4-25-821/8 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

4-25-821

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. märts 2025, Haapsalu kohtumaja Kärdlas, kirjalik

menetlus

Väärteoasja number

4-25-821

Kohtunik

Piia Jaaksoo

Väärteoasi

Henri Kanarbiku kaebus Politsei- ja Piirivalveameti

Lääne prefektuuri Kärdla politseijaoskonna

18.2.2025 otsusele väärteoasjas nr 2390,25,000010,

LS § 227 lg 2 järgi

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja Henri Kanarbik (ik 50505271923;

elukoht XXX; e-post XXX, telefon XXX

Kohtuväline menetleja PPA Lääne prefektuuri

Kärdla politseijaoskond; asukoht Sadama 26 Kärdla

Hiiu vald Hiiu maakond; e-post: ppa@politsei.ee

RESOLUTSIOON

1. Jätta Henri Kanarbiku kaebus rahuldamata ja Politsei- ja Piirivalveameti Lääne

prefektuuri Kärdla politseijaoskonna 18.2.2025 otsus väärteoasjas nr 2390,25,000010

muutmata.

2. 2-kuulise juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab käesoleva otsuse jõustumisest.

3. Vastavalt Liiklusseaduse § 127 peab Henri Kanarbik 5 tööpäeva jooksul otsuse

jõustumisest loovutama juhiloa Transpordiametile.

4. Edastada kohtuotsus Henri Kanarbikule ja kohtuvälisele menetlejale.

5. Jõustunud kohtuotsus saata Transpordiametile.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist

kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, esitades kassatsiooni 30

päeva jooksul kirjalikult Riigikohtule alates kohtuotsuse kättesaamisest.

Kaevatav otsus

Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kärdla politseijaoskonna 18.2.2025 otsusega

(väärteotoimik, edaspidi VTT tl 2) väärteoasjas nr 2390,25,000010 karistati Henri Kanarbikku

järgmise rikkumise eest - 17.1.2025 kella 23.36 ajal XXX, vasakus pärisuunas juhtis

mootorsõidukit registreerimismärgiga XXX kiirusega 98 ± 3 km/h, lubatud 70 km/h ja ületas

lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 25 km/h.

Rikkus liiklusseaduse (edaspidi LS) § 50 lg 5 p 3. Väärteo kvalifikatsioon LS § 227 lg 2.

Väärteo toimepanemise eest on kohtuväline menetleja karistanud Henri Kanarbikku LS § 227

lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks.

4-25-821

Kaebus

Henri Kanarbik esitas kohtule väärteootsusele kaebuse (kohtutoimik, edaspidi KT tl 3-4). H.

Kanarbik taotleb, et kohus tühistaks väärteootsusega määratud karistuse juhtimisõiguse

äravõtmise osas ning määrata karistuseks rahatrahv.

Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas

Kohtuväline menetleja avaldas (KT tl 10), et jääb menetlusalusele isikule tehtud otsuses

esitatud seisukohtade juurde. Kaebus tuleb jätta rahuldamata ja väärteootsus muutmata.

KOHTU SEISUKOHT

1. Kohus leiab, et kaebuse saab VTMS § 120 lg-st 1 tulenevalt lahendada kirjalikus

menetluses, menetlusosalised on selleks nõusoleku andnud (KT tl 3, 10, 13). VTMS §

123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud

kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud

faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

2. VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja

ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.

Väärteoprotokollis (VTT tl 1) ja väärteootsuses (VTT tl 2) olev teokirjeldus kattub.

3. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on

õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohus uurib, kas Henri Kanarbik

on toime pannud teo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas. Kohus leiab, et

kiirusemõõturi kasutamise protokoll (VTT tl 4-6) kinnitab, et Henri Kanarbik juhtis

17.1.2025 kella 23.36 ajal XXX. km, vasakus pärisuunas, xxx mootorsõidukit BMW

530D registreerimismärgiga XXX, sõitis xxx suunas ja kiirusmõõtur näitas tema poolt

juhitud sõiduki kiiruseks 98±3 km/h, lõplik mõõtetulemus 95 km/h, lubatud

sõidukiirus 70 km/h, juhile näidati seadme tabloole fikseeritud lugemit. H. Kanarbik ei

ole vaidlustanud mõõtetulemust ega kiiruse ületamise kohta, tunnistab rikkumist, on

avaldanud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis (VTT lk 3), et ei märganud

kiirusepiirangut 70 km/h. Kohus leiab, et väärteotoimikus oleva tõendiga on

tõendamist leidnud, et H. Kanarbik juhtis väärteootsuses näidatud ajal ja kohas

mootorsõidukit asulavälisel teel alas, kus lubatud suurim sõidukiirus

liikluskorraldusvahendiga oli 70 km/h kiirusega 95 km/h, ületades lubatud sõidukiirust

mitte vähem kui 25 km/h. H. Kanarbik rikkus LS § 50 lg 5 p 3, mis sätestab, et juht ei

tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest. Kohus leiab, et H.

Kanarbiku poolt toime pandud tegu täidab LS § 227 lg 2 sätestatud teokoosseisu, tegu

on õigesti kvalifitseeritud.

4. Kohus leiab, et H. Kanarbik pani talle süüks arvatud väärteo toime ettevaatamatusest.

KarS § 18 lg 1 kohaselt ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus. Lõike 3 kohaselt

paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu

esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud

ette nägema. H. Kanarbiku ütluste kohaselt rääkis ta kõrvalistmel oleva kaaslasega

juttu ning ei märganud kiirusepiirangut 70 km/h.

5. Teo õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.

6. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et uuritud tõenditega on tõendamist leidnud,

et H. Kanarbiku poolt toime pandud tegu vastab LS § 227 lg 2 sätestatud

väärteokoosseisule, tema tegu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi.

4-25-821

7. Kohus ei ole tuvastanud VTMS § 29, § 30 nimetatud aluseid väärteomenetluse

lõpetamiseks.

8. Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse mõistmine kohtuvälise menetleja poolt on

toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele.

9. LS § 227 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki

juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Kohtuväline menetleja on H. Kanarbikku

karistanud juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks.

10. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kohtupraktikas omaksvõetu kohaselt tuleb

karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni

keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad

ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav

karistuse määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo

toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning

süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt

arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (Riigikohtu

11.06.2018 otsus nr 1-17-1629, p 28).

11. Karistamise alus on isiku süü. Kohus arvestab süü suuruse hindamisel, et H. Kanarbik

pani väärteo toime ettevaatamatusest ja ületas lubatud piirkiirust LS § 227 lg 2

sätestatud miinimummäära lähedale jäävas määras. Kohtuväline menetleja leidis, et

rikkumise toimepanemise koht on asulat läbiv maantee, kus liiklustihedus on suurem

nii sõidukite kui ka jalakäijate osas, kes olenemata kellaajast võivad tee ääres liikuda,

mistõttu peavad sõiduki juhid eriti tähelepanelikud olema. Algaja juhina on

menetlusaluse isiku sõidukogemus ahtam, mistõttu tema liiklusõnnetusse sattumise

oht on lubatud sõidukiirust ületades suurem. Oma hooletu ja tähelepanuta käitumisega

asetas ta ohtu nii enda kui sõidukis viibinud kaasreisija elu ja tervise. Kohus märgib,

et väärteoasja arutamine toimub väärteoprotokollis oleva teokirjelduse piires ja H.

Kanarbikule ei ole väärteokirjelduses ohuolukorra tekitamist süüks arvatud. H.

Kanarbikule heidetakse kiirmenetluse otsuses ette ühe liiklusnõude (lubatud

piirkiiruse ületamine) rikkumist. Seega süü suuruse tuvastamisel jätab kohus

eelkirjeldatud kohtuvälise menetleja seisukoha tähelepanuta, liiklusreeglid ongi

kehtestatud selleks, et tagada kõikide liiklejate turvalisus. Kohus leiab, et H.

Kanarbiku süü on keskmisest väiksem.

12. Karistust kergendavaks asjaoluks on H. Kanarbiku poolt süü tunnistamine.

Kohtuväline menetleja on kiirmenetluse otsusesse märkinud, et karistust kergendav

asjaolu on kahetsus. Kohus leiab, et H. Kanarbik on kaebuses avaldanud asjaolusid,

mis ei näita puhtsüdamlikku kahetsust. Ta leiab, et rikkumise puhul ei olnud tegemist

suure kiirusega, varasemalt oli samal alal 90 km/h piirang. Kohus märgib, et kui

varasemalt oli sel teel lubatud suurem kiirus, siis väiksema piirkiiruse kehtestamisel

on kindlad liiklusohutusest tulenevad põhjused ja tegu ei saa kuidagi õigustada

varasema lubatud suurema kiirusega. H. Kanarbik avaldas, et kasutas kaugtulesid, oli

veendunud, et teelõigul ei viibinud samal hetkel ühtegi teist liikuvat sõidukit ega

jalakäijat. Samas on tunnistanud, et rääkis kõrvalistmel oleva sõbraga juttu ja ei

märganud kiirust piiravat märki. Kohus märgib, et kui H. Kanarbik jälgis väga hoolega

teed (märkamaks teisi liiklejaid), siis ei saanud tal piirkiiruse märk jääda

märkamatuks, sest iga liikluses autojuhina osaleja teab, et liiklusmärgid on tulede

4-25-821

valguses peegeldavad ja väga hästi nähtavad. Karistust raskendavad asjaolud

puuduvad.

13. Karistuse mõistmisel on oluline arvestada karistuse eri- ja üldpreventiivse eesmärgiga.

Karistusregistri väljavõte (VTT tl 7) näitab, et H. Kanarbikku on 6.12.2024

väärteootsusega 2315,24,010166 karistatud LS § 227 lg 2 järgi rahatrahviga 200 eurot

(tegu toimepandud 6.12.2024). Seekordne tegu on toime pandud ühe kuu ja kümne

päeva möödudes eelmise teo toimepanemisest, mis näitab selgelt, et H. Kanarbik ei ole

eelmisest karistusest järeldusi teinud. Seega rahatrahv karistusena samalaadse teo

toimepanemise eest enam oma eesmärki ei täida. Kohtuväline menetleja ongi H.

Kanarbikult karistusena ära võtnud juhtimisõiguse. H. Kanabrik on kaebuses

selgitanud, et juhtimisõiguse ära võtmine ja selle uuesti tegema asumine raskendaks

tal juunis kaitseväe kohustusest vabanedes leida tööd ja võimalust edasi õppida

ülikoolis väljaspool Hiiumaad. Kohus märgib, et rikkumisele järgneva karistuse

kandmise tõttu kaasnevatele tagajärgedele oleks ta pidanud mõtlema enne rikkumise

toimepanemist.

14. Riigikohus on märkinud, et kuigi üldiselt võib nõustuda seisukohaga, mille kohaselt

tuleks vältida töökoha kaotust väärteokaristuse tulemusena, ei saa töökoha kaotamise

võimalus olla iseenesest mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistavaks

asjaoluks, sest KarS 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta

üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu (RKKK 30.04.2010 otsus

asjas nr 3-1-1-26-10). Kuna korduva rikkuja puhul on tõenäolisem võimalus, et ta

paneb tulevikus uuesti toime samaliigilise süüteo, on see ka üks alus, mille põhjal saab

hinnata sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise vajalikkust (Vt RKKKo nr 3-1-1-122-13,

p-d 9 ja 11).

15. Eripreventiivsetest eesmärkidest lähtudes tuleb karistuse määramisel arvestada milline

karistus avaldab isikule mõju. Tegemist on juba teise kiiruse ületamisega lühikese aja

jooksul ning eelnev rahatrahv pole ilmselgelt H. Kanarbikule mõju avaldanud, seega

on kohtuväline menetleja õigesti määranud karistuseks juhtimisõiguse äravõtmise.

Kohtuväline menetleja on oma otsusega määranud juhtimisõiguse äravõtmise 2 kuuks,

mis on keskmisest määrast väiksemas määras. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja

on H. Kanarbikule põhikaristuse liigi ja määra valinud vastavalt karistuse mõistmise

alustele.

16. H. Kanarbik on avaldanud, et kuna tal on esmane juhtimisõigus, siis juhtimisõiguse

äravõtmine tähendab tema puhul juhtimisõiguse kehtetuks tunnistamist ja otsast pihta

hakkamist aasta peale kahe kuu karistuse kandmist, mis tähendab, et karistus ei ole

enam proportsioonis tema rikkumise süü suurusega. Kohus märgib, et karistuseks

toimepandud teo eest on juhtimisõiguse äravõtmine kaheks kuuks. Mootorsõiduki

juhtimisõigus on eriõigus, mille omandamiseks ja säilitamiseks tuleb järgida

liiklusreegleid. Liikluskultuuri tõstmise ja turvalisuse tagamise eesmärgil on

seadusandja pidanud vajalikuks ohtliku väärteo toime pannud mootorsõiduki juhi

juhtimiselt eemaldada. Samuti on seadusandja sätestanud, et esmane juhiluba

tunnistatakse kehtetuks kui selle omanikult võetakse ära juhtimisõigus ning

sätestanud, kuidas toimub juhtimisõiguse ja uue esmase juhiloa taotlemine. Kohus

märgib, et selline regulatsioon on ilmselgelt vajalik tagamaks kõikide liikluses

osalejate turvalisus. Eelkirjeldatud negatiivseid tagajärgi saab igaüks vältida

liiklusnormide järgimisega. H. Kanarbik on avaldanud, et on tegelikult liikluses

4-25-821

osalenud juba 5 aastat ja 8 kuud, seega on tema sõidukogemus suurem kui paljudel

värskelt n.ö vahtralehtedest vabanenud juhtidel. Kohus märgib, et H. Kanarbiku

lühikese aja jooksul toime pandud rikkumised näitavad, et kogunenud juhistaaž ei ole

kinnistanud H. Kanarbikku järgima liiklusnorme.

17. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 132 p 1 jätab kohus H. Kanarbiku

kaebuse rahuldamata ja PPA Lääne prefektuuri Kärdla politseijaoskonna 18.2.2025

otsus väärteoasjas nr 2390,25,000010 muutmata.

18. Otsuse tegemisel juhindub kohus LS § 227 lg 2, § 50 lg 5 p 3, KarS § 56 lg 1, VTMS

§ 120 lg 1, § 132 p 1.

(allkirjastatud digitaalselt)

Piia Jaaksoo

kohtunik