Legislator Swiss Legal AI Agent Case Law & Legislation
1-08-16770/5 AI generated

1-08-16770/5 · 1-08-16770/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Case Number 1-08-16770/5
Court / Authority
Decision Date
Jurisdiction Estonia · Case Law (EE)

Summary

AI generated

1-08-16770 K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 02. novembril 2011.a., Tallinnas Kriminaalasja number 1-08-16770 (06237300746) Kohtunik Julia Vernikova Kohtuistungi sekretär Raivo Seppo Kriminaalasi Sergei Golenda süüdistuses KarS § 216 lg 1 järgi lühimenetluses Prokurör Enge Selge Süüdistatav Sergei Golenda Isikukood: 36104260331,;...

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full Text of the Judgment · 1-08-16770/5

1-08-16770

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Otsuse tegemise aeg ja koht

02. novembril 2011.a., Tallinnas Kriminaalasja number

1-08-16770 (06237300746)

Kohtunik Julia Vernikova

Kohtuistungi sekretär

Raivo Seppo Kriminaalasi

Sergei Golenda süüdistuses KarS § 216 lg 1 järgi lühimenetluses

Prokurör Enge Selge Süüdistatav

Sergei Golenda

Isikukood: 36104260331,; EV kodanik, keskeriharidus, emakeel – vene keel, elukoht- andmed puuduvad, töökoht – andmed puuduvad, kohtulikult karistamata.

Tõkend- vahistamine (kohaldatakse isiku tabamisel)

Kaitsja

Liis Toomsalu

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p 4, lg 2, § 311, § 313, § 175 lg 1 p 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1,

Tunnistada süüdi Sergei Golenda KarS § 216 lg 1 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 150 miinimumpäevamäära ulatuses, so 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot.

KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks rahalise karistuse 100 miinimumpäevamäära ulatuses, so 320 (kolmsada kakskümmend) eurot.

Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Swedbankis viitenumbriga 4100064939, märkides selgitusena „Sergei Golenda, 1-08-16770, rahaline karistus“.

2

Tõkend – vahistamine – tühistada.

Esitatud tsiviilhagi rahuldada. Välja mõista Sergei Golenda´lt AS Eesti Energia kasuks 2437,8 krooni ehk 155 (ükssada viiskümmendviis) eurot ja 80 (kaheksakümmend) senti.

Välja mõista Sergei Golenda´lt riigituludesse menetluskulud: II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot ja 3 (kolm) euro senti, määratud kaitsjale makstud tasu 70 (seitsekümmend eurot) eurot ja 2 (kaks) senti.

Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 6 kuu jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest, Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus: Sergei Golenda, 1-08-16770, menetluskulud.

Menetluskulude tasumist tõendav maksekorraldus esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalasjade kantseleisse.

Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib süüdistatav ja tema kaitsja 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Harju Maakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul.

SÜÜDISTUS

Sergei Golenda't süüdistatakse selles, et tema kasutas ebaseaduslikult elektrienergiat aadressil: Xxx, ühendades elektrijuhtme mõõtmata ahelast enda korterist otse trepikoja toitekaabli ühendklemmile ja tarbis elektrit ajavahemikul 31.05.2006a.kuni 15.06.2006a (1935 kWh), omamata seaduslikku Õigust elektri tarbimiseks. Sergei Golenda lülitas enda korteri ebaseaduslikult elektrivõrku, põhjustades elektrienergia ebaseadusliku kasutamisega kahju AS- le Eesti Energia summas 2437.80 krooni. Seega Sergei Golenda, kasutades ebaseaduslikult elektrienergiat, pani toime KarS § 216 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaitsja L. Toomsalu leidis, et süüdistus on põhjendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Tõendid on lubatavad ja küllaldased. Nõustus, et kriminaalasja saab arutada süüdistatava osavõtuta. Palus määrata rahalise karistuse 30 päevamäära ulatuses. Prokurör avaldas, et süüdistus on tõendatud ja kriminaalasja tuleb arutada ilma süüdistatava osavõtuta. Palus määrata rahalise karistuse 150 päevamäära ulatuses, mille arvutamisel tuleb võtta aluseks süüdistatava tollane sissetulek.

3 KOHTUISTUNGIL AVALDATUD JA UURITUD TÕENDID - Kannatanu AS Eesti Energia avaldus koos lisadega, millest nähtuvalt 15. juunil 2006.aastal koostas elektrik V E olukorra fikseerimise akti xxxtarbimiskohas Xxx, kus fikseeris, et tarbimine toimub ebaseadusliku lülituse teel mõõtmata ahelast. Eesti Energia andmetel tarbis võrguteenuseid ja elektrienergiat nimetatud aadressil Sergei Golenda isikukood 36104260331. Eesti Energia AS-ile on omavolilise ühendusega põhjustatud kahju perioodil 31.05.06 kuni 15.06.06 summas 2437,80 krooni (koos käibemaksuga). Tekitatud kahju ulatuses esitavad tsiviilhagi. (tl 2-5); - Tunnistaja IK'i ütlused, mille kohaselt sai tema koos töökaaslase V E ´iga ülesande kontrollida aadressil Xxx, elektri tarbimist, kuivõrd oli tulnud vihje ebaseadusliku elektritarbimise kohta. Kohapeal selgus, et korter 27 oli omavoliliselt ennast ühendanud trepikojas asuvasse toiteahelasse, mistõttu tarbimine toimus enne elektriarvestit. (tl 6-7); - Võlgnevuse arvestus perioodil 31.05.2006-15.06.2006, millest nähtuvalt on Sergei Golenda võlgnevus seoses omavolilise elektrienergia tarbimisega 2437,80 krooni. (tl 8); - Kahtlustatava Sergei Golenda ütlused, mille kohaselt tunnistab ta end süüdi ja selgitab, et tal ei olnud tööd, aga süüa oli vaja teha ja sooja saada. Ise ühendas elektrijuhtme oma korterist koridori peakanalisse, minnes mõõda voolumõõtjast. Kahetseb tehtut. (tl 13-15).

KOHTU JÄRELDUSED JA PÕHJENDUS

KrMS § 269 lg 2 p 2 kohaselt võib erandlikult kriminaalasja arutada süüdistatava osavõtuta, kui ta asukohta Eesti Vabariigis ei suudeta tuvastada, on küllaldane alus arvata, et ta viibib väljaspool Eesti Vabariigi piire ja hoidub kohtusse ilmumisest kõrvale, tema leidmiseks on tehtud mõistlikke pingutusi ning ilma temata on kohtulik arutamine võimalik. Kuivõrd kohtuistungitele süüdistatavat kutsuda ei õnnestunud, kuulutati Sergei Golenda Harju Maakohtu 07.04.2009 määrusega tagaotsitavaks, mis aga enam kui kahe aasta jooksul tulemusi pole andnud. Sergei Golenda abikaasa on avaldanud, et süüdistatav töötab Norras. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et on küllaldane alus arvata, et Sergei Golenda viibib väljaspool Eesti Vabariigi piire ja hoidub kohtusse ilmumisest kõrvale ning tema leidmiseks on tehtud mõistlikke pingutusi mitme aasta vältel. Seega asub kohus seisukohale, et kriminaalasja võib arutada ilma süüdistatava osavõtuta.

Süüdistatavale Sergei Golenda´le on esitatud süüdistus KarS § 216 lg 1 järgi. KarS § 216 lg 1 sätestab vastutuse elektrienergia ebaseadusliku kasutamise eest võrku ebaseadusliku lülitumise teel.

06.07.2006 Eesti Energia AS avaldusest ja olukorra fikseerimise aktist xxx nähtuvalt Sergei Golenda kasutas ajavahemikul 31.05.2006a. kuni 15.06.2006a ebaseaduslikult elektrienergiat (1935 kWh) aadressil: Xxx, ühendades elektrijuhtme mõõtmata ahelast enda korterist otse trepikoja toitekaabli ühendklemmile, mida kinnitavad ka tunnistaja IK'i antud ütlused. Seega on süüteo toimepanemine tõendatud peale süüdistava enda ütluste ka tunnistaja ütlustega ja olukorra fikseerimise aktiga .

Kohus leiab, et Sergei Golenda on süüteo toime pannud tahtlikult. Sergei Golenda enda poolt antud ütlustest ja tunnistaja ütlustest nähtuvalt tegutses ta kindla eesmärgiga tarbida elektrienergiat jättes selle eest maksmata. Selline tegevus viitab kohtu arvates selgelt ette kavatsetud tegevusele.

Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud elektrienergia ebaseadusliku kasutamisena võrku ebaseadusliku lülitumise teel so KarS § 216 lg 1 ettenähtud kuriteona, tegu on õigusvastane ja puuduvad süüd välistavad asjaolud.

4

TSIVIILHAGI

Kohtueelses menetluses on kannatanu Eesti Energia AS esitanud tsiviilhagi ebaseaduslikult tarbitud elektrienergia väärtuses, kokku 2437,80 krooni ehk 155,80 euro nõudes. Kannatanu on esitanud oma nõude tõendamiseks olukorra fikseerimise akti xxxalusel koostatud võlgnevuse arvestuse. Süüdistatav Sergei Golenda on kohtueelses menetluses oma süüd tunnistanud täies ulatuses. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 punkt 2 kohaselt tekib võlaõigussuhe muuhulgas ka kahju õigusvastasest tekitamisest. VÕS § 127 lg 1 sätestatu kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamatajäänud tulu. VÕS § 132 lg 1 kohaselt on asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju suuruseks hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. VÕS § 1043 kohaselt tuleb teisele isikule tekitatud kahju hüvitada, kui kahju tekitaja on kahju tekkimises süüdi. VÕS § 1045 lg 1 punkt 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane siis, kui rikuti kannatanu omandit või sellega sarnast õigust. Ülaltoodut sätete alusel leiab kohus, et süüdistatav Sergei Golenda on tekitanud kannatanule kahju ning on kahju tekitamises süüdi, sest ta on tegutsenud tahtlikult VÕS § 104 lg 5 mõttes, esitatud nõue kuulub rahuldamisele.

KARISTUS

KarS § 56 lg 1 sätestatu kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus leiab, et süüdistatava Sergei Golenda karistust kergendavaks asjaoluks tuleb lugeda tema kohtueelses menetluses avaldatud kahetsust, raskendavad asjaolud puuduvad. KarS § 216 lg 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus 30 kuni 500 päevamäära või vangistus kuni 2 aastat. Karistuse liigi valikul lähtub kohus asjaolust, et süüdistatava süü ei ole väga suur ning tal puudub kriminaalkorras kehtiv karistus. Seega peab kohus võimalikuks karistada süüdistatavat alternatiivse karistusega ehk rahalise karistusega. Arvestades, et süüdistataval puudus alaline sissetulek käesoleva kriminaalmenetluse alustamisele eelnenud aastal, leiab kohus, et süüdistatavale tuleb karistus määrata arvestusega miinimumpäevamääras. Käesolev kriminaalasi oli lõpetatud Põhja Ringkonnaprokuratuuri määrusega 10.06.2008 avaliku menetlushuvi puudumise tõttu, kuid süüdistatav jättis temale nimetatud määrusega pandud kohustused täitmata ning kriminaalmenetlust tuli uuendada.

Seega, arvestades karistuse mõistmise põhimõtteid ning karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke, leiab kohus, et S.Golendat tuleb karistada rahalise karistusega alla sanktsiooni keskmist määra alammäära lähedasena.

Kohtunik Julia Vernikova