2-13-40291/85 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Krista Kirspuu ja Kaija Piirmets

Määruse kuupäev

28.03.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-13-40291

Tsiviilasi

K.T pankrotimenetlus

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 09.01.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

ON-DEMAND INKASSO OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Võlgnik K.T, lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaimo

Räppo

Pankrotihaldur Kauri Rattus

Võlausaldaja ON-DEMAND INKASSO OÜ, lepinguline

esindaja vandeadvokaat Kalle-Kaspar Sepper

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata võlgniku 21.02.2025 taotlus vaadata määruskaebus läbi

istungil. Lahendada määruskaebus kirjalikus menetluses.

2. Harju Maakohtu 09.01.2025 määrus tühistada ja saata asi võlgniku 16.10.2024

taotluse uuesti lahendamiseks samale maakohtule.

3. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

4. Määruskaebemenetluses esitatud tõendite vastuvõtmine jätta maakohtu otsustada.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust ja see jõustub teatavaks

tegemisel.

MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohus kuulutas 28.02.2017 määrusega välja K.T (võlgnik) pankroti ja nimetas

pankrotihalduri (haldur). Maakohtu kinnitas 20.02.2020 määrusega kinnitas võlausaldajate

22.01.2020 üldkoosolekul vastuvõetud kompromissotsuse. Kompromissi sisu seisnes selles, et

võlausaldaja ON-DEMAND INKASSO OÜ (võlausaldaja) nõue tasutakse osaliselt ja summas

150 000 € seatakse hüpoteek, aga teised tunnustatud nõuded tasutakse tervikuna. Halduri

13.02.2024 taotluse alusel tühistas maakohus 15.02.2024 määrusega kompromissi ja taastas

pankrotimenetluse.

2. Võlgnik esitas 16.10.2024 taotluse pankrotimenetluse lõpetamiseks ja halduri vabasta-

miseks põhjendusega, et võlgniku vara ületab tema kohustusi. Ainus nõue on võlausaldajal ja

see on väiksem võlgnikule kuuluva kinnisasja mõttelise osa väärtusest. Lisaks märkis võlgnik,

et võlausaldaja nõue tugineb võltsitud dokumendile ja tegelikult sellist nõuet ei ole.

3. Haldur ja võlausaldaja vaidlesid võlgniku taotlusele vastu. Halduri tellitud asjatundja

arvamuse järgi on võlgnikule kuuluva kinnistu mõttelise osa turuhind 165 000 €.

MAAKOHTU MÄÄRUS

4. Maakohus tegi 09.01.2025 määruse (vaidlustatud määrus), millega lõpetas pankroti-

menetluse pankroti aluse äralangemise tõttu, vabastas halduri ja määras avaldada teade

pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Menetluskulude

jaotust kohus ei otsustanud.

4.1.

PankrS § 157 p 3 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus pankroti aluse äralangemisega.

PankrS § 159 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab pankrotimenetluse võlgniku avalduse alusel, kui

võlgnik tõendab, et ta ei ole maksejõuetu või et teda ei ähvarda maksejõuetus, kui pankrot

kuulutati välja seetõttu, et võlgniku maksejõuetuse tekkimine tulevikus oli tõenäoline.

4.2.

PankrS § 161 lg 3 kohaselt ei või menetlust lõpetada enne, kui haldur on teinud sama

seaduse §-s 146 nimetatud väljamaksed ja esitanud kohtule aruande, mis peab sisaldama §

162 lg-s 2 nimetatud andmeid. Maakohus sedastas, et haldur on teinud pankrotimenetluse

jooksul väljamaksed, mille tulemusel on ainult võlausaldaja nõue veel (osaliselt) rahuldamata.

4.3.

Neil põhjendustel leidis maakohus, et võlgniku taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks

on põhjendatud ja tuleb rahuldada, sest pankrotimenetluses on jäänud rahuldamata ühe

võlausaldaja nõue ning ülejäänud võlausaldajate nõuded on rahuldatud. Võlgnikule kuuluva

kinnistu (mõttelise osa) väärtus ületab võlausaldaja võimalikku nõuet ja tema kasuks seatud

hüpoteegi suurust.

4.4.

PankrS § 165 lg 3 alusel vabastas kohus halduri.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5. Võlausaldaja esitas 29.01.2025 määruskaebuse, milles palus vaidlustatud määruse

tühistada ja jätta võlgniku taotlus rahuldamata. Menetluskulud palub võlausaldaja panna

võlgniku kanda. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised:

-

hüpoteek seati kompromissi alusel, aga kompromissi tühistamise tõttu saab võlgnik

ilmselt taotleda hüpoteegi kustutamist;

-

võlgnik on jätkuvalt maksejõuetu, sest ta ei ole võlausaldaja nõuet rahuldanud ja seda

ei ole suudetud pikema aja jooksul teha ka pankrotimenetluses. Võlgnik on teinud

haldurile kinnistu mõttelise osa võõrandamisel erinevaid takistusi, mh elab sellele

vastavas korteris võlgniku poeg ja ostuhuvilised ei saa korteriga tutvuda. Korter

moodustab osa üksikelamust, mis on ebaseaduslikult jaotatud korteriteks;

-

täitmata on PankrS § 161 lg 3 tingimus, sest haldur ei ole esitanud aruannet, millest

nähtuks mh võlausaldaja nõude alusel väljamakse tegemine.

Võlausaldaja lisas kaebusele dokumentaalse tõendi.

6. Võlgnik vaidles kaebusele vastu ja taotles kaebuse suulist läbivaatamist. Võlgnik leiab

jätkuvalt, et tema vara ületab kohustusi ja võlausaldajal nõue puudub. Koos vastusega esitas

võlgnik dokumentaalseid tõendeid.

7. Haldur toetas kaebust. Ta märkis, et vaidlustatud määruse tulemusel tekib olukord, kus

võlausaldajal ei ole oma tunnustatud, kuid rahuldamata nõude realiseerimiseks

täitedokumenti.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ja saadab asja võlgniku taotluse uueks

lahendamiseks tagasi maakohtule (TsMS § 667 lg 2 ls 2). Kaebus vaadatakse läbi kirjalikus

menetluses (TsMS § 667 lg 3 ls 1) ja rahuldatakse osaliselt. Ringkonnakohus ei saa maakohtu

põhjenduste puudulikkuse tõttu sisuliselt kontrollida, kas võlgniku taotluse rahuldamine oli

2 (3)

põhjendatud ega teha ise selle kohta lõplikku otsustust (järgnevas p 9). Samuti ei saa kohus

praegu lahendada tõenditaotlusi (p 11) ega otsustada menetluskulude jaotust (p 12).

9. Vaidlustatud määrus ei ole piisavalt põhjendatud, mis on menetlusnormi oluline

rikkumine (TsMS § 465 lg 2 p 8, § 656 lg 1 p 5) ning toob kaasa määruse tühistamise

olenemata kaebuse ja sellele esitatud vastuste väidetest. Maakohus kajastas määruses

kohaldatavate normide ülevaate, aga jättis tuvastamata, kui suur on võlgniku kohustuste ja

vara väärtus. Piisav ei ole üldsõnaline tõdemus, et võlgniku vara väärtus ületab võimalikku

nõuet. PankrS § 159 lg 1 esimese alternatiivi kohaldamiseks peab võlgnik olema selgelt

tõendanud, et ta ei ole maksejõuetu – selle asjaolu sisulist kontrolli vaidlustatud määrus ei

sisalda. Ühtlasi on õige kaebuse väide, et maakohus ei kontrollinud PankrS § 161 lg 3

tingimust, sest määruse põhjendused ei sisalda konkreetseid andmeid PankrS § 162 lg 2

tunnustele vastava lõpparuande kohta.

10. Menetluse jätkamisel tuleb maakohtul mh menetlusosalistega arutada võlgniku väidet, et

võlausaldaja nõue põhineb võltsitud andmetel. Käesolevas asjas kohaldub PankrS § 106 lg 3

varasemas redaktsioonis, mis nägi mh ette, et kui ilmneb nõude tunnustamise põhinemine

võltsitud andmetel, vaatab nõuete kaitsmise koosolek nõude tunnustamise võlausaldaja,

võlgniku või halduri nõudel uuesti läbi. Pankrotiasja hagita asjana menetleva kohtu kohustus

on viidatud sätte tunnustele viitava avalduse saamisel välja selgitada, kas keegi loetletud

menetlusosalistest soovib nõude uut läbivaatamist.

11. Eeltoodud kaalutlustel ei uuri ega hinda ringkonnakohus määruskaebemenetluses esitatud

tõendeid, vaid jätab nendega seonduvad otsustused maakohtu teha. Lähtudes eelnevast tuleb

maakohtul võlgniku taotluse uuel läbivaatamisel (ja selle rahuldamata jätmise korral ka

pankrotimenetluse jätkamisel) välja selgitada võlgniku kohustuste ja vara ulatust käsitlevad

asjaolud. Ringkonnakohus märgib, et eeldatavasti ei ole võlgniku kinnisasja mõttelise osa

turuväärtuse kohta esitatud ühe asjatundja arvamus piisav olukorras, kus haldur ja

võlausaldaja on toonud esile nimetatud vara võõrandamise olulised takistused ja viidanud vara

võimalikule koormatusele kasutuslepinguga. Samas tuleb kohtul võtta arvesse ka seda osa

pankrotivarast, mis on halduri käsutuses. Võlgniku varakogumi tegeliku väärtuse

kindlakstegemiseks võib olla vajalik koguda andmeid kas kohtu algatusel või andes

menetlusosalistele võimaluse ise neid esitada. Otstarbekas on lahendada senised ja võimalikud

tulevased tõenditaotlused korraga.

12. Kui maakohus võlgniku taotluse uuel läbivaatamisel taas rahuldab, tuleb otsustada ka

menetluskulude jaotus (TsMS § 173 lg-d 1 ja 3). Kui taotlus jääb rahuldamata, siis ei tee

maakohus menetlust lõpetavat lahendit ja kulud jaotatakse edaspidi. Mõlemal juhul hõlmavad

jaotatavad kulud ka praeguse kaemenetluse kulusid.

13. Ringkonnakohtu määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul,

kui see on seaduse järgi lubatud (TsMS § 696 lg 1 ls 1). Käesoleva määrusega

ringkonnakohus tühistab hagita menetluses tehtud lõpplahendi ja saadab asja uueks

läbivaatamiseks tagasi maakohtule, mistõttu ei saa määruse peale kaevata (RKTKm

28.05.2014, 3-2-1-46-14, p 11). Samuti ei ole menetlusosalistel kaebeõigust seoses määruses

tehtud menetluslike otsustustega. Määrus jõustub teatavaks tegemisel (TsMS § 466 lg 3 ls 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

3 (3)