3-25-792/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Määruse tegemise aeg ja koht

28. märts 2025, Tartu

Kohtuasja number

3-25-792

Kohtuasi

X-i kaebus kohtutäituri tegevuse peale

Menetlustoimingud

Kaebuse tagastamine

Taotluste läbi vaatamata jätmine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X-i kaebus.

2. Jätta X-i esialgse õiguskaitse taotlus ja menetlusabi taotlused läbi vaatamata.

3. Asendada kohtulahendi avaldamisel X-i nimi tähemärgiga X.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1, § 252 lg 7).

ASJAOLUD

1. Kinnipeetav X esitas 23. märtsil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub keelata

kohtutäituril endale kuuluva kinnisvara sundmüük avalikul enampakkumisel. X märgib, et

müüki pandud kinnistu on tema ainus elukoht, kuhu tal on võimalik pärast kinnipidamisasutusest

vabanemist elama minna. Ta palub kohtul kohaldada ka esialgset õiguskaitset, peatades

kohtumenetluse ajaks kinnistu sundmüük. Lisaks sisalduvad kaebuses menetlusabi taotlused riigi

õigusabi saamiseks ning kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kaebuse juurde on lisatud

täitemenetlusega seotud dokumendid.

KOHTU SEISUKOHT

2. HKMS § 121 lg 1 p 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse

lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kaebuse tagastamisel selgitab kohus võimaluse

korral, kuhu ja millises korras on kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda (HKMS § 121

lg 3).

3. Kohus on seisukohal, et X-i kaebuse menetlemine kohtutäituri tegevuse peale ei kuulu

halduskohtu pädevusse.

3-25-792

HKMS § 4 lg 1 kohaselt on üldreeglina halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud

vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kuigi kohtutäitur peab

kohtutäituri seaduse § 2 lg 1 kohaselt avalik-õiguslikku ametit, on seadusandja kohtutäituri

tegevuse vaidlustamiseks ette näinud teistsuguse menetluskorra kui halduskohtumenetlus.

Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 lg 1 kohaselt võib kohtutäituri otsuse või tegevuse peale

täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel täitemenetluse osaline esitada

kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi

teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

4. TMS § 218 lg 1 kohaselt võib kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale menetlusosaline

esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle

tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohus selgitab, et kohtutäituri otsuse või tegevuse peale

ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa ning sellist kaebust ei saa

lahendada halduskohus (vt ka Riigikohtu erikogu 4. novembri 2010. a määrus asjas nr 3-3-4-2-

10, p-d 9 ja 11). Seega tuleb X-il esitada esmalt kaebus kohtutäiturile ning kui kaebaja

kohtutäituri otsusega ei nõustu, on tal võimalik esitada kaebus maakohtule.

Kui kaebaja on mööda lasknud TMS § 218 lg-s 1 sätestatud kaebetähtaja, siis TMS § 217 lg 2

kohaselt on tal võimalik koos kaebusega esitada kohtutäiturile ka kaebetähtaja ennistamise

taotlus.

5. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus käesolevas asjas esitatud kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1

alusel pädevuse puudumise tõttu.

6. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega

sätestatud korras pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole

kohtu menetluses olnud.

7. Kohus juhib kaebaja tähelepanu sellele, et kuna kaebaja viibib Tallinna Vanglas, tulnuks tal

HKMS § 8 lg-st 5 tulenevalt esitada kaebus viibimiskoha järgsele halduskohtule, st Tallinna

Halduskohtule.

HKMS § 10 lg-st 2 tulenevalt võib kaebuse saanud halduskohus, kellele vaidlus ei allu, teha

kiireloomulisi edasilükkamatuid menetlustoiminguid. Kohus peab seda põhimõtet kohaldatavaks

ka praegusel juhul ega edasta kaebust alluvusjärgselt Tallinna Halduskohtule järgmistel põhjustel

Esmalt on kohtupraktika järjekindel selles, et vaidlused kohtutäituri tegevuse peale ei kuulu

lahendamisele halduskohtus, vaid maakohtus (viimati nt Tartu Halduskohtu 12. veebruari 2025.

a määrus asjas nr 3-25-307, Tallinna Halduskohtu 12. veebruari 2025. a määrus asjas nr 3-25-

326). Teiseks on tegemist kiireloomulise vaidlusega – KTS §-s 218 on kohtutäituri tegevuse

vaidlustamiseks sätestatud lühikesed tähtajad ning kaebuse asjaoludest nähtuvalt on tegemist

kaebajale olulise küsimusega, mis eeldab kiiret lahendamist. Juhul aga, kui halduskohus

otsustaks kaebuse edastada alluvusjärgsele (Tallinna) halduskohtule, ei jõustuks vastav määrus

kohe, vaid sellele on võimalik 15 päeva jooksul esitada määruskaebust. Kohtu hinnangul on

kaebaja huvides kaebusega kohtutäituri poole võimalikult ruttu pöörduda.

8. Kaebuse tagastamise tõttu jätab kohus X-i menetlusabi taotlused (riigilõivu tasumise

kohustusest vabastamiseks ja riigi õigusabi saamiseks) läbi vaatamata. X-il on vajadusel

võimalik esitada uuesti riigi õigusabi taotlus maakohtule. Samuti jätab kohus läbi vaatamata

kaebuses sisalduva esialgse õiguskaitse taotluse, sest olukorras, kus kaebuse läbivaatamine ei ole

3-25-792

halduskohtu pädevuses, ei kuulu ka esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine halduskohtu

pädevusse (vt Tartu Ringkonnakohtu 13. septembri 2019. a määrus asjas nr 3-19-1543, p 7).

9. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga X (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Sirje Kaljumäe

kohtunik