2-23-16986/33 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-23-16986

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Anu Uritam

Otsuse tegemise aeg ja koht 27. märts 2025, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-16986

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi Baltem hagiavaldus Osaühingu Jarko Auto vastu

kahju hüvitise ja viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

62 311,78 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktsiaselts Baltem (registrikood 10092960, Tuleviku tee

2a, Peetri alevik, Rae vald, 75312 Harju Maakond);

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Jüri-Karl Leppik

(advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co, e-postt xxx);

Kostja: Osaühing Jarko Auto (registrikood 10691040, Li, Kärmu

küla, Haljala vald, 45302 Lääne-Viru maakond, telefon xxx, e-

postt xxx);

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Janne-Liisa Ottis

(Advokaadibüroo DEM, e-post: xxx).

Kohtuistungi toimumise aeg 10.03.2025

Kohtuistungil osalesid

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Jüri-Karl Leppik

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Janne-Liisa Ottis

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu hageja loobumine põhinõudest 3689,23 eurot ja sissenõutavaks muutunud

viivise nõudest 317,28 eurot ning lõpetada eeltoodud nõuete osas menetlus.

2. Hagi rahuldada.

3. Mõista kostjalt OÜ-lt Jarko Auto (registrikood 10691040) hageja AS Baltem (registrikood

10092960) kasuks välja 46 097,83 (nelikümmend kuus tuhat üheksakümmend seitse eurot ja

83 senti) eurot, millest 20 900,40 eurot on remondikulude hüvitise nõue, 1797,43 eurot on

remondikulude hüvitise nõudelt sissenõutavaks muutunud viivis ja 23 400 eurot on

üüritasust tulenev nõue.

4. Mõista kostjalt OÜ-lt Jarko Auto (registrikood 10691040) hageja AS Baltem (registrikood

10092960) kasuks välja sissenõutavaks muutuv viivis põhinõuete summalt 44 300,40 eurolt

määraga 0,1% põhinõuete summalt päevas kuni põhinõuete kohase tasumiseni, kuid mitte

suuremas summas, kui välja mõistetud põhinõuete ulatuses.

5. Jätta jõusse 18.12.2023 hagi tagamise määrus.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta hageja menetluskulud 90% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda

kanda.

2. Mõista kostjalt OÜ-lt Jarko Auto (registrikood 10691040) hageja AS Baltem (registrikood

10092960) kasuks menetluskuludena välja 16 525,15 (kuusteist tuhat viissada kakskümmend

viis eurot ja 15 senti) eurot.

3. Mõista kostjalt OÜ-lt Jarko Auto (registrikood 10691040) hageja AS Baltem (registrikood

10092960) kasuks välja viivis menetluskuludelt 16 525,15 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku

tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna

ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUE

1. Hageja palus kostjalt põhinõudena välja mõista 47 989,63 eurot ning hagi esitamise ajaks

sissenõutavaks muutunud viivisena 2114,71 eurot. Alates hagi esitamisele järgnevast päevast

01.12.2023 palus hageja kostjalt välja mõista sissenõutavaks mutuuva viivise kuni põhinõude

kohase täitmiseni 0,1% päevas põhinõudelt, kuid mitte rohkem kui kohtu poolt väljamõistetud

põhinõude ulatuses.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 12.05.2021 rendilepingu nr R-2022-23, mille

alusel rentis hageja kostjale tehnilise seadme. Lepingu kohaselt tuli seadme tagastamisel

avastatud defektid fikseerida aktis ning nende kõrvaldamise kulud pidi kandma kostja. Kostja oli

kohustatud kasutama üle antud seadet heaperemehelikult ja järgima kõiki tööohutuse nõudeid

ning juhiseid. Alates üleandmise hetkest kandis kostja seadme eest täielikku vastutust.

3. Kostja allkirjastas 24.05.2023 vastuvõtmise-üleandmise akti 2023-23-04, millega ta võttis

rendile buldooseri Xxx XXX-24. Buldooseri rendiperiood oli 24.05.2023-06.06.2023 ning

rendimakse koos käibemaksuga 300 eurot päevas. Kostja kinnitas aktis, et on teadlik selle

visuaalsest ja tehnilisest seisundist ega oma pretensioone. Kostja kinnitas, et teda on

informeeritud ekspluatatsioonitingimustest ja tööohutuse normidest. Kostja võttis buldooseri

vastu 24.05.2023 ega teavitanud kolme päeva jooksul ühestki puudusest, kuigi sellise teavitamise

aja nägi leping ette.

4. Kostja tagastas buldooseri 02.06.2023 sellest hagejat eelnevalt teavitamata. Pooled

rendiperioodi pikkust ei muutnud. Hageja kontrollis rendiperioodi lõpus ehk 06.06.2023

buldooseri tehnilist seisukorda. Kontrolli käigus ilmnes, et buldooseri hüdropaaki oli üritatud

jõuga avada, oli toimunud hüdroõli tugev emulsioon ja hüdropaagi vedelikutase oli normist

oluliselt kõrgem. Hageja tehtud fotolt nähtub veateade: L02 6091NX HST õlifilter ummistunud.

Kostja kontrollist osa ei võtnud.

5. Kostja juhatuse liige teatas 03.06.2023 saadetud kirjas, et reedel hakkas L02 piiksuma ning ta

puhastas ühendust. Arvestades seda, et 03.06.2023 oli laupäev, pidas kostja reede all silmas

02.06.2023. Hageja saatis 08.06.2023 kostjale e-kirja, milles oli välja toodud avastatud

probleem. Tagastatud buldooseril oli toimunud hüdroõli tugev emulsioon. Probleem tekkis

30.05.2023 ehk rendiperioodi 24.05.2023-06.06.2023 keskel ning kordus enne buldooseri

tagastamist ka 31.05.2023 ja 02.06.2023.

6. Kostja saatis 08.06.2023 e-kirja, milles teatas, et ta küsis, kuidas luuki avada, kuid probleem

kordus. Hüdropaagis oli seadme tagastamisel tugev emulsioon ja hüdropaagi vedelikutase

normist oluliselt kõrgem. Hageja võttis 06.06.2023 proovid hüdropaagist ning edastas need Xxx

laborisse. Proovi nr 30241215 kohta saadetud vastuse kohaselt tuvastati hüdraulika süsteemis

probleem ja vesi oli sattunud hüdropaaki.

7. Hageja teavitas 27.06.2023 kindlustusandjat xxx tekkinud kahjust ja andis kostjale 04.07.2023

teada kahjuteate esitamisest. Hageja edastas 05.07.2023 kostjale hinnapakkumise.

Hinnapakkumise kohaselt oli kahju kõrvaldamise kulu kokku 20 491,37 eurot ilma

käibemaksuta, millest 9920 eurot oli tööjõukulu ühikuhinnaga 62 eurot/tund ning 10 571,37

eurot oli varuosade ja muude materjalide maksumus. Koos käibemaksuga olid parandamiskulud

24 589,63 eurot. Kostja hageja kindlustusmaakleri päringutele ei vastanud. Kostja ei reageerinud

ka hageja pöördumistele.

8. Buldooserit parandati perioodil 06.06.2023-22.08.2023. Selle aja jooksul ei olnud hagejal

võimalik buldooserit teistele klientidele välja üürida. Kindlustusandja xxx teavitas 28.08.2023

hagejat oma otsusest jätta kahju hüvitamata, sest kindlustus ei hüvita kahju, mis on põhjustatud

mistahes ainete vähesusest, valest tasemest, ebakvaliteetsusest, kasutamistingimustele

mittevastavusest, külmumisest või lekkest. Hageja saatis kostjale 01.09.2023 nõudekirja. Hageja

palus kostjal hüvitada tekitatud kahjustuste parandamiskulud summas 24 569,63 eurot hiljemalt

31.09.2023. Lisaks tegi hageja ettepaneku kostjale, et ta on nõus oma nõudest loobuma, kui

kostja hiljemalt 08.09.2023 annab kindlustusandjale vastused küsimustele, mis esitati juba

04.07.2023 ning millele kostja oli lubanud vastata. Samal ajal andis hageja teada, et kui kostja ei

hüvita kahju tähtaegselt, nõuab ta ka renditasu aja eest, kui buldooserit polnud võimalik

kasutada. Kostja pöördumistele ei vastanud.

9. Pooled on kehtivalt sõlminud üürilepingu. Hageja on allkirjastanud lepingu 12.05.2022 ja

kostja 13.05.2022. Leping on pealkirjastatud kui rendileping, kuid hageja leidis, et

kohaldamisele kuuluvad üürilepingut puudutavad õigusnormid. Hageja viitas VÕS § 334 lõikele

1. Kostja pidi tagastama buldooseri samasuguses tehnilises seisus nagu see oli üleandmise

hetkel. Sarnase kohustuse nägi ette lepingu punkt 6.9. Kostja ei tagastanud buldooserit

nõuetekohases seisus. Buldooseri esmasel ülevaatusel 06.06.2023 ilmnes, et buldooser andis

veateadet L02. Hageja võetud proovi kohaselt oli buldooseri hüdropaagis oluliselt normi ületavas

koguses vett.

10. Buldooseri veateade esines juba ajal, kui kostja kasutas buldooserit. Sellest andis teada kostja

ise oma 03.06.2023 e-kirjas. Xxx väljavõttest nähtub, et veateadet andis buldooser juba

30.05.2023 ning see kordus enne buldooseri tagastamist 31.05.2023 ja 02.06.2023. Järelikult

esines probleem juba rendiperioodil 24.05.2023-06.06.2023 ning kostja oli probleemist teadlik.

11. Kostja ei teavitanud nõuetekohaselt kirjalikult ja suuliselt tekkinud probleemist. Lepingu

punkti 6.7 järgi oli kostja kohustatud viivitamatult kirjalikult teavitama hagejat buldooserit

riketest. Lepingu punkti 6.12 tuleb sellisest riketest ja tööhäiretest teavitada kirjalikult ja suuliselt

viivitamatult ehk hiljemalt ühe tööpäeva jooksul. Kostja ei ole vastavat kirjalikku teavitust pärast

veateate esinemist 30.05.2023 hagejale viivitamatult esitanud.

12. Rendiperioodi ajal sattus buldooseri hüdropaaki vesilahus. Kostja on lepingu sõlmimisega

kinnitanud, et ta järgib kõiki tehnika juhendeid ja nõudeid ning kasutab buldooserit

heaperemehelikult ja hoolsalt lepingu punktis 6.1. Kostja viitas oma 08.06.2023 e-kirjas lühendit

DEF kasutades AdBlue vedelikulahusele. Tegemist on vesilahusega. Hoolas ja juhendeid järgiv

buldooseri kasutaja ei tohi lisada mistahes vesilahuseid hüdropaaki. Asjaolu, et hüdopaagi korgil

olid jõuga avamise tunnused, viitab sellele, et kostja on lepingust tulenevaid nõudeid rikkunud ja

valanud hüdropaaki vesilahust.

13. Hüdrosüsteemide parandustööde maksumus oli 24 589,63 eurot. Buldooseri

hüdrosüsteemidele tekkinud kahjustuste parandustööde tegemise, sh hüdrosüsteemide

diagnostika, läbipesu, remonditööd, puhastus ja järelkontroll, maksumus on kokku 20 491,37

eurot ilma käibemaksuta. Sellest 9920 eurot oli tööjõukulu ühikuhinnaga 62 eurot/tund ning 10

571,37 eurot varuosade ja muude materjalide maksumus. Koos käibemaksuga oli parandustööde

maksumus 24 589,63 eurot.

14. Kostja vastutab hüdrosüsteemide parandustööde eest VÕS § 334 lõike 2 järgi. Lepingu

punkti 6.6 järgi kandis kostja täielikku materiaalset vastutust buldooseri säilimise, hoidmise ja

tehnilise seisundi eest. Lisaks sätestas lepingu punkt 6.14, et alates buldooseri kostjale

üleandmise hetkest kannab kostja täielikku materiaalset vastutust buldooseri eest, sealhulgas kui

kahju on tekitatud kolmanda isiku poolt, ning on kohustatud hagejale hüvitama kahju mis tahes

võimalikul juhul, kui buldooserit ei ole tagastatud samas tehnilises seisundis, kui see oli kostjale

üleandmise hetkel. Hagejast sõltumatutel põhjustel ei hüvitanud tekkinud kahju kindlustusandja,

sest kostja ignoreeris kindlustusandja küsimusi. Seega peab lepingu punkti 7.2 järgi kogu

tekkinud kahju hüvitama kostja.

15. Hageja nõudis kahjuna 24 589,63 euro hüvitamist. Kostja kui üürnik vastutab buldooseri

kahjustumise eest ajal, kui see oli tema valduses. Puuduvad asjaolud, mis võiksid kostja

vastutuse välistada. Kostja ei ole teinud hageja ja kindlustusandjaga koostööd ega ole vastanud

hageja nõudekirjale, mistõttu pöördub hageja kahju hüvitamise nõudega kohtusse.

16. Hagejal on õigus nõuda kahjuhüvitise tasumisega viivitamise eest viivist 0,1% päevas alates

nõudekirja saatmise viiendast päevast. Lepingu punkti 13.4 kohaselt loeti kostjale saadetud

nõudekiri kättesaaduks hiljemalt viiendal päeval pärast saatmist. Hageja saatis nõudekirja

kostjale 01.09.2023. Seega sai kostja nõudekirja kätte hiljemalt 06.09.2023. Hagejal on lähtudes

lepingu punktist 5.8 alates 06.09.2023 õigus nõuda viivist 0,1% tasumata summalt päevas. Hagi

esitamise seisuga on parandustööde hüvitamisega viivitamise eest hagejal õigus nõuda viivist

2114,71 eurot ajavahemiku 06.09.2023-30.11.2023 eest. Hageja palus kostjalt välja mõista ka

edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise.

17. Hagejal on õigus nõuda kokkulepitud üüri perioodi eest, kui buldooserit ei saanud

parandamistööde tõttu kasutada. Hageja ei saanud buldooserit teistele klienditele välja rentida

kuni 22.08.2023, mil lõpetati buldooseri parandustööd. Õiguse sellise nõude esitamiseks annab

lepingu punkt 5.10. Kostja ei ole hagi esitamise seisuga parandustööde maksumust hüvitanud.

Sellele vaatamata nõuab hageja renditasu ehk kokkulepitud üüri üksnes aja eest, mil kahjustuste

kõrvaldamise tõttu ei olnud võimalik buldooserit välja üürida.

18. Hageja nõudis parandamistööde kestuse eest kostjalt renditasu summas 23 400 eurot.

Buldooserit parandati perioodil 06.06.2023-22.08.2023 ehk 78 päeva. Aktis kokku lepitud

renditasu koos käibemaksuga oli 300 eurot päevas. Kokku nõudis hageja lepingu punkti 5.10

alusel 23 400 euro hüvitamist. Hageja nõudis renditasu maksmisega viivitamise eest viivist alates

hagi esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõude ulatuses.

Kuivõrd hageja ei nõudnud renditasu maksmist 01.09.2023 nõudekirjas, on tal VÕS § 113 lõike

2 järgi, õigus nõuda viivist alates hagi esitamisest. Viivis on lepingu punkti 5.8 järgi 0,1%

tasumata summalt päevas kuni kohustuse kohase täitmiseni.

19. Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Kostja on nõustunud, et ta sõlmis hagejaga

lepingu ja võttis aktiga buldooseri vastu. Kostja on nõustunud, et rendiperiood oli 24.05.2023-

06.06.2023. Kostjale buldooseri üleandmise hetkel ei kuvanud buldooser veakoodi L02.

Buldooseril esines veakood L02 rendiperioodi keskel. Vaidlus puudub selle üle, et

kindlustusandja on keeldunud hagejale kahju hüvitamisest. Kostja ei teavitanud hagejat

kirjalikult ühe tööpäeva jooksul buldooseri veateate esinemisest. Kostja ei reageerinud hageja ja

kindlustusandja pöördumistele.

20. Ebaõige on kostja väide, et buldooseri hooldust tõendav tööleht on võltsitud ja hooldusi pole

teostatud. Hageja esitas hoolduste teostamist kinnitavad tõendid. Hageja teavitas 08.06.2023, et

buldooseril on toimunud hüdroõli tugev emulsioon. Ekslik on kostja väide, et esimene teade

saadeti alles 14.06.2023. Proovi võtja kinnitab vastupidiselt kostja väitele, et proov oli võetud

nimelt renditud buldooserilt.

21. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et pooled oleksid muutnud rendiperioodi, mis oli

märgitud vastuvõtmise aktis. Kostja ei tagastanud buldooserit lepingus sätestatud ajal ja viisil.

Lepingu punkti 4.9 järgi annab rentnik inventari üle ja rendileandja võtab vastu inventari akti

alusel, milles märgitakse punkti 4.9 alapunktides nimetatu. Pooled ei ole buldooseri tagastamise

kohta akti allkirjastanud. Kostja tagastas buldooseri enne rendiperioodi lõppu ja pooled ei

vaadanud koos buldooserit üle. Kostja ei ole tõendanud, millal ta buldooseri tagastas. Lepingu

punkti 4.13 järgi kuulub buldooser tagastamisele hageja tööajal ehk 8-17. Tagastamise kohta pole

akti sõlmitud.

22. Alusetu on kostja etteheide, et hageja ei esitanud pretensioone tähtaegselt. Kostja viidatud

lause akti lõpus ei kohaldu, sest pooled ei allkirjastanud tagastamise kohta akti. Ebaõige on

väide, et hageja pidi puudustest teavitama hiljemalt 07.06.2023, kuivõrd 02.06.2023 ei toimunud

ülevaatust ja tagastusakti allkirjastamist. Hageja kontrollis buldooserit 06.06.2023 ehk

rendiperioodi lõpus. Kostjal oli õigus buldooserit kasutada kuni 06.06.2023. Kostjal oleks olnud

õigus osaleda üleandmisel ning hageja ei pidanud teda eraldi kutsuma. Kostja oli ise otsustanud,

et ta ei anna buldooserit üle kokkulepitud viisil. Hagejal ei olnud kohustust kostjat ülevaatusele

kutsuda ning kostja seda ei palunud. Hageja teavitas 08.06.2023 e-kirjaga, et buldooseril on

toimunud hüdroõli tugev emulsioon. See vastab lepingus kokku lepitud kolmele tööpäevale

alates tagastamisest, sest rendiperioodi viimane päev oli 06.06.2023.

23. Hageja andis kostjale üle töökorras buldooseri. Kostja on allkirjastanud vastuvõtmise akti

ning kinnitanud, et on teadlik buldooseri seisundist. Buldooseril polnud üleandmisel puudusi

ning kostja ei soovinud ühegi puuduse ülesmärkimist. Kostja ei ole tõendanud, et talle üle antud

buldooser ei olnud töökorras. Hageja viitas VÕS § 334 lõikele 1 ja § 76 lõikele 4. Akti

allkirjastanud kostja peab tõendama, et hageja andis talle üle puudustega buldooseri.

24. Kostja vastutab rendiperioodil asja kahjustumise eest isegi juhul, kui asja kahjustas keegi

kolmas VÕS § 334 lõike 2 järgi. Sama põhimõtte sätestab lepingu punkt 6.14. Hageja ei pea

tõendama, et kostja on hüdropaagi avanud. Ebaõige on kostja seisukoht, et tegu on hageja nõude

aluseks oleva asjaoluga. Hüdropaagi avamine ei ole hageja nõude aluseks. Hageja nõue põhineb

tõendatud asjaolul, et buldooser ei olnud tagastamisel samas seisus nagu vastuvõtmise akti

allkirjastamisel.

25. Kostja ei ole tõendanud vandalismi ega välja toonud ühtegi asjaolu, millest saaks järeldada,

et kolmas isik on buldooserit kahjustama. Sõltumata sellest peaks kostja tõendama, kuidas on ta

teinud endast kõik oleneva, et kolmas isik ei pääseks buldooserile ligi. Kostja vastutas ka

buldooseri hoolsa hoidmise ja säilitamise eest lepingu punkti 6.6 järgi. Kostja on nõustunud, et

buldooser hakkas andma veakoodi „L02“ ajal, mil buldooser oli kostja valduses. Kostja on seda

kinnitanud 03.06.2023 e-kirjas ning see nähtub Xxx süsteemi väljavõttest. Hageja on esitanud

laborianalüüsi, mis kinnitab, et buldooserilt 06.06.2023 võetud proovi kohaselt oli hüdroõlis

lubamatult palju vett. Hageja on koos hagiavaldusega esitanud 06.06.2023 kell 9.40 tehtud foto,

millelt nähtub, et buldooseri ekraanil oli veakood „L02“.

26. Proov on võetud vaidlusaluselt buldooserilt 06.06.2023. J T on 19.04.2024 allkirjastanud

kinnituse, mille kohaselt on analüüsitud proov võetud kostja kasutuses olnud buldooserilt. Seda

kinnitab J Ti allkirjastatud tööselgitus, milles toodud kommentaaride kohaselt võttis tema

buldooserilt õliproovi. Õliproov võetakse topsi sisse. Õliproovi tops on omakorda kollase topsi

sees, mis pannakse suletud „zip bagi“ ning lisaks pakendatakse DHL vee- ja õlikindlasse

pakendisse. See saadetakse Xxx õlilaborisse. Hageja esitas selle kohta näidisfoto. Labor edastas

tulemused hagejale 13.06.2023 e-kirjaga.

27. Kostja on ise esitanud tõendi, mille järgi oli hageja teinud hoolduse 500h, kui buldooseril oli

täis saamas 1500 töötundi. Hageja on buldooserit hooldanud ka 500 töötunni ja 1000 töötunni

täitumise eel. Hooldus tuleb teostada iga 500 töötunni järel. Vastuvõtmise akti allkirjastamisel oli

buldooseri töötundideks 1556,8h. Järgmine hooldus oleks pidanud olema 2000 töötunni

täitumisel. Järelikult oli buldooser nõuetekohaselt hooldatud.

28. Isegi kui buldooser ei oleks olnud hooldatud, poleks hoolduse teostamata jätmine põhjuslikus

seoses tekkinud kahjuga. Kostja vastutust ei saa iseenesest välistada see, kui nõuetekohane

hooldus oleks teostamata. Kostja pole tõendanud, millised on hoolduse teostamata jätmise

tagajärjed. Hageja välistab, et hoolduse teostamata jätmise tõttu võiks tekkida hüdropaaki sellises

mahus vett. Kui kostja väidab, et hoolduse teostamata jätmise tõttu tekkis hüdroõli tugev

emulsioon, peab ta tõendama põhjuslikku seost.

29. Hageja esitas parandustööde asjakohasuse ja maksumuse tõendamiseks asjatundja arvamuse.

Hageja ei parandanud buldooserit 78 päeva. Hageja on esitanud tööde teostamist tõendava

tööselgituse, millelt on näha, millistel päevadel toimus tööde teostamine. Hageja ei saanud

buldooserit selle kahjustumise tõttu välja rentida 78 päeva. Hagejal on õigus nõuda renditasu

kuni kahju hüvitamiseni. Lepingu punkti 5.10 alusel võib hageja nõuda renditasu kuni kostja on

esitanud avalduse kahjustuste kohta ja kostja on tekitatud kahju hüvitanud. Kostja ei ole kahju

hüvitanud. Järelikult võiks hageja nõuda renditasu ka rohkem kui 78 päeva. Hageja on tulnud

kostjale vastu ja piirdunud ajavahemikuga, mille jooksul buldooserit välja ei renditud. Hageja

lõpetas viimased parandustööd 22.08.2023. Kuigi kindlustusandja ei olnud teinud veel selleks

hetkeks keelduvat otsust, oli hagejale teada, et kostja ei ole täitnud oma lubadust ega esita

põhjendusi kindlustusandjale. Hageja huvi oli buldooser ära parandada ja jätkata selle

väljarentimist.

30. Lepingu punkt 5.10 ei ole tühine tüüptingimus. Kostja on välja toonud hüpoteetilise olukorra.

Hageja ei ole samal ajal nõudnud kostjalt renditasu lepingu punkti 5.10 alusel ja rentinud

buldooserit kolmandatele isikutele. Selle lükkab ümber esitatud tööselgitus. Hageja nõude puhul

ei oma tähtsust buldooseri keskmine renditasu ja kolmandate isikute soov buldooserit rentida.

Hageja on esitanud nõude tuginedes lepingule, täpsemalt lepingu punktile 5.10. Hageja ei ole

esitanud kostja vastu saamata jäänud tulu nõuet seaduse alusel.

31. Hagejal puudus kohustus vaidlustada kindlustusandja otsust. Puudub vaidlus, et buldooser oli

kindlustatud. Seda kinnitab kindlustusandja otsus. Lepingu punkti 7.2 järgi vastutab kogu

tekkinud kahju eest kostja, kui kindlustusandja hagejast sõltumatutel põhjustel kindlussummat

välja ei maksa. Sellest lepingupunktist ei saa teha järeldust, et hageja peab kindlustusandja

negatiivse otsuse vaidlustama. Veelgi enam, hagejal puudub teave või tõendid, mis selliseks

sammuks põhjust annaks. Kostja ei ole tõendanud, et kindlustusandja otsus oleks vale. Hageja

rõhutab, et kostja ei vastanud ühelegi kindlustusandja päringule. Selles olukorras on VÕS § 139

lõikele 2 viidates hagejale etteheidete tegemine kohatu. Kostja pole tõendanud ega selgitanud, et

keegi kolmas on pääsenud buldooserile rendiperioodil ligi ja on toime pannud vandalismi.

32. Hageja esitab kõik defekteerimisega seoses tehtud fotod ja videod. Lisaks esitab hageja

kostja palvel tehtud video, millel demonstreeritakse buldooseri hüdropaagi korgi vigastusi.

Hageja esitab buldooseri kasutusjuhendi.

33. 25.10.2024 seisukohaga koos esitas hageja kohtule eraekspert M Mi arvamuse. Samas

dokumendis vähendas hageja oma nõuet. Hageja palus kostjalt põhinõudena välja mõista 44

300,40 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista hagi esitamise seisuga (30.11.2023)

sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt summas 1797,43 eurot. Hageja palus kostjalt välja

mõista viivise põhinõudelt alates hagi esitamisele järgnevast päevast (01.12.2023) kuni

põhinõude kohase täitmiseni 0,1% päevas põhinõudelt, kuid mitte rohkem kui kohtu poolt

väljamõistetud põhinõude ulatuses.

34. Hageja vähendas põhinõuet eksperdi arvamuse tõttu. Ekspert on kinnitanud, et rendile

andmisel ei saanud buldooseri hüdraulikasüsteemis vett olla. Kui masina hüdraulikasüsteemis

oleks olnud vesi sellises koguses, oleks sellega sõitmisel kostunud ebanormaalne

hüdraulikapumpade heli ja mootori pöörded oleksid olnud ebaühtlased. Samuti oleks Xxx

süsteemi väljavõttel olnud esimene vea esinemise aeg varasema kuupäevaga. Esimene vea

esinemise aeg oli 30.05.2023. Ekspert leidis, et rendile andmisel oli masin hooldatud ja töökorras

ning selle hüdraulikasüsteemi komponendid olid korras.

35. Eraekspert on analüüsinud buldooseri hooldusajalugu ja tuvastanud, et see oli nõuetekohaselt

hooldatud. Kahju tekkimise põhjuseks oli hüdraulika paaki valatud vesi, mida ei saa seostada

hoolduste teostamisega. Veateade „L02 6091NX HST õlifilter ummistunud“ esines esmakordselt

30.05.2023 ehk ajal, mil buldooser oli kostja valduses. Ajal, kui buldooser oli kostja valduses,

esines esmakordselt veateade. Järelikult sattus vesi hüdraulikasüsteemi pärast selle üleandmist

kostjale. Sellises koguses vett ei saa hüdraulikaõli paaki sattuda buldooseri nõuetekohase

kasutamisega ehk keegi pidi seda täiteavast paaki juurde valama. Eraekspert on selgitanud, et vee

sattumine hüdraulikaõli paaki ei ole võimalik tavapärase kasutamisega ning see eeldab välist

sekkumist.

36. Ekspert on lugenud vea tuvastamise ja analüüsimise korrektseks. Ekspert on lugenud hageja

teostatud tööd põhjendatuks. Ekspert on põhjalikult eksperdiarvamuses analüüsinud teostatud

tööde mahtu. Eksperdi hinnangul olid teostatud tööd vajalikud ja põhjendatud ning vastasid

mahtudelt vajalikele tegevustele. Remonditööd teostati ökonoomsemalt kui tehase juhend seda

ette näeb. Masinalt jäeti eemaldamata mootorikate ja mootor. Hinnanguliselt hoiti kokku 24

töötundi. Remonditöö tunnitasu oli kooskõlas turuhindadega ning oli sealjuures alla keskmise

tunnihinna. Teostatud tööde maksumus vastas turuhinnale.

37. Ekspert pidas põhjendatud tööde kogumaksumuseks ilma käibemaksuta 17 417 eurot.

Eraekspert tuvastas, et pakkumises oli hageja välja toonud tööde teostamise ajamahuks 160

tundi, kuid tegelik ajakulu oli 116,5 tundi. Aluseks tuleb võtta reaalselt tehtud tööde maht.

Ekspert kinnitas, et teostatud tööd mahus 116,5 töötundi olid põhjendatud. Tööde teostamisel on

kasutatud vajalikke varuosasid ning on sealjuures iga konkreetse varuosa osas välja toonud, miks

oli selle osa vahetamine vajalik.

38. Ekspert tuvastas, et hüdraulikaõli paagi kork oli lõhutud. Hageja jääb enda väite juurde, et

kostja, mõni kasutatud isik või keegi kolmas on lõhkunud hüdraulikaõli paagi korgi ja valanud

paaki AdBlue vedelikku. Vedelikku on valatud rendiperioodi ajal. Tõendid viitavad sellele, et

kostja soovis täita buldooseri AdBlue paaki, kuid valas vesilahust ekslikult hüdraulikaõli paaki.

Ekspert on kinnitanud, et paagi korgi lukustusmehhanismi keel oli murdunud ja luku keele serv

oli murdunud. Kuigi ekspert on tuvastanud, et väliselt korgil vigastused puudusid ja seda saab

jätkuvalt peale ja maha keerata, on lukukeelelt ära murtud äärik, mistõttu on paagi kork kogu aeg

lukust lahti.

39. Hageja esitas hagiavalduses parandustööde maksumuse hüvitamise nõude 24 589,63 eurot

lähtuvalt algsest pakkumisest. Ekspert on pidanud põhjendatud tööde maksumust tööselgituse

alusel madalamaks. Hageja nõustus eksperdi seisukohaga. Ekspert on pidanud põhjendatud tööde

maksumuseks 17 417 eurot ilma käibemaksuta. Hageja vähendas parandustööde maksumuse

hüvitamise nõuet ja palus kostjalt välja mõista 20 900,40 eurot. Hageja nõuab parandustööde

maksumuse hüvitamist ilma käibemaksuta summas 17 417 eurot ehk koos käibemaksuga

20 900,40 eurot. Hageja on lähtunud nõuete esitamisel 2023. aastal kehtinud käibemaksumäärast

ehk 20%. Hageja vähendab ka hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud kõrvalnõuete

suurust ja nõuab 30.11.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivisena 1797,43 eurot.

Arvestades põhinõude vähendamist, vähendab hageja sissenõutavaks muutunud viivise suurust.

Hageja paluss sõltumata nõude vähendamisest jätta kõik menetluskulud kostja kanda, kuivõrd

nõude vähendamisel puudub seos kostja vastuväidetega.

40. 29.11.2024 seisukohtades rõhutas hageja uuesti, et kostja väide hoolduste tegemata jätmise

kohta on ebaõige. See väide on vastuolus tööselgituste ja eraeksperdi seisukohaga. Kostja

viidatud buldooseri kasutusjuhendi osa 7-3 leheküljel 363 on välja toodud konkreetsed varuosad.

Kostja suuline etteheide istungil hüdropaagi filtri vahetamata jätmise kohta ei ole piisavalt

konkretiseeritud, sest sellist filtrit ei ole kuluosade nimekirjas. Kostja viidatud kasutusjuhendi

kuluosade nimekirja kohaselt vahetatakse hüdroõli filter (11Y-60-51310) iga 2000 töötunni järel

nagu ka mitmed muud filtrid. Rendile andmisel olid buldooseri töötunnid 1556,8h ja tagastatud

buldooseril 1605,2h. 2000 töötunni hooldusega seonduv ei ole asjassepuutuv, sest see ei

pidanudki teostatud olema.

41. Hageja esitas inglisekeelse tõendi, millised konkreetsed varuosad kuuluvad

hoolduskomplekti MK-C-0139 ehk nn 500 tunni hoolduskomplekti ja millised varuosad

hoolduskomplekti MK-C-0342 ehk nn 1000 tunni hoolduskomplekti. Hageja on tööselgitustega

tõendanud, et need hoolduskomplektid on nõuetekohaselt buldooseri hooldamisel kasutatud.

Hageja rõhutas, et filtrid ei kogu hüdrosüsteemist vett välja, see ei ole nende tööülesanne. Flitrite

vahetamata jätmine ei tekita kondensi. Vett seob õli ise, seetõttu peabki õli vahetama kindla aja

tagant.

42. 21.01.2025 seisukohtades rõhutas hageja, et kostja rendiperiood kestis kuni 06.06.2023 ja

seejärel teavitas hageja kostjat nõuetekohaselt. Ülevaatust lepingu punkti 4.18 mõttes ei tehtud.

Lepingus toodud tähtaeg kohaldub üksnes juhul, kui visuaalselt tuvastamata puudused ilmnevad

kolme tööpäeva jooksul pärast tagastamise akti koostamist. Samuti ei ole see regulatsioon

relevantne, sest kostja oli juba puudusest teadlik. Buldooser oli kostja valduses, kui tekkis

veateade ehk tegemist ei olnud üleandmisel varjatud puudusega, vaid pooltele teada puudusega.

43. Eksitav on kostja väide, et teavitamine toimus alles 14.06.2023. Hageja on 08.06.2023 e-

kirjale juba varem viidanud. Kostja nõudis hagejalt teabe esitamist, kuid on esitanud üksnes

pealiskaudsed vastuväited. Arve nr SIDC2104772 ja tööselgitus 211943 kannavad mõlemad

kuupäeva 16.11.2021. Seega ei esine kostja esile tõstetud vastuolu. Teiseks, kostja ei ole neid

tõendeid tõlkinud, kuigi hageja osundas sellele, kui täitis tõendite väljanõudmise kohustuse.

Kostja on kahel korral nõudnud hagejalt tõendite esitamist, kuid pole selgitanud, millises

ulatuses soovib ta kogutud tõenditele tugineda. Kostja pole tõendanud ega põhistanud, et

hoolduse teostamata jätmine võis põhjustada vee sattumise paaki. Istungil esitatud paljasõnaline

väide, et vesi sattus paaki filtra vahetamata jätmise tõttu, on jäänud tõendamata.

44. 05.03.2025 seisukohaga koos esitas hageja kohtule kostja esindaja ja eksperdi vahelise e-

kirjade vahetuse 29.01.2025 kuni 05.02.2025. Kohus andis kostjale võimaluse pöörduda ise M

Mi poole, et küsida viimaselt arvamust oma soovitud küsimustes. Kostja esitas 03.03.2025

menetlusdokumendi koos uute tõenditega pärast eelmenetluse lõppemist.

45. Kostja pöördus M Me poole ning sai oma küsimustele selged vastused. Kostja tegutses

vastavalt kohtuistungil tehtud suulisele määrusele ja saatis 29.01.2025 M Mele küsimused,

millele M M vastas. Ekspert vastas, et vee kogus paagis ei ummista filtrit. Filtri ummistab

hüdraulikasüsteemi komponentide intensiivsest kulumisest ja nende tööpindade kahjustumisel

eralduvad metalliosakesed. Selleks peab vesi ringlema hüdraulikasüsteemis ja komponente

kahjustama. Vesi saab süsteemis liikuda ja komponente kahjustada ainult masinaga töötades.

Ekspert on ka selgitanud, et veateade ei saanud esineda varjatult.

46. Ekspert andis sselged vastused kostja küsimustele, kuid kostja ei täitnud kohtumäärust ega

esitanud saadud vastuseid kohtule. Kuigi kostja sai ammendavad vastused kohtu heaks kiidetud

konkreetsetele küsimustele, on kostja arusaamatult palunud kohtul tõendina vastu võtta E-H M e-

kirja, kus viimane vastab kostja esindaja kümnele küsimusele. Kostja ei ole selgitanud, kuidas

kõik need küsimused on seotud varasemalt M Mele esitatud küsimustega. Kostja palus tõendina

vastu võtta e-kirja, mis ei tõenda ühtegi asjas tähtsust omavat asjaolu. E-kirjas on esitatud

esmased ja üldised vastused kostja esindaja üldistele küsimustele. Erinevalt M Mest ei ole e-kirja

saatja tutvunud ühegi konkreetse vaidlusega seonduva asjaoluga.

47. Lõplikes seisukohtades jäi hageja nõude ning varasemate väidete juurde. Menetluskuludena

palus hageja kostjalt välja mõista 22 412,78 eurot ilma käibemaksuta. Samuti palus hageja

kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras. Menetluskulud koosnevad

lepingulisele esindajale makstud tasust 14 767,50 eurot, riigilõivust 1610 eurot, asjatundja

arvamuse kulust 6000 eurot ja muudest kuludest 35,28 eurot. Hagejale on osutatud õigusabi

tunnitasuga kuni 190 eurot ilma käibemaksuta. Tegemist on keskmisest keerulisema ja

mahukama vaidlusega, mis eeldas põhjaliku asjatundja arvamuse tellimist. Hageja kinnitas, et ta

on käibemaksukohustuslane.

KOSTJA VASTUVÄITED

48. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja nõustus, et ta sõlmis hagejaga 12.05.2022 rendilepingu,

mis jõustus 13.05.2022. Kostja nõustus, et pooled allkirjastasid 24.05.2023 vastuvõtmise-

üleandmise akti nr 2023-23-04, mille alusel hageja andis üle ja kostja võttis vastu aktis nimetatud

tingimustel buldoosri Xxx XXX-24. Kostja sai buldooseri valduse 24.05.2023 ning tagastas

buldooseri 4 päeva enne aktis sätestatud tähtaega ehk 02.06.2023.

49. 26.05.2023 teavitas buldooseri tarkvara veakoodist. Veakoodist teada saades võttis kostja

koheselt 26.05.2023 ühendust hageja esindaja P Niga, kes palus kostjal suhelda sellel teemal

hageja töötaja T Riga ja edastas viimase kontakti. Viimane selgitas kostjale, et veakoodi võib

buldooseri ekraani kaudu maha võtta ja juhendas, kuidas seda teha. Veakood kustus ja kostja

kasutas buldooserit edasi. 30.05.2023 teavitas süsteem taas veakoodist, seekord oli veakoodiks

L02. Kostja seadusliku esindaja J Li ja T Ri vahelise suhtluse käigus palus T Ril öelda

konkreetne buldooseri märk. J L otsis buldooseri täpse margi tähistust buldooseri salongist ning

leidis salongist sildi, mis kandis märget 1500. Kostja ütles T Rile telefoni teel, et masin on Xxx

1500, kuid viimne selgitas seepeale, et tegemist ei ole buldooseri margiga, vaid tegemist on

märkega, millal tuleb buldooserile teostada järgmine hooldus. Buldooser anti kostjale üle ajal,

mil buldooseri töötundide näit oli juba 1556,8 ja korraline hooldus oli seega teostamata.

50. Kuivõrd buldooserit ei olnud veakoodi tõttu võimalik kasutada ning hagejal ei olnud

võimalik buldooserit ka objektil kohapeal remontida, leppisid pooled 30.05.2023 kokku, et kostja

tagastab buldooseri kostjale enne rendiperioodi lõppu. Kokkulepe sõlmiti hageja töötaja T Ri ja

kostja seadusliku esindaja J Li vahel telefoni teel 30.05.2023. 01.06.2023 võttis kostja ühendust

hageja esindajaga P Niga ning teavitas, et 30.05.2023 sõlmitud kokkulepe on jõus ning ta

tagastab buldooseri 02.06.2023. Vastavalt kokkuleppele tellis kostja 02.06.2023 buldooseri

transpordi.

51. Seega täitis kostja aktist tulenevat kohustust ning teavitas hagejat buldooseril ilmnenud veast,

mida ei olnud üleandmisel võimalik tuvastada. Kostja sai buldooseri enda valdusesse

24.05.2023, esimene veakood ilmnes 26.05.2023 ning kostja teavitas sellest hagejat koheselt,

samuti teavitas kostja hagejat koheselt veakoodi L02 ilmnemisest 30.05.2023. Poolte vahel

sõlmitud akti alusel oli hagejal õigus esitada buldooseri tagastamise järel 3 tööpäeva jooksul

kostjale pretensioone seoses buldooseriga. Buldooser tagastati 02.06.2023 ehk reedel. Seega oli

hagejal õigus esitada buldooseriga seotud pretensioone kuni 07.06.2023. Esimene hageja

pretensioon esitati kostjale 14.06.2023 ehk 12 päeva pärast buldooseri tagastamist ning 7 päeva

pärast aktis kokku lepitud tähtaega. Lõpliku teate edastas hageja esindaja P N kostjale

04.07.2023 ehk sisuliselt kuu aega pärast buldooseri tagastamist. Hageja rikkus pretensioonide

esitamise tähtaega ja on minetanud pretensioonide esitamise õiguse.

52. Kostja ei ole buldooseri hüdropaaki avanud ega sinna midagi lisanud, sest kostjal puudus

hüdropaagi võti ning puudus vajadus hüdropaaki midagi valada, samuti ei andnud vastavat juhist

kostjale hageja, kelle juhiste järgi kostja tegutses pärast veakoodi ilmnemist. xxx 28.08.2023

kahjuotsuses avaldatud seisukoht on ebaõige, kuivõrd kahju ei ole põhjustatud ainete vähesusest,

valest tasemest, ebakvaliteetsusest, kasutamistingimustele mittevastavusest, külmumisest või

lekkest. Kostja soovis saada tõendeid buldooseri varasemate veateadete ja hoolduste tegemise

kohta. Hageja lubas tõendid esitada, kuid saatis selle asemel hoopis 06.02.2023 e-kirja, millele

oli lisatud hageja majasisene lihtkirjalik tööselgitus, mis kandis kuupäeva 03.03.2023 ja mille

sisust nähtuvalt tehti buldooserile nimetatud kuupäeval 500 töötunni hooldust. Kui buldooser

anti 24.05.2023 kostja valdusesse, oli buldooseri töötundideks 1556,8. Hageja esitatud

tööselgitusest nähtub, et buldooseriga oli 82 päeva jooksul töötatud üksnes 61,8 tundi. Ei ole

usutav, et kevadperioodil oli buldooser üksnes 10% ajast kasutuses ja välja renditud. Hageja lõi

tõendi kunstlikult.

53. 06.02.2023 e-kirjale oli hageja lubatud piltide ja videote asemel lisanud lingi videole, millest

pidi nähtuma hüdropaagi korgi seisukord, kuid kostjale üllatuseks nähtus videolt, et see on

filmitud talvel. Lubatud pilte ja videoid hageja ei saatnud. Kostja saatis 09.02.2024

kindlustusandjale e-kirja, milles andis oma selgitusded kindlustusjuhtumile, kuid kindlustusandja

oma seisukohta ei muutnud. Hageja väited hüdropaagi korgi lõhkumise ja paaki vedeliku

lisamise kohta viitavad vandalismile, mitte ebaõigele määrdevedelike tasemele. Hageja on

buldooseri kindlustanud. Seega tuleb hagejale tekkinud kahju hüvitada kindlustusandjal. Kostja

tegi hagejale ettepaneku, et viimane vaidlustaks kindlustusandja ebaõige otsuse. Kostja viitas

VÕS § 139 lõikele 2 ja leidis, et hagejal oli kohustus kindlustuseandja vastu nõude esitamiseks.

54. Kostja ei ole buldooseri hüdropaaki avanud. Oma väite tõendamiseks ei ole hageja esitanud

ühtegi tõendit. Kostja ei ole buldooseri hüdropaaki avanud, sest tegemist oli lukustatud

paagikorgiga. Samuti ei ole kostja buldooseri hüdropaaki AdBlue vedelikulahust lisanud. Kostja

ei ole lepingut rikkunud. Hageja oma tõendamiskoormust täitnud ei ole.

55. Hageja ei ole tõendanud, et proov nr 30241215 on võetud kostja renditud buldooserilt.

Hageja esitatud tõendist ei ole võimalik järeldada, et kostja renditud buldooseri hüdropaaki oli

sattunud vesi ajal, mil buldooser oli kostja valduses. Tõendist ei nähtu, et hüdraulikasüsteem sai

kahjustada ning kui sai, siis millises ulatuses. Esimesi etteheited hüdropaagi osas asus hageja

esitama kostjale alles 14.06.2023 ehk 12 päeva pärast buldooseri tagastamist ja pärast poolte

vahel kokkulepitud pretensioonide esitamise tähtaega. Kostjal ei olnud võimalik jälgida, millal ja

kuidas proov võeti, kuidas seda hoiustati ning transporditi. Hageja ei võimaldanud kostjal proovi

võtmise juures viibida ega buldooseri ülevaatusel osaleda.

56. Hageja väitis, et proov võeti 06.06.2023 ning edastati laborile 07.06.2023, kuid hageja

esindaja P N teatas 14.06.2023 kostjale, et tal puudub Xxx labori tagasiside. Tõendamata on,

millal Xxx labor proovi analüüsis ning millal hagejale labori vastus edastati. Hageja esitatud

tõendid puuduvad andmed selle kohta, kes ja kuidas on täitnud proovile märgitud andmed ehk

kuidas on võimalik tuvastada, et proov võeti just vaidlusaluselt buldooserilt. Tõendamata on

hüdrosüsteemi väidetavate rikete ulatus, nende seos väidetava veega hüdrosüsteemis ning

parandustööde reaalne maksumus, sh see, et kostja vastutab hüdrosüsteemide parandustööde

eest.

57. Kostja vaidles vastu kahju nõudele. Hageja ei ole tõendanud, et tema enda majasiseselt

tehtud hüdrosüsteemide parandustööde maksumus summas 24 589,63 eurot vastab turu

tingimustele. Hageja ei ole tõendanud, et buldooseri väidetav remondiaeg 78 päeva on

tavapärane. Eluliselt ei ole usutav, et buldooseri parandustööde reaalne ajakulu on 20

täistööpäeva. Samuti ei ole hageja tõendanud, milliseid remonditöid oli vaja buldooserile

teostada ning kuidas need kostja tegevusega seotud on. Lisaks ei ole hageja tõendanud, millises

seisus oli kostjale renditud buldooser enne kostjale üleandmist ning pärast tagastamist. Hageja ei

ole tõendanud, milline on parandustöid teostanud J Ti töötasu. Eluliselt ei ole usutav, et hageja

tasub remondimehele töötasu 9 920 eurot. Avalikel andmetel on hageja keskmine neto töötasu 2

635,26 eurot.

58. Hageja ei ole tõendanud väidetavate parandamistööde reaalset kestvust ega seda, et tal oli

buldooseri rentimiseks huvilisi. Hageja ei ole tõendanud, et ta rendib vaidlusalust buldooserit

alati välja renditasuga 300 eurot päevas. Hageja kodulehel avalikult kajastatud andmetest nähtub,

et vaidlusaluse buldooseri renditasu on kokkuleppeline. Seega tuleb hagejal tõendada, milline on

vaidlusaluse buldooseri keskmine renditasu. Hageja ei ole tõendanud, et perioodil 06.06.2023-

22.08.2023 tehti talle buldooseri rentimiseks päringuid ning hageja ei saanud buldooserit

remondi tõttu välja rentida. Lisaks viitab hageja tööselgitus, et buldooser oli antud masina

põhihooajal kasutuses vaid 10% ajast.

59. Lepingu punkt 5.10. on heade kommetega vastuolus ja hageja kasutatava tüüptingimusena

tühine. Tüüptingimus kahjustab kostjat ebamõistlikult. Tüüptingimustega on lepingust tulenevate

õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Tüüptingimustega

kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest. Tüüptingimused piiravad teise lepingupoole

lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine

muutub küsitavaks. Sisuliselt on hagejal võimalik nimetatud lepingu punkti alusel parandatud

buldooserit kolmandatele isikutele välja rentida ja samal ajal nõuda kostjalt endiselt buldooseri

renditasu.

60. Kostja hinnangul soovib hageja alusetult rikastuda, sest buldooseri hüdraulikasüsteemis

esines viga varjatult juba enne buldooseri üleandmist ning selle tulemusel on hageja esitanud

kostja vastu põhjendamata ning tõendamata hagiavalduse. Hageja ei ole buldooserit

nõuetekohaselt hooldanud, igal juhul ei ole hageja teostanud õigeaegselt 1500 töötunni hooldust

ning andis kostjale üle nõuetekohaselt hooldamata masina. Hageja ei remontinud buldooserit

perioodil 06.06.2023-22.08.2023, remondikulud ei olnud 24 589,63 eurot ning hagejal ei jäänud

saamata renditulu summas 12 23 400 eurot.

61. 06.01.2025 seisukohtades viitas kostja hageja esitatud asjatundja arvamusele, mille järgi oli

hüdraulikaõli paagi luku keele serv murdunud. Eksperdi järelduste järgi peab hüdraulikaõli paagi

korgi lukustusmehhanismi keele murdmiseks kasutama võtit. Võtme puudumisel poleks olnud

võimalik sellist murdmist esile kutsuda. Seega sai kahjustuse põhjustada üksnes isik, kellel oli

juurdepääs võtmele ning selleks isikuks ei olnud kostja. Hageja on seda 04.11.2024 istungil

kinnitanud. Kuna puuduvad tõendid, mis kinnitaksid hüdraulikaõli paagi korgi seisukorda enne

ja pärast buldooseri üleandmist, on põhjust eeldada, et kahjustus võis tekkida hageja või

buldooseri mõne eelmise rentniku tegevuse tulemusena (kellele hageja võis anda hüdraulikaõli

paagi korgi võtme) või pärast buldooseri tagastamist. Kuna hüdraulikaõli paagi korgi

kahjustamise aeg ei ole selgelt tõendatud ning kostja on kinnitanud, et tema ei ole seda

kahjustanud, ei saa kostjale omistada vastutust hüdraulikaõli paaki vee lisamise eest.

62. Üksnes asjaolu, et buldooserile ilmus veakood ajal, mil see oli antud kostja valdusesse, ei ole

piisav tõendamaks, et kostja oleks buldooserit kahjustanud. Kostjal, kes rentis masina 13 päevaks

selleks, et teostada konkreetsed tööd, jäid rikke tõttu tööd korrektselt teostamata. Puudub

mistahes põhjus, miks pidi kostja soovima rikkuda tema tööde teostamiseks hädavajalikku

seadet. Veakoodi ilmumine võib olla põhjustatud erinevatest asjaoludest, sealhulgas masina

varasemast seisukorrast, ekspluatatsiooni kulunud osadest või muudest teguritest, mis ei ole

kostja kontrolli all. Ekspertarvamusest nähtub, et sellises koguses vett ei saanud tavapärasel

kasutamisel hüdraulikasüsteemi sattuda, kuid on tõendamata, millal vesi süsteemi sattus, kes

selle sinna valas ning kes lõhkus paagi korgi.

63. Ei saa välistada, et buldooserit kahjustati pärast 02.06.2023, kui kostja oli buldooseri

tagastanud hageja valdusesse. Välistatud ei ole, et hageja ise lisas vee paaki pärast veateate

ilmnemist, et korrektselt hooldamata masina remondikulu ja väidetav saamata jäänud tulu

kostjalt alusetult sisse nõuda. Hageja ekspertiisiaktiga ei ole tõendatud, et buldooseriga seotud

kahju eest vastutab kostja.

64. 03.03.2025 seisukohas leidis kostja, et hageja esitatud asjatundja arvamus ei ole erapooletu,

vaid koostatud hageja juhiste ja küsimuste järgi. Hageja ei täitnud buldooseri rendiga oma

äriplaani, kuna seda ei renditud piisavalt välja (seda kinnitab töötundide arv, mis on kajastatud

hageja töölehtedel) ning seda ei hooldatud nõuetekohaselt. Seetõttu vajas hageja ilmselt

buldooseri remonti kostja kulul, et see müügiks ette valmistada, kuivõrd tänase seisuga hageja

buldooserit ei rendi.

65. Asjatundja arvamuse erapoolikust kinnitab asjaolu, et asjatundja ei ole viidanud

rahvusvahelistele või tootjapoolsetele hooldusstandarditele, mis seavad tema järeldused kahtluse

alla. Asjatundja ei ole dokumenteerinud oma mõõtmiste täpseid tingimusi ega kasutanud

võrdlusandmeid, mis oleksid vajalikud objektiivse hinnangu andmiseks. Asjatundja ei ole

selgitanud, kuidas ta veendus, et hageja esitatud allikad on vaidlusaluse buldooseriga seotud.

Asjatundja järeldused põhinevad oletustel ega tõenda hüdraulikasüsteemi veekahjustuse põhjust

Asjatundja arvamuses ei ole viidatud ühelegi tõendile, mille järgi oleksid hooldus ja

filtrivahetused tehtud enne üleandmist vastavalt tootja juhistele.

66. 20.02.2025 edastas Tallinna Tehnikakõrgkooli lektor E-H M selgitused seoses buldooseriga

seotud veateatega "L02 6091NX HST õlifilter ummistunud" ning käesolevas menetluses esitatud

tehniliste asjaoludega. Asjatundjalt saadud vastuste põhjal ei saa välistada, et buldooseri

probleemid olid varjatult olemas juba enne masina üleandmist ning ilmnesid alles töökoormuse

suurenedes. Asjatundja on kinnitanud, et Xxx masinate diagnostikasüsteemid võivad kuvada

veateateid alles siis, kui teatud kriitilised tingimused on täitunud. Võimalik on, et hüdropaagi

probleemid, sealhulgas õlifiltri ummistus, olid juba enne üleandmist eksisteerinud, kuid need ei

olnud veel kriitilise piirini jõudnud. Hüdropaagis olevate filtrite ummistust on keeruline hinnata

ilma spetsiaalsete mõõtmisteta ning tõendite puudumisel ei saa välistada tootmisdefekti või

andurite viga. Kui filtrid ja õli ei olnud enne üleandmist põhjalikult kontrollitud, on võimalik, et

masina sees oli kondenseerunud niiskus või mustus, mis võis veateate aktiveerida alles siis, kui

masin hakkas intensiivsemalt tööle.

67. Kostja on seega tõendanud, et Xxx süsteemides võib veakood aktiveeruda alles pärast

kriitilise piiri saavutamist, mis tähendab, et veakood võis olla registreeritud juba enne kostjale

üleandmist, kuid see polnud veel nähtav. Kuna kostja ei kasutanud masinat selleks mitte

ettenähtud viisil ega lisanud masinale vedelikku, viitab veateade "L02 6091NX HST õlifilter

ummistunud" sellele, et probleem oli masinal olemas juba enne selle üleandmist ning ilmnes

alles kostja käes. Seega ei olnud rike tingitud kostja tegevusest, vaid masina varjatud puudustest,

mille eest ei vastuta kostja. Hageja ei ole tõendanud, et enne masina üleandmist kontrolliti

masinat ja selle hüdropaagil ei esinenud probleeme, samuti ei ole hageja tõendanud, et enne

buldooseri üleandmist oleks kontrollitud buldooseri filtreid ja õli.

68. Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista 6400 eurot ilma käibemaksuta. Samuti

palus kostja hagejalt välja mõista viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras. Kostjale on

osutatud õigusteenust tunnihinnaga 200 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Kokku on

õigusabi osutatud 32 h. Kuna kostja on käibemaksukohustuslane, palub ta kohtul menetluskulud

kindlaks määrata ilma käibemaksuta. Lisaks palus kostja täiendava menetluskuluna hagejalt välja

mõista 350 eurot ilma käibemaksuta seoses menetluskulude taotlusele vastamisega.

69. Hageja menetluskuludele vaidles kostja vastu ja leidis, et hageja esindaja ajakulu on 43,08 h

osas põhjendamatu. Hageja taotletud menetluskulu on ülepaisutatud, toimingutele väidetavalt

kulutatud ajahulk on põhjendamatult suur ega vasta vandeadvokaadist esindaja kvalifikatsiooni

ning kutseoskusi arvestades toimingute tegemiseks eeldatavale töömahule. Hageja on esitanud

hulganisti menetlusdokumente, mille esitamist kohus ei palunud. Hageja esindaja ajakulu

dokumentide koostamisele on kordades suurem kostjat esindanud esindaja omast, kuid hageja

õiguslik käsitlus ei ole sisukam.

70. Arvestades kohtupraktikat kulub lepingulisel esindajal ühe lehekülje kirjutamiseks

keskmiselt 45 min, mistõttu tuleb arvestada hageja dokumentide mahtu. Hageja hagi tagamise

taotlus jäeti rahuldamata, mistõttu selle koostamise ajakulu ei ole põhjendatud. Ajakulu, mis

kulus hageja esindaja suhtlemiseks asjatundjaga, ei ole kontrollitav. Alusetu on nõuda kostjalt

selle kulu väljamõistmist, mis oli tingitud hageja enda vajadusest tähtaja pikendamisel.

71. Kostja ei nõustunud hageja krediidireitingute raportite kuluga, kuivõrd kostjale ei ole

nähtavaks tehtud, et hageja oleks nimetatuid raporteid käesolevas menetluses tõendina

kasutanud. Kostja ei nõustu asjatundja arvamuse kuluga. Kostja hinnangul on tegemist

põhjendamatult kõrge kuluga. Tegu ei ole kohtu määratud ekspertiisiga, vaid tavapärase kirjaliku

tõendiga. Tegemist on kuluga, millest hageja kostjat ei teavitanud, sh ei kaasanud asjatundja

kostjat oma arvamuse koostamise juurde.

KOHTU PÕHJENDUSED

72. Arvestades hageja nõudeid ja kostja vastuväiteid ning hinnates kogumis kõiki tõendeid, leiab

kohus, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

73. Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle:

1) hageja ja kostja sõlmisid 12.05.2021 rendilepingu nr R-2022-23, mille alusel rentis kostja

hagejalt kasutamiseks buldooseri Xxx;

2) lepingu kohaselt pidi kostja kasutama buldooserit heaperemehelikult ning järgima tööohutuse

juhiseid;

3) seadme valduse üleandmisel kostjale allkirjastasid pooled 24.05.2023 akti;

4) 24.05.2023 aktis kinnitas kostja, et ta on teadlik buldooseri seisundist ega oma selle suhtes

pretensioone;

4) poolte vahel kokku lepitud rendiperiood oli 24.05.2023 – 06.06.2023, kuid kostja tagastas

buldooseri 02.06.2023;

5) poolte vahel kokku lepitud rendi suurus oli 300 eurot päevas;

6) ajal, mil buldooser oli kostja valduses, ilmnes sellel 30.05.2023 veateade L02, mis viitas

õlifiltri ummistumisele;

6) pärast buldooseri tagastamist kontrollis kostja 06.06.2023 selle tehnilist seisundit, mille

tulemusena selgus, et buldooseri hüdropaagi vedelikutase oli normist kõrgem;

7) kuna buldooseri hüdropaaki oli sattunud vett, vajas buldooser remonti;

7) buldooseri suhtes oli sõlmitud kaskokindlustuse leping, kuid kindlustusandja buldooseri

remondikulusid ei hüvitanud.

74. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja vastutab lepingu alusel buldooserile tekitatud

kahjustuste eest ning kas kostja peab seetõttu hüvitama hagejale buldooseri remondist tuleneva

kahju ja kahjuhüvitise selle eest, et hageja ei saanud buldooserit remontimise ajal teistele

isikutele rentida.

Nõude vähendamine

75. Menetluse käigus on hageja algselt kohtule esitatud nõuet vähendanud. Algses hagiavalduses

palus hageja kostjalt põhinõudena välja mõista 47 989,63 eurot ning hagi esitamise ajaks

sissenõutavaks muutunud viivisena 2114,71 eurot. Alates hagi esitamisele järgnevast päevast

01.12.2023 palus hageja kostjalt välja mõista sissenõutavaks mutuuva viivise lepingujärgses

määras. Menetluse käigus vähendas hageja põhinõuet 25.10.2024 menetlusdokumendis seoses

asjatundja arvamusega. Hageja palus kostjalt põhinõudena välja mõista 44 300,40 eurot ning

sissenõutavaks muutunud viivisena 1797,43 eurot. Hageja vähendas oma nõuet tulenevalt

asjatundja arvamuses märgitud põhjendatud parandamistööde maksumusest.

76. Eeltoodust lähtuvalt loobus hageja menetluse käigus põhinõudest 3689,23 euro ulatuses ja

sissenõutavaks muutunud viivisest 317,28 euro ulatuses. Nõuetest osaline loobumine tuleb

kohtul vastu võtta ning loobutud nõuete osas tuleb menetlus käesolevas asjas lõpetada. TsMS

§ 428 lg 1 punkti 1 kohaselt õpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist

loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega

ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 429 lõikele 4 ei võta kohus vastu

tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist

loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul

juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi.

77. Eeltoodust tulenevalt on kohtul kohustus nõude loobumise osas võtta selge seisukoht

vaatamata sellele, kas hageja ise on esitanud kohtule avalduse võtta nõudest loobumine vastu või

mitte. Nõudest loobumise võib kohus vastu võtta ka kohtuotsuses, kui selleks ei esine

menetluslikke takistusi. Riigikohus on leidnud, et kui hageja loobub pärast hagi menetlusse

võtmist mõnest esitatud nõudest, tuleb loobumine TsMS § 429 lg 1 alusel määrusega lahendada

ja loobumise vastuvõtmise korral menetlus lõpetada (RK TKo 06.10.2010.a nr 3-2-1-73-10, p 19,

RK TKo 3-2-1-96-13, p 12). Maakohus peab nõude vähendamisele menetluslikult reageerima

(RK TKo 3-2-1-40-14, p 18). Ka siis, kui tegemist on nõude vähendamisega, peab maakohus

tegema määruse kas hagist osalise loobumise või selle osaliselt tagasivõtmise kohta (RK TKm 3-

2-1-3-14, p 11). Käesolevas osas on kohtul võimalik võtta seisukoht nõuetest loobumise osas

kohtulahendis, sest kostja loobumisele vastu ei vaielnud. Seega võtab kohus vastu hageja

loobumise põhinõudest 3689,23 euro ulatuses ja sissenõutavaks muutunud viivisest 317,28 euro

ulatuses. Loobutud nõuete osas lõpetab kohus käesolevas asjas menetluse.

Hageja parandamiskuludest tulenev kahju nõue

78. Hageja leidis, et lepingu alusel vastutab kostja buldooseri puuduste eest, mis tekkisid ajal,

mil seade oli kostja valduses. Pooled ei leppinud kokku renditähtaja lühendamises. Kostja

tagastas buldooseri 02.06.2023, kuid tagastamise ajal pooled akti ei koostanud ning hageja vaatas

buldooseri üle 06.06.2023. Hageja teatas avastatud puudustest õigeaegselt. Kontrollimisel selgus,

et buldooseri hüdropaaki oli üritatud avada ning paaki oli lisatud vett, mistõttu sai paak

kahjustada. Kasutusjuhendi järgi ei tohtinud vesilahuseid hüdropaaki lisada ning kostja vastutab

lepingu alusel buldooseri kahjustuste eest.

79. Kostja vaidles hageja nõudele vastu ning leidis esmalt, et hageja teatas talle puudustest

hilinemisega, kuna kostja tagastas buldooseri juba 02.06.2023 poolte kokkuleppel. Puudustest

tuli teatada kolme tööpäeva jooksul ehk hiljemalt 07.06.2023, kuid hageja teavitas alles

14.06.2023. Samuti väitis kostja, et buldooseril oli tegemata korraline hooldus ning hageja ei ole

tõendanud oma nõude peamist alust ehk seda, et kostja valas hüdropaaki vedelikku. Kostja

hüdropaaki avada ei saanud, sest tal puudus võti. Lisaks oleks hageja pidanud vaidlustama

kindlustusandja keeldumisotsuse ja hageja ei ole tõendanud, et Xxx laborisse saadetud proov oli

võetud kostjale renditud buldooserilt. Samas nõustus kostja sellega, et ajal, mil buldooser oli

tema valduses, tekkis sellel hüdroõli filtri ummistusele viitav veakood. Selle osas asus kostja

menetluse kestel väitma, et veakood võis esineda juba varem ja tegu oli seadme varjatud

puudusega.

80. Kohus leiab, et kostja vastuväited ei võimalda jätta hagi rahuldamata. Pooled ei vaidle

sisuliselt selle üle, et nende vahel oli sõlmitud buldooseri kasutamise osas üürileping. VÕS § 271

näeb ette, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule)

kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).

81. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja ja kostja sõlmisid rendilepinguna pealkirjastatud

lepingu (koos aktiga dtl 15-21). Lepingu punkti 1.1. järgi anti renditav inventar kostjale üle

aktiga. Lepingu punkti 3.2. järgi pidi renditähtaeg lõppema ajal, mil saabub lepingus või aktis

toodud renditähtaeg ning mil rentnik annab renditud inventari ettenähtud korras üle ning tasub

selle võimalike kahjustsute ja defektide eest.

82. Lepingu punkt 4.18 nägi ette, et inventari üleandmisele ja tagastamisele eelneva ülevaatuse ja

lepingu kehtivuse ajal teostatud järelevalve jooksul tuvastatud rikkumised, sealhulgas inventari

defektid või muud kahjustused ja puudused fikseeritakse aktis. Sama punkti järgi oli rentnik

kohustatud hüvitama kõik defektid ja puudused, mis leitakse inventari tagastamisele eelneva

ülevaatuse käigus ning mis on fikseeritud aktis. Varjatud puudusest oli pooltel õigus teavitada

teist poolt kolme tööpäeva jooksul pärast akti vormistamist.

83. Lepingu punkti 6.1 järgi oli rentnik kohustatud järgima kõiki kehtivaid tehnika ja tööohutuse

juhendeid ning nõudeid, samuti kasutama inventari hoolsalt ja heaperemehelikult ning tagama

inventari jaoks kvaliteetse kütuse, määrdeained ja õli. Lepingu punkti 6.6 kohaselt kandis rentnik

täielikku materiaalset vastutust inventari säilimise, hoidmise ja tehnilise seisundi eest. Punkti 6.9

järgi oli rentnik kohustatud tagastama inventari, mille tehniline seisund ei ole halvem kui

üleandmise hetkel. Lepingu punkt 7.2 nägi ette, et rendileandja kindlustab vara

kaskokindlustusega. Kui aga rendileandjast sõltumatul põhjusel kindlustussummat välja ei

maksta, kohustub kogu tekkinud kahju hüvitama rentnik.

84. Eeltoodud sätetest tulenevalt lasus kostjal lepinguline kohustus kasutada buldooserit

nõuetekohaselt ja heaperemehelikult. Kostjal lasus ka lepinguline kohustus hüvitada kahjustused,

mis tekkisid buldooserile ajal, mil see oli tema valduses ning mida kindlustusandja ei hüvitanud.

85. 23.05.2023 koostatud aktiga (dtl 28) anti kostjale üle renditud buldooser Xxx XXX-24. Akti

järgi oli rendiperiood 24.05.2023 kuni 06.06.2023. Aktis oli märgitud, et pärast selle

allkirjastamist vastutab rentnik täiel määral aktis nimetatud inventeri ning selle kvaliteedi ja

mahu puuduste eest kooskõlas rendilepinguga. Samuti kinnitas kostja akti punktis 1, et on akti

allkirjastamise hetkel teadlik tehnika visuaalsest ja tehnilisest seisundist ning ei oma

pretensioone üürileandjale. Kostja kinnitas, et teda on informeeritud ekspluatatsioonitingimustest

ja tööohutuse normidest, mida on vaja tehnika kasutamisel. Kohus osundab, et ühtegi puudust

buldooseril kostjale üleandmise hetkel ei tuvastatud ega fikseeritud aktis. Seega saab aktist

lähtuvalt eeldada, et kostja valdusesse üle antud buldooser oli puudusteta.

86. VÕS § 76 lg 4 näeb ette, et kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu

võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti

kohaselt. Samuti tuleneb VÕS § 334 lõikest 1, et üürnik peab üüritud asja koos päraldistega

pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kui

üüritud asja üürnikule üleandmisel koostati asja üleandmisakt, eeldatakse, et asi anti üle

üleandmisaktis toodud seisundis. Mõlemast eelviidatud sättest tuleneb nende koostoimes, et

aktist tulenevalt saab eeldada, et buldooser anti kostjale üle aktis fikseeritud seisundis ehk

puudusteta. Asjaolu, et buldooseril esines vaatamata aktis märgitule varjatud puudusena

hüdropaagi kahjustus juba enne kostjale üleandmist, oleks tulnud tõendada kostjal.

87. VÕS § 334 lg 2 sätestab, et üürnik vastutab üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja

kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et hävimine,

kaotsiminek või kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta

asja kasutamise lepinguga kooskõlas üle andis. Üürnik ei vastuta asja hariliku kulumise,

halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega. Eeltoodust

tulenevalt ei pidanud mitte hageja tõendama, millisel viisil konkreetselt kostja buldooserit

kahjustas, vaid kostjal oleks tulnud esile tuua ja tõendada asjaolud, milliste tõttu toimus

buldooseri kahjustamine asjaoludel, mis ei tulenenud kostjast.

88. Kostjal lasus lepinguline kohustus tagada buldooseri korrasolek ajal, mil see oli tema

valduses. Kui kostja tagastas hagejale buldooseri kahjustatud hüdropaagiga, oli kostja oma

lepingulist kohustust rikkunud. Vastustus sellise rikkumise eest ei sõltunud sellest, kas kostja

rikkus oma kohustust süüliselt. VÕS § 103 lg 1 näeb ette, et võlgnik vastutab kohustuse

rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine

ei ole vabandatav. Kostja ei ole kohtu ette toonud ega tõendanud asjaolusid, millest tulenevalt

oleks tema kohustuse rikkumine olnud vabandatav.

89. Kohus selgitas kostjale 04.11.2024 eelistungil (dtl 801-806), et viimane ei ole esile toonud

faktilisi asjaolusid, mis võimaldaksid hagi jätta rahuldamata. Kohus selgitas kostjale VÕS § 76

lg 4 ja § 334 lg 2. Kohus selgitas kostjale tema vastuväidete tõendamiskoormust. 27.01.2025

eelistungil (dtl 835) selgitas kohus uuesti vastuväidete põhistamise ja tõendamise kohustust.

Kohus selgitas, et ainuüksi etteheidete esitamisest hageja tõenditele ei piisa selleks, et kohus

saaks jätta hagi rahuldamata. Vaatamata kohtu selgitustele ei toonud kostja menetluse käigus

selgelt esile ega tõendanud asjaolusid, mis välistaksid tema vastutuse buldooseril rendiperioodil

ilmnenud kahjustuste eest. Ainuüksi kostja spekulatsioonid ja etteheited hagejale ei ole piisavad

hagi rahuldamata jätmiseks.

90. Ka TsMS § 394 lg 2 p 3 näeb ette, et kostja peab oma vastuses hagile esitama kõik oma

taotlused ja väited ning tõendid iga esitatud faktilise väite tõendamiseks. TsMS § 230 lg 1

kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Riigikohus on selgitanud, et kahju

hüvitamise kohustuse välistamiseks või väljamõistetava kahjuhüvitise vähendamiseks peab

kostja TsMS § 230 lõikest 1 tulenevalt tõendama, et kahju võis tekkida mõnel muul põhjusel

(RK TKo 2-21-4251, p 13.2, 3-2-1-38-15, p 19, 3-2-1-173-12, p 19). Kostjal on õigus esitada

ainult vastuväiteid vaid seni, kuni hageja ei ole oma väiteid tõendanud. Kui aga hageja esitab

tõendid, on kostjal omakorda kohustus oma vastuväiteid tõendada (RK TKo 2-17-1722, p 14, 3-

2-1-137-07, p 13, 3-2-1-53-10, p 13). Eeltoodust tuleneb, et kostja ei saanud hageja väidetele ja

tõenditele vastu vaielda üksnes spekulatiivsete etteheidetega.

91. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et pärast buldooseri tagastamist kuvas seade veakoodi L02

„õlifilter ummistunud“ (dtl 24). Pooled ei vaidle selle üle, et veakood ilmnes seadmel juba ajal,

mil see oli kostja valduses. Kostja esitas kohtule telefonikõnede ajaloo oma esindaja J Li ja

hageja esindaja vahel, kuid tõendist ei saa järeldada, mille üle pooled rääkisid (dtl 208-212). Küll

aga nähtub hageja ja kostja esindajate vahelistest e-kirjadest 29.05.2023 kuni 05.07.2023 (dtl 25-

36, dtl 823), et kostja teatas veateate L02 ilmnemisest 30.05.2023 ja 03.06.2023. Seega on kohtu

hinnangul selgelt tõendatud, et buldooseril tekkis rike ajal, mil see oli kostja kui rentniku

valduses.

92. Esmalt ei nõustu kohus kostja etteheidetega, et hageja teatas buldooseri puudusest talle

hilinemisega. Kostja on ise teatanud hagejale veakoodist ning oli järelikult teadlik sellest, et

seadmel on tekkinud rike. Lisaks ei ole kostja ühegi tõendiga tõendanud väidet, et ta leppis

hagejaga kokku rendiperioodi lühendamises. Kostja esitatud tõenditest nähtub üksnes see, et

kostja tagastas buldooseri enne renditähtaja lõppemist 02.06.2023 (dtl 214, dtl 827), mis oli

reedene päev. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ei vaadanud buldooserit üle selle tagastamise

hetkel ega koostanud selle kohta akti.

93. Ekslik on kostja järeldus, et hageja teavitas teda puudusest allest 14.06.2023. Asjas esitatud

tõenditest nähtub, et hageja saatis kostjale juba 08.06.2023 e-kirja (dtl 37-39), milles ta teatas, et

rendist tagastatud buldooseril on toimunud hüdroõli tugev emulsioon. Hageja teatas, et saatis

proovid laborisse, et selgitada välja, mis aine oli paaki sattunud. Lisaks viitas hageja, et seadme

väljavõte näitab, et viga tekkis 30.05.2023 ja sealt edasi see süvenes. Hageja soovis teada, kas

tankimisel võis sattuda hüdropaaki mittesobilikke vedelikke. Kostja vastas samal päeval, et lisas

vaid diislit ja DEFi ning viimase lisamiseks küsis ta hageja töötajalt, kuidas luuki avada. Lisaks

oli kostja teatanud, et esines veakood L02, milline viga esines korduvalt. 14.06.203 saadetud e-

kirjas (dtl 25-26) soovis hageja kostjalt juba saada selgitust, kuidas oli rendiperioodil sattunud

hüdropaaki ebasobiv aine.

94. Eeltoodud tõenditest kogumis nähtub, et hageja teavitas kostjat viivitamatult sellest, milliseid

toiminguid ta oli seadmega teinud ning milline oli veateate võimalik põhjus. Kostja on jätnud

tähelepanuta, et tema viidatud lepingu punkt 4.18, mis annab teatamise tähtajaks kolm tööpäeva,

kohaldub juhtudel, kui rentnik on seadme aktiga üle andnud, kuid pärast seda ilmneb mõni

varjatud puudus. Antud juhul pooled akti ei koostanud ning veateade L02 ei olnud ka varjatud

puudus, sest kostja teadis veateate olemasolust ning pidi aru saama, et teate ilmnemise tõttu

esineb seadmel rike. Hageja ei ole minetanud õigust puudusele tugineda.

95. Hageja esitas kohtule oma 06.06.2023 tööselgituse (dtl 49-50), mille kohaselt võeti veakoodi

ilmnemise tõttu seadmelt esmalt õliproov. Tööselgituse on allkirjastanud J T. Hageja esitas

kohtule ka J Ti täiendava allkirjastatud kinnituse (dtl 255), milles ta avaldas, et võttis

buldooserist diagnostika käigus hüdro õliproovi ja andis selle kontorisse õlilaborisse saatmiseks

06.06.2023. Hageja lisas ühtlasi näidisfoto sellest, kuidas proov pakendatakse (dtl 256).

Eeltoodud tõendite alusel on spekulatiivsed ja paljasõnalised kostja etteheited, et hageja ei ole

piisavalt tõendanud, milliselt seadmelt õliproov võeti. Tegu on küüniliste väidetega olukorras,

kus kostja oli teadlik veakoodi esinemisest. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud ühtegi

asjaolu, mis võiks õliproovi päritolu kahtluse alla seada.

96. Labori vastus saadeti hagejale e-kirjaga 13.06.2023 (dtl 257-260). xxx hindas hageja

saadetud proove ja leidis oma tulemustes (dtl 41-43), et proovis oli märkimisväärne vee tase ja

silmaga nähtav mustus. Kohtute infosüsteemi vahendusel on nähtavad fotod ja videod, mida

hageja tegi buldooseri diagnostika raames ning mis on esitatud asjatundjale arvamuse

koostamiseks. Kohtul puudub alus kahelda, et tegu on nimelt kostjale lepingu alusel

kasutamiseks antud seadmega.

97. Menetluse käigus asus kostja väitma, et hageja ei olnud buldooserit piisavalt hooldanud.

Need väited kohtu hinnangul tõendamist leidnud ei ole. Hageja tööselgitusest 03.03.2023 (dtl

215) järeldub, et buldooserile tehti 03.03.2023 hooldus seoses 500h-ga. 16.11.2021 tööselgituse

järgi tehti buldooserile samuti 500 h hooldus (dtl 261) ning 26.08.2022 hooldus 1000h puhul (dtl

262). Hageja esitas kohtule ka oma süsteemi sisesed arved buldooseri hoolduste kohta (dtl 812-

814, tõlked dtl 842-843). Buldooseri kasutusjuhendi väljavõttest (dtl 361-365) nähtub, et

hüdroõli filter tuli vahetada iga 2000 töötunni järel. Ajal, mil buldooser anti kostja valdusesse, ei

olnud veel kätte jõudnud selle hoolduse aeg, mis tuli teha 2000 h möödumisel. Seega on hageja

seadet nõuetekohaselt hooldanud. Sõltumata sellest ei ole kostja põhistanud ega tõendanud

väidet, et veakood L02 ilmnes ja vesi sattus seadme hüdroõlipaaki nõuetekohase hoolduse

tegemata jätmise tõttu. Tegu on kostja spekulatiivse ja paljasõnalise väitega.

98. Hageja esitas kohtule eraekspert M Me arvamuse (koos lisadega dtl 706-791), kes kinnitas, et

vee sattumine õlianalüüsis toodud ulatuses eeldas välist sekkumist. Ekspert selgitas, et tegu ei ole

tavapärase kulumisega või kasutamisega, sest hüdraulikasüsteem on rõhu all ja hermeetiline

süsteem, kuhu sellises koguses vett juhuslikult sattuda ei saa. Ekspert osundas, et sellises

koguses vee sattumine hüdraulika süsteemi pidi tähendama vee valamist süsteemi. Nimelt vee

sattumine hüdraulika süsteemi tõi endaga kaasa õlifiltri ummistuse ja veateate ilmnemise. Kahju

tekkimine ei saanud eksperdi hinnangul olla seotud hooldusega.

99. Ekspert samuti leidis, et rendile andmisel ei saanud hüdraulikasüsteemis vett olla, sest

vastasel juhul oleksid mootori pöörded olnud ebaühtlased ja mootorist oleks kostnud heli.

Süsteemi väljavõttel oli esimene veateade 30.05.2023 ja seadme tagastamisel tehtud videost

kostus nimelt hüdraulikapumba ebanormaalne vilistav hääl. Ekspert ka osundas, et hüdraulikaõli

paagi korgi lukustusmehhanism oli purunenud. Korki ei saanud enam seetõttu lukku keerata, sest

luku keele serv oli murdunud. Ekslik on kostja järeldus, et ekspert on tuvastanud, et kork avati

võtmega ning seetõttu on kostja vastutus välistatud, sest kostjal võtit ei olnud. Ekspert on

tuvastanud vaid selle, kuidas võis luku keele serv murduda. See ei välista kohtu hinnangul

olukorda, et kork avati mõnel muul viisil peale võtme või see avati mõne sellise võtmega, mida

hageja kostjale üle ei andnud.

100. Kokkuvõttes tuvastas eraekspert kohtu hinnangul üheselt, et buldooseri esinenud rike ei

olnud tingitud mitte hooldamata jätmisest, vaid sellest, et hüdropaagi kork oli avatud ning

hüdropaaki oli lisatud vett. Vee lisamise tõttu sai hüdropaak kahjustada ja õlifilter ummistus,

mille kohta ilmnes veateade esimest korda 30.05.2023, mil seade oli juba mitu päeva kostja

valduses olnud. Kostja enda esitatud tõenditest nähtub, et enne veateate L02 ilmnemist üritas

kostja seadmesse midagi ka lisada. Mida kostja tegelikult seadmega tegi ja milliseid aineid sinna

lisas, ei ole kostja tõendanud.

101. Kostja etteheited sellele, et eraeksperdi arvamus on erapoolik ning koostatud hageja juhiste

järgi, ei ole millegagi põhistatud. Erinevalt kostja etteheidetest on ekspert selgelt viidanud,

millistest juhistest ta lähtus. Kostja ei ole põhistanud, millised mõõtmised on ekspert jätnud

tegemata ja milliseid võrdlusandmeid kasutamata. Kostja on eksperdi arvamuse kahtluse alla

seadnud taas põhistamata ja spekulatiivsete etteheidetega, toomata seejuures esile ja tõendamata

mistahes asjaolu, millest võiks järeldada, et buldooseri hüdropaagi kahjustus tekkis mõnel muul

põhjusel peale vee lisamise paaki või mõnel muul ajal peale selle aja, mil seade oli kostja

valguses.

102. Kostja esitas kohtule ekspert J L e-kirja (dtl 824-825), kes leidis, et ei saa selle juhtumi

puhul enam usaldusväärset ekspertiisi teha, sest selle eelduseks on masina ja tehnovedelike algne

seisund. Samas leidis ekspert, et see, kuidas vesi sattus hüdrosüsteemi, on kasutaja ja hooldaja

omavaheline asi ning selle asjaolu tõendamine on juriidiline küsimus. Kohus osundab, et kostja

esindaja on eelnevalt eksitanud eksperti väitega, et talle ei ole esitatud tõendeid selle kohta,

kuidas proove võeti. Käesolevas asjas on tõendatud, kuidas, millal ja milliselt seadmelt proove

võeti. Kostja ei ole aga ise esile toonud ega tõendanud asjaolusid, mis tema vastutuse välistaksid.

103. Kostja esitas kohtule ühtlasi E-H M vastused oma küsimustele (dtl 871-874). E-H M on

leidnud, et ilma täpsemaid kontrollväärtuste parameetreid kontrollimata on raske öelda, millistel

tingimustel veakood ilmneda võis. Asjatundja leidis, et ilma süsteemi ehitust uurimata ja

kasutatud hüdroõli omadusi teadmata on siiski raske kindlat hinnangut anda. Vastuseks

küsimusele, kas veateade võis olla süsteemis registreerunud, kuid mitte koheselt nähtav, leidis ta,

et tõenäoliselt mitte. Ühtegi kindlat vastust asjatundja kostja esindaja spekulatiivsetele

küsimustele ei andnud. Kohtu hinnangul ei lükka esitatud e-kiri ümber eraeksperdi arvamuses

toodud järeldusi. Eraekspert on uurinud vaidlusaluse seadme tööd, võtnud arvesse diagnostika

käigus kogutud andmeid ja tõendeid ning kohaldanud asjakohaseid juhiseid. Eraeksperdi

järeldused selle kohta, millisel põhjusel buldooseril veakood tekkis, on põhistatud.

104. Hageja esitas kohtule M Me täiendavad vastused kostja esindaja küsimustele (dtl 880-881).

Nendes vastustes on ekspert kostjale uuesti selgitanud, et vee kogus paagis filtrit ei ummista.

Ekspert selgitas, et filtri ummistas hüdraulikasüsteemi komponentide intensiivne kulumine ja

tööpindade kahjustumisel eraldunud metalliosakesed. Selleks pidi eksperdi vastuse kohaselt vesi

ringlema hüdraulikasüsteemis ja komponente kahjustama. Vastuseks kostja esindaja küsimusele,

kas antud seadmel võis esineda veateade enne üleandmist, leidis M M, et veateade ei saanud

varjatult esineda. Esimest korda esines veateade 30.05.2023.

105. Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et kostja vastutab buldooserile tekkinud

kahjustuste eest, sest need tekkisid ajal, mil buldooser oli kostja valduses ning kahjustused ei

olnud tingitud seadme tavapärasest kasutamisest. Ajal, mil buldooser oli kostja valduses, oli

seadme hüdroõlipaaki lisatud vett, mis seadet kahjustas ja mille tõttu ilmnes veakood. Hagejal ei

olnud kohustust selgelt välja tuua, millal ja kuidas kostja paaki vett lisas, vaid kostja kohustuseks

oleks olnud esile tuua ja tõendada asjaolusid, mis tema lepingulise vastutuse välistaksid, kuid

seda kostja teinud ei ole.

106. VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine

olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise

kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 3 näeb ette, et lepingulist

kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku

tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju

tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kohtu arvates pidi olema kostjale ettenähtav, et kui

tema valduses oleva seadmega tehakse mõni toiming, mis seadet kahjustab, tuleb kostjal

hüvitada hagejale sellest tulenev kahju.

107. VÕS § 132 lg 3 sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja

parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kohtu hinnangul on hageja

tõendanud, millised olid seadme parandamiseks vajalikud kulud. Kostja on paljasõnaliselt

väitnud, et hageja ei ole parandamiseks vajalike kulude suurust tõendanud.

108. Hageja koostas oma sisemises süsteemis pakkumise (dtl 44-46) buldooseril tekkinud

puuduste remontimiseks koos käibemaksuga summas 24 589,63 eurot. Hageja esitas kohtule ka

oma tööselgitused (dtl 49-50) selle kohta, et seadme remont on tehtud. Eraekspert M Me

arvamuse kohaselt (koos lisadega dtl 706-791) on hageja teostanud vajalikud remonditööd, et

masin uuesti töökorda seada. Ekspert luges teostatud töid vajalikeks probleemi lahendamisel

ning töötunni hinda vastavaks turuhinnale. Ekspert leidis, et põhjendatud tööde ja materjalide

maksumus oli 17 417 eurot ilma käibemaksuta. Põhjendatud töötundide mahuks hindas ekspert

116,5. Kostja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit, mille kohaselt oleks seadme remonti saanud

teha soodsamalt. Seega on hageja tõendanud ja põhistanud oma remondikuludest tulenevat

nõuet.

109. Menetluse käigus asus kostja väitma, et kohaldada tuleb VÕS § 139, sest hageja jättis

vaidlustamata kindlustusandja otsuse keelduda kahju hüvitamisest. VÕS § 193 lg 1 sätestab, et

kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest

kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht

soodustasid kahju tekkimist. VÕS § 139 lg 2 näeb ette, et eeltoodud kohaldatakse ka juhul, kui

kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise

ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud

kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata.

110. Kohus nõustub hageja väitega, et pooltevaheline rendileping ei näinud hagejale ette

kohustust kindlustusandja otsust vaidlustada. Lisaks ei oleks selline vaidlustamine vähendanud

kahju suurust VÕS § 139 mõttes, vaid oleks üksnes välistanud kostja kohustuse hagejale kahju

vähendada. Kohus nõustub hageja väidetega, et kostja ei ole esile toonud ega tõendanud ühtegi

asjaolu, mille esinemise tõttu oleks hageja saanud kindlustusandja otsuse perspektiivikalt

vaidlustada. Kostja sisuliselt keeldus juba kohtumenetluse eelselt selles osas kindlustusandjale

mistahes selgituste või tõendite esitamisest.

111. Hageja palus kostjal juba 14.06.2023 e-kirjas selgitada, millistel asjaoludel sattus

hüdropaaki ebasobiv aine (dtl 25-36), kuid kostja selgitusi ei andnud. 04.07.2023 palus hageja

kostjal esitada kindlustusandjale juhtunu kohta selgitused, kuid kostja selgitusi ei andnud. Hageja

esitas kohtule kindlustusandja kirjad, milles viimane soovis kostjalt juhtunu kohta teavet,

sealhulgas teavet selle kohta, kus buldooser seisis töövälisel ajal, kas võõrastel isikutel oli sellele

ligipääsu ning kas keegi võis midagi paaki valada (dtl 47-48). Kirjadest nähtub, et kostja

kindlustusandja korduvatele pöördumistele ei vastanud, kuigi hageja palus seda teha.

112. Kindlustusandja teatas hagejale 28.08.2023 oma otsuse (dtl 51-52), milles leiti viitega

kindlustustingimustet punktile 51.11, et kindlustusandjal puudub alus kahju hüvitada. Viidatud

tingimuste punkti järgi ei hüvita kindlustus kahju, mis on põhjustatud mistahes ainete vähesusest,

valest tasemest, ebakvaliteetsusest, kasutamistingimustele mittevastavusest, külmumisest või

lekkest. Kostja esindaja saatis kindlustusandjale e-kirja alles 09.02.2024 (dtl 216-217) ehk aasta

pärast keeldumise otsuse tegemist, kuid kindlustusandja oma otsust ei muutnud (dtl 218). Ka

09.02.2024 e-kirjas ei toonud kostja esile asjaolusid, mis oleksid pidanud kaasa tooma

kindlustusandja otsuse muutmise. Kohus osundab, et kindlustusandja viidatud tingimuse kohaselt

puudus viimasel alus kahju hüvitada, kui see oli tekkinud seadme kasutamise tingimustele

mittevastavast tegevusest. Käesolevas asjas on tõendamist leidnud, et seadme kahjustamise tõi

kaasa nimelt selline tegevus ehk mittesobiva aine lisamine hüdropaaki. Kostja ei ole esile toonud

ega tõendanud, et kahju oleks tekkinud mõnel muul põhjusel, näiteks mõne kolmanda isiku

õigusvastasest käitumisest. Seega ei oleks hageja võimalik kindlustusandja otsuse vaidlustamine

toonud kostjale kaasa soodsamaid tagajärgi ning puudub alus VÕS § 139 kohaldamiseks ja kahju

hüvitise vähendamiseks.

113. Eeltoodut kokku võttes kuulub hageja remondikulude hüvitamisest tulenev nõue

rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks remondikuludena välja mõista 20 900,40 eurot ehk

remondikulud 17 417 eurot koos 20%-lise määraga käibemaksuga. Kuna hageja põhinõue kuulus

parandamiskulude osas rahuldamisele, kuulub rahuldamisele ka sissenõutavaks muutunud

viivisenõue VÕS § 113 lg 1 alusel.

114. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja saatis kohtueelselt kostjale 01.09.2023

nõudekirja (dtl 54-57), milles palus buldooseri remontimise kuludest tekkinud kahju hüvitada

hiljemalt 31.09.2023. Poolte vahel sõlmitud lepingu punkti 5.8 nägi viivise määraks ette 0,1%

tasumata summalt päevas. Lepingu punkti 13.4 kohaselt loeti kostjale saadetud nõudekiri

kättesaaduks hiljemalt viiendal päeval pärast saatmist, mistõttu sai kostja nõudekirja kätte

hiljemalt 06.09.2023. Eeltoodust tulenevalt oli hagejal õigus nõua kostjalt sissenõutavaks

muutunud viivise tasumist alates 06.09.2023 kuni hagi esitamiseni 30.11.2023. Kostjalt tuleb

hageja kasuks välja mõista parandamiskulude hüvitamisest tulenev sissenõutavaks muutunud

viivis 1797,43 eurot.

Hageja kahju nõue tulenevalt saamata jäänud üürist

115. Lisaks parandamiskulude hüvitisele palus hageja kostjalt välja mõista hüvitise aja eest

06.06.2023 kuni 22.08.2023, mil buldooserit parandati ning hagejal ei olnud võimalik seda

kolmandatele isikutele välja üürida. Hageja tugines selle nõude esitamisel pooltevahelise lepingu

punktile 5.10 ja palus kostjalt välja mõista 78 päeva üüritasu 23 400 eurot. Kostja leidis, et

hageja peab tõendama, et 78 päeva oli usutav remondi aeg ning et sellel ajal tehti hagejale

päringuid buldooseri rentimiseks. Lisaks leidis kostja, et lepingu punkt 5.10 on tühine

tüüptingimus, sest see kahjustab kostjat ebamõistlikult ja sellega on kõrvale kaldutud seaduse

olulisest põhimõttest.

116. Pooled iseenesest ei vaidle selle üle, et nende vahel sõlmitud leping oli tüüptingimustel

sõlmitud leping. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu,

sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist

lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja

kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist

eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui

tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi

selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega

seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga.

117. Kohus osundab, et kostja ei ole sisuliselt põhistanud oma väiteid selle kohta, et lepingu

punkt 5.10 on tühine tingimus. Kostja ei ole välja toonud, millise seaduse olulise põhimõttega on

tingimus vastuolus ja kuidas ta kostjat ebamõistlikult kahjustab. Kostja vastuväited on

blanketsed ning kohus ei saa kostja eest asuda vastuväiteid kujundama.

118. Poolte vahel sõlmitud lepingu punkt 5.10 nägi ette, et kui inventari on muuhulgas

kahjustatud, maksab rentnik renditasu edasi seni, kuni rendileandja on temalt kätte saanud

avalduse inventari kahjustuse, hävimise, varguse või kadumise kohta ning rentnik on hüvitanud

rendileandjale kahjustatud, varastatud või kaotatud inventari väärtuse või lepingus ette nähtud

juhul remondikulud, või seni, kuni üürnik on hüvitanud kaskokindlustuse omavastutuse väärtuse,

juhul kui inventar on kindlustatud ja kahju katab kindlustusandja. Eeltoodust tulenevalt nägi

leping kostjale ette kohustuse maksta üüri seni, kuni üürileandjale tekitatud kahju on hüvitatud.

Tegu on lepingulise sättega, mis pidi sanktsioneerima kostja viivitusi kahju hüvitamisel või

kahju hüvitamisele kaasa aitamisel. Kohus nõustub hageja väitega, et antud lepingu säte ei

sidunud makstava tasu suurust ja tasu maksmise kohustust sellega, kas samal ajal olid hagejal

olemas teised kliendid, kes buldooserit rentida soovisid. Makstava tasu suurus ei olnud seotud

sellega, millist tasu pidid maksma teised rentnikud.

119. Sisuliselt oli tegemist leppetrahviga sarnase kohustusega. Seaduse olulisest põhimõttest ei

kaldu kõrvale poole lepinguline kohustus tasuda oma kohustuste rikkumise korral leppetrahvi.

Lisaks näeb üürilepingute puhul VÕS § 335 ette, et kui üürnik ei anna asja pärast lepingu

lõppemist tagasi, võib üürileandja viivitatud aja eest kahjuhüvitisena nõuda kas üürilepingus

kokkulepitud üüri või üüri, mis on samasuguses asukohas oleva samasuguse asja puhul tavaline,

välja arvatud juhul, kui üürnik peab asja õigustatult kinni tema poolt tehtud kulutuste tasumise

tagamiseks. See ei välista üürileandja õigust nõuda asja tagastamise viivitamisega talle tekitatud

ja üürisummat ületava kahju hüvitamist. Seega tuleneb seadusest põhimõte, et kui üürnik viivitab

üüritud asja tagastamisega, tuleb tal tasuda kokku lepitud üüri kuni üüritud eseme tagastamiseni

ning see kohustusi ei välista üürileandja õiguse nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist.

120. Hageja esitas kohtule oma 06.06.2023 tööselgituse (dtl 49-50), mille kohaselt tehti

buldooserile parandustöid ajavahemikul 06.06.2023 kuni 18.08.2023. Töid ei tehtud

igapäevaselt, kuid kokku ei olnud buldooser töökorras 78 päeva. Vaidlus puudub selle üle, et

kostja kohtuväliselt kahju ei hüvitanud. Kostja ei ole tõendanud, et buldooserit oleks saanud

remontida oluliselt kiiremini. Kostja väited tüüptingimuse tühisuse osas on jäänud

paljasõnalisteks. Kuna kohus ei saa hagimenetluses ise otsida asjaolusid, milliste tõttu saaks

nõude jätta rahuldamata, kuulub ka hageja teine nõue rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks

välja mõista üüritasuna 23 400 eurot.

121. Kuna mõlemad hageja põhinõuded kuulusid rahuldamisele, kuulub VÕS § 113 lg 1 alusel

rahuldamisele hageja nõue mõista kostjalt välja edaspidi sissenõutavaks viivis lepingus toodud

määra alusel alates hagi esitamisele järgnevast päevast 01.12.2023. Kostjalt tuleb hageja kasuks

välja mõista sissenõutavaks muutuv viivis põhinõuete summalt 44 300,40 eurolt määraga 0,1%

põhinõuete summalt päevas kuni põhinõuete kohase tasumiseni, kuid mitte suuremas summas,

kui välja mõistetud põhinõuete ulatuses.

Hagi tagamise abinõu jõusse jätmine

122. TsMS § 442 lg 5 järgi lahendab kohus otsuse resolutsiooniga rakendatud hagi tagamise

abinõudega seotud küsimused. Käesolevas asjas rahuldas kohus hageja hagi tagamise taotluse

18.12.2023 määrusega, mis on jõustunud. Kuna kohus rahuldas hagi, jätab kohus muutmata

18.12.2023 hagi tagamise määruse.

Menetluskulud

123. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd

kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Samas näeb TsMS

§ 168 lg 4 ette, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja

menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja

on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja loobus menetluse käigus põhinõudest 7,6%

ulatuses ning viivisenõudest 15% ulatuses. Kohus leiab, et arvestades loobutud nõude ulatust, on

menetluskulude osas võimalik analoogia korras kohaldada TsMS § 163 lg 1, mille alusel jätab

kohus hageja menetluskulud 90% ulatuses kostja kanda ja kostja kulud tema enda kanda.

124. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude

kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

125. Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista 22 412,78 eurot ilma käibemaksuta.

Samuti palus hageja kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras.

Menetluskulud koosnevad lepingulisele esindajale makstud tasust 14 767,50 eurot, riigilõivust

1610 eurot, asjatundja arvamuse kulust 6000 eurot ja muudest kuludest 35,28 eurot. Hagejale on

osutatud õigusabi tunnitasuga kuni 190 eurot ilma käibemaksuta. Kostja vaidles kuludele vastu ja

pidas neid ülepaisutatuteks.

126. Kohus nõustub kostja väidetega osaliselt. Kohus esmalt leiab, et hageja esindaja tunnitasu

suurus on mõistlik ning põhjendatud. Kohus leiab, et mõistlik ajakulu hagiavalduse koostamisele

ei ole taotluses märgitud 22,5 tundi. Hagiavaldus oli esitatud 9-l lehel, kuid sisaldas mahukalt

kopeeritud tõendite teksti. Kopeerimine ei olnud vajalik ning hagis esitatud tagamise taotlus

rahuldamisele ei kuulunud. Kohus loeb mõistlikuks ajakuluks hagi esitamisel 9 tundi. Ajakulu

0,75 h hagi tagamata jätmise määrusega tutvumiseks ei loe kohus vajalikuks ajakuluks, millega

seonduva kulu saaks välja mõista kostjalt.

127. Menetluskulude taotluse kohaselt on erinevateks kompromissläbirääkimistega seotud

toiminguteks kokku kulunud aega 6,98 h. Pooled kompromissi ei sõlminud ning kohtul ei ole

võimalik esitatud tõendite alusel kontrollida, kas või millises ulatuses tegelikult aega kulus

läbirääkimiste pidamiseks. Seetõttu loeb kohus põhjendatud ajakuluks, mida saab teiselt poolelt

välja mõista, ühele tunnile vastavat kulu.

128. Menetluskulude taotluse kohaselt on esindajal 28.02.2024 kulunud kohtumiseks kliendiga

1,67 h ning seejärel nõupidamiseks 1 tund. Taotlusest ei selgu, kellega ja mis küsimuses on nõu

peetud. Kohtu hinnangul saab kliendiga suhtlemise osas pidada selliseks põhjendatud ajakuluks,

mida saab teiselt poolelt välja mõista, lugeda 2,67 h asemel 1 h. Ka kohtuistungiks valmistumise

osas loeb kohus piisavaks ajakuluks 2,5 h ja 2 h asemel 1 h (kahe istungi osas kokku 2 h), sest

istungitel ei toonud hageja esile uusi asjaolusid. Muus osas loeb kohus hageja esindaja ajakulu

mõistlikuks ja põhjendatuks. Kogumis loeb kohus hageja esindaja õigusabi osutamisest tuleneva

ajakulu põhjendatuks 56,4 h, millele vastab 10 716 eurot.

129. Kohus ei nõustu kostja etteheidetega, et alusetu on hageja ajakulu korduva hagi tagamise

taotluse koostamisele ning sellega seotud kirjalike tõendite esitamisele. Kohus osundab, et

hageja korduv hagi tagamise taotlus kuulus 18.12.2023 määrusega rahuldamisele. Määrus on

kostjale kätte toimetatud ning on jõustunud. Seetõttu on tegu asjakohaste kuludega, mis tuleb

kostjalt välja mõista. Samuti ei nõustu kohus kostja väidetega, et tema kanda ei saaks jätta kulu,

mis tuleneb nende taotluste ja dokumentide esitamisest, milliseid esitas hageja omal algatusel.

Hagejal oli enne eelmenetluse lõppemist esitada ise kohtule menetlusdokumente ning tegu oli

menetluses vajalike seisukohtade ja taotlustega.

130. Asjatundja arvamuse koostamiseks oli vajalik suhtlus asjatundjaga ning TsMS § 143 p 2

kohaselt kuuluvad dokumentaalse tõendi saamise kulud asja läbivaatamise kulude hulka.

Dokumentaalse tõendi saamise kulud on põhjendatud kulud sõltumata sellest, kas nende kulude

tegemisest kostjat eelnevalt teavitati või mitte. Kostja väited selle kohta, et arvamuse koostamise

kulu on põhjendamatult kõrge, ei ole põhistatud ega tõendatud. Kokkuvõttes leiab kohus, et

hageja ülejäänud menetluskulud on põhjendatud ehk põhjendatud on kulud riigilõivudele kokku

1610 eurot, asjatundja arvamusele 6000 eurot ning ülejäänud kirjalikele tõenditele 23,28 eurot +

12 eurot = 35,28 eurot.

131. Hageja menetluskulud on kogumis põhjendatud summas 10 716 eurot + 1610 eurot + 6000

eurot + 35,28 eurot = 18 361,28 eurot, millest kostja kanda tuleb jätta 90% ehk 16 525,15 eurot.

Kostjalt tuleb hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 16 525,15 eurot. Kooskõlas hageja

taotlusega tuleb kostjalt välja mõista viivis menetluskuludelt 16 525,15 eurolt VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude

täieliku tasumiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Uritam

Kohtunik

Osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 01.12.2025 lahendiga