2-25-1861/2 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U

S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Agle Lauren

Kohtujurist

Erika Selter

Määruse tegemise aeg ja koht

27.03.2025, Rapla

Tsiviilasja number

2-25-1861

Tsiviilasi

XX hagi XX-i vastu kahju hüvitamiseks

Menetlustoiming, -liik

Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine,

kirjalik menetlus

Menetlusosaline

Hageja XX (isikukood XXX )

RESOLUTSIOON

1. Jätta XX hagi XX-i vastu kahju hüvitamiseks menetlusse võtmata. Tagastada

menetlusdokument koos lisadega selle esitajale.

2. Jätta menetluskulud XX kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu jätta

menetluskulude suurus kindlaks määramata.

3. Toimetada määrus kätte hagejale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult Pärnu

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa

esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda

riigilõivu 70 eurot.

ASJAOLUD

1. XX (hageja) esitas 04.02.2025 Pärnu Maakohtule hagi XX-i (kostja, kohtutäitur) vastu

kahju 6291,25 eurot hüvitamiseks.

1.1. Hagiavalduse kohaselt mõisteti 29.03.2016 kohtulahendiga hageja kasuks välja

tsiviilasjas nr 2-16-1624 põhinõue 300 eurot, sissenõutavaks muutunud kõrvalnõuded

758,45 eurot, edasiulatuv viivis määraga 0,7% päevas kuni põhinõude rahuldamiseni

ning riigilõiv 250 eurot. Hageja esitas nõuded täitmiseks kohtutäiturile. Sel ajal kui

hageja üle oli seatud eestkoste (ajavahemikul 2018-2021), lõpetas kohtutäitur

omavoliliselt täitemenetluse, leides, et nõuded on täidetud. Hageja palus eestkostjal

vaidlustada täitemenetluse lõpetamine, kuid eestkostja ei teinud seda. Seega ei olnud

hagejal endast olenemata põhjusel võimalust otsust vaidlustada. Hageja arvates ei saa

kohtulahendist tulenevad nõuded olla täidetud.

1.2. Esimene laekumine nõude katteks toimus 21.12.2021 summas 1497,75 eurot. Hageja

kalkulatsiooni tulemusel oli nõude jääk kujunenud summani 5395,35 eurot. 5395,35

euro arvestuselt pidi toimuma mahaarvestus vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS)

§ 56 lg-le 2. Seega jäi põhinõue rahuldamata, ning viivise arvestus läks edasi kuni

põhinõude rahuldamiseni.

1.3. Kostja kohtuotsuse täitmisel, avaliku õigusliku isikuna, tekitas kohtutäitur sellega

omavoli, mitte ei lähtunud kohtuotsusest.

1.4. Hageja, arvestades nõude jääki suuruses 3897,25, arvestab edasi viivist põhinõudelt

22.12.2021 kuni 04.02.2025, sh edaspidi alates 05.04.2025 (ilmselt on mõeldud 05.02)

kuni põhinõude rahuldamiseni. Nõude jääk seisuga 04.02.2025 on hageja

kalkulatsiooni põhiselt 6291,25 eurot. Seega on kohtutäituri tegevuse tõttu hagejale

tekkinud kahju 6291,25 eurot (riigivastutuse seaduse alusel kahjunõude õigus).

Kohtutäitur oma süülise tegevusega on tekitanud hagejale kahju ning kohtutäituri

seaduse (KTS) § 9 kohaselt nõuab hageja kostjalt seisuga 04.02.2024 kahjuhüvitist

6291,25 eurot. KTS § 10 kohaselt peab kahju tekitamisel isikule hüvitama kahju

ametikindlustuse arvelt. Hageja palub mõista kostjalt välja ka viivise määraga 0,7%

kuni põhinõude rahuldamiseni. Vajadusel nõuda kahju välja riigilt või KOV-ilt.

Näiliselt võib olla kahjunõue aegunud või kohtusse pöördumise ajana napilt aega

jõudnud.

1.5. Koos hagiga esitas hageja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

2. Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt on tsiviilasjas nr 2-24-19491 hageja esitanud 26.12.2024

samasisulise hagi kohtusse 26.12.2024, mille menetlusse võtmisest on kohus 27.12.2024

määrusega (jõustunud 26.02.2025) keeldunud.

Kohus selgitas 26.12.2024 määruses punktides 3-6 hagejale järgmist: „Praegusel puudub

hagiavaldusest selge nõue ja nõude aluseks olevad selged asjaolud. Kohus käsitab esitatud

avaldust hagina kohtutäiturilt ametiülesannete rikkumisega tekitatud kahjuhüvitise

saamiseks. KTS § 9 lg 1 kohaselt vastutab kohtutäitur oma ametitegevuse käigus süüliselt

tekitatud kahju eest riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Kohus märgib, et

kohtutäiturilt kahjuhüvitise saamiseks tuleks hagejal tõendada: 1) isikule suunatud

kohtutäituri ametikohustuse rikkumine (st, et kohustuse eesmärgiks on isiku õiguste kaitse);

2) tekkinud kahju; 3) põhjuslik seos ametikohustuste rikkumise ja kahju tekkimise vahel; 4)

kohtutäituri süü; ja 5) subsidiaarse õiguskaitsevahendi puudumine või esmaste

kohustuslike õiguskaitsevahendite ammendatus. Täitemenetluses on esmase

õiguskaitsevahendina käsitletav kaebuse esitamine kohtutäituri otsuse või tegevuse peale,

et saavutada kaebaja õigusi rikkuva toimingu või akti tühistamine. Siinses asjas ei ole

hageja esile toonud ühtegi ülaltoodud asjaolu ega viidanud tõenditele, millega hageja neid

asjaolusid tõendada plaanib. Juhul kui hageja taotleb kohtult kohtutäiturilt kahjuhüvitise

väljamõistmist, tuleb esitada sellekohane selge rahaline nõue. Praegusel juhul ei ole

hageja märkinud enda nõude rahalist suurust. Hagilt on tasumata riigilõiv. Hagilt tuleb

tasuda riigilõivu vastavalt hagi hinnale. Rahalise hagi hind on nõutava rahasumma suurus

(TsMS § 124 lg 1). Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt on võimalik

hagihinnalt välja arvutada riigilõivu suurus.“.

MÄÄRUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus tutvunud praeguses tsiviilasjas nr 2-25-1861 esitatud hagiavaldusega, leiab, et selle

menetlemisest tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 9 alusel

keelduda.

4. Kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui on rikutud olulisi hagiavalduse vorminõudeid

(TsMS § 371 lg 1 p 9). Kohtule esitatud avaldus peab vastama TsMS § 363 sätestatud

vormi- ja sisu miinimumnõuetele. TsMS § 363 lg 1 p-de 1-3 kohaselt peab hagist nähtuma

hageja selgelt väljendatud nõue ja selle aluseks olevad asjaolud. Lisaks tuleb hagis viidata

tõenditele, millega oma väiteid plaanitakse tõendada. Hagimenetluses kohus omal algatusel

tõendeid ei kogu ega saa hageja eest nõuet sõnastada (vt TsMS § 5) ja selle aluseks olevaid

asjaolusid täiendada. TsMS § 363 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt peavad hageja nõue ja selle

aluseks olevad asjaolud selged olema.

5. Praegusel juhul puuduvad hagiavaldusest nõude aluseks olevad selged asjaolud. Hagejale

on maakohus 27.12.2024 määruses tsiviilasjas nr 2-24-19491 punktides 3-6 selgitanud,

milliseid asjaolusid tuleb hagejal kohtule esitada ja tõendada (vt ka praeguse määruse p 2

teine lõik). Kohus jääb nende selgituste juurde.

6. Käesolevas tsiviilasjas on hageja küll märkinud kahjuhüvitise suuruse, mida ta varasemas

asjas ei nimetanud, kuid selle kujunemine ei ole kohtule arusaadav. Hageja on

hagiavalduses märkinud: „Hageja kalkulatsiooni tulemusel, oli nõude jääk kujunenud

summani 5395,35 eurot. 5395,35-1497,75(Lisa II)=3897,25 eurot(nõude jääk).; … Nõude

jääk seisuga 04.02.2025 on hageja kalkulatsiooni põhiselt on 6291,25eurot.“. Millise

kalkulatsiooni järgi arvutus toimus, seda ei ole hageja selgitanud.

7. Samuti ei ole hageja välja toonud ja tõendanud (viidanud hagiavalduses tõenditele või

tulevikus esitatavatele olemasolevatele tõenditele) muid kahju tekkimise aluseks olevaid

asjaolusid, mh kohtutäituri ametikohustuse rikkumist (st, et kohustuse eesmärgiks on isiku

õiguste kaitse); põhjuslikku seost ametikohustuste rikkumise ja kahju tekkimise vahel;

kohtutäituri süüd; ja subsidiaarse õiguskaitsevahendi puudumist või esmaste kohustuslike

õiguskaitsevahendite ammendatust.

8. Lisaks ei ole hageja märkinud, mille alusel hageja viivise nõue on esitatud. Hageja on

märkinud: „Hageja, arvestades nõude jääki suuruses 3897,25, arvestab edasi viivist

põhinõudelt edasi 22.12.2021 kuni 04.02.2025, sealhulgas edaspidi, alates 05.04.2025 kuni

põhinõude rahuldamiseni.“. Samas kui hageja põhinõudena nimetab summat 6291,25 eurot,

mitte 3897,25 eurot.

9. Täiendavalt on hageja esitanud alternatiivnõude mõista kahju välja riigilt või kohalikult

omavalitsuselt, kuid nõude aluseks olevaid asjaolusid esitanud ei ole.

10. Kohus leiab, et hagiavalduses esinevad puudused on nii ulatuslikud, et mõistlik ei ole anda

hagejale täiendavat tähtaega puuduste kõrvaldamiseks. Käesoleval juhul ei ole hageja

nõuded selged, samuti on ebaselged hagi aluseks olevad asjaolud. Kooskõlas TsMS §-ga 2

on tsiviilkohtumenetluse ülesanne tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku

aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. TsMS § 4 lg 2 järgi määravad hagimenetluses

pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise

ning vastavalt TsMS § 5 lg-te 1 ja lg 2 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja

taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 340¹ lg 1

eesmärk ei ole anda menetlusosalisele täiendavat aega menetlusdokumendi koostamiseks.

Selleks, et praeguses avalduses saaksid puudused kõrvaldatud, eeldaks see uue avalduse

koostamist, mistõttu ei ole tegemist kõrvaldatava puudusega TsMS § 340¹ lg 1 mõttes.

11. Ülaltoodu põhjendustel tuleb hageja hagi menetlemisest keelduda. Kuna kohus jätab

hagiavalduse menetlusse võtmata, siis puudub vajadus menetlusabi taotlust lahendada.

Kohus siiski juhib hageja tähelepanu sellele, et menetlusabi andmise otsustamisel hindab

kohus lisaks menetlusabi taotleja majanduslikule olukorrale ka tema menetluses osalemise

edukust. Menetluses osalemise edukust eeldatakse, kui taotlus, mille esitamiseks

menetlusabi taotletakse, on õiguslikult veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud. Isikule

ei anta menetlusabi, kui tema menetluses osalemine on ebamõistlik (TsMS § 181 lg 2 ja 3).

12. Kui kohus keeldub hagi menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et

avaldust ei ole esitatud ja avaldus ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg 6). Seega

on hagejal iseenesest võimalik esitada kohtule uus nõuetekohane hagi. Sellega seonduvalt

märgib kohus lühidalt järgmist. Kahju hüvitise saamiseks kohtutäiturilt peab hageja mh

suutma ära tõendada, et vaidlustas kohtutäituri tegevust või otsuseid, mis viisid kahju

tekkimiseni. Praegusel juhul on hageja kinnitanud, et ta ei teinud seda. Eestkostja tegevus

on omistatav hagejale. Kuna eestkostja pidi tegutsema eestkostetava huvides ja nimel, siis

saab lugeda, et hageja ei vaidlustanud õigeaegselt täitemenetluse lõpetamist. See asjaolu

muudab hageja hagi kohtu esialgsel hinnangul ka õiguslikult perspektiivituks (TsMS § 371

lg 2 p 2 mõttes).

13. TsMS § 168 lg 1 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub hagi

menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega jäävad menetluskulud hageja kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

14. Määruse peale saab esitada määruskaebuse TsMS § 372 lg 5 esimese lause kohaselt.

15. Kohus selgitab täiendavalt, et kui avaldaja jätkuvalt soovib õigusnõustamist oma

probleemiga seonduvalt, siis on tal õigus pöörduda kvalifitseeritud juristi poole. Lisaks

tasulise õigusabi saamisele on Eesti Vabariigis võimalusi ka tasuta õigusabi saamiseks.

HUGO.legal koostöös Justiitsministeeriumiga pakub Eestis elavatele inimestele tasuta ja

soodustingimustel õigusabi. Õigusnõustamise teenust pakutakse veebi vahendusel ja 15-s

nõustamiskohas üle Eesti. Eelregistreerimine klienditeeninduse telefonil 6880400 või e-

kirja teel hugo@hugo.legal. Täpsem info www.juristaitab.ee ja https://www.just.ee/kohtud-

ja-oigusteenused/oigusabi/riigi-toetatud-oigusabi.

(allkirjastatud digitaalselt)

Agle Lauren

kohtunik