3-23-638/12 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Villem Lapimaa ja Kristjan Siigur

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.03.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-23-638

Haldusasi

P.Q kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 27.02.2023

otsusele nr 4.2-1/2476-1

Menetlusosalised

Kaebaja – P.Q, esindaja vandeadvokaat Carry Plaks

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Margit

Maidla

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 23.04.2024 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Politsei- ja Piirivalveameti apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna

Halduskohtu 23.04.2024 otsus haldusasjas nr 3-23-638 muutmata.

2. Mõista Politsei- ja Piirivalveametilt P.Q kasuks välja apellatsioonimenetluse kulud

1814,75 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 28.04.2025.

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse

läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223

lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

3-23-638

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) keeldus 27.02.2023 otsusega nr 4.2-1/2476-1 P.Qle

relvaloa väljastamisest.

P.Q esitas 25.10.2022 PPA-le relvaloa taotluse. Ta käis 09.12.2022 teooriaeksamil, kuid ei

sooritanud seda positiivsele tulemusele. Samuti ebaõnnestusid 20.01.2023 ja 17.02.2023

sooritatud teooriaeksamid.

PPA teavitas 20.02.2023 P.Q, et kuna ta ei ole täitnud relvaloa saamiseks vajalikku tingimust

(relvaseaduse (RelvS) § 34 lg 1 p 3), talle relvaluba ei väljastata.

RelvS § 34 lg 1 p 3 kohaselt väljastatakse relvaluba isikule, kes on sooritanud RelvS § 35 lg-s

5 sätestatud eksami, mis koosneb teooriaeksamist ja relva käsitsemise katsest. P.Q ei ole

suutnud täita loa saamiseks vajalikku nõuet, kuigi talle on antud mitmeid võimalusi uuesti

relvaeksamile tulla. PPA pakub nii relvaeksami teooriaosa kui ka laskmiskatse sooritamiseks

mitu katset. P.Q on korduvate ebaõnnestunud katsetega näidanud, et tal puuduvad vajalikud

teoreetilised teadmised. PPA-l on ootus, et tulevane relvaloa omaja tuleb relvaeksamile

ettevalmistatuna. E. Paadi taotluse esitamisest on möödas peaaegu neli kuud. Seega on tal

olnud piisavalt aega ette valmistada ja harjutada. PPA lahendab relvaloa taotluse kahe kuu

jooksul ning haldusmenetlus peab olema läbi viidud kooskõlas haldusmenetluse seaduse

(HMS) § 5 lg-ga 2. Seega tuleb seada nii ajaline kui ka katsete piirmäärad, et relvaloa

menetlus kulgeks eesmärgipäraselt. P.Q ei vasta relvaseaduse kohaselt relvaloa väljastamise

tingimustele ning seetõttu jäetakse relvaluba välja andmata. Kui taotletud haldusakt

otsustatakse jätta andmata, antakse selle kohta haldusakt (HMS § 43 lg 2).

2. P.Q esitas 21.03.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 27.02.2023 otsuse nr 4.2-

1/2476-1 tühistamiseks ning kaebaja taotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks.

Kaebajale ei selgitatud enne eksami sooritamist, et teooriaeksami võib sooritada vaid kolm

korda. Selline asjaolu ei nähtu ka PPA kodulehelt, vaid seal on kirjas: „Korduseksam. Kui

eksam ebaõnnestus, saad seda korrata vastavalt eksamigraafikule“. Eksamil osalemise ainsaks

tingimuseks on riigilõivu tasumine. Ajaline piirang on ette nähtud vaid laskmiskatsele, mis

tuleb sooritada kahe jooksul ebaõnnestunud katsest arvates. Aga ka selle tähtaja

möödalaskmine ei ole aluseks keelduda relvaloa andmisest. Seaduse kohaselt tuleb siis

sooritada uuesti ka teooriaeksam.

Kuigi haldusmenetlus tuleb läbi viia mõistliku aja jooksul ja efektiivselt, ei tähenda see, et

seda sätet saab rakendada isiku kahjuks ja tema õiguste piiramiseks.

3. PPA palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes vaidlustatud haldusaktis toodud seisukohtade

juurde.

4. Tallinna Halduskohus rahuldas 23.04.2024 otsusega kaebuse, tühistades PPA 27.02.2023

otsuse ning kohustades vastustajat kaebaja relvaloa saamise taotlust uuesti läbi vaatama.

Relvaeksami nõudeid ja läbiviimise korda reguleerib siseministri 18.03.2015 määrus nr 13

„Relvaeksami nõuded ja läbiviimise kord ning soetamisloa ja relvaloa andmise kord“ (määrus

nr 13), mille § 5 lg 3 kohaselt tutvustatakse eksamineeritavale enne eksami sooritamist

eksamikorda ja -tingimusi. Kaebajat ei teavitatud eksami eel, et järjekordse eksami

mittesooritamise korral seda rohkem enam teha ei saa. Kaebajale öeldi seda suulise eksami

toimumise ajal, aga mitte enne eksamit. See on oluline menetluslik eksimus ning ühtlasi ka

kaalumisviga. Lisaks ei piira õigusnormid eksamikatsete arvu. Pole põhjust järeldada, et

2(4)

3-23-638

haldusmenetlus, mis toimus 25.10.2022–17.02.2023, oleks kestnud ülemäära kaua.

Liigtihedat eksamil käimist on võimalik reguleerida ka riigilõivudega ja vajadusel nende

diferentseerimisega. Praegusel juhul ei olnud edaspidiste eksamite mittevõimaldamine ning

kohene keeldumine relvaloa väljastamisest õigusnormidega kooskõlas.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

5. PPA palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 23.04.2024 otsus tühistada ning

teha asjas uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata.

Halduskohus jõudis määruse nr 13 ja relvaseaduse tõlgendamisel ebaõigele järeldusele. RelvS

§ 34 lg 1 p 3 kohaselt väljastab PPA relvaloa isikule, kes on sooritanud relvaeksami. Määruse

nr 13 § 5 lg 2 järgi loetakse eksam sooritatuks, kui teooriaeksami ja laskekatse tulemus on

positiivne. Määruses puudub kord selle kohta, kuidas toimida ebaõnnestunud teooriaeksami

korral. Seega tuleb lähtuda haldusmenetluse üldistest põhimõtetest, mille järgi määrab

haldusmenetluse üksikasjad haldusorgan kaalutlusõiguse alusel ning viib menetluse läbi

eesmärgipäraselt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi (HMS § 5).

Põhjendamatu on kohtu etteheide, et kaebajale öeldi alles eksami toimumise ajal, et tegemist

on viimase katsega. Tegemist oli kolme kuu jooksul toimunud kolmanda eksamiga. Määruse

nr 13 § 6 lg-st 2 nähtub, et eksam on teadmiste kontrollimiseks. Määruses puudub

regulatsioon teooriaeksami ebaõnnestumisel selle kordamise võimaluse kohta. Kaebajal ei saa

olla eeldust, et eksamit saab sooritada lõputu arv kordi, veelgi enam, et eksam on koht, mida

kasutada väljaõppeks. Kolm võimalust eksamit sooritada on piisav näitamaks, et isikul on

relvaloa saamiseks vajalikud teadmised olemas.

RelvS § 35 lg 1 annab PPA-le relvaloa taotluse läbivaatamiseks kahekuulise tähtaja. Seega on

haldusmenetluse põhimõtetega vastuolus anda taotlejatele lugematu hulk kordi eksami

sooritamiseks.

Põhjendamatu on kohtu järeldus liigtiheda eksamil käimise reguleerimiseks riigilõivude

diferentseerimise kaudu. Siinne vaidlus ei ole seotud riigilõivu küsimusega. Riigilõiv on

riigile kulutuste kompenseerimiseks ette nähtud raha, mitte taotleja mõjutamiseks ette nähtud

meede. Taotlejale lõpmatu arvu võimaluste andmine eksami sooritamiseks ei saanud olla

seadusandja tahe, kuna see oleks vastuolus eksaminõude eesmärgi ning HMS § 5 lg-st 2

tuleneva eesmärgipärasuse ja menetlusökonoomia põhimõttega.

6. P.Q palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse

põhjendustega ning jäädes halduskohtus avaldatud seisukohtade juurde.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse

põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele

märgib ringkonnakohus järgmist.

8. Ringkonnakohus mõistab vastustaja positsiooni, miks tuleks relvaeksam sooritada mõistliku

katsete arvuga ning olukord, kus relvaloa taotleja jääbki eksamit üha uuesti ja uuesti tegema,

ei anna kindlust, et eksami sooritajal on teadmised ja oskused piisaval määral omandatud.

Samas ei saa mööda vaadata asjaolust, et hetkel ei piira ükski õigusnorm eksamikatsete arvu.

Sellist piirangut ei saa seada ka vastustaja ise ilma volitusnormita. Seetõttu on halduskohus

õigesti osundanud, et vastustaja sõnastatud eesmärgi saavutamiseks on vajalik täiendada

määrust nr 13.

9. Relvaloa väljastamise keeldumise aluseks ei saa olla RelvS § 35 lg 1, mis näeb ette, et

relvaloa taotlus tuleb läbi vaadata kahe kuu jooksul, arvates kõigi nõutavate dokumentide

3(4)

3-23-638

esitamisest. Ringkonnakohus mõistab seda normi nii, et kuna relvaeksami sooritamine on

samuti üks relvaloa väljastamise eeldusest, ei hakka RelvS § 35 lg 1 nimetatud tähtaeg

kulgema enne, kui isik on eksami positiivselt sooritanud. Tõend relvaeksami sooritamise

kohta on „nõutav dokument“ eelviidatud sätte tähenduses hoolimata sellest, et seda pole

sõnaselgelt nimetatud RelvS § 35 lõikes 2 ning sõltumata sellest, kuidas relvaeksami tulemus

vormistatakse (tunnistusena, andmekogusse tehtava kandena vms). RelvS § 35 lõikes 1

sätestatud kahekuuline tähtaeg on tähtaeg, mille jooksul peab vastustaja kontrollima nõutavate

dokumentide õigsust, võtma seisukoha relvaloa andmisel kaalutlusõigust käsitlevates

küsimustes ning vormistama otsuse. Vastustaja ei pea hakkama neid relvaloa väljastamiseks

vajalikke menetlustoiminguid tegema enne, kui isik on relvaeksami sooritanud. Kuigi RelvS

ega määrus nr 13 ei sätesta tähtaega, mille jooksul peab taotleja relvaeksami sooritama või

sellekohase tõendi relvaloa taotluse juurde esitama, saab vastustaja – juhul kui taotleja seda

taotluse esitamisest arvates mõistliku aja jooksul ei tee – määrata selleks taotlejale tähtaja

lähtudes HMS § 15 lõikest 2 ja HMS § 5 lõikest 2. Selle tähtaja jooksul eksami sooritamata

jätmise korral on PPA-l alus jätta taotlus läbi vaatamata. Olukorras, kus seadus ei näe ette

toimingu tegemiseks selget tähtaega, saab haldusorgan asja otsustamiseks vajaliku toimingu

sooritamiseks taotlejale tähtaja määrata, lähtudes HMS § 5 lõikest 2. Ometi ei saa selle sätte

alusel iseenesest keelduda relvaloa väljastamisest.

12. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud vastustaja kanda

(HKMS § 108 lg 1). Kaebaja taotleb esindajakulude 1814,75 eurot hüvitamist. Kulude

kandmine on nõuetekohaselt tõendatud ning kulude suurus on põhjendatud.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)