2-25-3318/7 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Brigitta Mõttus

Määruse tegemise aeg ja koht

26. märts 2025, Pärnu

Tsiviilasja number

2-25-3318

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

L.V. hagi XXX (linnavalitsuse kaudu) vastu

pärimisõiguse tuvastamiseks

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja lahendamise viis

Hageja: L.V. , isikukood XXX

Hageja lepinguline esindaja: jurist Jelena Smorodina

Kostja: XXX (linnavalitsuse kaudu)

Kirjalik menetlus, TsMS § 440 lg 1 järgi kostja

õigeksvõtul põhinev otsus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada L.V. hagi XXXa (linnavalitsuse kaudu) vastu õigeksvõtul põhineva

otsusega.

2. Tuvastada hageja L.V. pärimisõigus J. T. u (T. , isikukood XXX) pärandvarale.

3. Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 1).

4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

5. Rahuldada XXXa poolt 23.03.2025 esitatud vastuväide kohtu tegevusele.

Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Maakohtu otsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna

Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Hageja esitas 03.03.2025 kohtule hagiavalduse XXX (Pärnu Linnavalitsuse kaudu) vastu

pärimisõiguse tuvastamiseks. Hageja nõudeks on: tuvastada hageja L.V. pärimisõigus J.

T. u (T. ), isikukood XXX, pärandvarale.

2. Hagiavalduse kohaselt, J. T. ul lapsi pole. Peale abikaasa surma (XXX) tegi J. T. notari

2-25-3318

juures testamendi kogu enda vara pärimiseks sõbranna L.V. `le, kuid mingi arusaamatuse

tõttu tühistas J. T. eelnimetatud notariaalselt tõestatud testamendi. Vaatamata sellele jäid

naised sõbrannadeks edasi. 2023.aasta sügisel sattus J. T. Tammiste hooldekodusse, kus

tema sõbranna L.V. on käinud mitu korda nädalas J. T. ut külastamas ja aitamas.

2024.aasta aprilli kuus teatas J. T. L.V. ´le oma soovist jälle teha testament, millega

pärandada kogu oma vara L.V. `le ja palus sõbrannal seda ette valmistada. L.V. täitis J. T.

u tahe, trükkis välja soovitud testamendi projekti ja kutsus Tammiste Hooldekodusse

tunnistajad S. V. ja T. M. , keda eelnevalt valis J. T. . 20.aprillil 2024 tulid Tammiste

Hooldekodusse L.V. ja tunnistajad S. V. ja T. M. . Tunnistajate juuresolekul tutvus J. T.

ettevalmistatud testamendi sisuga, kiitis selle heaks ja pani oma allkirja testamendile.

Pärast seda kinnitasid tunnistajad oma allkirjadega, et J. T. tegi ettevalmistatud

testamendi sisule vastava tahteavalduse. J. T. suri XXX. L.V. kandis kõik sõbranna

matustega seotud kulud. Peale sõbranna surma tundis L.V. ennast mitte eriti hästi ja läks

elama Tallinnasse poja juurde. 2024.aasta novembri kuuks L.V. terviseseisund paranes ja

tema pöördus Tallinna notari Kirsty Laidvee poole avaldusega J. T. u pärimismenetluse

algatamiseks, mida algatati 26.11.2024. 25.01.2025 teatas Tallinna notar Kirsty Laidvee

L.V. `le, et antud asi tuleb anda lahendamiseks kohtule. Tallinna notar Kirsty Laidvee

väljastas L.V. `le pärimistunnistuse kavandi, mille kohaselt T. M. surnud J. T. u

ainupärijaks on XXX. Hageja sellega ei nõustu ja seetõttu on tema sunnitud pöörduma

Pärnu Maakohtu poole enda testamendijärgse pärimisõiguse tuvastamiseks J. T. u

pärandvarale.

3. Koos 03.03.2025 hagiavaldusega esitas hageja kohtule taotluse hagi tagamiseks, mille

kohus 04.03.2025 määrusega rahuldas. Kohus keelas hagi tagamise korras Tallinna notaril

Kirsty Laidveel J. T. u, isikukood XXX, pärimisasjas pärimistunnistuse tõestamise kuni

tsiviilasjas nr 2-25-3318 tehtava lahendi jõustumiseni.

4. Kostja esitas 11.03.2025 vastuse, kus tunnistab hagi ja palub hagi rahuldada ning jätta

menetluskulud hageja kanda.

5. Kohus edastas pooltele 24.03.2025 e-kirja, kus palus teatada sobivad eel-ja

kohtuistungiajad.

6. Kostja esitas 25.03.2025 kohtu tegevusele vastuväite, kus märgib, et ei nõustu, et

käesolevas asjas on vajalik määrata eel- ja kohtuistung. Kostja selgitab, et kuna on

11.03.2025 vastuses hagi tunnistanud ja selle õigeks võtnud, tulnuks kohtul teha hagi

õigeksvõtul põhinev lahend. Kostja ei ole küll eraldi avaldust hagi õigeksvõtu kohta

teinud, kuid kohus oleks pidanud aru saama, et kostja soovib hagi õigeks võtta. Kostja

palub kohtul vastuväide rahuldada ning teha asjas õigeksvõtul põhinev otsus.

Alternatiivselt, kui kohus leiab, et asja võiks/peaks lahendama kompromissi sõlmimisega,

siis on kostja seda valmis tegema.

7. Hageja esitas 25.03.2025 seisukoha kostja esitatud vastuväite osas ning märgib, et ei

vaidle kostja poolsele hagi õigeksvõtmisele vastu ning hageja menetluskulude hageja

enda kanda jätmisele.

VASTUVÄITE LAHENDAMINE

8. Kostja, XXX on 23.03.2025 esitanud kohtu tegevusele vastuväite. Kostja on leidnud, et

kohus on asjas põhjendamatult asunud määrama eel-ja kohtuistungi aega, kuna kostja on

hagi õigeks võtnud ja vaidlust poolte vahel ei eksisteeri. Seega tuleks kohtul asi lahendada

hagi õigeksvõtul põhineva otsusega, mitte arutada asja sisuliselt. Kostja on seisukohal, et

kohus peab hagi õigeksvõtu korral hagi rahuldama sõltumata sellest, kas kohtu arvates on

2-25-3318

hageja nõue põhjendatud või mitte.

9. Kohus, tutvunud kostja vastuväitega ning hageja seisukohaga, leiab, et vastuväide tuleb

rahuldada. Kohus ei määra seega asjas istungit, vaid rahuldab hagi õigeksvõtul põhineva

otsusega.

10. Kohus märgib, et ei nõustu küll kostja seisukohaga, et kohus on kohustatud igal juhul hagi

õigeksvõtu puhul hagi rahuldama sõltumata sellest, kas kohtu hinnangul on nõue

põhjendatud või mitte, kuid kohus leiab antud asjas, et kui kostja tahe hagi õigeks võtta,

välja selgitamata sealjuures asjas tegelikke asjaolusid ja nõude põhjendatust on niivõrd

suur, siis ei ole kohtul põhjust ega alust hagi vastu kostja tahet menetleda. Vastuväitest on

selgelt näha kostja tahe hagi õigeks võtta ja nii kostja vastusest hagile kui ka vastuväitest

ilmneb kostja täielik nõusolek võimalikust talle kuuluvast pärandvarast loobuda.

KOHTU SEISUKOHT

11. Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 võib

kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava

osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist:

Tulenevalt TsMS § 4 lg-st 3 on kostjal õigus tema vastu esitatud nõuet tunnustada (hagi

õigeks võtta). Kohus leiab, et kuna kostja ei ole hageja nõuet vaidlustanud ja on hagi

õigeks võtnud, on võimalik hagi rahuldada kostja õigeksvõtul põhineva otsusega. TsMS §

440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja

nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tunnistab kohus

omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 1).

Menetluskulud

12. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude

rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses

kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus

määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita

menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või

tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). Menetluskulud kannab see menetluspool, kelle

kahjuks otsus tehakse (TsMS § 162 lg 1). Hagi kohese õigeksvõtu korral võib kohus jätta

menetluskulud täielikult või osaliselt poolte enda kanda, kui vastaspoole kulude

väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane

või ebamõistlik (TsMS § 162 lg 4). TsMS § 168 lg 6 järgi kui kostja võtab hagi kohe

õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud

põhjust hagi esitamiseks.

13. Kostja taotleb, et kohus jätaks menetluskulud hageja kanda. Hageja on nõus, et kohus

jätaks hageja menetluskulud tema enda kanda. Seega kohus leiab, et poolte menetluskulud

tuleb jätta nende endi kanda, mistõttu kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei

määra.

14. Vastavalt TsMS § 178 lg 1, menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2

kohaselt, menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

2-25-3318

menetluskulude summa ületab 280 eurot. Sama § lg 4 kohaselt, menetluskulude

kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Brigitta Mõttus

kohtunik