2-24-762/52 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-24-762

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. märts 2025, Tallinn

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov

Kohtuasi

I.O ja F.F-i hagi V.C vastu elatise

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 14. mai 2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

V.C apellatsioonkaebus

Kaebuse hind ringkonnakohtus

4685,94 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja I.O (isikukood XXX)

Hageja F.F (isikukood XXX)

Hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Janne-

Liisa Ottis

Kostja V.C (isikukood XXX)

Kostja esindaja riigi õigusabi korras advokaat Dmitri

Santašev

Menetluse liik

Istungil osalenud menetlus-

osalised ja nende esindajad

Asja läbivaatamine 10. märtsi 2025 kohtuistungil

Hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Janne-

Liisa Ottis, kostja V.C, kostja esindaja riigi õigusabi

korras advokaat Dmitri Santašev

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 14. mai 2024 otsus osas, milles maakohus mõistis V.C-

lt välja I.O ja F.F-i kasuks tagasiulatuva elatise ja määras kindlaks

tagasiulatuva elatise tasumise korra (s.o maakohtu otsuse resolutsiooni punktid 5-

7). Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta I.O ja F.F-i hagi elatise

väljamõistmiseks perioodi 16.01.2023.a - 15.01.2024.a eest rahuldamata.

2. Muus osas jätta Harju Maakohtu 14. mai 2024 otsus muutmata.

3. Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:

3.1 Hagi rahuldada osaliselt.

3.2 Välja mõista V.C-lt (isikukood XXX) elatis lapse I.O (isikukood XXX) kasuks

kuni lapse täisealiseks saamiseni igakuiselt

alates 16.01.2024.a miinimumsummas 260 eurot 33 senti ja

alates 01.04.2024.a miinimumsummas 287 eurot 72 senti;

elatise summa (baassumma + kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast - 50% lapsetoetusest) muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes

baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse suuruse muutumisest

alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

3.3 Välja mõista V.C-lt (isikukood XXX) elatis lapse F.F-i (isikukood XXX) kasuks

kuni lapse täisealiseks saamiseni igakuiselt

alates 16.01.2024.a miinimumsummas 260 eurot 33 senti ja

alates 01.04.2024.a miinimumsummas 287 eurot 72 senti;

elatise summa (baassumma + kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast - 50% lapsetoetusest) muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes

baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse suuruse muutumisest

alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

3.4 I.O ja F.F-i elatis tuleb tasuda iga kuu 1.kuupäevaks laste isa S.N-i (isikukood

XXX) arveldusarvele nr. XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX selgitustega lapse

nimi, „elatis“ ja kalendrikuu ning aasta, mille eest elatist tasutakse.

3.5 Jätta rahuldamata I.O ja F.F-i hagi elatise väljamõistmiseks perioodi

16.01.2023.a – 15.01.2024.a eest.

3.6 Jätta F.F-i ja I.O elatise nõudelt viivis välja mõistmata.

3.7 Jätta poolte menetluskulud maakohtus nende endi kanda. Kuna menetluskulud

jäävad poolte endi kanda, siis kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei

määra.

4. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda, välja arvatud V.C-le

osutatud riigi õigusabi tasu ja kulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda.

5. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb

kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. I.O ja F.F esitasid 16.01.2024 Harju Maakohtule hagiavalduse V.C (kostja) vastu elatise

nõudes. Hagejad palusid kostjalt välja mõista igakuise elatise PKS § 101 sätestatud

määras ja elatise tasumisega viivitamisel viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras. Lisaks palus I.O mõista kostjalt välja elatise võlgnevuse perioodi 16.01.2023 -

15.01.2024 eest 2837,91 eurot ja F.F sama perioodi eest 2723,31 eurot.

2. Hagiavalduse kohaselt sündis S.N-i ja V.C kooselust XX.XX.XXXX I.O ja

XX.XX.XXXX F.F . Vanemate abielu lahutati 2019.a augustis. Lapsed elavad koos isaga.

Laste ema ei ole laste ülalpidamises täiel määral osalenud. Laste ema kannab laste isale

üle lastetoetuse. Lisaks on tasunud laste ema lastele elatist kokku 40 eurot kuus, kuid

mitte igakuiselt. Kummagi lapse igakuised kulud on 610 eurot.

Vastus hagile

3. Kostja tunnistas hagi osaliselt. Kostja on nõus tasuma kummalegi lapsele edasiulatuvat

elatist 150 eurot kuus (kokku 300 eurot kuus). Kostja majanduslik seis ei võimalda elatise

tasumist suuremas ulatuses. Kostja kaotas 2024.a jaanuaris töö. Kostjal on küll kaks

korterit, kuid ühele on seatud hüpoteek ja teises elab kostja isa. Tagasiulatuva elatise nõue

on põhjendamatu. Kostja tasus laste ülalpidamiseks nii palju, kui ta oli suuteline, ning

laste isa pole selle kohta kunagi esitanud vastuväidet.

Maakohtu otsus ja põhjendused

4. Harju Maakohus mõistis 14.05.2024 otsusega kostjalt kummagi hageja kasuks kuni nende

täisealiseks saamiseni välja igakuise elatise alates 16.01.2024.a miinimumsummas 260

eurot 33 senti ja alates 01.04.2024.a miinimumsummas 287 eurot 72 senti. Elatise summa

(baassumma + kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast - 50%

lapsetoetusest) muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja

brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning

lapsetoetuse suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast

kuust. Lisaks mõistis kohus kostjalt välja tagasiulatuva elatise kummagi hageja kasuks

perioodi 15.01.2023.a kuni 15.01.2024.a eest summas 3017 eurot. Viivise nõude jättis

maakohus rahuldamata. Menetluskulud jäid poolte endi kanda.

5. Perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla

väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa. Hagiavalduse kohaselt on kummagi

hageja igakuised kulud 610 eurot. Kohus märkis, et ei hinda hagejate vajaduste

põhjendatust, kuna kostja ei ole vastu vaielnud hagejate vajadustele ja kuludele, ning kuna

hagejad nõuavad elatist alammääras. Kostja on kohustatud kandma kummagi lapse

kuludest poole.

6. Kostja avaldas, et on võimeline tasuma kummagi lapse ülalpidamiseks 150 eurot kuus.

Tegelikkuses tasus kostja kummalegi hagejale kunagi ülalpidamist 20 eurot kuus, seda

aga mitte viimase 1,5 aasta jooksul. Kostja seletusest ning sellest, et ta peab piisavaks

kummalegi lapsele kunagi tasutud elatist 20 eurot kuus, ilmneb, et laste ema ei saa aru

laste vajadusest saada ülalpidamist iga päev ning laste emal ei ole ka ülevaadet sellest,

millised on laste kulud. F.F viibib ema juures kuus mõned päevad, kuid mitte piisavalt, et

seda saaks arvestada elatise väljamõistmisel. Kostja tasub F.F-i telefonikulusid umbes 10

eurot kuus, kuid vanemate vahel ei ole kokkulepet, et tegemist on elatise tasumisega.

7. Kostja avaldas, et ta on alates jaanuarist töötu. Kohus märkis, et asja lahendamise

seisukohalt ei oma tähtsust, kas laste ema töötab või mitte. Ülalpidamist andma

kohustatud isiku mittetöötamine ei ole põhjus alammääras elatisesumma vähendamiseks.

Lapsed vajavad süüa, kodu ja riideid iga päev, olenemata sellest, kas vanemad on töötud

või mitte. Eeltoodust tulenevalt mõistis kohus kostjalt hagejate kasuks välja elatise alates

hagi esitamisest 16.01.2024 PKS § 101 ettenähtud määras, s.o baassumma + kolm

protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast - 50% lapsetoetusest, elatise summa

muutub iga aasta 1. aprillil.

8. Lisaks käsitles kohus hagejate nõuet elatise tasumiseks tagasiulatuvalt perioodi

15.01.2023-15.01.2024 eest. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda

ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju

hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Käesoleval

juhul on asjaolud tagasiulatuva elatise perioodil samad, kui praegusel ajal – lapsed elasid

koos isaga ning isa pidas neid üleval. Ema seletas kohtule, et tema arvates oli isa sellise

elukorraldusega rahul.

9. Tagasiulatuva elatise summa kummagi hageja kohta on 3017 eurot. Kohus rahuldas

hagejate tagasiulatuva elatise nõude täies ulatuses.

10. Seoses viivise nõudega märkis kohus, et õigus viivist nõuda on õiguskaitsevahend

võlaõiguslikes tehingutes. Perekonnaseaduses elatiselt viivise nõudmise võimalust ette

nähtud ei ole.

Apellatsioonkaebus

11. Maakohtu otsusele esitas apellatsioonkaebuse kostja, kes palub maakohtu otsuse tühistada

ja jätta hagi rahuldamata. Kostjat maakohtus esindanud esindaja ei esitanud kõiki

vajalikke väiteid ja tõendeid, ning see viis ebaõige otsuseni. Hagiavalduses esile toodud

laste kulude suurus on liialdatud ning tõendamata. Lapsed veedavad emaga umbes 86

päeva aastas. Lapse ema kannab sel ajal laste ülalpidamiseks kulutusi. Elatise

väljamõistmisel tuleb arvestada kostja majanduslikku olukorda. Kostja koondati. Samuti

hooldab kostja haiget isa. Telefonivestluses kohtunikuga ei väitnud kostja, et laste isa on

nõudnud elatist enne hagi esitamist. Kostja andis raha kui laste isa palus abi. Hagejad ei

nõudnud elatist enne 2024. aastat.

Vastus apellatsioonkaebusele

12. Hagejad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu, välja arvatud osas, milles maakohus

mõistis kostjalt tagasiulatuva elatise välja suuremas summas kui hagis nõutud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

13. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus mõistis

kostjalt kummagi hageja kasuks välja tagasiulatuva elatise ja määras kindlaks

tagasiulatuva elatise tasumise korra (s.o maakohtu otsuse resolutsiooni punktid 5-7).

Kohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab hagejate elatise nõude perioodi

16.01.2023-15.01.2024 eest rahuldamata. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata

(TsMS § 657 lg 1 p 2). Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.

14. PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva

paragrahvi alusel arvutatud summa. Alates 01.01.2022 kehtiva PKS § 101 lg 3 järgi on

igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot,

mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva

aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal

baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Vastavalt

PKS § 101 lg-le 4 lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta

Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv

summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. PKS § 101 lg 5

esimese lause kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused

saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. PKS § 101 lg 6 sätestab, et kui

laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva

kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos

veedetava ajaga.

15. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et kostja ei ole lastele PKS § 101 sätestatud

ulatuses elatist tasunud. Hagejad on esile toonud, et pärast hagiavalduse esitamist on

kostja maksnud 2024.a jaanuaris elatist kokku 100 eurot, 2024.a veebruaris kokku 100

eurot, 2024.a juulis kokku 100 eurot ja 2025.a märtsis tasus kostja isa kostja eest elatist

kokku 100 eurot. Tõendatud ei ole, et kostja on alates hagiavalduse esitamisest tasunud

elatist suuremas ulatuses.

16. Kostja on esitanud arvelduskonto väljavõtte selle kohta, et ta on tasunud tütrele taskuraha

2023. aastal (dtl 99). Kohus märgib, et PKS § 100 lg 1 esimese lause kohaselt antakse

ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega. Seega tuleb PKS § 100 lg 1 kohaselt

lapsest lahuselaval vanemal täita ülalpidamiskohustust üldjuhul viisil, et ta tasub raha

lapsega kooselavale vanemale. Lapse kontole tehtud ülekandeid ei saa lugeda üldjuhul

ülalpidamiskohustuse täitmiseks, kui lapsega kooselav vanem ei ole sellega nõustunud.

Antud juhul ei ole lapse isa nõustunud sellega, et taskuraha loetakse ülalpidamiskohustuse

täitmiseks. Seega ei saa taskuraha andmist tütrele käsitleda elatise tasumisena.

17. Kostja on esitanud ka arvelduskonto väljavõtte selle kohta, et ta on tasunud poja

telefoniteenuse eest (dtl 100) Arvelduskontolt nähtuvad maksed kuni 08.05.2024. Kostja

selgitas ringkonnakohtu istungil, et ta enam seda ei maksa, kuna lapse isa on lepingu

ümbervormistanud. Kolleegium kordab eelnevat, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha

tasumisega ning muul viisil võib ülalpidamiskohustust täita üldjuhul üksnes vanemate

kokkuleppel. Asja materjalidest nähtuvalt ei nõustu lapse isa, et hagiavalduse esitamisest

edaspidi täidab kostja ülalpidamiskohustust muul viisil (s.o telefoniteenuse eest

tasumisega teenuse osutajale), mistõttu ei saa seda alates hagiavalduse esitamisest

käsitleda ülalpidamiskohustuse täitmisena. Lisaks ei mõjutaks ka selle arvestamine alates

hagiavalduse esitamisest nõutavat elatise suurust, kuna poja elatisenõue on väiksem kui

pool hagis väljatoodud poja ülalpidamiskulude suurusest ühes kuus.

18. Kostja on apellatsioonkaebuses märkinud, et lapsed elavad temaga umbes 86 päeva aastas.

Ringkonnakohtu istungil selgitas kostja siiski, et tütar tema juures ei viibi, kuid poeg

viibib tema juures keskmiselt 10 päeva kuus, kui ta ei ole haige. Ringkonnakohus on

seisukohal, et tegemist on uue väitega. Maakohtus ei ole kostja tuginenud sellele, et poeg

viibib kostja juures umbes 86 päeva aastas ega ka väitele, et poeg viibib kostja juures

keskmiselt 10 päeva kuus. Samuti ei ole kostja ringkonnakohtus esile toonud mõjuvat

põhjust, mis takistas tal seda tegemast. Kostja väide, et maakohtus kostjat esindanud

esindaja ei esitanud kõiki vajalikke asjaolusid ja tõendeid, ei saa olla mõjuvaks põhjuseks

uute asjaolude esiletoomiseks ringkonnakohtus.

Eeltoodust tulenevalt jätab

ringkonnakohus kostja väite tähelepanuta (TsMS § 652 lg 4). PKS § 101 lg 6

kohaldamiseks ei ole käesoleval juhul alust.

19. Samuti on kostja väitnud, et hagiavalduses esile toodud laste kulude suurus on liialdatud

ning tõendamata. Kolleegium märgib, et kostja ei vaidlustanud maakohtus laste igakuiste

kulude suurust ega toonud ringkonnakohtus esile mõjuvat põhjust, mis takistas tal seda

tegemist. Ringkonnakohus jätab nimetatud kostja väite tähelepanuta (TsMS § 652 lg 4).

Eletoodust tulenevalt ning arvestades asjaolu, et hagejad ei nõua elatist üle PKS § 101

sätestatud määra, puudub vajadus hagejate igakuiste kulude hindamiseks.

20. Kostja on seisukohal, et elatise väljamõistmisel tuleb arvestada asjaolu, et kostja on töötu.

PKS § 102 lg 2 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101

järgi arvestatud elatise summa. Riigikohus on 24.10.2012 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-118-

12 p-s 15 selgitanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste

rahuldamiseks vajalikud vahendid. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt

kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes

selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Ringkonnakohus

märgib, et kostja ei ole tõendanud, et ta on teinud kõik mõistlikult võimaliku, et tööle

saada, kuid sellest hoolimata ei ole see õnnestunud. Samuti ei ole kostja tõendanud, et isa

tervislik seisund takistab tal tööle minemast. Ülaltoodust tulenevalt puuduvad alused

elatise vähendamiseks alla PKS § 101 arvestatud määra, ning maakohus on õigesti

rahuldanud hagi alates 16.01.2024 elatise väljamõistmiseks.

21. Ringkonnakohtu hinnangul mõistis maakohus kostjalt hagejate kasuks põhjendamatult

välja tagasiulatuva elatise perioodi 15.01.2023-15.01.2024 eest. PKS § 108 kohaselt võib

õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu

tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule

esitamist. Esmalt märgib ringkonnakohus, et maakohus on mõistnud tagasiulatuva elatise

välja suuremas summas kui hagejad nõudsid. Poeg palus kostjalt välja mõista

tagasiulatuva elatise perioodi 16.01.2023.a – 15.01.2024.a eest 2723,31 eurot ja tütar sama

perioodi eest 2837,91 eurot. Maakohus aga mõistis kostjalt kummagi hageja kasuks välja

tagasiulatuva elatise perioodi 15.01.2023.a – 15.01.2024.a eest summas 3017 eurot.

22. Riigikohus on 04.12.2013 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13 p-s 12 selgitanud, et

nimetatud sätte mõtteks on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud

ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku

ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse

majanduslikku olukorda. Teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne

nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda

ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud

ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud.

23. Kolleegiumi hinnangul ei ole hagejad tõendanud, et nad on nõudnud kostjalt PKS § 101

sätestatud ulatuses elatise maksmist varem kui 2023.a detsembris. Hagejad on esitanud

sõnumiväljavõtte, mille kohaselt nõuab hagejate isa kostjalt elatise tasumist seaduses

sätestatud määras (dtl 18). Hagejate lepinguline esindaja selgitas ringkonnakohtu

10.03.2025.a istungil, et viidatud sõnum saadeti 2023.a detsembris. Maakohtu 30.04.2024

kohtuistungi protokollist nähtuvalt on kohtunik istungil vestelnud kostjaga telefoni teel.

Protokolli kohaselt on kostja selgitanud, et laste isa on kuskil viimasel aastal öelnud, et

kostja maksab elatist vähe. Samuti on kostja protokolli kohaselt öelnud, et elatise jutud

tekkisid vist umbes kaks aastat tagasi. Ringkonnakohtus toimunud istungil väitis kostja, et

ta maksis elatist vastavalt oma võimalustele ning hagejad hakkasid suuremat elatist

nõudma alles 2023.a lõpus.

Ringkonnakohtu arvates ei selgu kostja seisukohtadest üheselt arusaadavalt, millal tema

väitel hakkasid hagejad elatist nõudma. Maakohtu protokolli kohaselt on kostja

avaldanud, et see toimus vist kaks aastat tagasi, aga ka seda, et kuskil viimasel aastal.

Arvestades ka asjaolu, et telefonivestlus kostjaga toimus 30.04.2024, ei nähtu protokollist

selgelt, millal kostja väitel hakkasid hagejad elatist nõudma. Ringkonnakohtu istungil on

kostja avaldanud, et hagejad hakkasid suuremat elatist nõudma alles 2023.a lõpus.

Arvestades ülaltoodut on kolleegiumi hinnangul praegusel juhul põhjendatud lähtuda

hagejate esitatud dokumentaalsest tõendist, s.o sõnumiväljavõttest, mis saadeti 2023.a

detsembris. Arvestades, et PKS § 101 sätestatud määras elatise nõudmine on tõendatud

2023.a detsembris ja hagi esitati 16.01.2024, siis on tõendamata, et hagejad nõudsid aasta

jooksul enne hagi esitamist kostjalt PKS § 101 sätestatud määras elatise tasumist. Kuna

tõendatud on elatise nõudmine vahetult enne hagiavalduse esitamist ning kostja töötuse

tõttu paneks tagasiulatuva elatise väljamõistmine kostja äärmiselt raskesse olukorda, siis

tuleb hagejate tagasiulatuva elatise nõue jätta rahuldamata.

24. Ülaltoodust tulenevalt kuulub apellatsioonkaebus rahuldamisele osaliselt.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

25. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja

põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb poolte

menetluskulud ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda, välja arvatud kostjale osutatud

riigi õigusabi tasu ja kulud, mis tuleb jätta riigi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)