2-16-11221/81 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-16-11221

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtuasja number

2-16-11221

Määruse tegemise aeg ja koht

27. märts 2025, Narva

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Aarne Lõhmus

Kohtuasi

I V võlgadest vabastamise menetlus

Menetlustoiming

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

Kohtuistungi toimumise aeg

26. veebruar 2025

Menetlusosalised ja esindajad

Võlgnik:

I V (ik XXX)

Võlausaldaja I:

Eesti Inkasso OÜ (rk 12438291)

Võlausaldaja II:

BB Finance OÜ (rk 11306564)

Võlausaldaja III:

Condor Inkasso OÜ (rk 11081243)

Võlausaldaja IV:

BigBank AS (rk 10183757)

Võlausaldaja V:

TCM Estonia OÜ (rk 12003417)

RESOLUTSIOON

1. Keelduda vabastamast võlgnikku I V (ik XXX) pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest Eesti Inkasso OÜ, BB Finance OÜ, Condor Inkasso OÜ, Bigbank AS ja

TCM Estonia OÜ poolt pankrotimenetlusse esitatud nõuete osas.

2. Lõpetada võlgniku I V kohustustest vabastamise menetlus.

3. Avaldada teade I V kohustustest vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

4. Jätta menetluskulud I V kohustustest vabastamise menetluse osas I V kanda.

5. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

6. Saata kohtumäärus I V, Eesti Inkasso OÜ-le, BB Finance OÜ-le, Condor Inkasso OÜ-

le, Bigbank AS-le ja TCM Estonia OÜ-le.

EDASIKAEBAMISE KORD

1(5)

2-16-11221

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu

möödumist määruse tegemisest arvates.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Viru Maakohus lõpetas 09. mai 2017 määrusega I V pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast

pankroti väljakuulutamist ning algatas võlgniku suhtes võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse. Kohus jättis võlgniku kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku määramata ja

kohustas võlgnikku ennast usaldusisiku kohustusi täitma. Eespool nimetatud määruses selgitas

kohus võlgnikule, et kohtule tuleb üks kord aastas esitada aruanne oma sissetulekute ja kohustuste

täitmise kohta. Esimese aruande esitamise tähtaeg oli 01. mai 2018.

Võlgniku aruanded

Võlgnik on esitanud kohtule 04.07.2018 aruande 04.07.2018 maksekorraldusega, mille kohaselt T

V on maksnud Maksu- ja Tolliametile 439,78 eurot pankrotimenetluse kulude katteks. Samuti on

V K esitanud 01.07.2020 aruande saldo väljavõttega, mille on kontol 8,96 eurot, ning

maksekorralduse, mille kohaselt T V kontolt on tehtud ülekanne Maksu- ja Tolliametile

27.11.2018 ja 04.12.2019 summas 439,78 eurot. Lõpparuannet võlgnik esitanud ei ole, samuti ei

ole võlgnik teatanud põhjustest, miks aruannet esitada ei ole õnnestunud.

Võlausaldajate seisukohad

Võlausaldaja I vastuse kohaselt ei ole võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel teinud

ühtegi väljamakset. Võlausaldaja I on seisukohal, et võlgnik ei ole võlausaldajale ühtegi makset

teinud ning seega ei ole võlausaldaja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisega

nõus.

Võlausaldaja II teatas kohtule, et võlausaldajale ei ole kohustustest vabastamise menetluse

perioodil hüvitisi (makseid) laekunud. Võlausaldaja palub võlgniku kohustustest vabastamine

otsustada vastavalt kohtu siseveendumusele.

Võlausaldaja III ei vastanud kohtunõudele ega esitanud vastust võlgniku kohustustest

vabastamise ning nõuete täitmise osas.

Võlausaldaja IV vastuse kohaselt ei ole võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel teinud

ühtegi väljamakset. Võlausaldajal palub võlgniku kohustustest vabastamine otsustada vastavalt

kohtu siseveendumusele.

Võlausaldaja V vastuse kohaselt ei ole võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel teinud

võlausaldajale ühtegi väljamakset. Võlausaldaja leiab, et taolise maksekäitumisega on oluliselt

saanud kahjustada võlausaldajate huvid, samuti ei ole võlausaldajal uskumust, et menetluse

2(5)

2-16-11221

pikendamine antud menetluse raames midagi muudaks või annaks positiivseid tulemusi. Eelnevast

lähtudes on võlausaldaja seisukohal, et võlgnik tuleks jätta kohustustest vabastamata.

Kohtuistung

Võlgnik võlgniku vande andmiseks 26. veebruar 2025 toimunud kohtuistungile ei ilmunud,

mitteilmumise põhjustest ei teavitanud. Võlausaldajad ärakuulamist ei soovinud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud võlausaldajate seisukohtade ja materjalidega, leiab, et võlgniku kohustustest

vabastamine ei ole põhjendatud.

Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 175 lg 1 järgi otsustab kohus pärast viie aasta möödumist

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

Vastavalt PankrS § 175 lg 2 punktile 2 võib kohus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast,

kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja

kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise

takistamisele suunatud tegevust. Samuti eeldab PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaldamine võlgniku

süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 104 lg 4

kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5

järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel.

PankrS § 175 lg 3 alusel ei või kohus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on

ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud.

PankrS § 175 lg 4 alusel peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest.

Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.

Võlgniku kohustusest vabastamise menetluse algatamise määruse ja kohtunõuetega on võlgnikule

korduvalt selgitatud PankrS § 173 sättest tulenevaid kohustusi kohustustest vabastamise menetluse

kestel. Võlgnikule on selgitatud nii suuliselt kui kirjalikult aruannete esitamise kohustust ning

võlgniku ülesandeid kohustusest vabastamise menetluse raames.

Võlgnik on lepingulise esindaja kaudu esitanud kohtule kõigest kaks aruannet, milles on kajastatud

olnud maksed pankrotimenetluse kulude tasumiseks. Ometi ei ole kohtule esitatud

kontoväljavõtteid, mis tõendaksid võlgniku majanduslikku olukorda. Kohtule on küll esitatud ühel

korral konto saldo väljavõte, kuid sellelt ei olnud võimalik tuvastada maksetega seotud asjaolusid.

Samuti on esitatud aruannetes küll mainitud, et võlgnikul ei ole töö- või teenistussuhtest saadavat

tulu, kuid ei ole selgitatud, kuidas on isik olnud hõivatud sissetuleku teenimise võimaluste

otsimisega. Sellega rikkus võlgnik PankrS §-173 sätestatud kohustust anda kohtu ja usaldusisiku

nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

Võlgnik ei ole võlausaldajatele I, II, IV ja V teinud ühtegi väljamakset. Nõuete täitmine

võlausaldajale III ei ole kohtule teada.

Kohtu hinnangul ei ole pankotimenetluse kulude kolme osamakse tasumine piisav näitamaks, et

võlgnik ka tõepoolest soovib enda võlgnevusi tasuda. Võlgnik ei ole kohtule esitanud ka kõiki

aruandeid ega ilmunud kohtuistungile seletuste andmiseks. Kohus järeldab, et võlgnik ilmselgelt ei

huvitu menetlusest ja seeläbi ka võlgade tasumisest ei formaalselt ega sisuliselt.

3(5)

2-16-11221

Kohtu hinnangul on võlgnik PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi süüliselt rikkunud olles

kohustuste täitmisel raskelt hooletu. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik kohustustest vabastamise

menetluse jooksul andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning on süüliselt

jätnud oma kohustused täitmata. Võlgniku käitumine on olnud võlausaldajate nõuete rahuldamise

takistamisele suunatud tegevusena ja süülise käitumisena. Puuduvad objektiivsed põhjused, miks

võlgnik ei saanud järjepidevalt aruandeid kohtule esitada ning nendes selgitada, kuidas ta on

proovinud teenida sissetulekut ja võlgnevusi tasuda. Sedavõrd pika aja jooksul ja korduvalt

aruande esitamata jätmine on kohtu hinnangul võlgniku tahtlik tegevus.

Eeltoodust tulenevalt on võlgnik rikkunud PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi, mistõttu esineb

alus võlgniku pankrotimenetluse täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks

ja nende kohustustest vabastamisest keeldumiseks PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel.

Võlgnik ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks lõpparuannet kohtule esitanud. Võlgnik ei esitanud

kohtu nõudel kohtule taotlusi kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks. Kohtu poolt

korraldatud kohtuistungile kohustuste täitmise kohta teabe andmiseks ja võlgniku vande

andmiseks võlgnik ei ilmunud. Sellega rikkus võlgnik PankrS § 175 lg-s 4 sätestatud kohustust

anda vande all kohtule teavet oma kohustuste täitmisest.

Kuna võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet oma kohustuste täitmisest ei andnud, keeldub

kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast PankrS § 175 lg 4

alusel.

PankrS § 175 lg 8 kohaselt, kui kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, lõpetab kohus

võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.

Kuivõrd kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, tuleb võlgniku kohustustest

vabastamise menetlus lõpetada.

Tulenevalt PankrS § 172 lg-st 4 vabastab kohus võlgniku kohustusest vabastamise menetluse

lõpetamisel usaldusisiku.

Kuna kohus lõpetab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, tuleb võlgnik vabastada

usaldusisiku kohustustest võlgniku kohustustest vabastamise menetluses.

Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 7 avaldab kohus teate võlgniku kohustustest vabastamata

jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

PankrS § 175 lg 6 esimese lause alusel, määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest

vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse.

Menetluskulud

Kooskõlas TsMS § 172 lg 1 ja lg 7, hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides

lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud

kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu

hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kui kohus

algatab hagita menetluse isiku tegevuse või avalduse tõttu, võib kohus jätta menetluskulud

menetluse põhjustanud isiku kanda, kui menetlus on põhjendamatu ja põhjustati isiku poolt

4(5)

2-16-11221

tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus

jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti.

Kohus leiab, et kuna võlgnik jättis võlgadest vabastamise menetluses enda kohustused täitmata ja

kohus keeldus võlgnikku kohustustest vabastamast, on asjaolusid arvestades õiglane jätta kõik

menetluskulud võlgniku kanda.

Kohus jätab menetluskulud võlgniku kanda.

Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Võlausaldajad on osalenud menetluses oma töötajate kaudu, mistõttu ei saa neil olla lepingulise

esindaja kulusid. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et võlausaldajad oleks teinud muid

toiminguid, millega kaasneksid võlausaldajatele menetluskulud. Kohus järeldab, et võlausaldajatel

menetluskulud puuduvad. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aarne Lõhmus

Kohtunik

5(5)