2-22-9919/75 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtunik

Toomas Ventsli

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. märts 2025.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-9919

Tsiviilasi / hagi ese

J Fi (F) hagiavaldus K H vastu testamentide tühisuse

tuvastamise nõudes

Hagihind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

J F (isikukood xxx, aadress xxx)

Seaduslik esindaja eestkostja G F

Lepinguline esindaja vandeadvokaat Kerstin Linnart-Herm

Kostja

K H (isikukood xxx, aadress xxx)

Lepinguline esindaja M S

Viimase kohtuistungi aeg või

viide asja lahendamisele

kirjalikus menetluses

Kohtuistung 04.02.2025.a, pärast istungit kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata J Fi (F, isikukood xxx) hagiavaldus K H (isikukood xxx) vastu J Fi

14.10.2019.a notariaalse testamendi tühisuse tuvastamise nõudes.

2. Jätta rahuldamata J Fi (F, isikukood xxx) hagiavaldus K H (isikukood xxx) vastu J Fi

23.01.2020.a notariaalse testamendi tühisuse tuvastamise nõudes.

Menetluskulude jaotus ja

kindlaksmääramine

3. Jätta menetluskulud J Fi (F, isikukood xxx) kanda.

4. Välja mõista J Filt (F, isikukood xxx) K H (isikukood xxx) kasuks lepingulise esindaja kulu

649 (kuussada nelikümmend üheksa) eurot 5 (viis) senti.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,

peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotluse esitamise

korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

I. Kohtuotsuse kirjeldav osa

1. J Fi (hageja) seaduslik esindaja esitas 06.07.2022 Harju Maakohtule avalduse K H (kostja)

vastu, milles taotles hageja 14.10.2019 ja 23.01.2020 testamentide tühisuse tuvastamist ning

alternatiivselt nende kehtetuks tunnistamist (dtl-d 1-10). Kohus jättis avalduse 07.07.2022 käiguta

(dtl 54). Hageja seaduslik esindaja esitas puuduste kõrvaldamiseks 08.07.2022 kohtule hagiavalduse

kostja vastu hageja testamentide tühisuse tuvastamise nõuetes (dtl-d 58-66). Kohus võttis hagi

15.07.2022 menetlusse (dtl 69). Hageja taotles hagis kohtupsühhiaatria ekspertiisi määramist hageja

testeerimisvõime tuvastamiseks (dtl 60, p 5). Kohus määras 07.06.2023 määrusega

kohtupsühhiaatria ekspertiisi ning nimetas eksperdiks dr xxx (dtl 195). Ekspert esitas 01.08.2023

kirjaliku eksperdiarvamuse (dtl-d 305-315). Kohus arutas asja 04.02.2025 kohtuistungil ja kuulas

üle eksperdi (dtl-d 357-368).

2. Hageja on esitanud nõude 14.10.2019 ja 23.01.2020 notariaalsete testamentide tühisuse

tuvastamiseks. Hageja seaduslik esindaja põhjendab hagiavaldust järgmiselt. Hageja määras

14.10.2019 testamendiga enda pärijaks T Fi ja asepärijaks kostja. Hageja määras 23.01.2020

testamendiga enda pärijaks kostja ja asepärijaks T Fi. T F suri xxx. Hagejal diagnoositi 26.02.2019

täpsustamata xxx. Seetõttu oli hageja 14.10.2019 ja 23.01.2020 testamentide tegemise ajal piiratud

teovõimega ning testamendid on tühised.

3. Kostja vaidleb hagile vastu ja palub hagiavalduse jätta rahuldamata. Hageja ei olnud

14.10.2019 ja 23.01.2020 testamentide tegemise ajal piiratud teovõimega ja testamendid ei olnud

tühised.

II. Kohtuotsuse põhjendav osa

4. Hageja seaduslik esindaja põhjendab hagiavaldust väitega, et Tallinna notar xxx on

14.10.2019 tõestanud hageja notariaalse testamendi, mis on registreeritud notari ametitegevuse

raamatu registri numbri xxx all, millega hageja on määranud oma pärijaks T Fi ja asepärijaks kostja.

Hageja seaduslik esindaja on oma väidet soovinud tõendada testamendi dokumendiga (dtl-d 29-31).

Pooled ei vaidle testamendi tõestamise asjaolu üle, mistõttu ei vaja see eraldi tõendamist (TsMS §

231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1).

5. Hageja seaduslik esindaja põhjendab hagiavaldust väitega, et Tallinna notar xxx on

23.01.2020 tõestanud hageja notariaalse testamendi, mis on registreeritud notari ametitegevuse

raamatu numbri xxx all, millega hageja on määranud oma pärijaks kostja ja asepärijaks T Fi. Hageja

seaduslik esindaja on oma väidet soovinud tõendada testamendi dokumendiga (dtl-d 32-34). Pooled

ei vaidle testamendi tõestamise asjaolu üle, mistõttu ei vaja see eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2

ja 238 lg 1 p 1).

6. Hageja seaduslik esindaja põhjendab hagiavaldust väitega, et hagejale on Harju Maakohtu

24.09.2021 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-21-13018 seatud eestkoste ning määratud eestkostja,

kelle õigus ja kohustus on eestkostetava varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitsmine oma

ülesannete piirides ning eestkostja ülesanneteks on hageja esindamine kõigi õiguslike ja varaliste

tehingute sooritamisel ning tema elu korraldamine ja tema vara valitsemine, talle inimväärsete

elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaal- ja raviteenuste ning järelevalve tagamine,

samuti hageja esindamine kõigis õigustoimingutes kõigis ametiasutustes. Hageja seaduslik esindaja

on oma väidet soovinud tõendada kohtumäärusega (dtl-d 36-40). Kohus leiab, et hagejale eestkoste

seadmine on tõendatud Harju Maakohtu 24.09.2021 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-21-13018.

2 (4)

7. Hageja seaduslik esindaja põhjendab hagiavaldust väitega, et hageja ei saanud 14.10.2019 ja

23.01.2020 notariaalsete testamentide tegemise ajal aru testamendi tegemise tähendusest või ei

suutnud oma tegusid testamendi tegemisel juhtida. Teisisõnu, hageja seadusliku esindaja hinnangul

oli hageja 14.10.2019 ja 23.01.2020 testamentide tegemise ajal testeerimisvõime osas piiratud

teovõimega.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 sätestab, et täielik teovõime on 18-aastaseks

saanud isikul (täisealisel). Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse,

nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid

juhtida, on piiratud teovõime. Täisealise isiku piiratud teovõime mõjutab isiku tehingute kehtivust

üksnes ulatuses, milles ta ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. TsÜS § 10 sätestab, et

piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud ühepoolne tehing on

tühine. Pärimisseaduse (PärS) § 19 lg 2 kohaselt peab isik testamendi tegema isiklikult. Testament

on TsÜS § 10 ja PärS § 19 lg 2 järgi tühine, kui testaator testamendi tegemise ajal ei suutnud

vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt aru saada testamendi

tegemise tähendusest või juhtida oma tegevust testamendi tegemisel.

Hagejale seati eestkoste 24.09.2021, see on pärast testamentide tegemist. Seetõttu ei muuda

eestkoste seadmine tõendamiskoormist (vt RKTKo 02.12.2020 2-17-5110, p 15).TsMS § 230 lg 1

järgi on hageja koormis välja tuua ja tõendada asjaolud, millest nähtub hageja vaimuhaigus,

nõrgamõistuslikkus või muu psüühikahäire ning sellest tingitud suutmatus saada kestvalt aru saada

testamendi tegemise tähendusest või juhtida oma tegevust testamendi tegemisel 14.10.2019 ja

23.01.2020 testamentide tegemise ajal.

8.

25.02.2019 ambulatoorsest epikriisist nr xxx nähtuvalt on hagejale ravisoovitusena peetud

soovitavaks xxx täpsustamiseks (dtl 17). 26.02.2019 ambulatoorsest epikriisist nr xxx nähtuvalt on

hagejal mäluga probleem ning peetud on vajalikuks xxx täpsustamiseks (dtl 20). 14.03.2019

ambulatoorses epikriisis nr xxx on märgitud, et patsient xxx, kontakt keeruline (dtl 22). 09.04.2019

epikriisis nr xxx on märgitud hageja diagnoosiks „xxx“ ning märgitud, et patsient xxx, kontakt

keeruline, mälu pole (dtl 24). 15.04.2019 epikriisis nr xxx on märgitud hageja diagnoosiks „xxx“

ning märgitud, et patsiendil on mäluga probleeme (dtl 27). Harju Maakohtu 24.09.2021 määrusest

tsiviilasjas nr 2-21-13018 nähtuvalt on ekspert eestkoste seadmise menetluse käigus andnud

hinnangu, et hagejal esineb xxx; hageja ei ole võimeline oma tegudest aru saama ja neid juhtima;

oma elu ta iseseisvalt korraldada ei suuda; isiku vaimne seisund ei luba tal langetada otsuseid, teha

tehinguid, teostada valimisõigust; vaimne seisund ei võimalda isikut kuulata ära kohtuistungil, mille

põhjus on xxx (dtl 38). Ekspert xx asus 01.08.2024 arvamuses seisukohale, et hagejal esines

testamentide tegemise ajal täpsustamata xxx, mis ei takistanud temal oma tegudest aru saada ja neid

juhtida; isik sai testamendi tegemise tähendusest aru, isik suutis juhtida oma tegusid testamendi

tegemisel (dtl-d 315). Kohtu hinnangul nähtub eelnevalt viidatud tõenditest koosmõjus, et hagejal

esines 14.10.2019 ja 23.01.2020 testamentide tegemise ajal xxx, milleks oli täpsustamata xxx.

Tõenditest ei nähtu teave selle kohta, kuidas mõjutas diagnoositud xxx hageja võimet oma tegudest

aru saada või neid juhtida. Epikriisidest nähtuvalt on täheldatud hageja mäluprobleeme ning

kontakti keerukust, kuid see ei anna teavet hageja arusaamisvõime ja tegude juhtimise võime kohta.

Harju Maakohtu 24.09.2021 kohtumäärusest ei nähtu hageja arusaamisvõime ja tegude juhtimise

võime 14.10.2019 ja 23.01.2020 testamentide tegemise ajal. xxx selgitustest ei nähtu hageja

arusaamisvõime ja tegude juhtimise võime 14.10.2019 ja 23.01.2020 testamentide tegemise ajal

(dtl-d 41-42). 14.10.2019 testamendist nähtuvad notari tähelepanekud, mille kohaselt oli testaator

(hageja) teo-ja otsusevõimeline, kuulis, sai kuuldust aru, luges kirjalikku teksti ning vastas

testamendi koostamise ajal esitatud küsimustele selgelt ja ühemõtteliselt (dtl 29). Eeltoodust

tulenevalt ei nähtu testamendist teavet, mis viitaks hageja suutmatusele oma tegudest aru saada või

neid juhtida testamendi tegemise ajal. 23.01.2020 testamendi kohaselt on notar testaatori tahte

väljaselgitamise käigus veendunud, et testaatori testamendivõimes ei ole kahtlust ja ta on teo- ja

3 (4)

otsusevõimeline (dtl 32). Eeltoodust tulenevalt ei nähtu testamendist teavet, mis viitaks hageja

suutmatusele oma tegudest aru saada või neid juhtida testamendi tegemise ajal.

Kohus leiab eeltoodut arvestades, et puuduvad tõendid selle kohta, kas ja kuidas hagejal

diagnoositud täpsustamata xxx mõjutas hageja võimet oma tegudest aru saada või neid juhtida

testamendi tegemise ajal. Kohus on eeltoodu põhjal seisukohal, et hageja seaduslik esindaja ei ole

tõendanud 14.10.2019 ja 23.01.2020 testamentide tühisuse aluseks olevate asjaolude esinemist.

Kohus jätab seetõttu hagiavalduse rahuldamata.

9. Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes TsMS

§ 238 lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte

tõendavad.

10. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jättis hagiavalduse rahuldamata ja tegi sellega otsuse hageja kahjuks. Kohus jätab

menetluskulud hageja kanda.

11. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus hindab alljärgnevalt kostja lepingulise

esindaja kulude vajalikkust ja põhjendatust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses

esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kostjat esindas

kohtumenetluses lepinguline esindaja, kes vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele

esindajale sätestatud nõuetele (TsMS § 218 sätestatud nõuetele). Seetõttu on kostjal õigus nõuda

hagejalt lepingulise esindaja kulude hüvitamist.

12. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on lepinguline esindaja osutanud kostjale kuni

23.01.2025 õigusteenust tunnitasumääraga 80 eurot ning pärast 23.01.2025 tunnitasumääraga 99

eurot. Kostja on avaldanud, et õigusabikuludele ei lisandu käibemaksu. Kohtu hinnangul tuleb

lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel võtta arvesse, et tegemist oli

keskmise õigusliku keerukusega tsiviilasjaga. Sarnaste õigusvaidluste maht kohtus ei ole tavaliselt

keskmisest suurem ning vaidlusküsimused ei ole keskmisest keerukamad. Kohus on eeltoodut

arvestades seisukohal, et kostjale osutatud õigusteenuse tunnitasud 80 eurot ja 99 eurot ei ületa

keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.

13. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja esindaja osutanud kostjale järgmist

õigusteenust: hagiavalduse analüüs, hagiavaldusele vastuse koostamine, konsultatsioon, 23.01.2023

kohtuistungi ettevalmistamine, 23.01.2025 kohtuistungil esindamine, 04.02.2025 kohtuistungi

ettevalmistamine, 04.02.25 kohtuistungil esindamine, 28.02.2025 lõplik seisukoha koostamine,

menetluskulude nimekirja koostamine (dtl 119). Kohtu hinnangul on nimekirjas märgitud

menetlustoimingud olnud vajalikud kostja TsMS §-s 199 sätestatud menetlusõiguste teostamiseks.

Kliendi nõustamine on informeerimiskohustuse täitmine VÕS § 624 lg 1 järgi ning sellisena vajalik

toiming. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt kulus esindajal õigusteenuse osutamiseks kokku

7,65 tundi (dtl 119). Kohtuasja keerukusastet ja mahtu, hageja menetlusdokumentide mahtu ja sisu

ning kostja menetlusdokumentide mahtu ja sisu arvestades on lepingulise esindaja ajakulu 7,65

tundi põhjendatud. Lepingulise esindaja kulu 649,05 eurot (5,7x80+1,95x99=649,05) on

põhjendatud ja vajalik. Kohus määrab kindlaks kostja lepingulise esindaja kulu 649,05 eurot ja

mõistab selle hagejalt kostja kasuks välja.

/allkirjastatud digitaalselt/

Toomas Ventsli

kohtunik

4 (4)