3-25-763/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-763

Määruse kuupäev

26. märts 2025

Kohtunik

Kadri Palm

Kohtuasi

X kaebus sätte põhiseadusvastaseks tunnistamiseks

RESOLUTSIOON

Tagastada X kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates

määruse kättesaamisest. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Tartu Vangla kinnipeetav X esitas 25. märtsil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus

põhiseadusvastaseks tunnistada Eesti Vabariigi poolt kehtestatud säte, millega ei maksta toetust

isikule, kes viibib kinnipidamisasutuses. Kaebaja hinnangul on põhiseadusvastane, et kui isik viibib

kinnipidamisasutuses, et siis ei maksta talle toetusi. Eesti vanglates pole kinnipeetavad riigi

ülalpidamisel ning vangistuses viibimisel on kinnipeetavatel ka kulutused, mida Eesti Vabariik ei

kanna. Vanglates maksti töövõimetustoetust kuni 30. juuni 2016 ja siis lõpetati toetuse maksmine

ära, mis ei ole õiguspärane. Kaebaja leiab, et vanglas viibivatel puudega isikutele tuleb tagada

töövõimetoetus ning sotsiaaltoetus, et nad saaksid oma vajadused ära rahuldatud.

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 järgi kontrollib kaebuse saanud

alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Ühe

kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb HKMS § 121 lg 1 p 1 ette olukorra, kus vaidluse

lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses

avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust

menetluskorda.

3. Kohtule esitatud kaebusest nähtuvalt ei vaidlusta kaebaja praegusel juhul ühegi konkreetse

haldusorgani tegevust, vaid kaebaja eesmärk on esitada üksnes taotlus tunnistada

põhiseadusvastaseks säte, millega ei maksta toetust isikule, kes viibib kinnipidamisasutuses.

4. Kohus selgitab, et halduskohus peab küll vaidlust lahendades hindama kohaldatavate normide

põhiseaduspärasust ning võib jätta asja lahendamisel kohaldamata seaduse või muu õigustloova

akti, kui see on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega (HKMS § 158 lg 4), ent konkreetse normi

põhiseadusvastaseks tunnistamist on võimalik nõuda üksnes „oma kohtuasja läbivaatamisel“, s.t

selgelt piiritletud kaebuse lahendamise raames (vt ka Riigikohtu 3. märtsi 2011. a otsus

põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-15-10, p 13 jj).

5. Halduskohtul ei ole pädevust hinnata õigusnormide põhiseaduspärasust abstraktse normikontrolli

vormis. Ka Riigikohus on märkinud, et halduskohus ei vaata läbi õigustloovate aktide peale esitatud

kaebusi, kuna selleks on ette nähtud teistsugune menetluskord (HKMS § 4 lg 1, põhiseaduslikkuse

järelevalve kohtumenetluse seadus (PSJKS) § 2 p 1; vt Riigikohtu halduskolleegiumi 25. oktoobri

2017. a määrus nr 3-17-749, p 9). Selline menetluskord on reguleeritud PSJKS-s. Vastavalt PSJKS

§ 2 p-le 1 lahendab PSJKS alusel taotlusi kontrollida õigustloova akti või selle andmata jätmise

vastavust põhiseadusele Riigikohus. Taotluse võivad Riigikohtule esitada Vabariigi President,

õiguskantsler, kohaliku omavalitsuse volikogu ja Riigikogu (PSJKS § 4 lg 2).

6. Eeltoodust tulenevalt ei ole asja lahendamine halduskohtu pädevuses ning kaebus tuleb HKMS §

121 lg 1 p 1 alusel tagastada.

7. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning

kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

(allkirjastatud digitaalselt)