Legislator Case Law & Legislation
2-24-17833/9 AI generated

2-24-17833/9 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Case Number 2-24-17833/9
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Rahuldada Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi N. P. ja V. P. vastu ühisvara jagamise nõudes N. P. osas tagaseljaotsusega ja V. P. osas hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.

Legislator headnote

AI generated

2-24-17833/9 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: P. ja V. P. vastu ühisvara jagamise nõudes N. P. osas tagaseljaotsusega ja V. P. osas hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Hagi õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Angelina Abol

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. märts 2025, Rakvere

Tsiviilasja number

2-24-17833

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi N. P., V. P. vastu

ühisvara jagamise nõudes

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad:

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (RK 11919806),

lepinguline esindaja Marjana Šestel (e-post XXX)

I kostja: N. P. (IK XXX; elukoht XXX, e-post XXX)

II kostja: V. P. (IK XXX; elukoht XXX, e-post XXX)

Asja lahendamise viis

kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi N. P. ja V. P. vastu ühisvara jagamise

nõudes N. P. osas tagaseljaotsusega ja V. P. osas hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.

2. Lõpetada N. P. ja V. P. ühisomand kinnisasjale asukohaga XXX AÜ, XXX

(registriosa nr XXX) selle müümisega avalikul enampakkumisel täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras.

3. Jagada kinnisasja müügist saadud raha pärast täitekulude maha arvamist N. P. ja

V. P. vahel võrdsetes osades.

4. Tagaseljaotsus ja hagi õigeksvõtul põhinev otsus on tagatiseta viivitamata täidetavad

(TsMS § 468 lg 1 p-d 1, 2).

5. Jätta Viru Maakohtu 26.11.2024 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse

kohtulahendi täitmist tagava abinõuna.

6. Jätta menetluskulud Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kanda. Menetlusosalistele

hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

EDASIKAEBAMISE KORD

1. Hageja ja II kostja (kelle suhtes on hagi lahendatud õigeksvõtul põhineva otsusega) võivad

esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Kaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule (aadress

Veski 32, 50409 Tartu; e-post tarturk.menetlus@kohus.ee; e-toimik https://etoimik.rik.ee/) 30

päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

2. I kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru

1(4)

Maakohtule (aadress Rohuaia 8, 44308 Rakvere; e-post vmkrakvere.menetlus@kohus.ee,

e-toimik https://etoimik.rik.ee/) 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest.

Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte kostjale avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul

alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, st

TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele.

Riigilõivuseaduse § 59 lg 19 kohaselt tasutakse kajalt riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr

EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank

AS-is (viitenumbrita). Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga

tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks

või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja kohtu selgitus

3. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas Viru Maakohtule hagiavalduse N. P. (I kostja)

ja V. P. (II kostja) vastu ühisvara jagamise nõudes.

Hagiavalduse kohaselt on N. P.-lt Viru Maakohtu 22.01.2024 otsusega tsiviilasjas nr XXX

hageja kasuks välja mõistetud 14 344.59 eurot, viivis 14,90 % aastas põhinõudelt (11 864.99

eurot) alates 05.05.2023 kuni põhinõude täitmiseni, menetluskulud 1160 eurot ja viivis

menetluskuludelt. Kohtuotsus jõustus 19.04.2024.

Kohtuotsus on sundtäitmisele pööratud, kuid on käesolevaks ajaks endiselt täitmata.

Kohtutäituri selgituse järgi võlgniku sissetuleku suurust, kohustusi, varalist seisu ning varem

algatatud täitemenetluste arvu arvestades ei ole seisuga 19.11.2024 sissenõudja nõude

rahuldamine võlgniku lahusvara arvelt täitemenetluse raames võimalik. Kohtutäituri poolt

hagejale I kostja kohta 19.11.2024 edastatud teatise kohaselt perioodil 24.01.-19.11.2024

laekumisi ei ole toimunud. Võlgnikule kuulub järgmine registervara: 1) kinnisvara aadressil

XXX (registriosa nr XXX), kinnisvara kuulub ühisvara hulka; 2) sõiduk APRILIA, SR 50,

registreerimismärk: XXX, ehitusaasta 2000.

Kostjad olid abikaasad alates XXX. Kostjad on kinnistusraamatu järgi alates 07.08.2017

kinnistu aadressiga XXX AÜ, XXX (registriosa nr XXX) ühisomanikud.

Hageja leiab, et kuna I kostja ei ole pikaajaliselt ja hoolimata kohtulahendist ja

täitemenetlusest enda rahalisi kohustusi täitnud ja temal puudub muu vara, mille arvelt nõuet

rahuldada, on täidetud täitemenetluse seadustiku § 14 lg 2 ja perekonnaseaduse § 33 lg 3

eeldused kostjate vastu ühisvara jagamise hagi esitamiseks. II kostja ei ole andnud nõusolekut

sissenõude pööramiseks nimetatud kinnisasjale.

Hageja taotleb kostjate ühisomandiks oleva kinnisasja ühisomandi lõpetamist selle müümisega

avalikul enampakkumisel ja müügist saadud raha jagamist kostjate vahel võrdsetes osades.

4. Hagimaterjalid on kätte toimetatud I kostjale N. P. kättetoimetamise portaali vahendusel

17.01.2025 ja II kostjale V. P. isiklikult 23.01.2025. Kohus andis kostjatele hagile kirjaliku

vastuse esitamiseks aega 20 päeva määruse kättetoimetamisest.

I kostja N. P. ei ole hagile tähtaegselt vastanud.

2(4)

II kostja V. P.-le võttis haginõude 23.01.2025 avalduses õigeks, kuid ei ole nõus

menetluskulude solidaarselt I kostjaga ka tema kanda jätmisega. V. P. selgituse järgi nad I

kostjaga ei ole koos ning neil puudub ühine perekond ja majapidamine juba alates 2019, nad

on lahutatud alates XXX. Ühisvara (aianduskrunt) on jäänud jagamata kinniasja asumise tõttu

XXX ja selle vähese väärtuse tõttu, kuna ostja leidmine on väga problemaatiline. II kostja ei

tea I kostja võlgadest ega ole põhjustanud kohtusse pöördumise vajadust, II kostja poole ei ole

kunagi pöördutud seoses kostjate ühisvaraga või tehtud ettepanekut selle jagamiseks

kohtuväliselt.

5. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 võib kohus hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud,

isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul

loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on

põhjendatud ja rahuldab hagi I kostja osas tagaseljaotsusega.

6. TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses

hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. II kostja on kohtule esitatud avalduses hagi õigeks

võtnud. Kohus rahuldab seega hagi II kostja osas õigeksvõtul põhineva otsusega.

7. Tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja

põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kohus märgib põhjendavas osas vaid menetluskuludega

seonduva.

8. TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus

rahuldab antud juhul hagi täielikult, seega peaks menetluskulud jääma kostjate kanda, kui

erinormidest ei tulene teisiti.

Käesolevas asjas II kostja võttis hagi kohe õigeks. TsMS § 168 lg 6 järgi kui kostja võtab hagi

kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud

põhjust hagi esitamiseks. Kohus leiab, et kohtule esitatu põhjal ei ole hagi esitamine tingitud II

kostja käitumisest.

Kohus selgitab, et sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale on täitemenetluse seadustiku

(TMS) § 14 lg 1 järgi lubatav üksnes võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul või siis, kui

on olemas mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument. Tulenevalt TMS §

14 lg 11 kolmandas lauses sätestatust kinnisasjade puhul ei kehti võlgnikuks mitteoleva

abikaasa nõusoleku eeldus. Hagiavalduse põhjal ei andnud II kostja nõusolekut sissenõude

pööramiseks kostjate ühisvara hulka kuuluvale kinnisasjale, samas II kostja oma vastuses

kinnitab, et keegi ei ole tema poole seoses kostjate ühisvaraga pöördunudki ja et ta oleks

küsimisel vastava nõusoleku andnud. Hageja ei ole kohtu 17.03.2025 päringule (seoses

menetluskulude jaotusega) selgitanud, kas ja millal on ta küsinud II kostja nõusolekut kostjate

ühisvaraks olevale kinnisasjale sissenõude pööramiseks. Kohus märkis kohtunõudes, et

vastuse esitamata jätmisel kohus lähtub II kostja vastusest, mille kohaselt temalt ei ole TMS §

14 lg 1 kohast nõusolekut küsitud. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud vähemalt II

kostjale langevas osas jätta hageja kanda.

Kohus asub seisukohale, et tulenevalt II kostja vastusest tuleb ka ülejäänud menetluskulud

jätta hageja kanda TsMS § 162 lg 4 alusel. Viidatud sätte kohaselt kohus võib jätta kulud

täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle

kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et

kuivõrd hagejal oli I kostja suhtes olemas täitedokument (Viru Maakohtu 22.01.2024 otsus

tsiviilasjas nr XXX), siis II kostjalt nõusoleku küsimisel/saamisel oleks puudunud vajadus

hagiga kohtusse pöörduda, kuna hageja oleks saavutanud sama eesmärgi kohtuväliselt. Kohus

leiab, et I kostja suhtes on ebaõiglane jätta tema kanda hageja menetluskulud, mis tekkisid

hageja enda tegevusetuse tulemusena.

3(4)

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Kuivõrd aga I

kostja ei ole hagile vastanud ja II kostja esitas vastuse ise, s.o tal puuduvad õigusabikulud,

puuduvad pooltele hüvitamisele kuuluvad menetluskulud ja kohus ei määra neid rahaliselt

kindlaks.

9. TsMS § 445 lg 2 kohaselt kui hagi otsusega rahuldatakse, jätab kohus kohaldatud hagi

tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise

tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, ei taotle abinõu tühistamist. Kohus

jätab Viru Maakohtu 26.11.2024 kohtumäärusega rakendatud hagi tagamise abinõu jõusse

kohtulahendi täitmist tagava abinõuna.

(digitaalallkirjaga)

Angelina Abol

kohtunik

4(4)