2-24-5848/26 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov

Määruse tegemise aeg ja koht

28. märts 2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-5848

Kohtuasi

Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ hagi Kasak

Solutions OÜ (likvideerimisel) vastu võla ja viivise

nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 28. veebruari 2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ

(registrikood

14529431),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Janar Urres

Kostja Kasak Solutions OÜ (likvideerimisel, registrikood

12772558), seaduslik esindaja ajutine pankrotihaldur

likvideerija ülesannetes Andres Hermet

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 28. veebruari 2025 määrus muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

2. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud poolte endi kanda.

3. Rahuldada

Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ

avaldus riigilõivu

tagastamiseks.

4. Tagastada Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ-le hagiavalduse esitamisel

tasutud riigilõiv summas 840 eurot ning kanda see Advokaadibüroo

EMERALDLEGAL OÜ arvelduskontole nr EE677700771003173962 (LHV Pank).

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ (hageja) esitas 12.04.2024 Harju Maakohtule

hagiavalduse Kasak Solutions OÜ (likvideerimisel) vastu, milles palus mõista kostjalt hageja

kasuks välja põhivõlgnevuse summas 9591,30 eurot ja viivise summas 144,13 eurot ning

viivise seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni nõude täieliku täitmiseni.

2. Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ja palus jätta selle läbi vaatamata.

3. 12.11.2024 teavitas ajutine pankrotihaldur Andres Hermet, et Harju Maakohtu 31.10.2024

määrusega tsiviilasjas nr 2-24-15885 on võetud menetlusse kostja avaldus pankroti

väljakuulutamiseks ja nimetatud ajutiseks pankrotihalduriks Andres Hermet.

4. Harju Maakohus palus 29.01.2025 hagejal seoses asjaoluga, et 10.01.2025 määrusega

tsiviilasjas nr 2-24-15885 lõpetati kostja pankrotimenetlus raugemisega, esitada seisukoht

menetluse jätkamise osas.

5. Hageja kinnitas 13.02.2025 seisukohas, et jääb hagiavalduse juurde.

Maakohtu määrus ja põhjendused

6. Harju Maakohus jättis 28.02.2025 määrusega hagi läbi vaatamata ning menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda.

6.1. Määruse põhjenduste kohaselt on kohtute infosüsteemist nähtuvalt kostja esitanud

18.10.2024 pankrotiavalduse (tsiviilasi nr 2-24-15885). Harju Maakohtu 10.01.2025

määrusega otsustas kohus lõpetada pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu. Kohus otsustas, et ajutisel pankrotihalduril on kohustus kostja registrist

kustutada. Kohtumäärus on jõustunud 28.01.2025. Kuivõrd kohus on otsustanud tsiviilasjas nr

2-24-15885, et ajutisel pankrotihalduril on kohustus kostja likvideerida ja registrist kustutada,

siis ei ole võimalik kohtul kostja vastu esitatud nõuet edasi menetleda ning hagi tuleb

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel jätta läbi vaatamata.

6.2. Kuivõrd hagiavaldus jääb läbi vaatamata mitte hagejast tulenevatel põhjustel, tuleb hagi

menetlemisega tekkinud menetluskulud jätta menetlusosaliste enda kanda. Hageja ei vastuta

sellises olukorras hagi läbi vaatamata jätmise eest ning ta ei saanud enda tegevusega hagi läbi

vaatamata jätmist mõjutada (RKTKm 06.01.2010, nr 3-2-1-154-09, p 14).

Määruskaebus

7. Hageja esitas 18.03.2025 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu

määruse tühistada osas, milles kohus jättis hagi läbi vaatamata ega määranud tagastada

hagejale menetluses tasutud riigilõivu. Hageja palub teha uue määruse, millega saata asi

maakohtule menetluse jätkamiseks või alternatiivselt määrata, et hagejale tuleb tagastada

menetluses tasutud riigilõiv.

7.1. Määruskaebuse kohaselt rikkus maakohus oluliselt menetlusõigust, kui jättis hagi läbi

vaatamata. Kostja pankrotiavalduse menetluses 10.01.2025 tehtud määrus pankrotimenetluse

lõpetamise kohta ei ole kostja sundlõpetamise määrus. Hagi läbi vaatamata jätmiseks peab

olema seadusest tulenev alus, mida praegusel juhul TsMS § 423 kohaselt ei esine. Ainuüksi

asjaolu, et kostja ajutine pankrotihaldur esitas registripidajale avalduse kostja äriregistrist

kustutamiseks ei ole aluseks hagi läbi vaatamata jätmiseks. Hageja seisukohta toetab ka

kohtupraktika. Riigikohus on lahendi nr 2-18-187 p-s 8 leidnud, et kui hagejaks või kostjaks

olev juriidiline isik lõppeb maakohtu menetluse kestel õigusjärgluseta, siis tuleks üldjuhul

hagi jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Käesoleval juhul ei ole sellist olukorda.

8. Maakohus rikkus oluliselt menetlusõigust, kui jättis menetlusosaliste menetluskulud endi

kanda ega määranud tagastada hagejale hagiavalduselt tasutud riigilõivu. Maakohus jättis

hagiavalduse läbi vaatamata ning sellest tulenevalt tuleks TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel

tagastada hagejale menetluses tasutud riigilõiv. Kuna maakohus ei ole riigilõivu tagastamist

eraldi käsitlenud, järeldab hageja, et kohus on jätnud menetluskulud ka riigilõivu osas poolte

endi kanda. Kui kohus peaks jätma maakohtu määruse hagi läbi vaatamata jätmise osas

muutmata, tuleb hagejale siiski TsMS § 150 lg 1 p 3 kohaselt tagastada menetluses tasutud

riigilõiv.

Menetluse edasine käik

9. Maakohus küsis määruskaebuse osas seisukohta kostja ajutiselt pankrotihaldurilt Andres

Hermetilt, kes leidis, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata osas, milles maakohus jättis

hagi läbi vaatamata. Hagiga ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada, kuna ajutine

haldur peab kostja kustutama äriregistrist PankrS § 29 lg 8 alusel.

10. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust

maakohtu määruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab

ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.

11.1. Harju Maakohus on 10.01.2025 määrusega tsiviilasjas nr 2-24-15885 lõpetanud kostja

pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ning on kohustanud

ajutist pankrotihaldurit võlgniku likvideerima ja registrist kustutama. Määrus jõustus

28.01.2025. Pankrotiseaduse § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku

pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe

kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta ja

esitab avalduse juriidilise isiku registrist kustutamiseks. Ajutine haldur kinnitab võlgniku

registrist kustutamise avalduses, et takistusi registrist kustutamiseks ei ole. Kui

pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise

halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus käesoleva

lõike esimeses lauses nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. Tähtaja pikendamisel

määrab kohus kindlaks summa, mille taotluse esitanud isik peab tasuma likvideerija

ülesannetes tegutseva ajutise halduri tasu ja likvideerimiskulutuste katteks ning mis ei ole

suurem kui 396,25 eurot.

11.2. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 45 lg 11 teise lause kohaselt kui juriidiline

isik on loetud lõpetatuks pankrotiavalduse menetluse või pankrotimenetluse raugemise tõttu,

ei kustutata teda registrist ainult juhul, kui ta on menetlusosaline käimasolevas

kriminaalmenetluses, välja arvatud menetleja loal. Likvideerijad peavad isiku registrist

kustutamise avalduses kinnitama, et takistusi registrist kustutamiseks ei ole. Eeltoodust

tulenevalt ei ole võlgniku pankrotimenetluse raugemisel tema registrist kustutamise

taksituseks osalemine poolena tsiviilkohtumenetluses. TsÜS § 45 lg 2 kohaselt eraõigusliku

juriidilise isiku registrist kustutamisega varatu juriidiline isik lõpeb. Äriseadustiku § 2 lg 3

kohaselt lõpeb äriühingu õigusvõime äriregistrist kustutamisega, kui äriühingul puudub vara.

11.3. Riigikohus on leidnud, et kui hagejaks või kostjaks olev juriidiline isik lõppeb maakohtu

menetluse kestel õigusjärgluseta, siis tuleks üldjuhul hagi jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi

vaatamata. Seda põhjusel, et hageja või kostja õigusvõime kaotamise korral kaotab ta TsMS §

201 lg 2 kohaselt ka tsiviilkohtumenetlusõigusvõime. Hagimenetlus ei saa toimuda ilma ühe

pooleta. Samuti ei saa õigusvõimetul isikul tekkida kohtuotsuse alusel õigusi ja kohustusi, st

hagiga ei ole võimalik soovitud eesmärki enam saavutada (RKTKm 05.02.2024, 2-18-187 p

8).

11.4. Õiguskirjanduses on selgitatud, et olukorras, kus juriidilisest isikust võlgniku

pankrotiavalduse menetlus on raugenud, kuid võlgnik on vaatamata sellele pooleks

kohtumenetluses, peaks ajutine haldur tegema jõupingutusi, et kohtumenetlus PankrS § 29 lg-

s 8 sätestatud tähtaja sees lõpetada. Näiteks võib ajutine haldur ühe argumendina tugineda

asjaolule, et võlgniku pankrotiavalduse menetlus on raugenud ning seega on tuvastatud, et

võlgnikul puuduvad vahendid isegi tema pankrotimenetluse läbiviimiseks, mistõttu ei ole

hagiga taotletavat eesmärki võimalik saavutada ja hagi tuleb jätta läbi vaatamata (vt Varul, P

jt. Pankrotiseadus I. Kommenteeritud väljaanne, § 29 p 9.3.4.3, lk 374). Praegusel juhul on

ajutine haldur toetanud hagiavalduse läbi vaatamata jätmist.

11.5. Arvestades eeltoodut on maakohus ringkonnakohtu hinnangul põhjendatult leidnud, et

seoses asjaoluga, et kostja pankrotimenetlus on raugenud ning kostja kustutatakse PankrS §

29 lg 8 alusel registrist, ei ole hagiga soovitud eesmärki enam võimalik saavutada, mistõttu

esineb alus hagi läbi vaatamata jätmiseks TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel. Määruskaebuse väited

ei anna alust asuda selles osas maakohtust erinevale seisukohale.

11.6. TsMS § 150 lg 1 p 3 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui avaldus jäetakse läbi

vaatamata, välja arvatud juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et hageja võtab hagi

tagasi, kumbki pool või hageja ei ilmu kohtuistungile, hageja ei täida kohtu nõuet leida endale

tõlk või eesti keelt oskav esindaja või hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist

kostja eeldatavate menetluskulude katteks. TsMS § 150 lg 4 sätestab, et riigilõivu tagastab

kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes

riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3

nimetatud juhul arvatakse tagastatavast summast maha asja läbivaatamise kulud. Riigilõiv

tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.

Eeltoodust tulenevalt tagastatakse riigilõiv menetlusosalise vastava avalduse alusel, mistõttu

ei olnud maakohtul hagi läbi vaatamata jätmisel võimalik hagejale riigilõivu omal algatusel

tagastada. Samuti ei pidanud maakohus sellega arvestama menetluskulude jaotamisel.

Avalduse riigilõivu tagastamiseks on hageja esitanud määruskaebuses. Kuna praegusel juhul

jääb hageja hagiavaldus läbi vaatamata, tuleb TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel tagastada hagejale

hagiavalduse esitamisel 12.04.2024 tasutud riigilõiv summas 840 eurot.

12. Kuna hagi läbivaatamata jätmine oli põhjustatud kostjast, siis peab ringkonnakohus,

olenemata määruskaebuse rahuldamata jätmisest, põhjendatuks jätta määruskaebuse

menetlemisega seotud menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 171 lg 1, TsMS § 162 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov