süüdi ning tema süü leidis J J tõendamist ka teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega.

Maakohus asus seisukohale, et . -i süüd ja teo õigusvastasust välistavaid J J asjaolusid süüdistuses KarS § 424 ja § 329 järgi ei esinenud.

Karistuse mõistmisel võttis maakohus arvesse, et . ei juhtinud mootorsõidukit J J

mitte üksnes alkoholijoobes ja juhtimisõigust omamata, vaid eiras jämedalt ka muid

liiklusohutuse nõudeid – ületas tunduvalt lubatud sõidukiirust, ei allunud

peatumismärguannetele ja tekitas politsei eest põgenemise käigus korduvalt liiklusohtlikke olukordi.

Maakohus ei nõustunud kaitsja seisukohaga, et . tuleks pidada piiratud J J

süüdivusega isikuks KarS § 35 mõttes, mis vähendaks tema süü suurust. Eksperdiarvamuse

kohaselt ei ole . KarS §-s 34 loetletud psüühikahäireid. Eksperdiarvamuses J J

on muuhulgas antud hinnang ka sellele, et . -i isiksusehäire pole sellise J J

3

ulatusega, et see takistaks tal oma teo keelatusest aru saada või tema käitumise juhtimine

oleks oluliselt piiratud. Ekspert on põhjendanud sellist arvamust asjaoluga, et häire ei ole

takistanud . -i sotsiaalset toimetulekut – ta käib regulaarselt tööl ning elab J J pereelu. Maakohtu arvates puudus igasugune alus eksperdi järeldusega mittenõustumiseks.

Karistust kergendava asjaoluna arvestas maakohus süü puhtsüdamlikku kahetsust. Erinevalt

kaitsjast ei lugenud kohus kergendavaks asjaoluks süüteo toimepanemist raske isikliku olukorra mõjul. Karistust raskendavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud.

Arvestades . -i süü suurust ja analoogiliste süütegude korduvat toimepanemist J J varem, leidis maakohus, et ei ole põhjendatud . -i karistamine kergemaliigilise J J

karistuse, s.o rahalise karistusega, vaid teda tuleb karistada vangistusega. . J J

eelmise vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabastades andis kohus talle

võimaluse jätkata elu vabaduses tingimusel, et . hoidub uute kuritegude J J toimepanemisest, kuid . kuritarvitas kohtu usaldust. J J Maakohus võttis arvesse asjaolu, et käesolevaks ajaks on kuriteo toimepanemisest möödunud

juba pikk aeg. Karistusregistri teatisest nähtuvalt ei ole . vahepeal J J

liiklusalaseid süütegusid rohkem toime pannud. Harju Vangla kriminaalhooldusosakonna

iseloomustusest nähtuvalt täitis . muid käitumiskontrolli nõudeid korrektselt. J J

Süüdistatav on võtnud tarvitusele abinõusid alkoholisõltuvusega toimetulekuks. Neil süüdistatavat positiivselt iseloomustavatel asjaoludel pidas maakohus võimalikuks vangistuse mõista lühemaajalisena. Maakohus leidis, et KarS § 329 ja § 424 järgi kvalifitseeritavate kuritegude puhul on tegemist

ideaalkonkurentsiga, kuna mõlemad kuriteod on toime pandud ühe ja sama teoga – auto juhtimisega alkoholijoobe seisundis. Sellest tulenevalt tuli . -ile karistus mõista J J KarS § 63 lg 1 järgi raskeimat karistust ettenägeva paragrahvi, s.o KarS § 424 järgi.

Apellatsioonis esitatud taotluste sisu

J J. -i kaitsja esitas apellatsiooni, milles palub maakohtu otsuse mõistetud

karistuse osas tühistada, teha selles osas uus otsus ning kohaldada . -i suhtes J J kergema karistusena rahatrahvi.

Kaitsja leiab, et mõistetud karistus on ilmses mittevastavuses kuriteo raskusastmega ning

maakohus on küll formaalselt käsitlenud . -i isikut iseloomustavaid tõendeid, J J

kuid pole karistuse mõistmisel neid arvesse võtnud. Kaitsja märgib, et ambulatoorse

kohtupsühhiaatria ekspertiisi aktis antud ekspertarvamuse kohaselt on süüdistataval

diagnoositud piirialast tüüpi impulsiivne isiksushäire. SA TÜK Psühhiaatriakliiniku õiendi

kohaselt on . korduvalt viibinud psühhiaatriakliinikus ambulatoorsel ja J J statsionaarsel ravil diagnoosidega impulsiivset tüüpi ebastabiilne isiksus, muud segatüüpi

ärevushäired, alkoholisõltuvus. Vähemalt ühel juhul on kohtuistung . -i J J süüdistuses edasi lükatud seoses tema otse kohtusaalist kiirabiga statsionaarse abi osutamiseks raviasutusse viimisega.

Kaitsja arvates ei ole õige taandada . -i õigusvastase teo põhjusi pelgalt J J ülemäärasele alkoholi tarvitamisele. . tegi enese jaoks oma õigusvastasest J J

käitumisest koheselt järeldused, lastes teha Wismari haiglas 27.08.2009 alkoholivastase profülaktilise süsti. Karistusregistri teatisest tulenevalt vahepeal . liiklusalaseid J J

süütegusid toime pannud ei ole. Harju Vangla kriminaalhooldusosakonna iseloomustusest

nähtuvalt iseloomustatakse . äärmiselt positiivselt. Vastavalt sellele J J iseloomustusele on hooldusalune olnud tööga hõivatud, käis psühhiaatri vastuvõtul, läbis

liiklusohutusprogrammi ning täitis korrektselt kriminaalhooldusega kaasnevaid kohustusi ja

kontrollnõudeid. Kaitsja leiab, et maakohus on mõistetava karistuse motiveerimisel jätnud

4

arvestamata, et . on temale varem mõistetud või määratud rahalised J J kohustused täielikult täitnud.

Kaitsja leiab, et maakohus on jätnud tähelepanuta, et KarS §-s 34 sätestatud loetelu ei ole ammendav ja . diagnoositud haigused on määratletavad mõistega muu raske J J

psüühikahäire. Samuti on kohtul alus eksperdi arvamusega mittenõustumiseks põhjusel, et korduvalt psühhiaatriahaiglas ravil viibinud isiku suhtes on käesoleval juhul uuringud viidud läbi mittestatsionaarses vormis.

Kaitsja märgib, et . -i käitumine on tulenevalt temale pandud diagnoosidest J J

impulsiivne, s.t mitte igal konkreetsel juhul tahtele alluv, mistõttu on põhjendatud . -i J J

karistamine kergemaliigilise, s.o rahalise karistusega. Kaitsja märgib, et . -i J J

poolt toime pandud teod on formaalsed kuriteod, kus kahjuliku tagajärje

saabumine ei ole teo lõpuleviiduks lugemise eeltingimus. Samas nähtus kohtuistungil

demonstreeritud videolõigust, et . sai ka joobeseisundis sõiduauto J J

valitsemisega hästi hakkama, mistõttu ei olnud kaitsja arvates alust eeldada tema poolt

liiklusohtliku olukorra tekitamist ainuüksi joobeseisundist tulenevalt. Kaitsja lisab, et .J J

on 2 alaealist last ning antud juhul satuvad . -i karistamisel J J

pikaajalise vangistusega raskesse olukorda eelkõige tema lähedased isikud. Kaitsja on

seisukohal, et . vajab oma seisundist tulenevalt impulsiivse käitumise J J ohjeldamiseks mitte vanglaametnike vaid erialaarstide abi.

Vastuväited apellatsioonile

Ringkonnaprokurör leiab, et apellatsioon ei ole põhjendatud ja . -ile mõistetud J J karistus on seaduslik, vastab süü astmele ja on kooskõlas KarS §-s 56 sätestatuga.

Kohus on põhjendatult lugenud . -i süüd suureks. . ei juhtinud J J J J mootorsõidukit mitte üksnes alkoholijoobes ja juhtimisõigust omamata, vaid eiras jämedalt ka

muid liiklusohutuse nõudeid – ületas tunduvalt lubatud sõidukiirust, ei allunud

peatumismärguannetele ja tekitas politsei eest põgenemise käigus korduvalt liiklusohtlikke

olukordi. Asjakohane ei ole kaitsja väide, et kohtuistungil demonstreeritud videolõigust

nähtus, et . sai ka joobeseisundis sõiduauto valitsemisega hästi hakkama. J J

Mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobes on iseenesest juba üldohtlik süütegu, mis ohustab paljude inimeste elu ja tervist.

Prokurör ei nõustu apellatsioonis toodud väitega, et . tuleks pidada piiratud J J

süüdivusega isikuks KarS § 35 mõttes, ega sellega, et . -ile oleks võimalik J J

kohaldada karistusena rahalist karistust, jagades eelnimetatud küsimustes maakohtu seisukohta. Prokurör nõustub maakohtu otsuses toodud põhjendustega karistusliigi valiku kohta. Prokurör leiab, et apellatsioonis taotletakse karistust, milline antud juhul ei ole vastavuses ka

kohtupraktikaga ja Riigikohtu seisukohtadega. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-26-03 on rõhutatud, et olukorras, kus aastast aastasse hukkub purjus juhtide süül riigis kümneid ja saab

vigastada sadu inimesi, nõuavad positiivse üldpreventsiooni põhimõtted riigipoolset reaktsiooni, mis annaks õiguse adressaatidele selge signaali sellest, et liiklusõigusrikkumiste,

sh eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol, on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

Tartu Ringkonnakohtu 01.09.2011 määrusega määrati kriminaalasi KrMS § 331 lg 11 alusel apellatsiooni korras arutamisele kirjalikus menetluses.

5

Ringkonnakohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide, kaitsja apellatsioonis toodud väidete ning prokuröri seisukohtadega, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus.

Maakohus on oma otsuses KrMS § 312 p 4, 5 alusel igakülgselt analüüsinud . -ile J J KarS § 424 ja § 329 järgi mõistetava karistuse liiki ja määra ning esitanud selles

osas omapoolsed põhjendused. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega ning

vastavalt KrMS § 342 lg 3 p 1 ei pea ringkonnakohus vajalikuks kohtuotsuses toodud põhjendusi käesolevas otsuses korrata. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat.

Vastavalt omaksvõetud kohtupraktikale peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist, süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku

hinnangu toimepandud kuriteole. Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb sellise hinnangu

andmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks.

Seega tuleneb KarS §-st 56, et karistuse esmaseks aluseks on isiku süü, s.t millisel määral on konkreetne tegu süüdlasele etteheidetav.

Maakohtu otsusega tunnistati G.-E. Rudissar süüdi selles, et tema, isikuna, kellelt oli

juhtimisõigus 11.12.2006 Tartu Maakohtu kohtuotsusega lisakaristusena ära võetud, juhtis

08.08.2009 sõiduautot joobeseisundis, pannes sellega toime KarS § 424 ja § 329 järgi kvalifitseeritavad kuriteod. Kuivõrd mõlemad kuriteod olid toime pandud ühe ja sama teoga (kuritegude ideaalkonkurents), tuli karistuse mõistmisel lähtuda KarS § 63 lg-st 1 ning mõista J J. -ile üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse, s.o KarS

§ 424 alusel. Sanktsioon KarS §-s 424 sätestatud kuriteo toimepanemise eest on rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus.

Ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga hindab . -i süüd toimepandud J J

rikkumises suureks. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et . ei juhtinud J J mootorsõidukit mitte üksnes alkoholijoobes ja juhtimisõigust omamata, vaid eiras jämedalt ka

muid liiklusohutuse nõudeid. Nii ületas ta tunduvalt lubatud sõidukiirust ( . -i J J juhitud sõiduki kiiruseks teelõigul, kus lubatud kiirus oli 90 km/h, oli 160 km/h), ei allunud

politsei peatumismärguannetele ning tekitas põgenemise käigus korduvalt liiklusohtlikke olukordi (kaldus vastassuunavööndisse, rammis politseiautot). Oma käitumisega seadis .J J lisaks endale ohtu ka teiste liiklejate elu ja tervise.

Eeltoodud kriminaalasjas tuvastatud asjaolude taustal on alusetu kaitsja väide, et .J J sai ka joobeseisundis sõiduauto valitsemisega hästi hakkama. Liiatigi on ka kaitsja ise apellatsioonis leidnud, et . -i poolt toimepandu näol on tegemist teodeliktiga, J J

mille puhul kahjustab kaitstavat õigushüve juba tegu ise. Oluline ei ole, kas rikkumisega

kaasnes kahjulik tagajärg, kuna koosseis on täidetud juba mootorsõidukit joobeseisundis

juhtima asumisega. Seega on kaitsja nimetatud väide . -ile esitatud süüdistuse J J kontekstis ka asjakohatu.

Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja väitega, et . tuleks pidada piiratud J J süüdivusega isikuks KarS § 35 mõttes, mis annaks aluse tema karistuse kergendamiseks KarS §-s 60 sätestatud korras. KarS § 35 sätestab karistuse kergendamise võimaluse eeldusena asjaolu, et isiku võime oma teo keelatusest aru saada või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida on KarS §-s

34 nimetatud põhjusel oluliselt piiratud. Käesolevas kriminaalasjas on . -i J J suhtes läbi viidud ambulatoorne kohtupsühhiaatria ekspertiis. Ekspertiisiaktis (tl 203-205) on

6

ekspert asunud seisukohale, et . ei esinenud teo toimepanemise ajal J J vaimuhaigust, nõrgamõistuslikkust, nõdrameelsust ega ajutist rasket psüühikahäiret või muud

rasket psüühikahäiret. . on diagnoositud küll piirialast tüüpi impulsiivne J J

isiksushäire, kuid see ei takistanud tal oma teo keelatusest aru saada ega piira tema võimet

oma käitumist juhtida. Eksperdiarvamusest tuleneb seega, et . diagnoositud J J

isiksushäire ei ole käsitletav muu raske psüühikahäirena KarS § 34 p 5 mõttes, nagu leiab

kaitsja. Ringkonnakohtul puudub alus eksperdiarvamuses kahelda, mistõttu kohus on seisukohal, et . -i puhul ei ole tegemist piiratud süüdivusega isikuga KarS § 35 J J mõttes.

Ringkonnakohus leiab, et kaitsja etteheide, mille kohaselt tulnuks uuringud . -i J J suhtes läbi viia statsionaarses, mitte ambulatoorses vormis, on alusetu.

Kriminaalmenetluse seadustik ei reguleeri, millises vormis tuleb isiku suhtes

kohtupsühhiaatriaekspertiis läbi viia. Nimetatud küsimus on jäetud ekspertiisimääruse

koostaja otsustada, kes KrMS § 105 lg 1 kohaselt peab ekspertiisi määrates lähtuma

tõendamisvajadusest. Ringkonnakohus on seisukohal, et olukorras, kus vajalikku

tõendusteavet on võimalik saada nii ambulatoorse kui ka statsionaarse

kohtupsühhiaatriaekspertiisi läbiviimisega, tuleb eelistada ambulatoorset vormi kui isiku

õigusi vähem piiravat menetlustoimingut. Statsionaarne ekspertiis võib osutuda vajalikuks

eelkõige siis, kui ekspertiisi tegemisel tekib vajadus kahtlustatava või süüdistatava

pikemaajaliseks meditsiiniliseks jälgimiseks ja uurimiseks, mida ambulatoorne ekspertiis ei võimalda. Sellise vajaduse tuvastab ekspert ambulatoorse ekspertiisi käigus.

Käesoleval juhul on . -i

suhtes läbi viidud ambulatoorne J J kohtupsühhiaatriaekspertiis. Ekspertiisi teostamise käigus ei ilmnenud vajadust viia ekspertiis läbi statsionaarses vormis ja eksperdil oli võimalik vastata kõigile ekspertiisimääruses esitatud

küsimustele. Seega puudus vajadus . -i allutamiseks statsionaarsele J J ekspertiisile.

Kuigi karistuse mõistmise esmaseks aluseks on isiku süü, tuleb eripreventiivsest prognoosist

lähtuvalt siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga. Kellegi tegelik karistuslik

mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku

omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt RKKKo nr 3-1-1-40-04).

Ringkonnakohus ei nõustu kaitsjaga selles, et maakohus ei ole karistuse mõistmisel arvestanud . -i isikut iseloomustavaid andmeid. J J

Maakohus on karistuse mõistmisel arvestanud . -i karistust kergendava J J

asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust. G.-R. . positiivselt iseloomustavate J J asjaoludena võttis maakohus arvesse ka Harju Vangla kriminaalhooldusosakonna poolt . -i J J kohta koostatud iseloomustust, mille kohaselt muid käitumiskontrolli nõudeid täitis süüdistatav korrektselt, ning asjaolu, et süüdistatav on võtnud tarvitusele abinõusid

alkoholisõltuvusega toimetulekuks, lastes teha endale alkoholivastase profülaktilise süsti.

Samuti võttis maakohus arvesse, et otsuse tegemise ajaks oli kuriteo toimepanemisest

möödunud juba pikk aeg ning karistusregistri teatisest nähtuvalt vahepeal süüdistatav uusi liiklusalaseid süütegusid toime pannud ei olnud. Käesoleval ajal ringkonnakohus eelnimetatud

asjaolu enam arvestada ei saa, kuivõrd . -i suhtes on 02.09.2011 jõustunud J J Tartu Maakohtu kohtuotsus väärteoasjas nr 4-11-2769, millega teda karistati LS § 741 lg 1 (LS

§ 201 lg 1) ja § 7419

lg 2 (LS § 224 lg 2) järgi 14 päeva arestiga. Seega on süüdistatav

jätkanud liiklusalaste rikkumiste toimepanemist ka pärast maakohtu poolt süüdimõistva kohtuotsuse tegemist.

7

Ringkonnakohus jagab maakohtu seisukohta ning leiab, et arvestades . -i süü J J

suurust ning korduvat karistatust analoogiliste kuritegude toimepanemise eest, ei ole

põhjendatud karistada teda kergemaliigilise karistuse, s.o rahalise karistusega, ning . -ile J J

tuleb karistuseks mõista vangistus. Arvestades . -i süü suurust, J J

tema puhtsüdamlikku kahetsust ning tema isikut positiivselt iseloomustavaid asjaolusid, on

põhjendatud karistada teda KarS § 424 sanktsiooni keskmisest määrast madalamas määras, s.o 5 kuu vangistusega.

Kuna süüdistuse sisuks olevad teod on . pannud toime Tartu Maakohtu J J

30.10.2007 määrusega kohaldatud katseajal, tuleb . -ile mõista liitkaristus, J J

kohaldades KarS § 65 lg-t 2 ning suurendades uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra.

Eeltoodust tulenevalt tuleb Tartu Maakohtu 16.08.2011 otsus jätta muutmata ning . -i J J kaitsja apellatsioon rahuldamata.

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Paavo Randma