2-24-118270/10 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Maido Roots

Otsuse tegemise aeg

27.03.2025.a.

Tsiviilasja number

2-24-118270

Tsiviilasi

TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagi D O vastu

võlgnevuse nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (14304235)

Lepinguline esindaja

Alar Liivamägi

Kostja:

D O (ik XXX)

Hagihind

1670,32 eurot

RESOLUTSIOON:

Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

Välja mõista kostjalt D O hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal kasuks

põhivõlgnevus 930,53 eurot, intress 124,87 eurot, laenuhaldustasu 9,45 eurot,

sissenõudmisega seotud kulud 40 eurot ja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks

muutunud viivis 337,29 eurot.

Välja mõista kostjalt D O hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal kasuks viivis alates

18.09.2024 kuni põhinõude summas 930,53 eurot täitmiseni määraga 0,067% päevas.

Jätta poolte menetluskulud kostja D O kanda ning välja mõista kostjalt D O

menetluskulud summas 469,20 eurot hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal kasuks.

Välja mõista kostjalt D O hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal kasuks viivis

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (469,20 eurot) alates käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud määras.

Tagaseljaotsus kuulub viivitamatult täitmisele.

Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu

kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.

1 (6)

EDASIKAEBAMISE KORD

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu

tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada

otsuse peale apellatsioonkaebuse. Kaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru

Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus

toimetatakse kätte kostjale avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui

kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos

kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, st TsMS §

394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele.

Riigilõivuseaduse § 59 lõike 19 kohaselt tasutakse kajalt riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid

mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2 100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või

nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE221700017003510302 Luminor

Bank AS-is (viitenumbrita). Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos

kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui

koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib

esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid

kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

Viru Maakohtu menetluses on TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali (edaspidi hageja) hagi D O

(edaspidi kostja) vastu võlgnevuse nõudes.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 27.07.2022 kirjalikus vormis

väikelaenulepingu (edaspidi laenuleping), mis koosneb hagiavaldusele lisatud eri- ja

üldtingimustest ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehest ja krediidiandja

täiendavast teabelehest, mille alusel sai kostja laenu 1000 eurot. Lepingu eritingimuste

kohaselt pidi kostja maksma lepingutasu 75 eurot, mille ta jäi vastavalt kokkulepitule

võlgnema laenuna ja mis lisati laenusummale, nii et lõplikuks laenusummaks jäi 1075

eurot. Lepingus on avaldatud aastane krediidi kulukuse määr 45%, intressimäär aastas

24,90%, laenuhaldustasu 2,90 eurot kuus, viivisemäär on avaldatud aasta- ja päevamäärana

24,15% aastas ja 0,067 % päevas.

Laenuandja kontrollis kostja finantsseisundit kostja kontoväljavõttelt, tehes põhjaliku

analüüsi, mis kinnitas kostjal püsiva ja piisava suurusega sissetuleku olemasolu. Kostja

kontoväljavõttega tõendatud keskmine netopalga laekumine lepingueelsel seitsmel kuul oli

keskmiselt 2111,11 eurot. Kostja konto ei olnud arestitud ja seal ei olnud makseid

inkassofirmadele ega kohtutäituritele. Krediidiandja kontrollis ka kostja võimalikke

maksehäireid, tehes selleks päringu maksehäireregistritesse. Maksehäireregistri päringute

vastuste kohaselt ei olnud kostjal maksehäireid. Seega oli kostja usaldusväärne

maksejõuline laenutaotleja, kes ei olnud makseraskustes. Kostjale laenulepingu tagajärjel

2 (6)

tekkinud kohustus tasuda kuumakseid – esimene makse 69,89 eurot, järgnevad 60,22 eurot

kuus - oli mõistliku kahtluseta kostjale jõukohane. Krediidiandja oli veendunud, et kostja

suudab lepingust tulenevaid kohustusi täita. Krediidiandja täitis oma lepingueelset

kohustust kohaselt.

Kostjal on kokkuvõttes tasutud maksegraafiku esimese kolme makse (st 10.09.2022 -

10.12.2022) kohustused täielikult ja 10.12.2022 makse osaliselt, millest jäi tasumata

laenuhaldustasu 0,75 eurot. Kõigi järgnevate maksete kohustused jäid kogu ulatuses

täitmata. Hiljem ega ka pärast lepingu ülesütlemist pole kostja hagejale midagi maksnud.

10.03.2023 saatis hageja kostjale viimase hoiatusena laenulepingu ülesütlemise hoiatuse.

25.03.2023 ütles hageja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatega laenulepingu

üles ning nõudis kogu laenulepingu alusel võlgnetava summa tasumist. Kostja pole võlga

tasunud.

Kostja sai laenu 1075 eurot, põhiosana on ta tagasi maksnud maksegraafiku 1. - 4. makse

põhiosad: 35,01 + 35,74 + 36,48 + 37,24 = 144,47 eurot. Põhiosa võlg moodustab 930,53

eurot (1075 – 144,47). Intressivõlg koosneb lepingu kehtivuse ajal tasumata jäänud

intressimaksetest. Kostja intressivõlg kujuneb järgmiselt: 38,01 + 38,80 + 39,61 + 8,45 =

124,87 eurot. Kostja võlg laenuhaldustasu osas kujuneb järgmiselt: 0,75 + 3 x 2,90 = 9,45

eurot.

Otstarbekuse kaalutlusel ei arvesta hageja viivist lepingu kehtivuse ajal viivitusse jäänud

jooksvatelt maksetelt. Viivist arvestab hageja tasumata põhivõlalt (930,53 eurot)

ülesütlemisele järgnenud teisest päevast (27.03.2023) kuni hagi koostamiseni lepingus

kokkulepitud (24,90 % aastas 0,067 % päevas) viivisemääras 0,067 % päevas alljärgnevalt:

27.03.2023 – 17.09.2024 (541 p)

930,53 x 541 x 0,067 % = 337,29 eurot. Hageja soovib

kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise ja põhivõlalt hagi koostamisele järgnevast päevast

alates edasiulatuvalt arvestatud viivise väljamõistmist kohtuotsuse tegemise päeva seisuga

kindlas summas ja edasi protsendina põhivõla summalt.

Sissenõudekulud on kokkulepitud kirjade saatmise hind, mis tuleneb lepingu

üldtingimustest, panga hinnakirjast ja VÕS § 1132 lg-test 1-3. Kirja hind on 5 eurot. Kostjal

on tasumata lepingu kehtivuse ajal saadetud 4 meeldetuletuskirja ning pärast lepingu

lõppemist nelja meeldetuletuskirja eest. Seega võlgneb kostja tasu kokku kaheksa

meeldetuletuskirja eest. Kokku moodustab sissenõudmisega seotud kulu seega 8 x 5= 40

eurot, millest 4 x 5 = 20 eurot on kirjade eest pärast lepingu lõppemist.

Hageja palub mõista kostjalt välja hageja kasuks põhivõlg 930,53 eurot, intress 124,87

eurot, laenuhaldustasu 9,45 eurot, sissenõudmisega seotud kulud 40 eurot ja hagi esitamise

seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 337,29 eurot ning põhivõlalt arvestatud viivis

0,067% päevas alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni, tehes

seda kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja edasi protsendina põhivõlalt.

Viru Maakohtu 18.09.2024.a. määrusega võeti hagiavaldus menetlusse.

Kohus saatis hagimaterjalid kostjale koos kirjaliku vastuse esitamise kohustusega hiljemalt

14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu

määratud tähtpäevaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel rahuldada hagi

tagaseljaotsusega.

Kuna kostja tegelik asukoht oli teadmata, toimetati kostjale hagimaterjalid koos vastuse

nõudega kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 08.03.2025 (s.o teadaande

kättetoimetatuks lugemise kuupäev). Seega tuli kostjal vastus esitada hiljemalt

24.03.2025.a. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja

pikendamist.

3 (6)

Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei

ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud,

et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi

tagaseljaotsusega rahuldada.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lõikele 1 võib kohus

hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja,

ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see

toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lõikes 5

sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lõike 3 kohaselt

tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja

põhjendava osata. Vastavalt TsMS § 468 lõike 1 punktile 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse

omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui

tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal

Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt

eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes

nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi

kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise

krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti

Pank oma veebilehel.

Kohus leiab, et käesoleval juhul on krediidi kulukuse määr seadusega kooskõlas. Leping on

sõlmitud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja sisaldab andmed intressimäära,

krediidikulukuse määra, muude võlgnetavate kulude kohta. Puuduvad ka muud tehingu

tühisuse alused.

Kohtu hinnangul on hageja esitatud andmete ja tõendite põhjal piisavalt kontrollinud kostja

maksevõimet laenu taotlemisel. Hageja on selgitanud ja tõendanud kostjale laenu andmisel

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Hageja esitas kohtule tõendina

laenutaotluse ja krediidianalüüsi ning kostja pangakonto väljavõtte. Lähtudes

maksehäireregistri informatsioonist ei olnud lepingu sõlmimise kuupäeval kostjal ühtegi

aktiivset maksehäiret.

Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ega esitanud vastuväiteid

hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle.

Kohus leiab, et hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud VÕS §

101 lg 1 p-dega 1 ja 6, VÕS § 108 lg-ga 1, VÕS § 94 lg-ga 1, VÕS § 113 lg-ga 1 ja VÕS §

113-2 lg 2 p-ga 3 ning TsMS §-ga 367. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lg 1 ja 3

rahuldab kohus hagi täies ulatuses.

Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

MENETLUSKULUD

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lõike 2

kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või

menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lõike 1 kohaselt

4 (6)

hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus poolte menetluskulud kostja kanda.

TsMS § 174 lg-te 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise

suuruse.

Hageja nimetatud menetluskulud on riigilõiv 315 eurot, maksekäsu kiirmenetluse

menetluskulu 20 eurot ja õigusabikulud hagi koostamise eest 134,20 eurot (1 tund/110

eurot + käibemaks 22 %)

Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud riigilõivu 315 euro osas

täies ulatuses (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1). Hageja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot on

TsMS § 172 lg 9 alusel ka põhjendatud ja vajalik täies ulatuses. Kohus leiab, et tunnitasu

ja ajakulu hagi koostamise eest on põhjendatud. Kooskõlas TsMS § 175 lg-ga 1 leiab

kohus, et hageja õigusabi kulud on vajalikud ka täies ulatuses (1 tund* 134,20 eurot).

Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulud 469,20 eurot, s.h riigilõiv 315 eurot, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu

20 eurot ja õigusabikulud 134,20 eurot.

Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi

jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg-le

4. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks viivis tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi

jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib

eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad tema

enda kanda.

TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine

Hagimaterjalid koos hagi menetlusse võtmise määrusega toimetati kostjale kätte avalikult

väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Käesolevaks ajaks ei ole teada kostja elu-,

viibimis- ega töökoht, samuti ei ole teada kostja dokumentide kättesaamiseks volitatud

isikut, kellele võiks olla võimalik kohtuotsust kätte toimetada, tuleb toimetada otsus

kostjale kätte avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1, lg 3, lg 4 p-de 1 ja 3 alusel.

Kohtuotsus tuleb toimetada kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded

kaudu, milleks avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded otsuse resolutsioon ja

edasikaebamise kord. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 järgi kostjale avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded

ilmumise päevast.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maido Roots

Kohtunik

5 (6)

6 (6)