2-22-12929/76 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Janek Väli

Kohtuotsuse tegemise aeg ja

koht

27. märtsil 2025.a, Tallinnas

Tsiviilasja number

2-22-12929

Tsiviilasi

L Tehnoülevaatus OÜ hagi A E vastu juhatuse liikme poolt

saadud raha väljaandmiskohustuse täitmiseks ja viivise

saamiseks või alternatiivselt kahju hüvitamise ning lisanduva

viivise saamiseks ja A E vastuhagi L Tehnoülevaatus OÜ vastu

40070,43 euro, alternatiivselt 45455,79 euro ja viivise

saamiseks

Hagihind

45 105,08 eurot

Vastuhagi hind

50 910,48 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: L Tehnoülevaatus OÜ (registrikood 11960507,

asukoht Kvartsliiva tn 6, Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Leon Glikman

(Glikman Alvin Advokaadibüroo, Kose tee 66/1, Tallinn; e-

post xxx)

Kostja: A E (isikukood xxx, elukoht xxx)

Kostja lepingulised esindajad vandeadvokaadid Maris Kure ja

Rait Sarjas (Advokaadibüroo Küllike Namm, Raekoja plats 20,

51004 Tartu; e-post xxx)

Kohtuistungi toimumise aeg

12.02.2025.a, Tallinn

Kohtuistungil osalesid

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Leon Glikman

Kostja lepingulised esindajad vandeadvokaat Maris Kure ja

vandeadvokaat Rait Sarjas

Resolutsioon

1. Lõpetada tsiviilasjas nr 2-22-12929 menetlus L Tehnoülevaatus OÜ hagis A E vastu

juhatuse liikme poolt saadud raha väljaandmiskohustuse täitmiseks ja viivise

saamiseks põhivõlgnevuse summas 623,41 euro osas seoses selles osas nõudest

loobumisega.

2. Jätta rahuldamata L Tehnoülevaatus OÜ hagi A E vastu juhatuse liikme poolt

saadud raha väljaandmiskohustuse täitmiseks ja viivise saamiseks või alternatiivselt

kahju hüvitamise ning lisanduva viivise saamiseks.

3. Jätta rahuldamata A E vastuhagi L Tehnoülevaatus OÜ vastu 40 070,43 euro,

alternatiivselt 45 455,79 euro ja viivise saamiseks.

4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

5. Kohtuotsuse jõustumisel tühistada Harju Maakohtu 07.09.2022 kohtumäärusega

kohaldatud hagi tagamise abinõu.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päEjooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esinEsellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, Ab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõuded ja põhjendused

1. L Tehnoülevaatus OÜ esitas Harju Maakohtule hagi A E vastu juhatuse liikme poolt saadud

raha väljaandmiskohustuse täitmiseks ja viivise saamiseks või alternatiivselt kahju

hüvitamise ning lisanduva viivise saamiseks.

1.1.

Hagiavalduse kohaselt oli kostja ajavahemikul 07.03.2017-26.04.2021 hage juhatuse liige.

Kostja nimetati hageja juhatuse liikmeks 07.03.2017 osanike otsusega ja ta kutsuti tagasi

26.04.2021 osaniku otsusega.

1.2.

Uus juhatuse liige EL avastas 27.04.2021 juhatuse liikmeks nimetamise järel, et kostja oli

enese kasuks teinud järgmisi ebatavalisi ja alusetuid väljamakseid, millega oli kaasnenud

ka sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakse tasumise kohustus. Kostja kasuks tehtud

väljamaksete tõttu tekkis hagejal riigi ees täidetud maksukohustus 15 674,24 eurot,

millekohasest summast jäi hageja kostja tegevuse tõttu ilma.

1.3.

Kostja on selgitanud veel osa makseid tasaarvestustena ja tasuna vastavalt avaldusele,

kuid mingeid sellekohaseid raha saamise aluseid ei eksisteerinud.

1.4.

Hageja nõudis 04.05.2022 raha tagastamist koos viivistega, kuid kostja jättis kohustuse

täitmata. Hageja osanikud tegid otsuse kostja vastu hagi esitamiseks.

1.5.

Kostja pidi 26.04.2021 tagastama tema arvele laekunud 23 190,41 eurot, mis on käsundi

täitmise käigus saadud raha. Selle raha pidi kostja tagastama 26.04.2021. Seega

moodustab viivis alates 27.05.2021 kuni 01.09.2022 hagi esitamiseni 01.09.2022 2505,84

eurot.

1.6.

Kostja peab lisaks hüvitama maksukohustuse alusetu põhjustamise ja hageja rahalise

sfääri sellekaudu vähendamise. Seega peab hageja lisaks väljaandmiskohustusele

hüvitama ka alusetult põhjustatud maksukohustuse. Maksude tasumine oli lojaalsus- ja

hoolsuskohustuse rikkumisega füüsilise isiku kasuks tehtud ülekannete vältimatu tagajärg

vaid ka omakasupüüdlik tegu, kuna sellest sai kasu vaid kostja. Tulumaks tasuti kostja

arvelt, milletõttu oli kostja sellest vabastatud. Sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmakse ja

kogumispensioni maksete tegemine toimus kostja kasuks ning sellega suurenesid tema

sotsiaalsed tagatised. Kunstlikult kõrgendatud väljamaksete eesmärk oli

lapsehoolduspuhkusele minnes ebaadekvaatsete kompensatsioonide saamine riigilt, mis

on lisaks veel heade kommete vastane tegevus. Kostja põhjustas enese kasuks raha alusetu

väljamaksmisega hagejale maksukohustuse, mille tulemisel vähenes hageja rahaline sfäär.

1.7.

Kuna kostjal polnud juhatuse liikmena õigust ilma üldkoosoleku otsuseta sellekohaseid

enese kasuks tehtud väljamakseid teostada ega ka aktsepteerida (taluda), ning tal oli

kohustus võtta abinõud tarvitusele raha tagastamiseks, siis on tegemist juhatuse liikme

lojaalsus- ja hoolsuskohustuse tahtliku ja heade kommete vastase rikkumisega, millega

tekitatud kahju kuulub hüvitamisele. Sealjuures pole oluline, kes füüsiliselt ülekanded

teostas. Ainus seaduslikust esindajast juhatuse liige oli kostja.

1.8.

Kostja kasuks teostatud väljamaksed põhjustasid maksukohustuse ning seetõttu vähenes

hageja rahaline sfäär 15 674,24 euro võrra. Hagejal on nimetatud summalt ka viivisenõue

summas 412,25 eurot.

1.9.

Isegi, kui osanikud oleksid teinud otsuse juhatuse liikme osas, siis viimane peaks olema

mõistlikus vastavuses juhatuse liikme ülesannete ja osaühingu majandusliku olukorraga.

Äriühingu käive oli MTA 12.07.2022 tõendi kohaselt aastal 2017 vaid 107 711,55 eurot,

mis kinnitab, et väljamaksed olid selgelt mitteadekvaatsed. Kostja kasuks tehtud

väljamaksed pluss kostja kasuks makstud maksud moodustasid suurusjärguna ligi ½

maksustatavast käibest.

1.10.

Ainus 07.03.2017 juhatuse liikmeks saamise eelse käsunduslepingu sõlmimiseks pädev

olev isik oli vastavalt TsÜS § 34 ja ÄS 181 lg 1 seaduslik esindaja juhatuse liige A S.

Juhatuse liige A S pole kostjaga ainsatki lepingut, sh. käsunduslepingut sõlminud, mida ta

on kirjalikult kinnitanud. Isegi, kui eksisteeriks juhatuse liikmeks saamise eelne

käsundusleping, siis juhatuse liikmeks saamise järel „teenuse“ tellimiseks ja tasu

väljamaksmise õiguslikuks eelduseks saaks olla osanike otsus, vastasel juhul on tehing

tühine. Sellist otsust pole tehtud.

1.11.

07.03.2017 hageja osanike koosoleku otsuse kohaselt valiti kostja küll juhatusse, kuid

temale tasu ei määratud. Üldkoosoleku otsus ei viita ka kostjaga väidetavalt varem

sõlmitud käsunduslepingule ja selle alusel maksete jätkamisele. Üldkoosoleku 26.04.2021

otsus, millega kostja kutsuti juhatusest tagasi vaikib samuti juhatuse liikme tasu või

käsunduslepingul põhineva tasu suhtes.

1.12.

Faktiliselt pole kostja ei käsundit täitnud ning juhatuse liikme kohustuste täitmine oli

äärmiselt marginaalne. Mitte ükski hageja töötajatest pole kostjat näinud juhatuse liikme

kohustusi täitmas. Kostja lahkus 2017.a USA-sse, kus tal sündisid kolm last: xxx, xxx ja

xxx.

1.13.

Kostja polnud raamatupidamises kajastanud, et ta oli 287,74 eurot kandud MTA-le ja

335,67 eurot xxx. Seetõttu selles osas hageja vähendas oma nõuet nimetatus summade

võrra, kokku 623,41 euro võrra. Seega on käsundi alusel saadud raha väljaandmisnõude

puhul põhisumma 23 190,41 eurot asemel 22 567 eurot ja viivis väljaandmiskohustuse

tekkest 26.04.2021 raha tagastamise kohustusest kuni 01.09.2022 hagi esitamise seisuga

on 2443,42 eurot. Sealt järgneb VÕS § 113 viivis. Kahjunõue on seega 38 837,,65 eurot

asemel 38 214,24 eurot. Viivis 05.05.2022 kuni 01.09.2022 on 1005,09 ja sealt edasi VÕS

§ 113 määras. Mis puudutab makseid Pile, siis jääb maksealus arusaamatuks ning hageja

nõuetest ei loobu.

1.14.

Juhatuse liikme A Si poolt 28.07.2014 N L antud volitus hõlmas vaid asjaajamise seoses

äriühingu majandustegevusega, mh. õiguse töölepingu sõlmimiseks, kuid volitus ei

andnud õigust juhatuse liikmele käsundite andmiseks, käsunduslepingute sõlmimiseks,

juhatuse liikmele tasu maksmiseks või otsustamiseks, milliseid summasid võib juhatuse

liige endale tasuna üle kanda, juhtorganites või nende otsustusprotsessis osalemiseks,

juhatuse liikme otsustuste allutamiseks voliniku juhistele juhatuse liikme kasuks

rahakäsutuse küsimuses.

1.15.

Protsessuaalsele tasaarvestuse avaldusele on lisatud 15.11.2018 maksekorraldused 8000 +

5100 euro deponeerimise kohta notar Ki deposiitkontole. Selgituseks on xxx. Puuduvad

viited sellele, et kostja on tasunud nimetatud summa hageja eest. Tegemist on lihtsalt

kostja, kui lepingupoole poolse deponeerimisega. Kostja pole selgitanud, milline on tema

nõude alus hageja vastu ning millal tekkis sissenõutavus. Seega puudub protsessuaalsel

tasaarvestusel õiguslik alus. Kostjal puudus hageja vastu nõue, kuna raha deponeerimine

notar Ki deposiidikontole puudutab kaht lepingupoolt: kostjat ja notarit. Hageja pole

võtnud ühtegi võlakohustust kostja ees nimetatud summa osas. On tavapärane, et juhatuse

liige paigutab äriühingusse raha. Kostja sai üsna peatselt, 27.03.2019 osanikuks.

Ülekandepäeval oli äriühinguga lähedalt seotud (varasem ja hilisem juhatuse liige ja

hilisem osanik) EL kostjale kandnud 5300 eurot, mida kostja kasutaski raha

deponeerimiseks. Seega toimus makse osaliselt E.L poolt saadud rahast.

1.16.

EL kandis A L 15.11.2018 (samal päeval kui kostja deponeeris raha notari juures) 5100

eurot ja 30.12.2018 200 eurot, kokku 5300 eurot. 11.09.2023 loovutas EL hagejale

nimetatud ülekandest tulenevad nõudeõigused summas 5300 eurot. Nõude aluseks on

alusetu rikastumine (VÕS § 1027 ja 1028), kuna kostjal polnud lepingulist ega õiguslikku

alust seda raha saada. Juhul, kui kohus leiab, et kostjal oli 05.09.2023 protsessuaalse

tasaarvestuse avalduse aluseks olev nõue hageja vastu 13 100 eurot (või mõni muu

summa), siis hageja tasaarvestab protsessuaalselt sellest 5300 eurot kostja nõudega

(samaaegse vastunõudena).

1.17.

Võimalik tulevikuväljamakse MTA poolt tähendaks tulevast kahju mõeldavat vähenemist

(meedet selle hüvitamiseks), mitte kahju fakti puudumist. Kuna raha on hageja poolt

mittekasutatav, siis on igal juhul kohaldatav viivis ka siis, kui kunagi raha tagastatakse.

1.18.

Hagi esimene alternatiiv oli väljaandmiskohustuse täitmine. Kostjal tekkis raha

väljaandmiskohustus 27.04.2021 juhatuse liikmelisuse lõppedes. Hageja esitas hagi

01.09.2022. Seega pole hagi aegunud. Kostja sai teada alusetust rikastumisest uue

juhatuse liikme määramisel peale 27.04.2021 ja TsÜS 151 lg 1 ja 2 kolme- ega

kümneaastane tähtaeg pole möödunud.

1.19.

Hageja teeb veel ühe täiendava protsessuaalse tasaarvestuse. EL töötas xxx AS-s. E.L tegi

tööandjale avalduse tema palga ülekandmiseks kostjale. xxx AS kandis 2017.a. EL

töötasu kokku 6239,14 eurot kostjale. EL kandis kostja kasuks, kelle nimi oli siis veel A

M 2015.a. järgmised summad. Esiteks tasus ta kostja eest 05.02.2015

Rahandusministeeriumi arve number 31001183, summas 5300 eurot ja 11.06.2015 kandis

kostjale üle 3470 eurot. Pangaväljavõttest nähtub, et kostja on osa raha tagastanud (8770

eurot väljaminek – 4551, 21 = 4218,79). EL loovutas 07.11.2023 hagejale nõuded

4218,79 + 6239,14 eurot= 10 457,93 eurot. Kuna hageja tasaarvestas kostja protsessuaalse

tasaarvestuse aluseks olevast nõudest 12.09.2023 5300 eurot, siis järele jäi 7800 eurot.

Sellest nõudest tasaarvestab hageja 6239,14 eurot (2017.a. töötasu ülekandmine kostjale)

ja järele jääb 1560 eurot. See tähendab, et juhul, kui kohus leiab, et kostjal on

protsessuaalse tasaarvestuse aluseks olev nõue olemas, hageja tasaarvestab

protsessuaalselt oma nõude 6239,14 eurot kostja protsessuaalse tasaarvestuse nõude

arvelt.

1.20.

Hageja poolt kostja kasuks Rahandusministeeriumile makse 5300 eurot on eelkõige

käsundita asjaajamine. Juhul, kui kohus peaks rahuldama mõne vastuhagi nõude, siis

hageja tasaarvestab sellest 5300 eurot. Juhul, kui kohus rahuldab hagi perioodi eest kuni

11.06.2018, siis hageja tasaarvestab sellest täiendavalt 3470 eurot.

1.21.

Hageja eriõiguseellasel E L puudusid kostja ees igasugused kohustused ning kostjal

puudusid õiguslikud ja lepingulised alused raha saada.

Vastuväited vastuhagile

1.22.

Kostja esitas vastuhagi 12.10.2023. Vastuhagi on rajatud keskmistele juhatuse liikmete

kuutasudele. Seega on aegunud kõik tema nõuded kuni 12.10.2020. Järelikult on aegunud

kõik vastuhagi p. 5.15. nõuded 2017.a. kohta (5385,36 eurot; 2018.a. osas, 12 584,04

eurot; 2019 osas 12 027,24 eurot, 01.01.2020-12.10.2020 s.o. enamik nõudest 10 126,2

eurot (s.o. 2020.a. jääks pool oktoobrit, november ja detsember 2200 eurot ning jaanuaris

2021 mitte 3 kuud vaid 2 kuud ja 27 päeva). 2021 jaanuari-aprilli eest nõuab kostja

2640,27 eurot. See nõue ei lähe aegumise alla, kuid on alusetu ning kokkusobimatu

kehtiva õigusega.

1.23.

Kostja (vastuhagi esitaja) oli nõus olema juhatuse liige tasuta. Kostja pole tasu

tingimuseks seadnud ning hageja pole sellega arvestanud. Kostja avaldas majandusaasta

aruannetes, et juhatuse liikmena tegutses ta tasuta ning ühtegi tema tasunõuet äriühingu

vastu pole ta 2018-2020 majandusaasta aruandes kajastanud ning need ei nähtu ka

2021.a.aruandest.

1.24.

Kostja ei saanud täita juhatuse liikme kohustusi, kuna ta oli enamiku tema poolt väidetud

ajast USA-s, haiguslehel ja lapsehoolduspuhkusel, saades riigilt raha ning nõudes seda

teistkordselt hagejalt. Kostja ise tunnistas korduvalt ja kirjalikult dekreediaegset (s.o.

alates xxx kuni xxx xxx) eemalviibimist, mis katab enamiku vastuhagis märgitud ajast.

Samuti kinnitas kostja, et tal puudus dekreetpuhkusel oleku ajal juurdepääs hageja

arvutisüsteemile, e-kirjadele ning ruumidele, nõudes selleks dekreediperioodi möödudes

aprillis 2022.a koode. Äriühingut juhtis N L, kes kasutas kõiki äriühingu e-meili aadresse.

2. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Samuti palub hageja välja mõista

menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kostja vastuväited ja põhjendused ning vastuhagi

3. Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu.

3.1.

L Tehnoülevaatus OÜ on tasunud kostjale 10.02.2017 500 eurot selgitusega „Töötasu

jaanuar 2017“ ning 06.03.2017 3100 eurot selgitusega „Töötasu veebruar 2017.“ Hageja

üld- ja isikuandmete ajaloo kohaselt oli maksete tegemise ajal hageja ainuosanikuks A A

ning juhatuse liikmeks A S. Sellest järeldub, et kostja osutas juba enne ametlikult juhatuse

liikmeks valimist alates 08.03.2017 hagejale käsunduslepingu alusel teenust, mille eest oli

hageja valmis kostjale tasuma tasu samas suurusjärgus kui pärast kostja juhatuse liikmeks

valimist. Kostja leiab, et sama korralduse jätkumine pärast tema juhatuse liikmeks saamist

kinnitab ettevõtte omaniku tahet.

3.2.

Kostjale ei ole esitatud kirjalikku otsust selle kohta, et hageja ainuomanik oli otsustanud

talle kuni augustini 2017 tasuda juhatuse liikme tasu, ent kostja on välja toonud asjaolud,

mis muudavad sellise otsuse tegemise eluliselt usutavaks. Lisaks on eelduslikult

eksisteeriv otsus hilisemalt heaks kiidetud ka L Tehnoülevaatus OÜ ainuomaniku poolt.

Kostja selgitab, et ta oli hageja ainuomanikuks perioodil 27.03.2019-22.04.2021. Olles

hageja ainuosanik, kiitis kostja heaks ka temale kui juhatuse liikmele makstud tasu. Seega

on olemas osaniku otsus ning võimalik, et ka otsused, mis andsid õigusliku aluse tasuda

kostjale juhatuse liikmena 21 800 eurot ning hageja nõue on alusetu.

3.3.

20.12.2017 tasus kostja P Pile, kes on M OÜ juhatuse liige ning osutas hagejale erinevaid

teenuseid, 800 eurot. Samal päeval maksti kostjale tagasi 820 eurot. Kostja möönab, et

eksimuse tõttu tagastati temale 20 eurot rohkem, ent selle summa on kostja hagejale

hüvitanud 15.02.2019. 10.04.2018 tasus kostja hageja eest viimase MTA kontole 284,74

eurot. Tegemist oli hageja kohustuse täitmisega MTA ees ning selle summa tagastas

hageja kostjale 17.04.2018. 19.07.2018 võeti kostja kontolt L Tehnoülevaatus OÜ poolt

tarbitud elektrienergia eest xxx AS-ile tasumiseks 335,67 eurot, mis samal päeval hageja

poolt kostjale tagastati. Seega on 20.12.2017, 17.04.2018 ja 19.07.2018 maksed tehtud L

Tehnoülevaatus OÜ-l kostja ees olevate kohustuste täitmiseks ning ei ole seega mistahes

viisil põhjendamatud või alusetud.

3.4.

Pärast juhatuse liikmeks saamist on kostja endale tasu maksnud, kuna seni kõiki makseid

teostanud N. L viibis alates 03.04.2017 kinnipidamisasutuses, ent täpse summa, milline

üle kanda, avaldas kostjale N. L.

3.5.

Kostja esitas 05.09.2023 tasaarvestusavalduse juhuks, kui kohus hagi rahuldab. Osaühing

„xxx“ ja L Tehnoülevaatus OÜ sõlmisid 16.11.2018 kinnisasja müügilepingu.

Müügilepingu esemeks oli Harju Maakonnas Tallinnas xxx asuv kinnisasi (registriosa nr

xxx) koos selle oluliste osadega ja päraldisega. Müügilepingu p 3.1. kohaselt oli

kinnisasja ostuhind 141 666,66 eurot ning punkti 3.5 kohaselt oli ostuhinnast 14 666,6

eurot enne müügilepingu sõlmimist hoiustatud Tallina notar R Ki notarikontol. Notari

deposiitkontol hoiustatud ostuhinnast 13 100 eurot tasus 15.11.2018 sel ajal ühtlasi L

Tehnoülevaatus OÜ juhatuse liikmeks olnud A E (endise perekonnanimega L). Nimetatud

summa tasus kostja tema isiklikest vahenditest. Kostjal ei olnud ei müügilepingust ega

seadusest või juhatuse liikme ametiseisundist tulenevat kohustust nimetatud summat

tasuda ning ühtegi vastusooritust kostja tasutud summa eest ka ei saanud. Sellegipoolest ei

ole L Tehnoülevaatus OÜ vastavat summat A Eile tagastanud. Kuivõrd hageja on esitanud

juhatuse liikme poolt saadud raha väljaandmiskohustuse täitmise ja viivise nõude või

alternatiivselt kahju hüvitamise ning lisanduva viivise nõude ning kostjal on kulutuste

hüvitamise nõue, on pooltel, juhul, kui kohus hagi rahuldab, üksteise vastu rahalised

vastassuunalised nõuded, mida on võimalik tasaarvestada. Et hageja oma kohustus kostja

ees mõistliku tähtaja jooksul ei täitnud, muutus kohustus kostja hinnangul alates

02.12.2018 sissenõutavaks. Võttes arvesse, et hageja nõue tugineb perioodil 03.04-

04.09.2017 kostjale väidetavalt alusetult tehtud maksetele, tekkis tasaarvestuse olukord

kostjal hageja vastu oleva nõude sissenõutavaks muutumisega.

3.6.

Kostja leiab, et kuivõrd laenuleping sõlmiti toona L Tehnoülevaatus OÜ ja selle juhatuse

liikme A E vahel ja selleks puudus vastav kirjalik osanike nõusolek, siis on antud

laenuleping ka tühine. Samas on tasaarvestuse esitamisel täidetud VÕS § 1028 lg 1

nimetatud eeldused. Samuti ei esine VÕS § 1028 lg 2 nimetatud tagasinõuet välistavaid

asjaolusid. Kuna sooritusega üleantu on kindel rahasumma, on hagejal õigus saadu tagasi

nõuda ulatuses, milles laen anti, s.o. 13 100 eurot. Kui kohus aga tuvastab, et 13 100 eurot

ei kuulu tagastamisele VÕS § 1028 ja § 1032 alusel, saab notari deposiitkontole raha

kandmist alternatiivselt käsitleda käsundita asjaajamisena.

3.7.

MTA on selgitanud, et enamtasutud tööjõumakse on võimalik riigilt tagasi nõuda, ei saa

hageja nõuet summas 15 647,24 eurot käsitleda hagejale tekkinud kahjuna, nõue on

alusetu ning tuleb jätta rahuldamata.

3.8.

Kostja leiab, et väljamaksete tagastamise nõue on aegunud.

3.9.

Kostja esitab aegumise vastuväite nõudele, millega hageja teostas tasaarvestust. Kuivõrd

hageja on nõude omandanud alles käesoleval aastal, ei olnud tal tasaarvestatavat nõuet

enne aegumist.

3.10.

Kostja ei tunnista hageja nõuet summas 10 457,93 eurot. Hageja ei ole sisustanud, mis

eesmärgil kandis EL kostja pangakontole 3470 eurot või lasi kostja kontole kanda enda

töötasud suuruses 6239,14 eurot, kuid tugineb tagasinõudes VÕS § 1028 lg-le 1. Hageja ei

ole välja toonud, millise kohustuse täitmise eesmärgil on EL kostjale raha üle kandnud.

Seejuures puudub vastav informatsioon ka 12.09.2023 esitatud protsessuaalse

tasaarvestuse avalduses. Kui kohus peaks asuma seisukohale, et kostjal oli kohustus

tagastada EL 5300 eurot, mille EL kandis 05.02.2015 Rahandusministeeriumile, siis tuleb

lugeda, et sellest oli 4551,21 eurot tagastatud ning tagastamata osa suurus oli 748,79

eurot. Kostja ei vaidlusta fakti, et EL töötasud laekusid 2017. aastal tema pangakontole –

kokku summas 6239,14 eurot. Kõik EL töötasud, mis kostja kontole laekusid, on kostja

EL sularahas üle andnud.

3.11.

Olukorras, kus kohus kvalifitseerib hageja töötasu ning rahalise väljamakse tagastamise

nõuded kahju hüvitamise nõuetena, on kostja hinnangul nõude aegumise tähtaeg 5 aastat,

lähtuvalt TsÜS § 37 lg-st 4 ning ÄS § 187 lg-st 3. Seejuures hakkab juhatuse liikme

kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg kulgema mitte

kahjust ega rikkumisest teadasaamisest, vaid rikkumise toimepanemisest.

Vastuhagi nõue

3.12.

A Ei ja L Tehnoülevaatus OÜ vahel oli perioodil 08.03.2017-27.04.2021 (s.o 50 kuud)

käsundilaadne õigussuhe, mille eest on A E õigustatud nõudma tasu, kuivõrd A E kui

käsundisaaja täitis käsundit oma majandus- või kutsetegevuses.

3.13.

Kostja on seisukohal, et tema poolt juhatuse liikme käsundi täitmise tasu nõue muutus

sissenõutavaks 28.04.2021, mil kostja oli omakohustuse täitnud – st tema volitused

juhatuse liikmena olid lõppenud ning seega oli lõppenud ka käsundilaadne õigussuhe

hageja ning kostja vahel.

3.14.

Kostja ja hageja vahel puudus kirjalik kokkulepe tasu suuruse osas ning poolte vahel on

vaidlus selle osas, kas pooltel oli kokkulepe tasu maksmise ning selle suuruse osas või

mitte.

3.15.

Kostja nõude suurus kokku on 40 070,43 eurot ning täiendavalt 5385,36 eurot, juhul kui

kohus leiab, et 2017. aastal kostjale väljamakstud tasu kuulub tagastamisele. Sellisel juhul

on kostja nõude kogusuurus 45 455,79 eurot.

3.16.

Kostja on seisukohal, et tema poolt täidetud juhatuse liikme kohustused olid tavapärased

selles valdkonnas nii ülesannete kui töö mahu osas, mistõttu on põhjendatud ka keskmise

tasu maksmine.

3.17.

Hageja palub kohtul mõista kostjalt välja viivise põhinõudelt summas 23 160 eurot alates

hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ja alates kohtuotsuse

tegemisest viivise nõudelt summas 40 070,43 eurot (alternatiivselt 45 455,79 eurot)

seadusjärgses määras kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte enam, kui on põhinõude

summa.

4. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda. Samuti palub kostja välja mõista

menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

5. TsMS § 442 lg 5 sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus veel lahendamata

taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused.

5.1.

Hageja vähendas 02.01.2023 menetlusdokumendis oma nõuet 623,41 euro võrra (dtl 294-

295, p 57) ning hageja nõudeks põhisumma 23 190,41 eurot asemel jäi 22 567 eurot,

lisaks viivis. Kohus ei ole selles osas veel määrusega seisukohta võtnud.

5.2.

TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on

hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta

tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise

vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 432 kohaselt kui

menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu

vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise

tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed

tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

5.3.

Seega lõpetab kohus osaliselt menetluse 623,41 euro põhinõude ja sellelt arvestatud

viivise osas seoses nõudest loobumisega.

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt

on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber

lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2

kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7

kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

7. Kohus poolte poolt vaidlustamata asjaoludena tuvastab järgmised peamised asjaolud, mis

on tähtsad asja lahendamise seisukohalt:

7.1.

Kostja oli ajavahemikul 07.03.2017-26.04.2021 hageja juhatuse liige. Kostja nimetati

hageja juhatuse liikmeks 07.03.2017 osanike otsusega (dtl 27) ja ta kutsuti tagasi

26.04.2021 osaniku otsusega (dtl 51).

7.2.

Kostja oli hageja ainuosanik ajavahemikul 27.03.2019-22.04.2021 (dtl 267).

7.3.

Hageja on teinud kostjale järgmised ülekanded (dtl 28):

7.3.1.

03.04.2017 3400 eurot selgitusega „töötasu“;

7.3.2.

03.05.2017 3400 eurot selgitusega „töötasu“;

7.3.3.

02.06.2017 4000 eurot selgitusega „töötasu“;

7.3.4.

03.07.2017 4000 eurot selgitusega „töötasu“;

7.3.5.

02.08.2017 4000 eurot selgitusega „töötasu“;

7.3.6.

04.09.2017 3000 eurot selgitusega „töötasu“;

7.3.7.

20.12.2017 820 eurot selgitusega „Tagastus vastavalt avaldusele“;

7.3.8.

25.12.2018 700 eurot selgitusega „ü“;

7.3.9.

05.01.2019 200 eurot selgitusega „ü“.

7.4.

Kostja on teinud hagejale järgmised ülekanded (dtl 28):

7.4.1.

10.01.2019 900 eurot selgitusega „25.12.2018 ja 05.01.2019 Laekunud summade

tagastus“;

7.4.2.

15.02.2019 50 eurot selgitusega „l“.

7.5.

Kostja on 14.09.2023 istungil kinnitanud, et selliste summade tasumise fakti üle vaidlust

ei ole (dtl 508, 00:03:57). Lahutades eelnevalt otsuse punktis 7.3 nimetatud summadest

otsuse punktis 7.4 nimetatud tagastatud summad, siis on hageja kostjalt saanud 22 567

eurot.

7.6.

Hageja on kostjale selgitusega „töötasu“ makstud summadelt arvestanud ja riigile tasunud

15 674,24 eurot, mis on tõendatud hageja TSD deklaratsioonidega (dtl 57-62). Kostja on

14.09.2023 istungil kinnitanud, et tööjõumaksude arvestamise ja maksmise faktide üle

vaidlust ei ole (dtl 509, 00:04:47).

7.7.

Hageja osanik(ud) ei ole teinud osanike otsust kostjale juhatuse liikme tasu määramise või

selle suuruse kohta.

7.8.

Ei ole kirjalikku osanike otsust selle kohta, et kostja juhatuse liikme tasu oleks osanike

poolt tagasiulatuvalt heaks kiidetud (dtl 512, 00:35:31).

Hageja nõue kostja vastu

8. Kohus tuvastab, et hageja osanikud on teinud otsuse kostja vastu hagi esitamiseks (dtl 89),

seega on täidetud ÄS § 168 lg 1 p 10 nimetatud eeldus kohtusse pöördumiseks.

9. Hageja on esitanud kostja vastu nõude raha väljamõistmiseks. Hageja on raha tagastamise

nõuet on hageja käsitlenud esmase alternatiivina käsundi täitmise käigus saadu

väljaandmisnõudena täitmisnõudena VÕS § 108 lg 1 alusel (millele lisandub kahjunõue

maksukohustuse põhjustamise eest) või kahjunõudena VÕS § 115 alusel. Hageja tugineb

nõude alusena sellele, et kostja on juhatuse liikmena teinud endale hageja arvel makseid,

milleks puudus hageja osanike vastav nõusolek või heakskiit osanike otsuse näol.

9.1.

Äriseadustiku (ÄS) § 168 lg 1 p-i 10 kohaselt kuulub osanike pädevusse juhatuse

liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse

pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses osaühingu esindaja määramine.

ÄS § 1801 lg 1 sätestab, et juhatuse liikmele makstava tasu suurus ja maksmise kord

määratakse osanike otsusega, nõukogu olemasolul aga nõukogu otsusega. ÄS § 181 lg 3

sätestab, et osaühingu ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing on tühine, kui tehinguga ei

nõustunud osanikud või nõukogu. See ei kehti tehingu suhtes, mis tehakse osaühingu

igapäevases majandustegevuses kauba või teenuse turuhinna alusel.

9.1.1.

Kohus on seisukohal, et juhatuse liikmega juhatuse liikme ametilepingu või käsundus-

või töölepingu sõlmimine ei ole hinnatavad osaühingu igapäevase majandustegevusena.

ÄS § 168 lg 1 p-i 10 ja ÄS § 1801 lg 1 kohaselt kuulub vastavate tehingute tegemise ja

selle tingimuste määramine osanike ainupädevusse.

9.2.

Riigikohus on oma 16.09.2015 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-74-15 p-s 13 korranud

varasemat praktikat selle kohta, et osanikud võivad võtta otsuseid vastu kolmel viisil:

1) osanike koosolekul (ÄS § 170-1721),

2) koosolekut kokku kutsumata, korraldades hääletamise kirja teel (ÄS § 173 lg-d 1-4)

või

3) erandina ka kirjaliku ühehäälse otsusena muid formaalsusi järgimata (ÄS § 173 lg-d 6

ja 7).

Riigikohus möönis, et osaniku nõusolek võib lisaks eeltoodule olla väljendatud ka eraldi

antud kirjaliku tahteavaldusena. Sama otsuse p-s 14 on Riigikohus väljendanud

seisukohta, et osanike nõusolek võib olla antud nii enne tehingu tegemist kui ka hiljem

heakskiiduna tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 111 lg 1 teise lause mõttes.

9.2.1.

Eeltoodust nähtub, et Riigikohus on pidanud osanike nõusoleku andmist juhatuse

liikmega lepingu sõlmimist erinevatel viisidel, kuid juhul, kui see on antud eraldi antud

tahteavaldustena, siis peab see olema antud vähemalt kirjalikku vormi järgides. Samas

vormis peab olema väljendatud ka tagantjärgi heakskiit tehingule (TsÜS § 111 lg 2).

9.2.2.

Käesolevas asjas pole vaidluse all, et hageja osanike kirjalikus vormis otsust ega

heakskiitu kostjale vaidlusaluste maksete tegemise kohta pole. Kohus on seisukohal, et

asjas esitatud tõendite alusel ei saa järeldada kostjaga juhatuse liikme lepingu või

juhatuse liikme ametisoleku ajal käsunduslepingu sõlmimist igakuiste maksete

tegemiseks kostjale ega osanike poolt kokkuleppe sõlmimiseks kehtivate tahteavalduste

andmist ÄS § 181 lg 3 tähenduses. Asjas esitatud tõendite alusel ei saa tuvastada lepingu

sõlmimist kostjale igakuiselt mistahes summas töötasu maksmise kohta.

9.2.3.

Samuti ei ole ka kostja ise kiitnud endale tehtud makseid kehtivalt heaks, kuigi ta oli

hageja ainuosanik perioodil 27.03.2019-22.04.2021 (dtl 267). Kostja on väitnud, et

hiljemalt 2019. aastal pärast ainuosanikuks saamist on kostja kaudse tahteavaldusega

heaks kiitnud talle endale tehtud väljamaksed 2019. majandusaasta aruande

kinnitamisega, sest ta ei võtnud vastu otsust tagasimaksete nõudmise osas (vastavat

nõuet majandusaasta aruandes ei kajastu), ja seega oli tegemist kaudse tahteavaldusena

heakskiidu andmisega ning tagasiulatuvalt juhatuse liikme tasu kinnitamisega (dtl 529, p

2.19). Kohus leiab, et tegevusetusega ei ole võimalik kiita heaks tehingut, mis nõuab

kirjalikus vormis heakskiitu.

9.2.4.

Kostja on esitanud kohtule enda arveldusarve väljavõtte perioodi 01.01.-31.10.2017

kohta (dtl 263), millelt nähtub, et hageja on tasunud talle 10.02.2017 500 eurot

selgitusega „Töötasu jaanuar 2017“ ning 06.03.2017 3100 eurot selgitusega „Töötasu

veebruar 2017.“ Kostja hinnangul järeldub sellest, et kostja osutas juba enne ametlikult

juhatuse liikmeks valimist alates 07.03.2017 hagejale käsunduslepingu alusel teenust,

mille eest oli hageja valmis kostjale tasuma tasu samas suurusjärgus, kui pärast kostja

juhatuse liikmeks valimist. Kostja leiab, et sama korralduse jätkumine pärast tema

juhatuse liikmeks saamist kinnitab ettevõtte omaniku tahet.

9.2.5.

Kohtu hinnangul ei ole kostja vastav seisukoht õiguslikult põhjendatud. Kostja ei ole

selgelt välja toonud, mis leping tal hagejaga enne juhatuse liikmeks saamist sõlmitud oli

ning mille eest talle tasu maksti. Hageja ei ole nende maksete alusel nõuet esitanud,

mistõttu on vastavate asjaolude väljatoomine ja tõendamine kostja ülesandeks, kui kostja

soovib neile tugineda. Kohtu hinnangul puuduvad tõendid selles osas, et hageja osanikud

oleks otsustanud või heaks kiitnud kostjale maksete tegemise või jätkumise pärast

juhatuse liikmeks valimist. Seega ei saa enne kostja juhatuse liikmeks valimist talle

tehtud maksetest tuletada maksete tegemise õiguspärasust kostja juhatuse liikme ameti

ajal.

9.2.6.

Kokkuvõtlikult on kohus seisukohal, et kohtul ei ole võimalik kostjale töötasu või

muude maksete tegemiseks osanike nõusoleku andmisele suunatud tahteavaldusi ja

nende sisu asjas esitatud tõendite pinnalt tuvastada. Kostja ei ole taotlenud vaidlusalusel

perioodil hageja ainuosanikuks olnud A A’i tunnistajana ülekuulamist. Kuid isegi, kui

A.A kinnitaks nõusolekut maksete tegemiseks, siis ei oleks see antud kehtivalt, kuivõrd

ei ole antud kirjalikult või osanike otsuse vastuvõtmisele ettenähtud korras. Seega on

hageja nimetatud vaidlusalused raha ülekanded tehtud õigusliku aluseta, sest isegi kui

kostja sõlmis endaga vastavad tehingud, siis on need ÄS § 181 lg 3 ls 1 tõttu tühised.

Tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi ja selle alusel saadu tuleb

tagastada vastavalt alusetu rikastumise sätetele (TsÜS § 84 lg 1).

9.2.7.

Kostja on selgitanud, et 20.12.2017 makse 820 eurot selgitusega „Tagastus vastavalt

avaldusele“ oli seotud P Pi poolt hagejale osutatud teenuse eest tasumisega, kes on M

OÜ (registrikood xxx) juhatuse liige (dtl 525, p 2.6) ning kostja viitas selle tõendamiseks

P Pi e-kirjale 14.11.2017 R L (dtl 572).

Kohus ei tuvasta selle e-kirja põhjal, et esineks seos kostja poolt 800 või 820 euro endale

maksmise ja P Pi poolt hagejale mingite teenuste osutamisega vastavas summas. Sellest

e-kirjast ka ei nähtu, et P P hagejale mingeid teenuseid osutas, mille eest tasus P Pile

kostja hageja eest, misjärel oleks tal õigus vastav summa hagejalt tagasi saada. Seega ei

ole kostja tõendanud, et tal oli hagejalt 20.12.2017 õigus saada 820 eurot.

9.3.

Kohus ei ole seotud poolte õigusliku hinnanguga vaidlusele ja kohaldab õigust ise.

9.3.1.

Kohtu hinnangul ei saa hageja nõuet kvalifitseerida väljaandmisnõudena VÕS § 626 lg 1

alusel. See eeldaks, et kostja oleks hagejalt raha saanud õiguslikul alusel vastavalt

käsunduslepingule. Antud juhul kohus tuvastas, et kostjale raha maksmise otsus puudub,

mistõttu on tegemist õigusliku aluseta ülekannetega. Hageja ei ole väitnud, et käsundi

täitmise raames andis hageja kostjale raha üle näiteks hoidmiseks vms.

9.3.2.

ÄS § 187 lg 2 sätestab, et juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega

tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt.

Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku

ettevõtja hoolsusega. Riigikohus on oma 03.01.2020 otsuse nr 2-17-13855 p-s 10

selgitanud, et kuna juhatuse liikme õigussuhe on olemuslikult tehinguline, kohaldub

kohustuste rikkumisel tekitatud kahju hüvitamisel VÕS § 115. Kahju hüvitamiseks peab

osaühing tõendama, et juhatuse liige on oma kohustust rikkunud (ÄS § 187 lg 1),

osaühing on saanud kahju (VÕS § 127) ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos

(VÕS § 127 lg 4). Juhatuse liige vabaneb ÄS § 187 lg 2 teise lause järgi vastutusest, kui

ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega (vt ka Riigikohtu

4. mai 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-10, p 10 ning 30. aprilli 2014. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-20-14, p 11). Riigikohtu 18.12.2019 otsuse nr 2-17-10474 p-s 20 on

korratud varasemat praktikat selle kohta, et hoolsuskohustuse järgimise näol on tegu

ärilise kaalutluse reegli abil kindlaks tehtava käitumisstandardiga, mida on järgitud siis,

kui juhatuse liige ei ole oma tegevusest isiklikult huvitatud, ta on informeeritud määral,

mida saab vastavalt asjaoludele pidada mõistlikuks, ja kui sarnases olukorras tegutsev

heauskne juhatuse liige võib ratsionaalselt uskuda, et tema tegevus või otsus on ühingu

parimates huvides.

9.3.3.

Kohus on seisukohal, et õigusliku aluseta tehtud maksete tegemine äriühingu arvel

juhatuse liikme huvides on käsitatav juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumisena.

Kostja ei ole menetluses esitanud asjaolusid ega tõendeid, millest saaks järeldada, et ta

vaidlusaluste ülekannete tegemisega seoses oleks ta oma kohustusi täitnud korraliku

ettevõtja hoolsusega. Seda ei muuda ka asjaolu, et kostja võis neid subjektiivselt pidada

oma tolleaegse abikaasaga kooskõlastatuks, kes juhtis tegevjuhina ühingut üldvolikirja

alusel (dtl 347-349). Sellest volikirjast ei tulenenud endisele abikaasale aga mingeid

volitusi teostada hageja osaniku õiguseid. Tõendamata on ka kostja väide, et

vaidlusaluse perioodi ainuosanik oli kostja endise abikaasa variisik. Isegi, kui see nii

oleks, ei ole asjas esitatud ei variisiku ega tegeliku osaniku otsust kostjale maksete

tegemisega nõustumise kohta, mistõttu ei ole küsimus osaniku väidetavast variisikust ka

asjakohane.

9.4.

VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine

olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju

hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohus on seisukohal, et

ilma õigusliku aluseta tehtud maksete ulatuses on hagejale tekkinud kahju. Juhul, kui

hageja arvelt ei oleks kostja arvele alusetuid makseid tehtud, siis ei oleks hageja varaline

seis nende maksete ulatuses muutunud. Hagejale tekkinud kahju seisneb kohtu hinnangul

hageja varalise sfääri negatiivses muutuses kostjale õigusliku aluseta tehtud maksete

ulatuses summas 22 567 eurot.

9.5.

Kostja ei ole kohtumenetluses esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks järginud korraliku

ettevõtja hoolsusstandardit (ÄS § 187 lg 2), mis võimaldaks järeldada, et kostja oma

kohustuse rikkumise eest ei vastuta.

9.6.

Kostja on tuginenud hagis esitatud kõikide nõuete aegumisele (dtl 1163, p 4.24).

Hageja leiab, et 27.04.2021 tekkinud väljaandmiskohustuse rikkumise puhul ei saa

aegumise küsimust tekkida ja leiab, et hageja kahju nõude osas tuleb kohaldada

kümneaastast tähtaega (dtl 1237, p 34-36).

9.6.1.

Kohus eelnevalt asus seisukohale, et hageja poolt juhatuse liikme vastu esitatud nõude

õiguslikuks aluseks on ÄS § 187 lg 2 esimene lause, mille järgi vastutab juhatuse liige,

kes on oma kohustuste rikkumisega osaühingule kahju tekitanud, tekitatud kahju

hüvitamise eest. Analoogne regulatsioon tuleneb TsÜS § 37 lg 1 esimesest lausest.

Juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on ÄS § 187 lg 3 järgi viis aastat,

mida tuleb TsÜS § 37 lg 4 järgi arvutada alates kohustuse rikkumisest, kuid erandina

(tahtliku rikkumise korral) võib sellise nõude aegumistähtaeg olla TsÜS § 146 lg 4 järgi

ka kümme aastat (vt Riigikohtu 8. mai 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-191-12, p 14;

üldkogu 3. märtsi 2021. a otsus kriminaalasjas nr 1-17-2359, p-d 64–67). Üldkogu

selgitas punktis 65, et TsÜS § 146 lg-s 4 sätestatud tahtlik rikkumine peab siiski olema

selline, mida saab pidada tahtlikuks heade kommete vastaseks tegevuseks. Kohustuse

tahtliku rikkumisega TsÜS § 146 lg 4 tähenduses on tegemist juhul, kui isik soovib

õigusvastast tagajärge ja käitub tahtlikult heade kommete vastaselt (vt Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 16. septembri 2009. a otsus asjas nr 3-2-1-79-09, p 11). Riigikohus on

otsuses nr 3-2-1-79-09, p 11 selgitanud, et kohustuse tahtliku rikkumisega TsÜS § 146

lg 4 tähenduses on tegemist juhul, kui lepingupool soovib õigusvastast tagajärge ja

käitub tahtlikult heade kommete vastaselt. Eeltoodust tulenevalt kohaldub TsÜS § 146

lg-s 4 sätestatud aegumistähtaeg nõuetele, mis tulenevad lepingupoole tahtlikust heade

kommete vastasest teost, kui viimane soovib õigusvastase tagajärje saabumist.

9.6.2.

Kohus leiab, et praegusel juhul ei ole hageja esitanud asjaolusid, mille põhjal saaks teha

järeldust, et kostja käitus tahtlikult heade kommete vastaselt. Kohus osundab, et kostjale

on ka vahetult enne juhatuse liikmeks saamist makstud samas summas töötasu, mille

osas hageja nõuet esitanud ei ole ehk on seda aktsepteerinud. Seega võis kostjal jääda

mulje, et ka edaspidi makstakse talle sellist tasu ning kohtul puudub alus tuvastada

pahatahtlust ja õigusvastase eesmärgi soovimist kostja poolt. Hageja on ise kinnitanud,

et 2017 oli tegemist perekondliku suhtega (dtl 290, p 41), siis võisid tollal isikute

vahelised suhted olla sõbralikumad ja vähem formaalsed. Hageja on veel viidanud, et

tema käive oli 2017.a. vaid 107 711,55 eurot ja kostja kasuks tehtud väljamaksed koos

maksudega moodustasid ligi poole maksustatavast käibest (dtl 293, p 52). Seega oleks

loogiline, et sellises proportsioonis alusetud ja õigusvastased maksed avastataks osanike

poolt suhteliselt kiiresti (hiljemalt 2017. aasta majandusaasta aruandest) ning äriühing

võtaks tarvitusele meetmed summade tagasinõudmiseks. Asjas pole esitatud tõendeid, et

nõudeid raha tagastamiseks või kahju hüvitamiseks oleks esitatud enne 2021. aastat.

Hageja kinnitusel tegutses ühingus tegevjuhina ja igapäevase majandustegevusega kostja

abikaasa, N L, kes juhina oleks samuti ilmselt informeerinud osanikku, et ettevõttest

kaob raha. Asjas esitatu viitab sellele, et varasemalt kostja tegevust aktsepteeriti kuni N

L ja kostja vahel abieluga seotud erimeelsuste tekkimiseni (mis iganes N L seos

hagejaga oleks). Kohtule ei tundu usutav, et kostja tegevust ei märgatud enne 2021.

aastat, mis viib omakorda järelduseni, et selle ajani seda äriühingus taluti (mis ei võrdu

antud juhul osanikupoolse heakskiitmisega ÄS § 168 lg 1 p 10 või ÄS § 1811 mõistes)

ehk tegemist ei saanud ilmselt olla kostja tahtliku kahju põhjustamisega hagejale. Seega

ei ole hageja tõendanud, et kostja põhjustas kahju tahtlikult ning asjas pole alust

kohaldada kümneaastast aegumise tähtaega.

9.6.3.

Samuti ei ole asjas kohaldatavad hageja viidatud Riigikohtu otsuses nr 2-19-3736 toodud

seisukohad seoses kahjust teadasaaja isikuga, kuna see käsitles aegumist TsÜS § 150 lg

1 alusel kolmanda isiku juhatuse liikme vastu esitatud nõude puhul. Nimetatud lahendis

Riigikohus kirjutab otsesõnu, et seal asjas ÄS § 187 lg 3 polnud asjakohane (erinevalt

käesolevast vaidlusest).

9.6.4.

Nagu eelnevalt märgitud, siis hakkas viieaastane aegumistähtaeg kulgema kohustuse

rikkumisest ehk iga konkreetse makse puhul selle tegemisest. Hagiavaldus on kohtusse

esitatud 01.09.2022. Seega on aegunud nõuded kõikide maksete osas, mis on tehtud

enne 01.09.2017 ehk 03.04., 03.05., 02.06., 03.07. ja 02.08.2017 tehtud maksed summas

18 800 eurot. Kohus kohaldab nende osas aegumist ja nende osas jääb hagi rahuldamata.

9.6.5.

Aegumata on 04.09.2017 tehtud töötasu makse 3000 eurot ja 20.12.2017 tehtud 820

eurot makse. Nendest tuleb maha arvestada kostja poolt 15.02.2019 tagasi makstud 50

eurot. Seega on hageja nõue põhjendatud summas 3770 eurot.

9.7.

Kohus leiab, et rahuldamisele ei kuulu hageja kahjunõue, mis põhineb kostja kasuks

teostatud väljamaksetelt arvestatud maksukohustuses 15 674,24 eurot.

9.7.1.

VÕS § 139 lg 1 ja 2 sätestavad, et kui kahjustatud isik jättis tegemata toimingu, mis

oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata,

vähendatakse kahjuhüvitist vastavas ulatuses. Kohtu hinnangul oleks hageja saanud

pärast rikkumise avastamist esitada maksuhaldurile tagastusnõude alusetult makstud

tasult arvestatud tööjõumaksude tagasi saamiseks. Tagastusnõude esitamisel oleks

maksuhaldur saanud otsustada, kas on alust tagastada hagejale hagis nõutavad

tööjõumaksud ning maksude tagastamisel oleks hageja kahju vähenenud. Kostja on ka

vastavale asjaolule tuginenud.

9.7.2.

Maksukorralduse seaduse (MKS) § 33 lg 1 järgi maksumaksjal on õigus saada tagasi

maksuhaldurile seaduses või haldusaktis ettenähtust suuremas summas tehtud makse ja

rahalise kohustuse tasumisel või tasaarvestamisel (§ 105 lõige 1) tekkinud enammakse.

MKS § 89 lg 1 järgi, kui maksukohustuslane enne maksusumma määramise aegumist (§

98) avastab, et esitatud deklaratsioonis esinevad vead ning seetõttu on deklareeritud

maksusumma väiksem maksuseaduse alusel tasumisele kuuluvast maksusummast,

teavitab ta sellest viivitamata maksuhaldurit kirjalikult. MKS § 107 lg 3 järgi võib

maksuhaldur nõuda tagastusnõude esitajalt nõude tõendamist. MKS § 50 lg 2 järgi, kui

menetlustähtaeg on mõjuval põhjusel mööda lastud, võib maksuhaldur oma algatusel või

menetlusosalise taotlusel tähtaja ennistada.

9.7.3.

Nõustuda ei saa hageja seisukohaga, et MKS § 89 lg 1 nimetatud tagastusnõude saab

esitada üksnes pärast seda, kui tsiviilasjas tuvastatakse juhatuse liikmele makstud tasude

alusetus. Kui juhatuse liikmel ei olnud mingis ulatuses õigust tasule tekkinud, oli tasu

maksmine talle alusetu algusest peale sõltumata kohtulahendi tegemisest. Sel juhul ei

olnud tegemist mitte juhatuse liikme tasuga, mis on maksustatav, vaid alusetu

rikastumisega. Seadus ei sätesta, et maksumaksja peaks ja saaks maksu tagastusnõude

esitamisel juhatuse liikmele üle antud raha õiguslikku alust tõendada üksnes jõustunud

kohtulahendiga. MKS § 107 lg 3 järgi võib maksuhaldur nõuda selleks ükskõik mis

vormis tõendeid. Hagejal ei ole olnud takistust, et esitada kohe pärast rikkumise

avastamist tööjõumaksude tagastusnõue. Praegusel juhul pole hageja ise seda teinud.

Sellega jättis hageja tegemata kahjuhüvitise vähendamiseks vajalikud toimingud, mille

tegemist võis temalt mõistlikult oodata VÕS § 139 lg 2 mõttes.

9.7.4.

Seega jätab kohus kostjale välja makstud summadelt maksude arvestamise ja tasumisega

seotud nõude osa rahuldamata.

9.8.

Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks hageja nõuet kostja vastu põhinõude 3770 eurot

osas.

9.9.

Hageja on esitanud kostja vastu viivisenõude VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määrast

arvestusega alates 05.05.2022 VÕS § 113 lg 2 alusel (dtl 17, p 76). Kuna kohus peab

põhjendatuks kostja poolt 05.09.2023 menetlusdokumendis tehtud menetluslikku

tasaarvestusavaldust (vt selles osas järgenvalt otsus p 10 jj), mis on hagejale kätte

toimetatud 07.09.2023, ning tasaarvestusega poolte vastastikused nõuded lõpevad (VÕS §

197 lg 2), siis arvestab kohus välja viivise summa seisuga 07.09.2023.

9.9.1.

Seega oli hagejal õigus nõuda kostjalt põhivõlalt 3770 eurot viivist summas 480,96 eurot

seisuga 07.09.2023.

9.10.

Kokku oli hagejal kostja vastu seisuga 07.09.2023 nõue 4250,96 eurot.

Kostja protsessuaalne tasaarvestusavaldus

10. Kostja esitas 05.09.2023 tasaarvestusavalduse juhuks, kui kohus hagi rahuldab (dtl 418).

Kostja on tasaarvestusavalduses tuginenud järgmistele asjaoludele:

1) Osaühing „V“ ja hageja sõlmisid 16.11.2018 kinnisasja müügilepingu (dtl 422-436),

mille esemeks oli xxx asuv kinnisasi registriosa nr xxx. Müügilepingu p 3.1 (dtl 426)

kohaselt oli kinnisasja ostuhind 141 666,66 eurot ning punkti 3.5 (dtl 427) kohaselt oli

ostuhinnast 14 666,60 eurot enne müügilepingu sõlmimist hoiustatud Tallina notar R

Ki notarikontol.

2) Notari deposiitkontol hoiustatud ostuhinnast 13 100 eurot tasus 15.11.2018 sel ajal

ühtlasi hageja juhatuse liikmeks olnud kostja (endise perekonnanimega L) (dtl 437-

438).

10.1.

Kostja on seisukohal, et 13 100 euro osas oli tegemist hageja ja kostja vahelise

laenulepingu sõlmimisega VÕS § 396 lg 1 mõistes. Kuna ÄS § 181 lg 3 kohaselt on

osaühingu ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing tühine, kui tehinguga ei nõustunud

osanikud või nõukogu, ja antud laenulepingu osas osanike nõusolek puudub, siis on antud

see ka tühine. VÕS § 1028 lg 1 järgi kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi

saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi

nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.

10.2.

Hageja vaidleb kostja käsitlusele vastu ja leiab, et kostja kas kinkis selle raha hagejale või

oli kostja vastavalt lepingu punktile 3.5 nõus selle kandmisega müüjale. Lisaks ei tõstatud

tühisuse küsimust, kuna hageja kiitis tehingu koheselt heaks (dtl 901, p 49-51).

10.3.

Kohtu hinnangul tuleb kostja poolt hageja eest 13 100 euro kandmist notari

deposiitkontole hageja nimele kinnistu ostmiseks ja selle eest ettemakse tegemiseks

käsitleda hageja ja kostja vahelise laenulepinguga. Seda on kinnitanud kostja, kes oli sel

ajal hageja juhatuse liige ehk esindas mõlemat poolt, ja see versioon tundub usutav.

Usutav ja mitte millegagi tõendatud ei ole hageja versioon, et tegemist oli kinkelepinguga.

Kohtu hinnangul oleks sellise kinkelepingu sõlmimine juhataja ja äriühingu vahel mitte

tavaline, nagu leiab hageja, vaid harukordne. Kuigi juhataja poolt sissemakse tegemist

äriühingusse tulevase osaluse omandamise kaalutlusel iseenesest võiks pidada usutavaks,

siis kaasneks sellise tehinguga mingi vastusooritus – kas laenu tagastamise või osaluse

omandamise nõudega. Igal juhul oleks selline tehing (sh kinkeleping) ka tühine, kuna

eeldaks ÄS § 181 lg 3 kohaselt osanike nõusolekut. Samuti ei saa 16.11.2018 kinnisasja

müügilepingu sõlmimisel tegutsemisest hageja juhatuse liikmena ja selle esindamisega

suhetes kinnistu müüjaga seda, et kostja kui füüsiline isik aktsepteeris 13 100 euro

tagastamatut üleandmist hagejale ilma igasuguse vastusoorituseta.

10.3.1. Kuna laenuleping nõudis vastavalt ÄS § 181 lg 3 osanike nõusolekut, oli tegemist tühise

tehinguga ning kostjal tekkis õigus üleantud hagejalt alusetu rikastumise sätete alusel

tagasi nõuda. Hageja väidetud heakskiit laenutehingule ei ole tõendatud, kuna osanikud

saavad heakskiidu anda kirjalikus vormis, mida asjas esitatud pole.

10.4.

VÕS § 200 lg 2 kohaselt võib tasaarvestatav pool oma nõude teise poole nõudega

tasaarvestada ka juhul, kui tasaarvestatava poole nõue on aegunud, kui õigus nõuet

tasaarvestada tekkis enne nõude aegumist.

10.4.1. Kostja hinnangul muutus kohustus tühise tehingu alusel saadu tagastada alates

02.12.2018 sissenõutavaks (dtl 420, p 2.12) ja hageja ei ole sellele kuupäevale vastu

vaielnud (ta leidis, et üldse sellist kohustust hagejal polnud). Seega kohus tuvastab selle

vastavalt. Võttes arvesse, et põhjendatud nõue tugines 04.09.2017 ja 20.12.2017 kostjale

alusetult tehtud maksetele, tekkis tasaarvestuse olukord kostjal hageja vastu oleva nõude

sissenõutavaks muutumisega. Seega oli kostjal õigus oma nõue hageja nõudega

tasaarvestada.

10.5.

Seega oli kostjal 07.09.2023 õigus tasaarvestada enda alusetust rikastumisest tulenev nõue

13 100 eurot kostja nõudega 4250,96 eurot. Vastavalt VÕS § 197 lg 2 hageja nõue seega

lõppes 07.09.2023 tasaarvestusega.

Hageja protsessuaalsed tasaarvestused

11. Hageja on omalt poolt teinud kostja 13 100 eurose nõudega protsessuaalseid tasaarveldusi

12.09.2023 summas 5300 eurot (dtl 444, p 10) ja 07.11.2023 summas 10 457,93 eurot (dtl

901-902, p 53-56).

11.1.

Kostja tegi menetlusliku tasaarvelduse 07.09.2023, millise seisuga hageja ei olnud

endapoolseid menetluslikke tasaarveldusavaldusi veel teinud. 07.09.2023 seisuga oli

kostjal tasaarveldatav nõue hageja vastu ja see lõpetas hageja hagis esitatud nõude ja

vastavalt kostja nõude. Hageja ei saa tagantjärgi hakata hiljem tehtud

tasaarvestusavaldustele tuginedes lõpetama nõuet, mis on varasema tasaarvestusega juba

lõppenud. Kuna nii kostja kui hageja vastavate tasaarvestusavalduse näol on tegemist

protsessuaalsete tasaarvestusavaldustega (ehk mitte hagi või vastuhagi nõuetega), siis pole

kohtul põhjust neid lähemalt analüüsida.

Kostja vastuhagi

12. Kostja on esitanud vastuhagi alternatiivsete arvestustega summade väljamõistmiseks

hagejalt, mis põhineb kokkuvõtvalt asjaolul, et kostja ja hageja vahel oli perioodil

08.03.2017-27.04.2021 (s.o 50 kuud) käsundilaadne õigussuhe, mille eest on kostja

õigustatud nõudma tasu, kuivõrd kostja kui käsundisaaja täitis käsundit oma majandus- või

kutsetegevuses. Kostja on seisukohal, et tema poolt juhatuse liikme käsundi täitmise tasu

nõue muutus sissenõutavaks 28.04.2021, mil kostja oli omakohustuse täitnud – st tema

volitused juhatuse liikmena olid lõppenud ning seega oli lõppenud ka käsundilaadne

õigussuhe hageja ning kostja vahel.

13. Kohus on seisukohal, et kostja vastuhagi rahuldamisele ei kuulu järgmistel põhjustel.

13.1.

ÄS § 180¹ lg 1 sätestab, et juhatuse liikmele makstava tasu suurus ja maksmise kord

määratakse osanike otsusega, nõukogu olemasolul aga nõukogu otsusega. ÄS § 168 lg 1 p

10 sätestab, et osanike pädevusse kuulub juhatuse liikmega tehingu tegemise otsustamine,

tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus

või vaidluses osaühingu esindaja määramine.

Vaidlus puudub selle üle, et vastavat hageja osanike otsust kostjale tasu ja selle suuruse

määramise kohta tehtud ei ole. Seega on vajalik tuvastada, millest hagejal kostjale tasu

maksmise kohustus tekkis.

13.2.

Kostja tugineb vastuhagis põhiliselt Riigikohtu 10.04.2019 otsuse p-s 2-16-18953 p-s 13.5

väljendatud seisukohale, mille kohaselt ei saa juhatuse liikmelt eeldada seda, et ta jätkaks

äriühingu juhtimist tasuta, sõltumata sellest, kas ta on äriühingu osanik või mitte. Samuti

viitab kostja VÕS § 627 lg-le 1, mis sätestab, et kui käsunduslepinguga ei ole tasus kokku

lepitud, kuulub tasu maksmisele, kui käsundi täitmist võib mõistlikult eeldada üksnes tasu

eest, eelkõige kui käsundisaaja täitis käsundi oma majandus- või kutsetegevuses.

13.3.

Kohus leiab, et Riigikohtu viidatud otsuses esitatud seisukoht ei ole käesolevas asjas

kohaldatav. Riigikohtu 10.04.2019 otsuse p-s 2-16-18953 aluseks olevatest asjaoludest

nähtub, et juhatuse liikmele oli kooskõlas seadusega tasu maksmine otsustatud ja juhatuse

liikmega vastav leping sõlmitud. Käesolevas asjas ei ole kohus tuvastanud kostjaga

kehtiva teenistuslepingu või töölepingu sõlmimist.

13.4.

Kohus leiab, et ÄS § 1811 lg 1 mõttega ei ole kooskõlas olukord, kus juhatuse liige esitab

enda tasu nõude osaühingu vastu alles aastaid pärast ametist lahkumist. Juhatus liige Ab

enda valimiseks igakordselt kirjalik nõusoleku (ÄS 184 lg 1 4. ls) ning juhatuse liige kui

majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik on eelduslikult piisavalt pädev, et teada

juhatusele tasu määramise korda ning mitte vastavat nõusolekut anda, kui tal puudub

äriühinguga (osanikega) tasu osas kokkulepe.

13.5.

Seetõttu pole kostja vastuhagi juhatuse liikme tasu nõudes põhjendatud ning kohus jätab

selle rahuldamata.

14. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Hagi tagamise abinõu tühistamine

15. Kohus on 07.09.2022 kohtumäärusega kohaldanud hagi tagamise abinõud, s.o kandnud

kostja A Ei omandis olevale kinnisasjale, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

kinnistusregistrisse nr xxx neljandasse jakku esimesele vabale järjekohale kohtuliku

hüpoteegi summas 41 755,74 eurot L Tehnoülevaatus OÜ kasuks tsiviilasjas nr 2-22-12929

hagetava nõude tagamiseks (dtl 461-463).

15.1.

TsMS § 386 lg 4 kohaselt kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb

rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus

lõpetatakse.

15.2.

Kuivõrd kohus jätab esitatud hagiavalduse rahuldamata, siis kuulub kohaldatud hagi

tagamise abinõu tühistamisele.

15.3.

Lisaks selgitab kohus, et TsMS § 391 lg 2 kohaselt hagi tagamisega tekkida võiva kahju

hüvitamiseks hagi tagamist taotlenud isikult sissenõutud tagatis tagastatakse hagi tagamist

taotlenud poolele, kui teine pool või kolmas isik ei ole esitanud hagi kahju hüvitamiseks

kahe kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ajast alates.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

16. TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on tsiviilasja hagihinnaks 45105,08 eurot ja

vastuhagi hinnaks 50910,48 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine

17. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

17.1.

Hagi hind on 45105,08 eurot, mille kohus jättis rahuldamata.

17.2.

Vastuhagi hind on 50910,48 eurot, mille kohus jättis täielikult rahuldamata.

17.3.

Kuna nii hagi kui vastuhagi jäid rahuldamata ning need olid esitatud sarnase suuruses hagi

hinnaga, on teineteisega tihedalt seotud ning nendega kantud menetluskulusid üksteisest

eristada on raske või võimatu, siis kohus jätab kokkuvõtvalt kõik menetluskulud poolte

endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Janek Väli

Kohtunik