Legislator Case Law & Legislation
2-25-2945/2 AI generated

2-25-2945/2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-25-2945/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

T.I (hageja) esitas 23. veebruaril 2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse Lõuna Ringkonnaprokuratuuri (kostja) vastu kahju hüvitamiseks. Hageja toob esile, et

Legislator headnote

AI generated

2-25-2945/2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: T.I (hageja) esitas 23. veebruaril 2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse Lõuna Ringkonnaprokuratuuri (kostja) vastu kahju hüvitamiseks. Hageja toob esile, et

Keywords

AI generated
third-party claim procedure in attachment associated action for damages fraudulent insurance claim prosecution for fraud vat fraud investigation repeated driving under influence
AI generated
1-21-6430/6
süüdistus KarS § 424 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses; Süüdistatav T.Y , isikukood: XXX, xxxx kodanik, emakeel xxxx, xxxx, xxxx, elukoht: xxxx, varasemalt väärteo – kriminaalkorras karistamata, tõkendit ja kohaldatud ei ole; Kaitsja Kaitsja kohtuistungil osalemist ei taotletud RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS -
1-16-1287/3
veebruar 2016. a xxxxx Kriminaalasja number 1-16-1287 (16282000049) Kohtunik Lembit Käis Kohtuistungi sekretär Marve Alaver Tõlk Alla Korkin Kriminaalasi T.H süüdistuses KarS § 423 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx;xxxxxxxxxxxxxx;
1-07-6802\3
T.T. i süüdistatakse selles, et tema, olles Lääne Politseiprefektuuri poolt 08.072.2005.a poolt karistatud LS § 74´19 alusel rahatrahviga 12000 krooni (trahv tasutud 28.05.2007.a), 26.12.2006.a kella 19.35 ajal, alkoholijoobe seisundis, juhtis Pärnumaal, Sauga vallas Tallinna mnt. ja Sauga aleviku ristis mootorsõidukit BMW 728i reg nr. XXX, rikkudes sellega LS § 20 lg 3 ja LE § 76 p 1 nõudeid. Seega tema, mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest, pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
3-24-2198/4
Kaebaja X esitas 27.07.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse.
4-14-1964/10
Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Ida politseijaoskonna poolt 11.03.2014 koostatud väärteoprotokolli nr AB1265219 kohaselt juhtis T.M 11.03.2014.a kella 12:33 ajal Ümera 37 maja juures mootorsõidukit BMW 525D, reg. nr XXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Juhtides mootorsõidukit tahtlikult eiras politseiametniku poolt antud sõiduki kohustusliku peatumise märguannet, mis oli antud ees sõitva sõiduki juhile taga sõitvalt politseivärvides alarmsõidukilt ühel ajal sinise ja punase töötava vilkuriga koos helisignaaliga, millega pani toime LS § 201 lg 2; LS § 234 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Triin Niinemets

Määruse tegemise aeg ja koht

27. märts 2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-2945

Tsiviilasi

T.I hagi Lõuna Ringkonnaprokuratuur vastu

kahju hüvitamiseks

Menetlustoiming

hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja T.I , isikukood XXX;

Kostja Lõuna Ringkonnaprokuratuur.

RESOLUTSIOON

1. Keelduda menetlusse võtmast tsiviilasja nr 2-25-2945.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Määrus toimetada kätte hagejale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse

esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1. T.I (hageja) esitas 23. veebruaril 2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse Lõuna

Ringkonnaprokuratuuri (kostja) vastu kahju hüvitamiseks. Hageja toob esile, et

Politsei- ja Piirivalveamet tabas ta joobeseisundis sõiduki juhtimisel ja konfiskeeris

sõiduki xxxxxxxx, mida hageja hiljem tagasi ei saanudki, kuna sõiduk oli

registreeritud kolmanda isiku nimele. Hageja suhtes algatati kriminaalmenetlus ja

kohaldati psühhiaatrilist sundravi. Hageja hinnangul oli sundravi kohaldamine

õigusvastane ja ta nõuab sellega tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist.

KOHTU SEISUKOHT

2. Kohus leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 1 kohaselt ei võta kohus

hagiavaldust menetlusse, kui kohus ei ole pädev asja lahendama.

4. TsMS § 1 kohaselt tsiviilkohtumenetluses vaadatakse läbi tsiviilasi, kui seaduses ei

ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi.

5. TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel võib kohus jätta hagi menetlusse võtmata, kui hagi ei ole

esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik

peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik

saavutada.

6. Kohus leiab, et tsiviilkohus ei ole pädev asja lahendama, kuna tegemist ei ole

eraõigussuhtest tuleneva asjaga. Hageja leiab, et prokuratuur on tekitanud talle

varalist kahju sõiduki arestimisega kriminaalmenetluse käigus ning mittevaralist

kahju sundravi taotlemise ja määramisega. Nagu hageja isegi esile toob, reguleerib

süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise korda süüteomenetluses tekitatud kahju

hüvitamise seadus (SKHS), mille §-des 14-22 täpsustavad menetlejale kahju

hüvitamise taotluse esitamise korda. Juhul kui hageja etteheited seonduvad

prokuratuuri tegevusega süüteomenetluse läbiviimisel, tuleb tal esmalt pöörduda

taotlusega prokuratuuri poole (SKHS §-d 14 ja 15). Kui hageja hinnangul on talle

tekitatud kahju kriminaalasja kohtumenetluse kestel, tuleb vastav taotlus esitada

samas menetluses maakohtule arvestades seaduses ettenähtud tähtaegu (SKHS §-d 18

ja 21). SKHS ei näe ette võimalust nõuda süüteomenetluses tekitatud kahju

hüvitamist eraldi hagiga tsiviilkohtumenetluses, seega ei ole hagiga esitatud kujul

hageja eesmärki võimalik saavutada.

7. Eelnevast tulenevalt jätab kohus hagi menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 1 p 1 ja lg 2

p 2 alusel. Kuna kohus ei võta hagi menetlusse, ei lahenda kohus sisuliselt ka

menetlusabi taotlust ega riigi õigusabi taotlust. Hageja riigi õigusabi taotluse Euroopa

Inimõiguste Kohtusse pöördumisega seoses on kohus lahendanud tsiviilasjas

nr 2-25-2337.

8. TsMS § 168 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Kuna kostja ei ole

menetluses osalenud, ei ole tal hüvitatavaid menetluskulusid.

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Niinemets

kohtunik