1-24-4920/29 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Legislator summary
AI generatedHarju Maakohus tunnistas Denis Sokolovi 25. septembri 2024. a otsusega süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ning mõistis talle karistuseks ühe aasta vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel
Legislator headnote
AI generated1-24-4920/29 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: septembri 2024. a otsusega süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ning mõistis talle karistuseks ühe aasta vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
1-24-4920
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
27. märts 2025. a, Tallinn
kirjalik menetlus
Kriminaalasja number
1-24-4920
Kohtunik
Kriminaalasi
Sten Lind
Denis Sokolovi süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9
järgi
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 25. septembril 2024. a
lühimenetluses
tehtud
kohtuotsus
menetluskulude otsustust puudutavas osas
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Denis Sokolov (isikukood 39403184228),
määruskaebus
RESOLUTSIOON
Jätta Denis Sokolovi määruskaebus Harju Maakohtu 25. septembri 2025. a otsusele
menetluskulude otsustust puudutavas osas (resolutsiooni punkt 9) läbi vaatamata.
MÄÄRUSE VAIDLUSTAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul,
alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Süüdimõistetu saab määruskaebuse esitada advokaadi vahendusel. Kui ringkonnakohus loeb
määruskaebuse põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega. Kui
ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse
Riigikohtule.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Harju Maakohus tunnistas Denis Sokolovi 25. septembri 2024. a otsusega süüdi KarS §
199 lg 2 p 9 järgi ning mõistis talle karistuseks ühe aasta vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel
vähendas kohus mõistetud vangistust ühe kolmandiku võrra, s.o kaheksa kuuni. KarS § 68 lg
1 alusel arvati karistuse hulka D. Sokolovi eelvangistuses viibitud aeg kolm päeva. KarS § 73
lg-te 1 ja 3 alusel jättis kohus mõistetud karistuse täitmisele pööramata tingimusel, et Denis
Sokolov ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
2. Kohus mõistis D. Sokolovilt riigituludesse välja ka menetluskulud: 1230 eurot sundraha
ja sundtoomise kulud 40,80 eurot, s.o kokku 1270,80 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määras
kohus, et D. Sokolov võib tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse
jõustumisele järgnevast kuust, tasudes igas kuus vähemalt 105,90 eurot. Kohus kuulutas
otsuse resolutiivosa 25. septembril 2024. a.
Kohtumenetluse pooled kohtuotsuse vaidlustamise soovist ei teatanud ning kohus ei lisanud
kohtuotsusele põhiosa. Kohtuotsus jõustus 3. oktoobril 2024. a.
3. D. Sokolov esitas 20. märtsil 2025. a Harju Maakohtu 25. septembri 2024. a otsuse
peale kaebuse, mille on pealkirjastatud apellatsioonina. Kaebaja leiab, et menetluskulud on
liiga kõrged.
Esitatud kaebuse edastas maakohus ringkonnakohtule määruskaebusena.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. D. Sokolovi määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata.
5. Vastavalt KrMS § 306 lg 1 p-le 14 peab kohus otsuse tegemisel muu hulgas otsustama,
millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad. Kuigi tegemist on
kohtuotsusega lahendatava küsimusega, näeb KrMS § 191 lg 1 ette, et maakohtu otsuses
olevat menetluskulude otsustust on võimalik vaidlustada nii apellatsiooni kui ka
määruskaebusega. Seejuures ei ole seadusandja selgitanud nende erinevate teede
valikukriteeriumi. Kaebuse esitaja ise on oma kaebust nimetanud apellatsiooniks, maakohus
on selle ringkonnakohtule edastanud määruskaebusena. Lähtudes sellest, et kaebuses
vaidlustatakse ainult menetluskulude otsustust ning see on edastatud ringkonnakohtule
määruskaebusena, käsitab ka ringkonnakohus seda määruskaebusena, märkides aga, et
kaebuse esitaja jaoks see sisuliselt olukorda ei muuda ning kaebus on esitatud ettenähtud
korda ja tähtaegu rikkudes sõltumata sellest, kas pidada esitatud kaebust apellatsiooniks või
määruskaebuseks.
6. Maakohus kuulutas 25. septembril 2024. a vastavalt KrMS § 315 lg-le 4 otsuse
resolutiivosa, st otsuse, millele ei olnud lisatud põhistust. Sellisel juhul tuleb soovist otsust
vaidlustada vastavalt KrMS § 319 lg-le 1 kohtule seitsme päeva jooksul kirjalikult teatada.
Sellise teate saamisel lisab kohus kohtuotsusele põhistuse ning kaebus tuleb esitada 30 päeva
jooksul põhistatud otsuse teatavakstegemisest. Maakohtu istungi helisalvestise kohaselt osales
D. Sokolov otsuse kuulutamisel ja kohus selgitas istungil otsuse vaidlustamise korda.
Määruskaebemenetluse regulatsioon sellist seitsme päeva jooksul teatamise kohustust ette ei
näe, määruskaebus tuleb esitada 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai määrusest teada
või pidi teada saama. Selline üldine määruskaebemenetluse kord ei toimi aga nn
resolutiivotsuses oleva menetluskulude otsustuse vaidlustamisel – kui kaebeõiguse kasutamise
soovist pole teatatud, ei ole otsusele lisatud menetluskulude otsustuse põhjendusi ja sisuline
vaidlus kohtu seisukoha õigsuse üle pole võimalik. Sellest tulenevalt on Riigikohus leidnud,
et ka juhul, kui kohtumenetluse pool soovib resolutiivotsusena kuulutatud otsust vaidlustada
üksnes menetluskulusid puudutavas osas, tuleb soovist otsus vaidlustada seitsme päeva
jooksul kirjalikult teatada. Kui kohtumenetluse pool märgib teates, et soovib vaidlustada vaid
menetluskulude otsustust, võib kohus esitada põhjendused ka üksnes menetluskulude
hüvitamise osas. (vt Riigikohtu 28. mai 2015. a määrus asjas 3-1-1-44-15)
Praegusel juhul oleks tulnud soovist maakohtu otsuse peale kaevata teatada maakohtule
kirjalikult hiljemalt 2. oktoobril 2024. a D. Sokolov ega ükski teine kohtumenetluse pool ei
ole seitsme päeva jooksul maakohtu otsuse resolutiivosa kuulutamisest esitanud kirjalikku
teadet, et soovib kohtuotsust vaidlustada. Seetõttu maakohus otsusele põhistust ei lisanud.
Oma soovist maakohtu otsust vaidlustada andis D. Sokolov teada alles 20. märtsil 2025 ehk
kuid hilinenult esitatud kaebusega. Esitatud kaebuses ei ole D. Sokolov selgitanud, miks ta
otsuse vaidlustamise soovist seitsme päeva jooksul ei teatanud, ega esitanud põhjendusi, miks
ta ei saanud maakohtu otsust varem vaidlustada. Seega ei nähtu esitatud kaebusest ka
kaebetähtaja ennistamise alust.
7. Määruskaebuse läbivaatamisel järgib ringkonnakohus KrMS § 390 lg 1 kohaselt
kriminaalmenetluse seadustiku 11. peatüki sätteid, arvestades määruskaebuse läbivaatamisel
sätestatud erisusi. Tulenevalt KrMS § 326 lg 2 p-st 1 peab ringkonnakohus jätma
määruskaebuse läbi vaatama ja selle kaebajale tagastama juhul, kui määruskaebus on esitatud
pärast KrMS § 387 lg-s 1 sätestatud tähtaega ning tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud ja
kohus on jätnud tähtaja ennistamata.
Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 326 lg-st 2 p 1 ja § 4 p-st 2 jätab
ringkonnakohus seega D. Sokolovi esitatud määruskaebuse läbi vaatamata.
Allkirjastatud digitaalselt