2-24-124572/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Reena Nieländer

Otsuse tegemise aeg ja koht

26.03.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-124572

Tsiviilasi

AS PlusPlus Capital hagi G Ri vastu põhivõlgnevuse

172,83 euro, viivise 36,30 euro, sissenõudekulude 25 euro

ja edasiulatuva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

265,76 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806),

asukoht Tartu mnt 83-601, 10115 Tallinn

Hageja lepinguline esindaja: C K; PlusPlus Legal OÜ; e-

post: xxx

Kostja: G R (isikukood xxx), elukoht xxx

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista G Rilt PlusPlus Capital ASi kasuks põhivõlgnevus 172,83 eurot,

sissenõudmiskulud 25 eurot, seisuga 22.10.2024 sissenõutavaks muutunud viivis

36,30 eurot ja viivis põhivõlalt (172,83 eurolt) alates 23.10.2024 kuni põhinõude

täitmiseni määras 0,05% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud

viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.

3. Jätta menetluskulud G Ri kanda.

4. Välja mõista G Rilt PlusPlus Capital ASi kasuks menetluskulud kokku 220 eurot,

s.o riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud 20 eurot ja

lepingulise esindaja põhjendatud kulu 100 eurot.

5. Välja mõista G Rilt PlusPlus Capital ASi kasuks viivis väljamõistetud

menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.

6. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse

kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel

menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja.

Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval

kuni kella 24.00-ni.

KOHTU SELGITUSED

Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 võib kohus

tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid

järgmist.

Nõude aluseks on kostja ja esialgse võlausaldaja xxx AS vahel 03.11.2012 sõlmitud teleteenuste

kliendilepingust nr xxx. Kostja kohustus tasuma saadud teenuse eest vastavalt esitatud arvetele

õigeaegselt ja regulaarselt. Kostja ei täitnud kohustusi kokkuleppe kohaselt ja jättis tasumata

arved augusti, septembri ja oktoobri 2023 eest. xxx AS piiras teenused alates 17.09.2023 ja kuna

kostja võlgnevust ei tasunud, luges lepingu ülesöelduks alates 18.10.2023. xxx AS on

loovutanud võlgnevuse hagejale 22.03.2024. Hageja esitas Harju Maakohtule 22.10.2024

hagiavalduse.

Kohtule pole teada kostja elu- ja viibimiskoht. Eelnevalt oli maksekäsu kiirmenetluses proovitud

kostjale menetlusdokumente kätte toimetada e-posti aadressil xxx ning postiaadressil xxx, kuid

tulemusteta. xxx korteriomanik kinnitas 14.08.2024, et võlgnik ei ela antud aadressil. Kohus

saatis 13.01.2025 hagimaterjalid koos menetlusse võtmise määrusega e-posti aadressil xxx, kuid

kostja dokumentide kättesaamist ei kinnitanud. Lisaks saatis kohus dokumendid tähtsaadetisena

xxx, kuid dokumendid tagastati hoiutähtaja möödumisel. Eeltoodu põhjal asub kohus

seisukohale, et kostja elu- ja viibimiskoht pole teada. Seetõttu toimetas kohus kostjale

hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega kätte väljaande Ametlikud Teadaanded

kaudu ja nõudis kostjalt kirjalikku vastust. Teadaanne avaldati 11.02.2025 ning see loeti

kättetoimetatuks 27.02.2025. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise

korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja vastuse esitamise tähtaeg oli

19.03.2025. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ei vastanud ega esitanud vastuväiteid.

TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib

käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §

173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

Hageja on taotlenud menetluskulude väljamõistmist kostjalt. Hageja esindajale tasutud õigusabi

kulu on 427 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20

eurot ja riigilõiv 100 eurot.

TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses

maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 4842 määrab, et

maksekäsu kiirmenetluse avaldaja menetluskulude katteks on võimalik määrata 20 eurot ning

muid avaldaja menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Seega saab kohus

maksekäsu kiirmenetluse avaldusega seotud kuluna välja mõista 20 eurot.

Maakohus leiab, et taotletav lepingulise esindaja kulu (427 eurot koos käibemaksuga, mis

vastab 3,5 töötunnile) ei ole põhjendatud. Tegemist ei ole keerulise ega mahuka tsiviilasjaga.

Tallinna Ringkonnakohus on 14.04.2020 lahendis tsiviilasjas 2-18-129072 asunud seisukohale,

et tüüphagide, millesarnaseid on hageja esitanud sadu kui mitte tuhandeid, põhjendused

kattuvad peaaegu sõna-sõnalt (erinevus seisneb üksnes kostjate andmetes, summades ja

kuupäevades), mistõttu ei ole usutav, et nende koostamisel teeks esindaja mingisuguse

õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Kohus leiab, et ka käesoleva tsiviilasja

keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude

taotletud suuruses välja mõistmist. Käesoleval juhul on põhjendatud ajakulu hagiavalduse

koostamiseks ja dokumentide komplekteerimiseks üks tund. Lepingulise esindaja tunnihinda

120 eurot (koos km-ga) võib pidada turu keskmisele vastavaks.

Kohus ei pea põhjendatuks mõista õigusabikulud välja koos käibemaksuga. TsMS § 174 lg 10

kohaselt peab menetlusosaline menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks

kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt

käibemaksu tagasi arvestada.

Maksu- ja Tolliameti andmetel on hageja

käibemaksukohustuslane. Hageja pole tõendanud oma väidet, et on piiratud

käibemaksukohustuslane ega selgitanud, miks ta ei saa ta õigusabikuludelt sisendkäibemaksu

tagasi nõuda. Seetõttu mõistab kohus õigusabikulud välja ilma käibemaksuta, s.o summas 100

eurot. Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik esinduskulu 100 eurot, millele

lisandub maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot, seega kokku 120 eurot.

Lisaks peab kostja hüvitama hagejale riigilõivu 100 eurot. Kokku on hageja põhjendatud

menetluskulud 220 eurot. Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada kostjat

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Reena Nieländer

Kohtunik