2-24-129333/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Reena Nieländer

Otsuse tegemise aeg ja koht

26.03.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-129333

Tsiviilasi

AS PlusPlus Capital hagi K L Š vastu põhivõlgnevuse

3861,87 euro, intressi 403,97 euro, lepingu haldustasu

7,50 euro, sissenõudekulude 35 euro, viivise 1544,75 euro

ja edasiulatuva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

7050,27 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806),

asukoht Tartu mnt 83-601, 10115 Tallinn

Hageja lepinguline esindaja: : M Š, PlusPlus Legal OÜ; e-

post: xxx

Kostja: K L Š (isikukood xxx), elukoht xxx

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista K L Šilt PlusPlus Capital ASi kasuks põhivõlg 3861,87 eurot, intress

403,97 eurot, haldustasud 7,50 eurot, sissenõudekulud 35 eurot, enne 04.10.2024

sissenõutavaks muutunud viivis 1544,75 eurot.

3. Välja mõista K L Šilt PlusPlus Capital ASi kasuks viivis põhivõlalt (3861,87

eurolt) alates 05.10.2024 määras 0,08% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks

muutunud viivisega mitte enam, kui põhinõude ulatuses.

4. Jätta menetluskulud K L Ši kanda.

5. Välja mõista K L Šilt PlusPlus Capital ASi kasuks menetluskulud kokku 785

eurot, s.o riigilõiv 665 eurot, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud 20 eurot

ning lepingulise esindaja põhjendatud kulu 100 eurot.

6. Välja mõista K L Šilt PlusPlus Capital ASi kasuks viivis väljamõistetud

menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.

7. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse

kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel

menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja.

Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval

kuni kella 24.00-ni.

KOHTU SELGITUSED

Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 võib kohus

tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid

järgmist.

Nõude aluseks on kostja ja esialgse võlausaldaja xxx vahel 05.04.2022 sõlmitud laenuleping nr

xxx, mille kohaselt refinantseerid laenuandja kostja laenukohustusi summas 4731,63 eurot,

lepingutasuga 96,56 eurot, intressiga 31% aastas, haldustasuga 2,50 eurot küüsja

viivisekokkuleppega 31% aastas või 0,08% päevas. Kostja kohustus tagastama laenu igakuiste

osamaksetena vastavalt maksegraafikule. Lepingu ülesütlemiseni viis kostja graafikujärgsete

osamaksete tasumata jätmine märtsi, aprilli ja maikuu 2023 eest. xxx OÜ saatis kostjale

02.05.2023 lepingu ülesütlemise hoiatuse koos täiendava tähtaja (23.05.2023) andmisega. Kuna

kostja võlgnevust ei tasunud ütles kostjaga sõlmitud lepingu üles 24.05.2023. xxx OÜ loovutas

26.05.2023 nõude hagejale.

Hagiavalduse kohaselt on hageja arvestanud viivist alates 24.05.2023 kuni hagiavalduse

esitamiseni vastavalt lepingutingimuste p-le 11.2.1, mille kohaselt on viivisemäär võrdne

lepingujärgse intressimääraga. Seetõttu märgib kohus, et laenulepingu sõlmimisel on pooled

eritingimustes on kokku leppinud viivisemääras. Kuigi käesoleval juhul on viivisemäär sama kui

intressimäär (31% aastas ja 0,08% päevas), ei kohaldu käesoleval juhul võlaõigusseaduse (VÕS)

§ 113 lg 1 kolmas lause, mis sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lisaks

nähtub, et viidatud lepingu punkti 11.2.1 kohaselt arvestatakse viivist intressimääraga võrdses

määras, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud, iga viivituses oldud päeva eest. Käesoleval

juhul on eritingimustes lepingupooled kokku leppinud kindlas viivise määras ning hagejal on

õigus nõuda viivist lepingus kokku lepitud tingimustel. VÕS § 4031 lg 1 p 11 kohaselt tuleb

tarbijale enne lepingu sõlmimist anda teavet kohaldatava viivise aasta- ja päevamäära maksetega

viivitamise korral ja selle kohandamise korra kohta. Seega on ka nimetatud lepingutingimuses

viidatud erikokkuleppele. VÕS § 39 kohaselt tuleb tüüptingimust tõlgendada nii, nagu teise

lepingupoolega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi.

Kohus edastas kostjale 17.01.2025 hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega e-

posti aadressil xxx ja luges dokumendid kättetoimetatuks 3 tööpäeva möödumisel

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3141 lg 2 alusel kostja käesolevas menetluses kohtule

avaldatud aadressil. Eelnevalt oli kostja palunud 11.12.2024 kohtudokumentide saatmist e-posti

aadressil kuna kostja selgituse kohaselt puudub tal ligipääs Eesti digiportaalidele. Kohus nõudis

kostjalt kirjalikku vastust. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral

on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. 30.01.2024 palus kostja vastamiseks

ajapikendust, ning kohus pikendas vastamise tähtaega kuni 19.02.2025. Kostja kohtu poolt

määratud tähtajaks ei vastanud ega esitanud vastuväiteid.

TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib

käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §

173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

Maakohus leiab, et taotletav lepingulise esindaja kulu (427 eurot koos käibemaksuga, mis

vastab 3,5 töötunnile) ei ole põhjendatud. Tegemist ei ole keerulise ega mahuka tsiviilasjaga.

Tallinna Ringkonnakohus on 14.04.2020 lahendis tsiviilasjas 2-18-129072 asunud seisukohale,

et tüüphagide, millesarnaseid on hageja esitanud sadu kui mitte tuhandeid, põhjendused

kattuvad peaaegu sõna-sõnalt (erinevus seisneb üksnes kostjate andmetes, summades ja

kuupäevades), mistõttu ei ole usutav, et nende koostamisel teeks esindaja mingisuguse

õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Kohus leiab, et ka käesoleva tsiviilasja

keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude

taotletud suuruses välja mõistmist. Käesoleval juhul on põhjendatud ajakulu hagiavalduse

koostamiseks ja dokumentide komplekteerimiseks üks tund. Lepingulise esindaja tunnihinda

120 eurot (koos km-ga) võib pidada turu keskmisele vastavaks.

Kohus ei pea põhjendatuks mõista õigusabikulud välja koos käibemaksuga. TsMS § 174 lg 10

kohaselt peab menetlusosaline menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks

kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt

käibemaksu tagasi arvestada.

Maksu- ja Tolliameti andmetel on hageja

käibemaksukohustuslane. Hageja pole tõendanud oma väidet, et on piiratud

käibemaksukohustuslane ega selgitanud, miks ta ei saa ta õigusabikuludelt sisendkäibemaksu

tagasi nõuda. Seetõttu mõistab kohus õigusabikulud välja ilma käibemaksuta, s.o summas 100

eurot.

Hageja on palunud kohtul välja mõista maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise

ning esitamise kulu 20 eurot.

TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses

maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 4842 määrab, et

maksekäsu kiirmenetluse avaldaja menetluskulude katteks on võimalik määrata 20 eurot ning

muid avaldaja menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Seega saab kohus

maksekäsu kiirmenetluse avaldusega seotud kuluna välja mõista 20 eurot.

Lisaks peab kostja hüvitama hagejale riigilõivu 665 eurot. Kokku on hageja põhjendatud

menetluskulud 785 eurot. Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada kostjat

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Reena Nieländer

Kohtunik