4-11-4015/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse kuupäev 03. novembril 2011.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Alari Möldre Kohtuistungi sekretär tõlk Kairit Mikkin K – J Vaab Vaidlustatud lahend

Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo

liiklusmenetlustalituse väärteomenetleja Hannes

Küünarpuu 23.09.2011.a. otsuse väärteoasjas osalise tühistamise nõudes Kaebuse esitanud isik

J.Z, isikukood: xxx, elukoht: xxx Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja: J.Z,

kohtuvälise menetleja – Põhja Prefektuuri

Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse – esindaja: Hannes Künarpuu

KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON

Jätta J.Z-i kaebus rahuldamata ning Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo

liiklusmenetlustalituse väärteomenetleja Hannes Küünarpuu 23.09.2011.a. otsus väärteoasjas muutmata.

Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU

Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse väärteomenetleja Hannes Küünarpuu

23.09.2011.a. väärteoasjas tehtud otsusega tuvastati, et J.Z 30.08.2011.a. kell

23.16, Tallinnas, Laagna teel, juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega, mis ületas liikluskorraldusvahendiga lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 23 km/h võrra, sõites Väärteoasi nr.4-11-4015

2 kiirusega 96+-3 km/h (lubatud suurim sõidukiirus antud teelõigul 70 km/h). Mõõdetud seadmega TraffiPatrol XR nr 507-207/09340, taatlustunnistuse nr TTRSS-10/00127. Juhile kiirusemõõtja näit tutvustatud. Väärteo toimepanek on tõendatud väärteoasjas kogutud tõenditega. Vastulauset esitatud ei ole. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.

Kohtuväline menetleja on enne otsuse vastuvõtmist tutvunud kõikide olemasolevate

materjalidega, samuti menetlusaluse isiku eelnevate liiklusalaste õigusrikkumistega ning on

seisukohal, et menetlusalusele isikule ei ole otstarbekas määrata rahalist karistust. Selline karistusmeetod ei mõjuta teda seadusekuulekalt liikluses käituma. Isikuid kes oma käitumisega

eksivad korduvalt liiklusseaduse nõuete vastu võib aga pidada ükskõikseteks ja nende

käitumisharjumusi tuleb mõjutada, määrates neile karmimad karistused ja kõrvaldades neid

pikemaks ajaks liiklusest. Lähtuvalt eeltoodust peab kohtuväline menetleja põhjendatuks ning otstarbekaks määrata isikule põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmine.

Menetlusalune isik J.Z rikkus seega Liiklusseaduse § 50 lg. 5 p. 3 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse § 227 lg. 2 järgi.

Võttes aluseks eeltoodut ja lähtudes KarS § 56 lõikest 1, määras kohtuväline menetleja J.Z-ile Liiklusseaduse § 227 lg. 2 alusel karistuseks eriõiguse (mootorsõiduki juhtimisõiguse) ära võtmise 4 (neljaks) kuuks.

KAEBUSE SISU

J.Z esitas Harju Maakohtule kaebuse, milles palub Põhja Prefektuuri

Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse väärteomenetleja Hannes Küünarpuu 23.09.2011.a.

otsus väärteoasjas tühistada osaliselt, nimelt karistuse kohaldamise osas temalt juhtimisõiguse

äravõtmise näol ja palub teda karistada 70 trahviühiku suuruse rahatrahviga, soovib osaleda kaebuse arutamisel Harju Maakohtus ning kaitsjat ei soovi.

Antud otsusega karistati menetlusalust isikut LS § 227 lg. 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks.

Menetlusalune isik tunnistab täielikult oma süüd ja kahetseb puhtsüdamlikult tema poolt toimepandud väärtegu.

Menetlusalusele isikule lisakaristuse määramisel ei ole arvestatud tema tähtsaid isiklikke

asjaolusid, mille tulemusel satub tema perekond raskesse varalisse olukorda ning ta jääb ilma sissetulekuallikast, sealhulgas ka talle määratud trahvi tasumiseks. Menetlusaluse isiku tütar - 7-aastane - asus õppima esimesse klassi ning esimesed kaks kuud viib ta tütart autoga kooli.

Seoses võimaluse puudumisega leida tööd Eestis otsis menetlusalune isik enesele töökoha autojuht-kullerina ning alates 1. novembrist 2011 .a. pidi ta sõitma sinna tööle. Tööle asumise korral suudab menetlusalune isik tasuda talle määratud rahatrahvi.

Kohus juhindub V™S § 132 punktist 1, § 133, § 134, § 135 lõikest 6.

Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik:

3