3-25-481/5 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

27. märts 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-481

Haldusasi

F.C kaebus Eesti Töötukassa 18. novembri 2024. a

otsuse nr TOT/24/2321 ja 27. jaanuari 2025. a

vaideotsuse nr 21 tühistamiseks ning Eesti Töötukassa

kohustamiseks vaadata kaebaja tasemeõppes osalemise

toetuse taotlus uuesti läbi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 6. märtsi 2025. a määrus

Menetlusosalised

Kaebaja – F.C

Vastustaja – Eesti Töötukassa, esindaja Helle Rebane

Menetluse alus ringkonnakohtus

F.C määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse F.C määruskaebus Tallinna Halduskohtu 6. märtsi 2025. a

määruse haldusasjas nr 3-25-481 resolutsiooni punkti 5 peale.

2. Jätta F.C määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 6. märtsi 2025. a

määruse haldusasjas nr 3-25-481 resolutsioon punkt 5 muutmata.

3. Määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi ja Y OÜ (likvideerimisel) nimi

tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. F.C esitas Eesti Töötukassale (ETK) 08.10.2024 taotluse tasemeõppes osalemise toetuse

saamiseks. Taotluse kohaselt asus F.C 2024. a septembris õppima Eesti Maaülikooli

bakalaureuseõppes tehnika ja tehnoloogia erialal (õppekava nominaalkestus 3 aastat) ning tal

ei ole terviseseisundi tõttu võimalik jätkata töötamist senisel töö- või ametikohal.

2. Eesti Töötukassa jättis 18.11.2024 otsusega nr TOT/24/2321 tasemeõppes osalemise

toetuse määramata, sest taotleja ei vasta ühelegi Vabariigi Valitsuse 29.09.2023 määruse nr 90

„Tööhõiveprogramm 2024–2029“ (THP) § 24 lg 3 p-des 1–5 sätestatud toetuse maksmise

3-25-481

tingimusele. Eesti hariduse infosüsteemi (EHIS) andmetel on taotleja 17.04.2023 lõpetanud

õpingud Tallinna Ehituskoolis sisetööde elektriku erialal.

3. Eesti Töötukassa jättis 27.01.2025 vaideotsusega nr 21 rahuldamata taotleja

18.12.2024 vaide ETK 18.11.2024 otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Kuna vaide esitaja on

EHIS-e andmetel ajavahemikul 19.09.2022–17.04.2023 omandanud Tallinna Ehituskoolis

sisetööde elektriku eriala, siis ei vasta ta THP § 24 lg 3 p-dele 1–4. THP § 24 lg 3 p-s 5

nimetatud terviseseisundit tõendab THP § 23 lg 13 ja 24 lg 5 kohaselt mh töötervishoiuarsti

või muu arsti otsus või töövõime hindamise otsus või töölepingu ülesütlemise avaldus, mille

kohaselt öeldakse töösuhe üles töölepingu seaduse (TLS) § 88 lg 1 p 1 alusel. Vaide esitaja

töövõime on hinnatud ETK 12.06.2023 otsusega nr TVH/23/022958 osaliseks. Vaide esitajal

on tuvastatud mõõdukad tegutsemispiirangud liikumise ning teabe edasiandmise ja

vastuvõtmise valdkondades kõrva haigusseisundist tulenevalt ning kerge tegutsemispiirang

õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas. Ekspertarst on märkinud, et vaide esitajale ei

sobi head kuulmisvõimet ja rohket suhtlemist eeldav töö ja töö mürarikkas keskkonnas.

Töötamise registri (TÖR) andmetel töötas taotleja viimati Y OÜ-s betooniabitöölisena

02.01.2024–16.10.2024 ning tema töösuhe lõppes TLS § 88 lg 1 p 1 alusel.

Vaide esitaja on taotlenud tasemeõppes osalemise toetust ka 17.07.2024 avalduses, kuid ETK

jättis 09.09.2024 otsusega nr TOT/24/1527 toetuse määramata, sest taotleja ei kuulunud

toetuse sihtrühma ja tema senisel töökohal töötamist takistav terviseprobleem ei leidnud

tõendamist. Karjäärinõustamisel 23.07.2024 on vaide esitajale selgitatud, et

terviseprobleemide puhul on võimalik toetust saada, kuid probleemi olemasolu tõendamiseks

tuleb esitada töötervishoiuarsti või muu arsti otsus, mille kohaselt ei ole isikul võimalik

tervise tõttu senisel töökohal jätkata. Arsti otsust, mille kohaselt ei saa vaide esitaja jätkata

töötamist senisel töökohal, ei ole esitatud. ETK palus 04.11.2024 kirjaga vaide esitajal

tõendada oma haigestumist betooniabitöölisena Y OÜ-s töötamise ajal. Vaide esitaja selgitas,

et haigestumise korral on ta olnud lihtsalt kodus ja töövõimetuslehti ei ole talle väljastatud.

Taotleja esitas 17.10.2024 ETK-le Y OÜ avalduse sõlmitud töölepingu TLS § 88 lg 1 alusel

lõpetamise kohta, kuna vaide esitaja võimetus tööd teha on kestnud pikemalt kui neli kuud.

Äriregistri andmetel kuulub Y OÜ vaide esitajale ja ta oli seal kuni 22.10.2024 juhatuse liige.

Äriühing on alates 22.10.2024 likvideerimisel. ETK hinnangul on tegemist tegemist fiktiivse

põhjendusega, mille eesmärgiks on olnud saada soovitud toetust. Äriühingu tegevuse

lõpetamine 17.10.2024 otsusega kinnitab pigem vaide esitaja 23.07.2024 selgitusi, et tema

ettevõttes hakkab tööd vähemaks jääma. Taotleja on selgitanud, miks ta ei ole võimeline

jätkama tööd betooniabitöölisena, kuid teadaolevalt ei ole ta töötanud omandatud sisetööde

elektriku erialal ning puuduvad andmed, et ta ei oleks võimeline sisetööde elektriku

ametikohal töötama. Kuna vaide esitajal puudub THP § 23 lg-s 13 kirjeldatud terviseseisund,

siis ei vasta ta THP § 24 lg 3 p 5 tingimustele. ETK võtab toetuste määramisel arvesse

avalikku huvi, et eelarvevahendeid kasutatakse rangelt kooskõlas õigusaktidega. Kuivõrd

tasemeõppes osalemise toetuse määramist reguleerivad sätted on imperatiivsed, siis ei saa

ETK otsustada toetuse määramist ka kaalutlusõiguse alusel.

4. F.C esitas Tallinna Halduskohtule 26.02.2025 kaebuse ETK 18.11.2024 otsuse nr TOT/

24/2321 ja 27.01.2025 vaideotsuse nr 21 tühistamiseks ning ETK kohustamiseks vaadata

tema 08.10.2024 taotlus uuesti läbi. Toetuse määramise seisukohast ei oma tähtsust, et

kaebaja omandas 19.09.2022–17.04.2023 Tallinna Ehituskoolis sisetööde elektriku eriala,

vaid oluline on, kas kaebaja on oma terviseseisundit piisavalt tõendanud. ETK tuvastas

12.06.2023 otsusega kaebajal osalise töövõime ning kaebaja on esitanud lisaks terviseportaali

väljavõtted. Y OÜ on likvideerimisel just kaebaja tervisega seotud põhjustel, mis ei

2(6)

3-25-481

võimaldanud tegevust jätkata. Kaebaja viimane töökoht oli betoonitööde abitööline suurtel

ehitusobjektidel, kuid see ei olnud talle süveneva artroosi ja kuulmislanguse tõttu enam sobiv.

Kaebaja tervislikku seisundit ja kolme alaealise lapse kasvatamist arvestades on

perspektiivsem õppida ja omandada inseneri eriala, mis võimaldaks tal tulevikus töötada

ametikohtadel, mis ei nõua suurt füüsilist koormust ega tööd mürarikkas keskkonnas.

Esialgse õiguskaitse taotluses palus kaebaja kohustada ETK-d maksma talle tasemeõppes

osalemise toetust kuni haldusasja menetluse lõpuni. Kaebus on perspektiivne ja sarnastes

ravivaidlustes on esialgset õiguskaitset võimaldatud. Kaebaja eesmärk on saada toetust

õpinguperioodil. Kohtumenetluse lõpuks võib vajadus toetuse järele olla ära langenud või

rahalised vahendid toetuse maksmiseks lõppenud.

5. ETK palus 05.03.2025 seisukohas jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

Kaebus ei ole perspektiivikas ja ETK jääb vaideotsuses väljendatud seisukohtade juurde.

Põhjendatud ei ole kartus, et toetusmeetmeteks eraldatud vahendid võivad lõppeda.

Tasemeõppes osalemise toetuse meede kehtib kuni 31.12.2029. Vaidlus ei ole keerukas ning

pole alust eeldada, et asja lahendamine kestaks kauem kui kaebaja õpitava eriala

omandamiseks ettenähtud nominaalaeg 3 aastat. Kui kohaldada esialgset õiguskaitset ja

kaebus jääb rahuldamata, siis tekiks vastustajal tagasinõudeõigus kogu väljamakstud toetuse

ulatuses, mis on kaebajale kahjulikum tagajärg.

6. Tallinna Halduskohus

võttis

06.03.2025 määrusega

kaebuse menetlusse

(resolutsiooni p 1) ja jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 5).

Esialgse õiguskaitse vajadust saaks jaatada, kui kaebaja õiguste kaitseks ei piisa tulevikus

tehtavast kohtuotsusest ja kaebaja olukord halveneb kohtumenetluse jooksul pöördumatult.

Selliseid asjaolusid ei esine. Toetus aitab kaasa kutse- või kõrghariduse omandamisele (vt

THP § 24 lg 1), kuid toetusest ilmajäämine ei riiva põhiõigusi sellisel määral, mis õigustaks

põhivaidluse ette ära otsustamist. Selliseid aluseid ei nähtu ka taotluse põhjendustest. Kuivõrd

tegemist on rahalise toetusega, siis ei ole põhjust eeldada, et kaebuse rahuldamise korral

osutuks kaebaja õiguste kaitse oluliselt raskendatuks või võimatuks. Tasemeõppes osalemise

toetuse meede kehtib kuni 31.12.2029 ja makstava toetuse suurust arvestades ei ole kaebaja

kartus toetusmeetmeks eraldatud vahendite lõppemise osas põhjendatud. Kuna kaebajal

puudub esialgse õiguskaitse vajadus, ei tule hinnata kaebuse perspektiivi ega avaliku huvi või

kolmandate isikute õiguste riivet. Esitatud tõendite põhjal ei saa kaebust siiski pidada

perspektiivikaks. Lisaks omandas kaebaja võrdlemisi hiljuti elektriku eriala ja ei nähtu, et

tema tervislik seisund ei võimaldaks tal selles valdkonnas töötada.

7. F.C palub 21.03.2025 määruskaebuses tühistada halduskohtu 06.03.2025 määruse

resolutsiooni p 5 ja uue määrusega rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus. Kaebusel on suured

eduväljavaated ja kaebaja soovib, et talle oleks määratud toetus õpingute ajaks. Kohtud on

analoogsetes ravivaidlustes võimaldanud väljamakseid esialgse õiguskaitse korras. Praegu on

selleks toetusskeemis olemas ka vajalikud rahalised vahendid. ETK ei ole püüdnud selgitada

välja tegelikke asjaolusid. Perearst on kaebajale avaldanud, et kui töö tekitab valu, siis

soovitab ta töökohta vahetada. Kaebaja töö iseloomu ja haigusseisundit arvestades ei olnud

tööandjal võimalik luua talle töövõimet säilitavaid tingimusi. Iseseisva toimetuleku ja laste

ülalpidamise tagamiseks on kaebajal vajalik säilitada oma töövõime ning ennetada tööst

tingitud haiguste süvenemist. Inseneriõpe ülikoolis on aja- ja töömahukas ehk sellega kaasneb

suur koormus. Samas on kaebajal haigusseisundist tulenevalt madal pingetaluvus, mistõttu

kujutaks õppimise kõrvalt töötamine tema jaoks ülemäärast koormust. Isegi kui hiljem peaks

selguma, et toetuse väljamaksed olid alusetud, siis omandab kaebaja insenerihariduse ja seega

paremad võimalused tööturul osalemiseks ning tal oleks kõrgema sissetuleku arvelt võimalik

alusetult saadu tagasi maksta. Kõrgharidusseaduse § 16 lg 6 p-st 3 tulenevalt võiks

3(6)

3-25-481

kõrghariduse omandamine olla kaebaja jaoks tulevikus veelgi keerulisem ja kulukam, kui

tema õpingud peaksid praegu jääma pooleli, kuna ta ei jõua õpingutes nõutud määral edasi,

sest peab toimetuleku tagamiseks samal ajal töötama.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse

esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne

(HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-de 52−54 ja 205 nõuetele. Haldusasjas

määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1; riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

Kuna määruskaebus ei sisalda uusi asjaolusid või väiteid, siis ei pea ringkonnakohus

määruskaebuse kiiremaks lahendamiseks vajalikuks nõuda vastustajalt selle kohta seisukohta,

vaid arvestab ETK varasemaid selgitusi. HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse

üks ringkonnakohtunik.

9. Esialgne õiguskaitse on HKMS § 249 lg-st 1 tulenevalt ajutine abinõu, mida

kohaldatakse kaebaja õiguste kaitsmiseks enne põhiasjas peetava kohtuvaidluse lõppu, s.o

kohtumenetluse ajaks. Esialgse õiguskaitse kohaldamine on põhjendatud siis, kui kaebajat

ähvardab tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu

või ebamõistlikult raske. Esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärk on hoida üksnes ära

kaebaja oluliste õiguste pöördumatu kahjustamine kohtumenetluse ajal, mitte tekitada

kaebajale täiendavaid õigusi. Esialgset õiguskaitset tuleb kohaldada vaid sel määral, kui see

on kaebaja õiguste kaitseks hädavajalik (nt Riigikohtu 08.02.2021 määrus nr 3-20-915, p 20;

13.11.2020 määrus nr 3-20-349, p 12). Tagajärjed, mille vältimiseks esialgse õiguskaitse

taotlus on esitatud, peavad olema ettenähtavad ja tõenäolised ning seotud kaebuse nõuete ja

eesmärkidega (vt HKMS § 251 lg 1). Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab kohus HKMS §

249 lg 3 kohaselt arvestama kaebuse eduväljavaateid ning erinevate lahenduste tagajärgi

kaebajale, avalikule huvile ja kolmandatele isikutele (nt Riigikohtu 27.06.2017 määrus nr 3-3-

1-19-17, p 15). Esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine ei ole välistatud ka olukorras, kus

kaebaja saavutaks sisuliselt oma eesmärgi (sh osaliselt) juba enne kaebuse sisulist

läbivaatamist. Sellisel juhul peaks esialgse õiguskaitse kohaldamiseks aga esinema

ülekaalukas vajadus ning samas ei tohiks pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede

loomine põhjustada olulist kahju avalikule huvile või kolmandatele isikutele (nt Riigikohtu

22.09.2014 määrus nr 3-3-1-59-14, p 19).

10. Kaebaja on esialgse õiguskaitse vajadust põhjendanud ühelt poolt vajadusega

kindlustada enda ja oma pere toimetulek Eesti Maaülikoolis 2024. a septembris alustatud

inseneriõpingute ajal ning teisalt kartusega, et tasemeõppes osalemise toetuse maksmiseks

ettenähtud vahendid võivad kohtumenetluse ajal lõppeda. Ringkonnakohus märgib esmalt, et

kaebaja kartus toetuse maksmiseks vahendite lõppemisest on oletuslik ja põhjendamatu.

Kaebajale makstava toetuse suuruseks oleks THP § 24 lg 10 ja 2025. a riigieelarve seaduse §

2 lg 5 kohaselt 410,13 eurot kuus (s.o 31 × 13,23 eurot) ehk tema alustatud õpingute 3-aastase

nominaalkestuse peale kokku ca 15 000 eurot. Arvestades, et tööhõiveprogrammi rahaline

maht on üle 85 miljoni euro aastas (vt THP § 3 lg 2) ja sellest on tasemeõppe toetamiseks

prognoositud üle 9 miljonit eurot aastas (vt THP 2024–2029 eelnõu seletuskiri, tabel 4, lk 71

– EIS toimik nr 23-1251), ei ole mõistlikku põhjust kahelda, et kaebuse rahuldamise korral

võiks kaebajal jääda toetus raha puudumise tõttu saamata. Samuti võib vastustajaga nõustuda,

et puudub alus eeldada, et praeguses asjas tehtav kohtuotsus ei jõuaks isegi kuni selle

Riigikohtuni edasikaebamise korral jõustuda enne kaebaja alustatud õpingute

nominaalkestuse möödumist.

4(6)

3-25-481

11. Kaebaja ei ole esitanud mingeid andmeid enda majandusliku olukorra ja pere

toimetuleku kohta. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa siiski välistada võimalust, et toetuse

mittemaksmine võib muuta kaebaja ja tema alaealiste laste toimetuleku oluliselt raskendatuks.

Asjas esitatust nähtuvalt kaebaja hetkel ei tööta, vaid õpib täiskoormusega kõrgharidusõppes.

Kuivõrd vaidele lisatud TÖR-i väljavõtte kohaselt töötas kaebaja 02.01.2024–16.10.2024 ehk

oli ilmselt viimase 12 kuu jooksul vähemalt 180 päeva hõivatud tööturumeetmete seaduse

(TöMS) § 18 lg 1 p-s 1 nimetatud tegevusega, siis ei ole tema täiskoormusega õppimine

TöMS § 8 lg 4 p 10 kohaselt iseenesest takistuseks võtta ennast töötuna arvele. Sellisel juhul

oleks tal TöMS § 18 lg 1 järgi õigus saada töötutoetust, mis on sama suur kui tasemeõppes

osalemise toetus. Töötutoetuse maksmise aeg on siiski oluliselt piiratud (TöMS § 22 lg 1) ja

praeguses vaidluses tehtav otsus ei jõustuks edasikaebamise korral ilmselt enne töötutoetuse

maksmise lõppemist. Seega ei saa kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust välistada, kuid

täpsemate andmete puudumise tõttu ei ole alust pidada õiguskaitsevajadust ka väga tungivaks.

12. Kuna kaebaja saavutaks esialgse õiguskaitse kohaldamisega kaebuse eesmärgi juba

enne asja sisulist lahendamist ja samas esineb kaalukas avalik huvi selle vastu, et

tööturumeetmete osutamiseks ettenähtud riigieelarvelisi vahendeid kasutatakse säästlikult ja

ranges vastavuses õigusaktidega, siis peaksid taotletud esialgse õiguskaitse abinõu

kohaldamiseks kaebusel olema head eduväljavaated. Ringkonnakohus jagab vastustaja ja

halduskohtu hinnangut, et kaebust ei saa pidada perspektiivikaks. Kuna kaebaja omandas

2023. a-l Tallinna Ehituskoolis sisetööde elektriku eriala, siis ei vasta ta THP § 24 lg 3 p-des

1–4 sätestatule (st tal on eri- või kutsealane haridus ning see ei ole vananenud). Samuti

puuduvad tõendid, mille alusel saaks järeldada, et kaebaja vastab THP § 24 lg 3 p 5

tingimustele. THP 2024–2029 seletuskirjast (lk 20) nähtuvalt on THP § 24 lg 3 p 5 eesmärk

toetada tasemehariduse omandamisel inimesi, kes on tervisest tuleneva kutsealase võimekuse

languse tõttu sunnitud eri- või kutseala vahetama (st nad ei ole võimelised jätkama töötamist

varem omandatud erialal ja vajavad tööhõives püsimiseks ehk ameti vahetamiseks seetõttu

võimalust ümber õppida või oma oskusi täiendada). See selgitus on kooskõlas TöMS § 14 lg-

ga 5, mille kohaselt on oskuste arendamise meetme (THP § 7 lg 6 p 2) eesmärk toetada isiku

töötamiseks vajalike teadmiste ja oskuste omandamist ja arendamist.

13. Siinsel juhul töötas kaebaja betooniabitöölisena, mitte sisetööde elektrikuna. Olenemata

sellest, kas esitatud tõendite põhjal on võimalik järeldada, et kaebaja ei ole oma

terviseseisundi tõttu võimeline jätkama töötamist betooniabitöölisena, ei annaks isegi selle

asjaolu tõendatuks lugemine kaebajale alust nõuda toetuse maksmist, kui ta oleks võimeline

töötama sisetööde elektrikuna, mis vastab tema 2023. a-l omandatud kutsele. Selle kohta, et

kaebaja ei ole tervise tõttu võimeline tegema ka elektritöid sisetingimustes, puuduvad

igasugused väited ja tõendid. Sisetööde elektriku töö iseloom ja töökeskkond on seejuures

oluliselt erinev betoonitööde abitöölise omast (sh puudub võrreldava intensiivsusega müra ja

vibratsioon ning töö ei toimu välitingimustes), mistõttu ei saaks ka senise töö jätkamise

võimatusest järeldada, et kaebaja ei oleks usutavasti võimeline tegema mh sisetingimustes

elektritöid, milleks ta on alles hiljaaegu omandanud tööturul konkureerimiseks vajalikud

kutseoskused. Pidades silmas, et tasemeõppes osalemise toetuse eesmärgiks on aidata

inimestel püsida tööhõives, mitte lihtsalt toetada inimesi neile meelepärase eriala

omandamisel (isegi kui õpitav uus eriala või omandatav haridustase võimaldaks neile senise

haridusega võrreldes paremat sissetulekut), ning kaebaja puhul ei ole tõendatud, et ta ei saaks

terviseseisundi tõttu töötada sisetööde elektrikuna, siis ei vasta kaebaja ka THP § 24 lg 3 p-s 5

ettenähtud tingimustele.

14. Olukorras, kus toimikus seni olevate tõendite põhjal ei saa kaebajale toetuse maksmata

jätmist pidada õigusvastaseks, riivaks esialgse õiguskaitse korras kaebajale toetuse

5(6)

3-25-481

maksmiseks kohustamine väga kaalukat avalikku huvi, et tööturumeetmete pakkumiseks

ettenähtud piiratud avalikke vahendeid kasutatakse sihipäraselt. Asjakohane ei ole kaebaja

argument, et alustatud inseneriõpingute lõpetamise järel peaks tal olema võimalik teenida

piisavat sissetulekut, et tal oleks kaebuse rahuldamata jäämise korral võimalik esialgse

õiguskaitse korras saadud toetus hiljem vastustajale tagasi maksta. Tasemeõppes osalemise

toetus ei ole õppelaen. Avalikku huvi riivaks ülemääraselt juba ainuüksi vastustaja

kohustamine toetuse väljamaksmiseks olukorras, kus kaebaja esialgse õiguskaitse vajadus on

küsitav ja kaebuse eduväljavaated pigem kasinad. Kaebaja viidatud ravivaidlused (nt Tallinna

Ringkonnakohtu 30.05.2023 määrus nr 3-23-489) erinevad juba selle poolest, et esialgse

õiguskaitse vajadus on neis olnud äärmiselt tungiv.

15. Eelneva põhjal jääb F.C määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 06.03.2025

määruse resolutsiooni p 5 muutmata.

16. Kuna määruses kajastatakse kaebaja terviseandmeid, tuleb määruse avaldamisel

asendada kaebaja ja temaga seotud Y OÜ (likvideerimisel) nimed tähemärgiga (HKMS § 175

lg 3, § 179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)