2-25-3269/8 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-25-3269

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Tamara Šabarova

Määruse tegemise aeg ja koht

28. märts 2025, Narva

Tsiviilasja number

2-25-3269

Tsiviilasi

S M hagi I M vastu elatise nõudes

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine

Asja lahendamise viis

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja S M (isikukood XXX) Hageja seaduslik

esindaja A M (isikukood XXX)

Kostja I M (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada S M ja I M vahel sõlmitud kompromiss järgnevalt:

1.1. I M (isikukood XXX) tasub S M (isikukood XXX) kasuks alates 01.04.2025

kuni S M täisealiseks saamiseni (XXX) igakuine elatis 301,74 eurot (282,31 eurot

baassumma + 59,43 eurot (kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta

Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1

aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja

brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning

lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse

muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

1.2. I M tasub punktis 1.1. nimetatud elatist A M pangakontole XXX igakuiselt

15. kuupäevaks.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-25-3269.

3. Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Pooltele hüvitamisele kuuluvad

menetluskulud asjas puuduvad.

EDASIKAEBAMISE KORD

Pooled on loobunud määruskaebuse esitamise õigusest.

Kohtumäärusele ei ole võimalik esitada määruskaebus.

Kohtumäärus jõustub kohtumääruse kättetoimetamisega menetlusosalistele.

ASJAOLUD

Hageja esitas 02.03.2025 Viru Maakohtule hagiavalduse kostja vastu, milles palus mõista

kostjalt välja igakuise elatise perekonnaseaduse (PKS) § 101 alusel arvutatud

miinimumsummas alates hagi esitamise päevast kuni hagejate täisealisteks saamiseni.

Hagiavalduse kohaselt on hageja kostja alaealine laps. Hageja elab emaga. Kostja ei täida

hagejate ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt.

Viru Maakohus 03.03.2025 võttis hagi menetlusse.

1(3)

2-25-3269

Pooled esitasid kohtule 27.03.2025 kohtule kompromissi. Pooled leppisid kokku elatise

suuruses ja tasumise korras.

Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ning menetluse lõpetamisega

kaasnevatest õiguslikest tagajärgedest. Pooled on leppinud kokku, et kompromissilepingu

rikkumise korral selle täitmisega seotud erimeelsused lahendavad pooled läbirääkimiste teel.

Kui läbirääkimised positiivset tulemust ei anna, lahendatakse vaidlus kohtus Eesti Vabariigi

seadusandluse alusel. Käesoleva kompromiss jõustub alates selle kohtu poolt kinnitamisest

ning on täitmiseks kohustuslik alates selle kohtu poolt kinnitamisest. Menetluskulud jäävad

poolte kanda.

Pooled paluvad kohtul kompromiss kinnitada. Paluvad menetlus tsiviilasjas lõpetada

kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Pooled loobuvad edasikaebamise õigusest.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud poolte taotluse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte vahel sõlmitud

kompromiss tuleb kinnitada ja lõpetada tsiviilasja menetlus.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse

otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg

1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada

kompromissiga.

Et pooltevaheline kompromiss on vastuolus seaduse või heade kommetega, pole tuvastatud,

kompromiss on täidetav, mistõttu kinnitab kohus poolte kompromissi nende poolt

kokkulepitud tingimustel ja lõpetab tsiviilasja menetluse.

Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti

pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui

menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad

materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega,

kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg 6 asendab kokkuleppe sõlmimine

kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab

vastavalt TsMS § 430 lg 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda

tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle

üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle

tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes

kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks

tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole

täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti,

jätkub.

Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3

kohaselt, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei

ole kokku leppinud teisiti. Pooled on leppinud kokku, et poolte menetluskulud jäävad poolte

endi kanda.

2(3)

2-25-3269

Vastavalt TsMS § 661 lg 4, poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega

hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled leppisid

kompromisslepingus kokku, et loobuvad edasikaebeõigusest ja seega ei saa kohtumääruse

peale esitada määruskaebust.

/Digitaalselt allkirjastatud/

Tamara Šabarova

kohtunik

3(3)