3-22-169/263-22-169/26 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

2025-03-27

Source ↗ Markdown (.md)

Summary AI generated

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Tanel Saar ja Einar Vene Otsuse tegemise aeg ja koht 27. märts 2025, Tartu Haldusasja number 3-22-169 Haldusasi X.X.-i kaebus Viru Vangla poolt üksikvangistuses hoidmisega ja solvamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 29. veebruari 2024. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus X.X.-i apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja – X.X. Vastustaja – Viru Vangla RESOLUTSIOON 1. Jätta apellatsioonkaebused rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 29. veebruari 2024. a otsus muutmata. 2. Jätta X.X.-i menetluskulu apellatsiooniastmes tema enda kanda. 3. Tagastada X.X.-ile apellatsioonimenetluses esitatud täiendav tõend. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 28. aprill 2025). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Viru Vangla kinnipeetava X.X.-i suhtes kohaldati 18. jaanuarist kuni 13. märtsini 2019 täiendavate julgeolekuabinõudena eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist. Samuti ütles vanglaametnik X.X.-i väitel talle 18. jaanuaril 2019 „sina vaimuhaige, hoia oma moll kinni“. 2. Pärast edutut kohtueelset menetlust esitas X.X. kaebuse, milles palus mõista talle välja üksikvangistusega tekitatud kahju eest hüvitis 1080 eurot ning solvamisega tekitatud kahju eest hüvitis 1000 eurot, kokku 2080 eurot. 3. Tartu Halduskohtu 29. veebruari 2024. a otsusega rahuldati kaebus osaliselt ning mõisteti tema kasuks välja hüvitis 530 eurot ning proportsionaalne menetluskulu 15,6 eurot järgmistel põhjendustel. 3.1. Kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise aluseks olnud 18. jaanuari 2019. a käskkiri tühistati kohtuotsusega haldusasjas 3-19-978. Tühistamisel on tagasiulatuv mõju

ning tähtsust ei oma see, mis asjaolud konkreetselt käskkirja tühistamiseni viisid. Käskkirja tühistamisega muutus julgeolekuabinõude kohaldamine igal juhul õigusvastaseks, sest selleks puudus õiguslik alus. Lisaks märkis kohus, et haldusasjas 3-19-978 ei heidetud vastustajale käskkirja tühistamisel ette mitte üksnes menetluslikke minetusi, vaid ka sisulisi vigu (kaalutlusvigu). 3.2. Kuna kaebaja viibis lukustatud kambris, oli piiratud tema võimalus vanglasiseselt liikuda ja suhelda ning kehakultuuriga tegeleda, samuti kohaldati tema suhtes muid liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiranguid. Vabadusõiguse täiendav piirang oli sedavõrd intensiivne, et sellel oli vabaduse võtmise kvaliteet riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 tähenduses. Halduskohus lähtus Tartu Ringkonnakohtu poolt 7. veebruari 2024. a otsuses asjas nr 3-22-537 väljendatud hüvitise päevamäärast 10 eurot lukustatud kambrisse paigutamise eest. Kohus jättis arvestamata hüvitise esimese päeva eest, kuna piiranguid rakendati juba pärast öörahu algust, kui kinnipeetavate liikumine oli niigi piiratud. Seega piirati kaebaja õigusi õigusvastaselt 53 ööpäeval, mis teeb hüvitise suuruseks 530 eurot. 3.3. Kaebaja solvamine ei ole tõendatud. Seda ei kinnita vanglaametnike ettekanded. Teiste kinnipeetavate kirjalikud seletused pole usaldusväärsed, sest kambrite uksed olid suletud ja väidetavalt koridoris toimunud sõnaline konflikt kambritesse raskemini kuuldav. Seletusi andnud kinnipeetavate kambrid ei asunud ka kaebaja kambri läheduses, vaid mõnevõrra kaugemal. Seletuste usaldusväärsuse seab kahtluse alla ka seletuse andmise aeg (oluliselt hiljem intsidendi toimumisest), sõnastuste suures osas kattuvus ning asjaolu, et kahe kaugemal asunud kambri kinnipeetavad kuulsid ja mäletasid väidetavalt kasutatud fraasi sõnastust oluliselt paremini kui kambrile kõige lähemal asunud kinnipeetav. Võimalik on järeldada, et kaebaja ja vanglaametniku vahel oli sõnaline konflikt seoses ravimite väljastamisega, kuid tõendatud pole kaebaja solvamine vanglaametniku poolt. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 4. Viru Vangla apellatsioonkaebuses palutakse kohtuotsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel. 4.1. Vaatamata sellele, et kaebajal oli osakonnasisene liikumine piiratud, ei olnud tal piiranguid isiklike asjade (sh isikliku toidu) kasutamises. Kaebaja paiknes tavakambris, telefoni kasutamist ega kokkusaamist ei piiratud, igapäevased jalutuskäigud toimusid. Sisuliselt piirati vaid 4-tunnist osakonnasisest liikumist. 4.2. Vanglasisese suhtlemise piirangu kompenseeris asjaolu, et kaebaja sai telefonitsi helistada sisuliselt igapäevaselt ja ta helistaski sageli oma lähedastele ja muudele isikutele. Justiitsministri 30. novembri 2000. a määrusega nr 72 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 51 lg 2 võimaldab samas helistamist vaid kord nädalas. 4.3. Kaebajal toimus pikaajaline kokkusaamine 3. jaanuaril 2019 ja teine pidi toimuma 19. märtsil 2019, kuid kokkusaaja jäi tulemata. VSkE § 45 järgi võimaldatakse kinnipeetavale vähemalt üks pikaajaline kokkusaamine üks kord poole aasta jooksul. 4.4. Kaebajal oli võimalik laenutada raamatuid, lugeda ajakirjandust, kuulata raadiot, vaadata telerit ning sportida kambris või jalutuskäigu ajal värskes õhus. 4.5. Seega oli julgeolekuabinõude kohaldamise mõju minimaalne ning hüvitis oli põhjendamatult suur. 5. X.X.-i vastuapellatsioonkaebuses palutakse suurendada hüvitist 1060 euroni järgmistel põhjendustel. 5.1. Võrdse kohtlemise põhimõttega on vastuolus see, et vangla jätab kõik vanglale esitatud hüvitisenõuded rahuldamata ja vaidlustab kõik vanglale negatiivsed kohtuotsused kuni Riigikohtuni. Kuna vangla jättis kaebaja hüvitisenõude rahuldamata, vaidlustab kõik otsused ja ei ole nõus asja kiire lahendamisega, on igati õigustatud ja põhjendatud hüvitist suurendada. 2

5.2.

Suurem hüvitis kallutaks Viru Vanglat oma käitumist muutma. 5.3. Soome vanglates on olukord teistsugune. 5.4. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine põhjustas kaebajale raskeid kannatusi. Kaebaja vaimse tervise probleemid on dokumenteeritud tervisekaardil. ÜRO resolutsiooniga vastu võetud nn „Mandela reeglid“ keelavad üksikvangistuse kohaldamise psüühikahäiretega kinnipeetavate suhtes. Sarnast seisukohta on väljendanud ka Euroopa inimõiguste kohus. 5.5. Kaebaja tervist ei kontrollitud üksikvangistuse ajal. Tal puudus piisav tähendusliku suhtluse võimalus vähemalt 2 tundi ööpäevas. 5.6. Kaebajal polnud võimalust spordirajatiste kasutamiseks, võimalik oli vaid jalutamine hoone katusel ca 10 ruutmeetri suuruses boksis, kus puuduvad treenimisvahendid. 5.7. Vajalik on kaebaja tervisekaardi väljanõudmine. Koos vastuapellatsioonkaebusega esitas kaebaja täiendava tõendina dokumendi pealkirjaga „Üksikvangistuse mõjud kinnipeetava füüsilisele ja vaimsele tervisele“. 6. Viru Vangla vastuses apellatsioonkaebusele palutakse see rahuldamata jätta. Vastuses märgitakse, et üksikvangistuse määratlus käesoleval juhul ei kohaldu, kuna kaebajale ei kaasnenud piiranguid isiklike esemete, värskes õhus käimise ja lähedastega suhtlemise osas. Euroopa inimõiguste kohus on samuti leidnud, et turvalisuse, distsiplinaar- või kaitsekaalutlustel teiste kinnipeetavatega suhtlemise keeld ei tähenda ebainimlikku kohtlemist või karistamist. 7. X.X.-i vastuses Viru Vangla apellatsioonkaebusele palutakse see rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel. 7.1. Vale on väide, et helistamist ei piiratud, kuna 10 kinnipeetava peale on osakonnas kaks telefoni, kinnipeetavad on helistamise aja omavahel võrdselt jaganud ning seega saab iga kinnipeetav helistada kokku 48 minutit. Kaebaja sai 53 päeva jooksul helistada oma lapsele 12 korda ja kokku peaaegu 1,5 tundi. Selline helistamise tihedus ja kestus ei ole võrreldav avatud osakonnas helistamisega, kus päevakava järgi on helistamisvõimalust rohkem. Muud helistamised toimusid kaebaja esindajatele seoses õigusabi vajadusega. 7.2. Halduskohus arvestas kõigi oluliste asjaoludega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. Kummagi apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Kõigepealt käsitleb ringkonnakohus Viru Vangla apellatsioonkaebust (osa I), seejärel kaebaja apellatsioonkaebust (osa II) ning esitab viimasena oma lõppseisukohad (osa III). I 9. Ringkonnakohus märgib Viru Vangla apellatsioonkaebusega seoses kõigepealt seda, et apellatsioonkaebusest nähtuvalt vaidlustab vangla halduskohtu otsust ainult hüvitise suuruse osas. Ohjeldusmeetmete kohaldamise aluseks oleva käskkirja õigusvastasuse osas vangla halduskohtu otsust vaidlustanud pole. Seetõttu ringkonnakohus sellel küsimusel ei peatu. 10. Seoses halduskohtu poolt väljamõistetud hüvitise suurusega leiab ringkonnakohus, et halduskohus on põhjendatult lähtunud senisest kohtupraktikast (Tartu Ringkonnakohtu 7. veebruari 2024. a otsus asjas 3-22-537), kus on samuti peetud põhjendatuks lukustatud kambrisse paigutamise puhul määrata hüvitiseks 10 eurot ööpäeva eest. Viru Vangla poolt välja toodud asjaolu, et lukustatud kambrisse paigutamisega kaasnes vähem piiranguid kui kartserikaristuse kandmisega, ei väära asjaolu, et põhiolemuselt on riive käsitatav 3

ikkagi vabaduse võtmisena ning seepärast pole hüvitiste diferentseerimine vastustaja soovitud ulatuses põhjendatud. Ringkonnakohus selgitas asjas nr 3-22-537, et lukustatud kambris viibimisega seoses tekkinud kahju ei saa täiel määral võrdsustada kahjuga, mis isikul võinuks tekkida õigusvastaselt kartseris hoidmisega. Kambris on kinnipeetaval võimalus kasutada ka isiklikke asju ning päeva ajal voodit. Kartseris isiklikud asjad lubatud ei ole ning voodi asemel on päevaks ülestõstetav või põrandal asuv kõva lavats (VSE § 7). Ka kambrisse lukustamisel on aga ringkonnakohtu hinnangul vabadusõiguse täiendav piirang sedavõrd intensiivne, et sellel on vabadus võtmise kvaliteet RVastS § 9 lg 1 tähenduses, mille eest võib nõuda kahju rahalist hüvitamist (RKHKo 15. märts 2010, 3-3-1-93-09, p 12). Sarnases olukorras kahjuhüvitise väljamõistmisel tulebki võtta lähtekohaks Riigikohtu 15. märtsi 2010. a otsuses nr 3-3-1-93-09 märgitud kartseris alusetult viibitud aja eest väljamõistetava kahjuhüvitise päevamäär 100 krooni (p 15) ehk 6,39 eurot, mida lukustatud kambris viibimise puhul tuleb ümardada 6 eurole päevas. 6 euro ostujõud aastal 2010 võrdus Statistikaameti andmetel 10 euro ostujõuga aastal 2023. Seetõttu on kohaseks kahjuhüvitise päevamääraks õigusvastase lukustatud kambris viibimise eest on selles asjas otsuse tegemise aja seisuga 10 eurot ööpäevas. Ringkonnakohus on jätkuvalt toodud seisukohal. Praeguses asjas ei mõjuta hüvitise suurust see, et kaebajale võimaldati pikaajaline kokkusaamine enne täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist ja samuti vastustajast mitteoleneval põhjusel ära jäänud pikaajaline kokkusaamine pärast kaebaja vabastamist eraldatud lukustatud kambrist. Kuigi kaebajale võimaldati telefonikõnesid lähedastega, ei muuda ka see ringkonnakohtu seisukohta hüvitise suuruse osas. Telefoni kasutamise õigus säilib eraldatud lukustatud kambrisse paigutamisel ja sellega on halduskohus juba arvestanud kaebaja kasuks hüvitise väljamõistmisel. Asjas ei ole tuvastatud, et kaebaja olnuks võimalus helistamiseks ja ta oleks seda võimalust ka tegelikkuses kasutanud sellises ulatuses, et see oluliselt oleks asendanud igapäevast suhtlust, milleks kaebajal olnuks võimalus tavarežiimil viibides. Sama kehtib ka raamatute laenutamise, ajakirjanduse lugemise, raadio kuulamise, teleri vaatamise, kambris sportimise või värskes õhus jalutamise kohta. 11. Seetõttu pole Viru Vangla apellatsioonkaebuse rahuldamiseks alust. II 12. Ka kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. 13. Põhjendamatu on kaebaja seisukoht, et hüvitist tuleb suurendada seetõttu, et Viru Vangla jätab vanglale esitatud hüvitisenõuded rahuldamata ning vaidlustab vangla suhtes negatiivsed kohtuotsused edasikaebe korras. Kuskilt ei tulene, et selline käitumine oleks aluseks väljamõistetava hüvitise suurendamisele. Hüvitise väljamõistmisel tuleb arvestada konkreetse õigusvastase teoga isikule tekitatud kahju ja selle suurust, mitte haldusorgani käitumist muudes olukordades. Samal põhjusel ei tule hüvitist suurendada seetõttu, et kaebaja arvates kallutaks see vanglat oma käitumist muutma. Piisava mõjutuse enda käitumise muutmiseks ja edaspidi sarnasest õigusvastasest käitumisest hoidumiseks peab andma juba see hüvitis, mis on vastavuses tekitatud kahju suurusega. 14. Küsimus, milline on olukord Soome vanglates, ei ole käesoleva vaidluse lahendamisel asjassepuutuv. 4

15.

Kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud mahukas arutlus üksikvangistuse õigusvastasusest ei ole käesoleva haldusasja kontekstis samuti asjassepuutuv. Kuna julgeolekuabinõude kohaldamise käskkiri on tühistatud, ei ole praeguses asjas vaidluse all see, et kaebaja lukustatud kambrisse paigutamine oli õigusvastane. Seetõttu ringkonnakohus kaebaja poolt väljatoodud argumentidel pikemalt ei peatu. 16. Kaebaja tehtud etteheited seosest tema tervisliku seisundi halvenemisega tuleb jätta tähelepanuta. Samuti jääb rahuldamata tema taotlus tervisekaardi väljanõudmiseks. Nimelt on kaebaja endale tekitatud kahju määratlenud kaebuses konkreetselt kui väärikuse alandamisega ja vabaduse võtmisega tekitatud kahju (dtl 4). Selliselt on hüvitisenõude alused määratlenud ka halduskohus (vt halduskohtu otsuse p 10). Apellatsioonimenetluses ei saa kaebaja laiendada hüvitisenõude aluseid ning hakata nõudma tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamist. Ringkonnakohus ei saa hakata selles küsimuses tegutsema esimese kohtuastmena ega lahendada uutel alustel esitatud hüvitisenõuet. Samuti ei nähtu, et sellise nõude aluse osas oleks läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus. 17. Kaebaja arutlus spordirajatiste kasutamise võimatuse ning muude lukustatud kambris viibimisega kaasnenud negatiivsete asjaolude üle ei väära seda, et kaebaja suhtes kohaldatud piirangud olid oluliselt leebemad sellest, mis oleksid kaasnenud kartserikaristuse kandmisega. Seepärast pole põhjust mõista kaebajale välja suuremat hüvitist, kui oleks mõistetud kartserikaristuse kandmise korral, vaid vastupidi, see hüvitis peab olema kindlasti väiksem. Seepärast ei muuda kaebaja argumendid väljamõistetava hüvitise suurust ning ringkonnakohus kõigil neil argumentidel eraldi ei peatu. Hüvitise suurust on ringkonnakohus ülal juba põhjendanud. 18. Kaebaja poolt apellatsioonimenetluses tõendina esitatud dokument pealkirjaga „Üksikvangistuse mõjud kinnipeetava füüsilisele ja vaimsele tervisele“ tuleb kaebajale tagastada. Selle dokumendi koostajaks on märgitud kaebaja ise ning ringkonnakohus ei pea seda dokumenti käesolevas apellatsioonimenetluses, kus vaidlus käib üksnes hüvitise suuruse üle, asjassepuutuvaks tõendiks. III 19. Eeltoodust tulenevalt jääb nii Viru Vangla apellatsioonkaebus kui X.X.-i vastuapellatsioonkaebus rahuldamata. 20. Kuna X.X.-i vastuapellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad tema poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud (20 eurot) halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ 5