4-11-4017/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 4-11-4017

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04. november 2011 a Tallinn Väärteoasja number 4-11-4017 (2317,11,008141) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi

P.L-i kaebus Põhja Prefektuuri

Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse menetlusteenistuse vanema politseileitnant Kairi Palits 20.09.2011

otsusele nr 2317,11,008141 P.L-i

karistamises LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo

toimepanemise eest rahatrahviga 225 trahviühiku

ulatuses, so 900 eurot ja LS § 224 lg 3 p 2 järgi

lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 8 kuuks. Menetluses osalenud isikud

Kohtuväline menetleja: Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalitus

Kaebuse esitaja: P.L, XXX, elukoht: XXX RESOLUTSIOON V™S § 120 korras

1. Jätta P.L-i kaebus Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse

menetlusteenistuse vanema politseileitnant Kairi Palits 20.09.2011 otsusele nr

2317,11,008141 P.L-i karistamises LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 225 trahviühiku ulatuses, so 900 eurot ja LS § 224 lg 3 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 8 kuuks rahuldamata.

2. Jätta Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse menetlusteenistuse

vanema politseileitnant Kairi Palits 20.09.2011 otsus nr 2317,11,008141 P.L-i karistamises LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 225 trahviühiku ulatuses, so 900 eurot ja LS § 224 lg 3 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 8 kuuks muutmata ja tühistamata.

3. Mõistetud lisakaristuse, so sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise 8 kuuline tähtaeg algab

kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb 8 kuulise tähtaja möödumisel.

4. Vastavalt LS § 127 sätetele on isik 5 tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates

kohustatud oma juhiloa loovutama Maanteeametile. Edasikaebamise kord

2 Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema

advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse

soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse

kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24

tutvumiseks kättesaadav alates 04.11.2011. Kassatsioonkaebuse esitamise soovist seitsme päeva jooksul teatamise korral on kassatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg 05.12.2011 ning kui kassatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 06.12.2011.

Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas:

Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse menetlusteenistuse vanema

politseileitnant Kairi Palits 20.09.2011 otsusega nr 2317,11,008141 karistati P.L-i LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 225 trahviühiku

ulatuses, so 900 eurot ja LS § 224 lg 3 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 8 kuuks selles, et menetlusalune isik 27.08.2011 kell 03.50 A.H.Tammsaare tee

70 juures suunaga Nõmme poole Tallinnas juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,47 +/- 0,05 mg, millega rikkus LS § 69 lg 5 sätteid ja pani toime LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo.

Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse, milles märkis, et määratud rahatrahv on tema

jaoks liiga suur. Lõpetas aasta alguses edukalt kooli, õppis autotehnikuks. Senini ei olnud

töökohta ega sissetulekut. Käesolevaks ajaks on tööpakkumine, kuid tööandja sai teada, et

temalt võidakse juhtimisõigus ära võtta ning tööandja on sunnitud ära ütlema, sest juhtimisõigus on vajalik tööülesannete täitmiseks. Seega peaks otsima uut töökohta, mida on

tänapäevases elus raske teha, st jääb töötuks. Seetõttu taotleb määratud rahatrahvi vähendamist ja tasumise määramist ositi ning lisakaristuse määra vähendamist. On ka varem samalaadse teo eest karistatud, kuid nüüd on aru saanud tehtust ja edaspidi soovib teha elus

paremaid valikuid. Kodus on haige vanaema ja kardab tema tervise pärast, samuti ei ole rahaline seisund hea.

Kohtuväline menetleja asus oma kirjalikus arvamuses seisukohale, et menetlusaluse isiku süü

temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises on tõendamist leidnud. Kaebuses on põhjendatud juhtimisõiguse vajalikkust asjaoluga, et on saanud tööpakkumise ja tööülesanded

on otseselt seotud mootorsõiduki juhtimisega. Kohtuvälise menetleja hinnangul ei saa

kirjeldatud asjaolu käsitleda sellise erandliku asjaoluna, mis võiks tingida määratud

lisakaristuse tühistamise ja põhikaristuse määra vähendamise. Isik võttis juhile keelatud seisundis sõiduki rooli asudes teadliku riski ning kuivõrd igapäevaelu sündmused toimuvad

alati mingi ohu foonil, siis on võimalik, et see oht realiseerub. Sellises seisundis mootorsõiduki juhtimine kujutab endas liikluses ohu loomist ning on ühiskonnas soovimatu. Arvestades asjaolu, et isikut on samalaadse süüteo eest karistatud ja karistus ei ole kustunud

ning teo üldohtlikku viisi, on kohtuväline menetleja seisukohal, et kaebuse esitajale on määratud õiglane ja proportsionaalne karistus. Sarnase teo eest saab karistusena määrata rahatrahvi kuni 300 trahviühikut ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise kuni 1 aastani.

P.L-i suhtes on karistust kohaldatud alla maksimummäära, so 225 trahviühikut ja

lisakaristusena 8 kuus juhtimisõiguse äravõtmist. Kohtuväline menetleja ei nõustu

lisakaristuse tühistamise ja põhikaristuse määra vähendamisega, kuid ei vaidle vastu kui kohus määrab rahatrahvi tasumise ositi.

Kohus, tutvunud esitatud kaebuse, kohtuvälise menetleja kirjaliku arvamuse ning väärteoasja materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele.

Vastavalt LS § 224 lg 2 sätetele karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isikut, kelle ühes

grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 – 1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas

3 õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 milligrammi, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, so kuni

1200 eurot või arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni

kaheteistkümne kuuni. Sama paragrahvi lõike 3 p 2 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 224 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni, kui isikut on varem LS § 224 sätestatud süüteo eest karistatud.

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 225 trahviühiku ulatuses, so 900 eurot ja LS § 224 lg 3 p 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 8 kuuks. Seega on põhikaristus määratud LS § 224 lg 2 ettenähtud sanktsiooni 2/3 ületavas määras ja lisakaristus üle ettenähtud sanktsiooni keskmise

määra. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt tuvastati menetlusaluse isiku väljahingatava õhu

liitri kohta alkoholisisaldus 0,47 +/- 0,05 mg, kusjuures laiendmääramatus 0,05 mg

arvestatakse isiku kasuks, vähendades mõõtetulemust laiendmääramatuse võrra. Seega on

lõplikuks näiduks, millest lähtutakse süüteo kvalifitseerimisel, loetud alkoholisisaldus 0,42

mg väljahingatava õhu liitri kohta. Selline piirmäär on LS § 224 lg 2 sätestatud rikkumise keskmise määra lähedane.

Esitatud kaebuses on vaidlustatud nii põhikaristuse määra kui ka lisakaristuse määra. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja

õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesoleval juhul võib alkoholipiirmäära ületamise määra arvestades öelda, et menetlusaluse isiku süü LS § 7419 lg 2 mõttes ei ole suur.

Käesoleval juhul tuleb aga kohtu arvates karistuse määra valikul lähtuda peale süü suuruse ka KarS § 56 lg 1 sätestatud teistest karistust mõjutavatest asjaoludest. Kaebuses on märgitud, et kaebuse esitaja loodab südamest, et kohus saab aru, et kaebuse esitaja väga kahetseb oma tegu

kahetseb oma tegu. Kohus asub seisukohale, et kahetsust saab puhtsüdamlikuna arvestada juhul, kui see on siiras ja üheselt mõistetav ja sellisel juhul oleks kahetsus üldjuhul arvestatav

karistust kergendava asjaoluna. Samas nähtub väärteoasjas kogutud tõenditest, et kaebuse esitaja on enne sõiduki juhtimisele asumist aega parajaks tehes alkoholi tarvitanud ja seejärel asunud sõidukit juhtima. Seega on tegemist teadliku käitumisega, so isik teab, et on eelnevalt alkoholi tarvitanud ja seejärel mõne aja möödudes asub sõidukit juhtima ning ta ei veendu selles kas ta on selleks lubatud seisundis. Väärteoasjas on menetlusalune isik andnud kirjaliku

seletuse, mis on kohati arusaamatu kirjapildiga, kuid on võimalik aru saada, et pärast õlle joomist viis ta oma arvates sõbra koju ja tundis ennast kainena. Seega on alles kaebusesse

tekkinud väide selle kohta, et kaebuse esitaja loodab, et kohus saab aru tema kahetsusest.

Kohus ei saa taolist avaldust kahetsusena arvestada. Seega puuduvad väärteoasjas karistust

kergendavad ja raskendavad asjaolud ning süü suurust ja karistust kergendavate ning

raskendavate asjaolude puudumist arvestades oleks olnud põhjendatud menetlusaluse isiku

karistamine ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Samas peab karistuse määramisel

arvestama ka võimalusega, et määratud karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Mis puudutab seda eelmärgitud võimalust, siis kaebuse esitanud

isiku karistusandmete kohaselt on kaebuse esitanud isik 22.01.2011 toime pannud täpselt

samalaadse väärteo, mille eest teda karistati põhikaristusena rahatrahviga 800 eurot ja

lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks. Lisakaristuse tähtaeg lõppes

08.08.2011 ning uue teo pani kaebuse esitanud isik toime 27.08.2011. Seejuures puuduvad

andmed selle kohta, et eelmine põhikaristus oleks tasutud. Sellest tulenevalt oli kaebuse

esitanud isik eelneva karistuse tõttu teadlik võimalikest sanktsioonidest ja lisakaristuse

kohaldamise võimalusest ning sellest, et tema enese väär käitumine liikluses tingib tema

suhtes piirangute kohaldamise. Kuid suhteliselt värske karistus samalaadse väärteo

toimepanemise eest ei sundinud kaebuse esitanud isikut uue samalaadse väärteo

toimepanemisest hoiduma. Seega ei ole varasem karistus seda karistuse eesmärki täitnud.

Sellest tulenevalt on kaebuse esitanud isikule põhikaristuse ja lisakaristuse määra valikul

4

oluliseks asjaoluks see, et eelmise määratud karistuse eesmärk jäi saavutamata ning uue karistuse määramine samalaadse teo eest ei saa oma leebusega kergendada süüdlase olukorda. Peale selles saavad oluliseks karistuse määra valikut mõjutavaks teguriks ka olla õiguskorra kaitsmise huvid. Õiguskorra alla kuulub ka liikluskord ning liikluskorra tagamiseks kaebuse esitanud isiku puhul saab olla vaid sanktsiooni ülemmäära lähedased põhija lisakaristus ning pikaajalise lisakaristuse kohaldamisel luuakse eeldus, et kaebuse esitanud isik ei osale pikema aja jooksul liikluses sõiduki juhina, millega tagatakse teiste liiklejate ohutus. Sellest on otsuse

koostamisel lähtunud ka kohtuväline menetleja ning kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohtadega nii põhikaristuse kui ka lisakaristuse määrade osas.

Mis puudutab lisakaristuse kohaldamist või kohaldamata jätmist, siis senise kohtupraktika kohaselt kohaldatakse taolise süüteo toimepanemise eest üldjuhul lisakaristust. Riigikohus on

senistes lahendites asunud üheselt seisukohale, et sellise süüteo toimepanemisel võib lisakaristuse jätta kohaldamata vaid erandlikel asjaoludel. Väärteoasja materjalidest ei ilmne

selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiks tingida sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise

kohaldamata jätmise. Peale selle ei ole menetlusaluse isiku puhul tegemist isikuga, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu, milline asjaolu välistaks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise. Kohus asub seisukohale, et arvestades menetlusesemeks oleva rikkumise

iseloomu, samuti isiku süü suurust, so lubatud alkoholipiirmäära ületamise suurust, siis oli

vaidlustatud otsusega lisakaristuse kohaldamine täiesti põhjendatud ja seaduslik ning lisakaristuse kohaldamata jätmine olnuks ilmselgelt põhjendamatu.

Seejuures ei saa kohus mööda minna asjaolust, et eelmise süüteo toimepanemise eest määrati kaebuse esitanud isikule lisakaristus 5 kuuks ning selle mõju lõppes kahe nädalaga ja isik pani

toime uue samalaadse teo. Kohtu arvates näitab selline kaebuse esitanud isiku suhtumine kaebuse esitanud isiku jätkuvat ükskõiksust liiklusohutusse ning järjekordsesse eeldatavasse

juhtimisõiguse piirangusse, samuti sellesse, et kõikidele kaebuses märgitud kaebuse esitaja

jaoks olulistele asjaoludele on kaebuse esitaja mõtlema hakanud alles pärast otsuse kättesaamist. Taoline käitumine aga viitab kohtu arvates sellele, et kaebuse esitanud isik on jätkuvalt ohtlik nii teistele kui ka iseendale, samuti kõrvaliste isikute varale.

Kaebuses esitati ka taotlus pärast põhikaristuse määra vähendamist määrata rahatrahvi tasumine ositi. Vastavalt KarS § 66 lg 2 sätetele võib kohus mõjuvatel põhjustel rahatrahvi tasumise määrata ositi. Seega võib üheselt tulla järeldusele, et need põhjused tuleb menetluse käigus tuvastada ning menetleja peab veenduma selles, et tegemist on mõjuvate põhjustega.

Seejuures põhjendas kaebuse esitaja taotlust sellega, et tal ei ole koheselt võimalik trahvi kogu ulatuses tasuda ja tal ei ole kindlat sissetulekut. Samas ei esitatud kaebuse lisana ühtegi tõendit kaebuse esitaja sissetulekute olemasolu ja suuruse või sissetuleku puudumise kohta.

Seega ei saa kohus hinnata kas kaebuse esitajal on põhjused trahvi ositi tasumisele määramiseks, milliseid kohus saaks hinnata mõjuvatena. Seetõttu ei saa ka kohus seda taotlust rahuldada.

Seetõttu asub kohus seisukohale, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ning vaidlustatud otsus muutmata ja tühistamata.

Märt Toming Kohtunik