2-24-18013/10 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

2-24-18013

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maimu Laumets

Määruse tegemise aeg ja koht

26.03.2025, Jõgeva

Tsiviilasja number

2-24-18013

Tsiviilasi

Osaühing

Infovõrgud

avaldus

pankroti

väljakuulutamiseks

Menetlustoiming

Lõpplahend

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja/võlgnik: Osaühing Infovõrgud (registrikood:

10931751; asukoht: Tallinna tn, 24, XXX, 71008 XXX;

e-post: XXX), seaduslik esindaja R.M. (isikukood:

XXX; e-post: riho@infovorgud.ee);

Ajutine pankrotihaldur: Küllike Mitt (OÜ Õigusbüroo

Faktootum, Õpetaja 9a, 51003 Tartu; 505 3344; XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada Osaühing Infovõrgud (registrikood: 10931751) pankrotimenetlus

pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara

pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasinõudmise ja

tagasivõitmise võimalus.

2. Tühistada 06.12.2024.a ja 18.12.2024.a määrustega kohaldatud pankrotiavalduse

tagamise abinõud (täitemenetluse peatamine, vara käsutuskeeld).

3. Määrata, et ajutisel pankrotihalduril on kohustus likvideerida Osaühing

Infovõrgud (registrikood: 10931751) kahe kuu jooksul käesoleva määruse

jõustumisest likvideerimismenetluseta.

4. Vabastada Küllike Mitt Osaühing Infovõrgud ajutise pankrotihalduri

kohustustest pärast Osaühingu Infovõrgud kustutamist äriregistrist.

5. Määrata Osaühing Infovõrgud (registrikood: 10931751) raamatupidamise

dokumentide hoidjaks seaduslik esindaja R.M. (isikukood: XXX).

6. Avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teade Osaühing Infovõrgud

pankrotimenetluse lõpetamise kohta pankrotti välja kuulutamata raugemise

tõttu. Teate avaldamise ajaks on 6 kuud.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud avaldaja kanda.

2. Määrata Osaühing Infovõrgud pankrotimenetluses ajutise halduri tasuks 1046,76

eurot (sh käibemaks).

3. Tasuda ajutise halduri tasu summas 1046,76 eurot (sh käibemaks) menetlusabi

korras riigi eelarvest

OÜ Õigusbüroo Faktootum pangakontole nr

EE742200221013804535.

Edasikaebamise kord

Määrusele on võimalik esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse Ametlikes Teadaannetes

avaldamisele järgnevast päevast. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv.

Asjaolud

Võlgniku esindaja esitas 27.11.2024 pankrotiavalduse, mille kohaselt tekkis maksejõuetus

järgmistel põhjustel:

- Klientide eelarved 2024.a vähenesid, septembris ja jõulude eel nad oma eelarveid ei

suurendanud.

- 2022.a liitus meeskonnaga osalise tööajaga turunduse valdkonna inimene. 2023.a kulus

olemasoleva kuvandi ühtlustamisele ja turunduskanalite seadistamisele. 2024. a toimus

aktiivne turundustegevus, kuid sügisel tõdeti, et kanalid ei tööta piisavalt hästi, et tuua uusi

töid. Turundustöötaja otsustas lahkuda omal soovil ja seetõttu jäi võlgniku majandustegevuse

jaoks oluline ametikoht täitmata ning kanalitel ei toimunud aktiivset tegevust.

- Võlgnik esitas pakkumise riigihankele „Vormielementide e-poe arendustööd“, mille võitis.

Hanke kogumaksumus olnuks 170 000 eurot. 03.09.2024 hange tühistati. Hange kuulutati

uuesti välja, võlgnik esitas pakkumise, kuid 22.10.2024 selgus, et nad jäid teiseks. Kui

võlgnik oleks hanke võitnud, siis oleks see andnud lisatööd ning nad oleksid leidnud

maksuvõlale ka lahenduse.

- 25.09.2024 alustati võlgniku müügiga. Ettevõtte väärtus kukkus oluliselt kui 01.10.2024

esitas võlgniku võtmearendaja (s.o järgmine töötaja) lahkumisavalduse. Töö jätkus, kuid

järjest väiksemas mahus. Eesmärk oli senised tööd lõpetada. 11.11.2024 oli kohtumine

ettevõttega, kes oli valmis võtma ülemvõlgniku seniste klientide nimekirja, kuid on selgunud,

et antud ettevõte on huvitatud vaid valitud klientidest ning pole valmis tasuma ülemineku eest

raha. See tähendab, et ettevõtte müük ebaõnnestus. Kuna töötajaid ja kliente üle ei võeta, siis

ei lähe üle ka garantiikohustused. Võlgnik tegeles sellega, et olemasolevad üleantud tööd

lõpetada (täita garantiikohustused). Uued tööd teostab juba teine ettevõte.

- 21.11.2024 said kõik võlgniku töötajad kätte koondamisteated koos infoga, et viimane

tööpäev on 22.11.2024. Seega pole alates 23.11.2024 võlgnik enam töötajaid.

- 2024.a suhtles võlgnik Maksu- ja Tolliametiga maksuvõla ajatamise küsimuses, millega

Maksu- ja Tolliameti oli alguses nõus. 19.11.2024 alustas Maksu- ja Tolliamet täitemenetlust,

mille käigus võlgniku kontod arestiti.

Võlgniku varaks on kasutatud kontorimööbel. Võlgnikul on kohustusi 108 855,12 eurot.

Võlgniku varad ei kata võlausaldajate nõudeid ning võlgnik on maksejõuetu ja selline olukord

ei ole ajutine. Võlgnik palus välja kuulutada enda pankrot.

06.12.2024.a määrusega algatas kohus menetluse ja määras võlgnikule ajutise pankrotihalduri.

Ajutine pankrotihaldur esitas aruande, mille kohaselt talle esitatud andmed ja dokumendid

toetavad võlgniku juhatuse liikme poolt antud selgitusi võlgniku majandustegevusega ja

maksejõuetuse kujunemisega. Võlgniku varaks on rahalised vahendid pangakontol 3,15 eurot.

Võlgnikule kuulub materiaalne põhivara väärtusega 800-1000 eurot, kuid mille osas on

üürileandjal pandiõigus. Üürileandja on teavitanud, et nende esitatud nõuded jäävad samasse

suurusjärku olemasoleva vara väärtusega. Immateriaalset vara on väärtuses 203 000 eurot, mis

30.11.2024 bilansi kohaselt on maha kantud. Juhatuse liikme selgituste kohaselt on tegemist

erinevate tarkvara moodulite, äriühingu kodulehtede ja domeenidega, samuti serverite

infrastruktuur ja muud tööd hõlbustavad töövahendid. Sellel varal on väärtust nii kaua, kuni

käisid ettevõtte müügiläbirääkimised. Kui selgus, et ettevõtet müüa ei õnnestu, muutus vara

väärtusetuks, sest kõik arendajad kasutavad oma lahendusi ning ettevõttest eraldi müüa pole

neid võimalik. Juhatuse liige viis domeenid tasuta endaga seotud äriühingu Ecsa Digital OÜ

alla, et klientide süsteemid seisma ei jääks. Ajutise halduri hinnangul on juhatuse liikme

selgitused usutavad ning hetkel puudub info, et keegi oleks huvitatud domeenide

kasutusõiguse omamisest tasu eest. Võlgnikul on kohustusi kokku vähemalt summas 172

571,76 eurot. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu ning

puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. Puuduvad ka perspektiivikad

võimalused vara tagasivõitmiseks.

Kohus määras 03.02.2025.a määrusega deposiiti makstava summa suuruse ja tähtaja. Keegi ei

maksnud deposiiti.

19.02.2025 tegi kohus Konkurentsiameti maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada

kohtule avaldus võlgniku suhtes pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena.

19.03.2025 teatas Konkurentsiamet, et ei kavatse esitada avaldust võlgniku pankrotimenetluse

läbiviimiseks avaliku uurimisena.

Kohtumääruse põhjendused

PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara

pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda,

sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb

peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete

rahuldamine on vähetõenäoline.

Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva

paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab

pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud

summa või kui kohus rahuldab maksejõuetuse teenistuse avalduse juriidilisest isikust

võlgniku pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena.

Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et võlgnikul on kohustusi vähemalt 172 571,76 euro

ulatuses ja vara nende täitmiseks puudub. Võlgniku ainsaks varaks on rahalised vahendid 3,15

eurot ja materiaalne põhivara väärtuses 800-1000 eurot (üürileandjal on pandiõigus varale).

Võlgnikul on immateriaalset vara väärtuses 203 000 eurot, mis bilansi kohaselt on maha

kantud, sest varal iseseisev väärtus ettevõtte endata puudub. Tagasivõidetavad nõuded

puuduvad. Kohtu hinnangul ei ole võlgniku pankrotivara arvel võimalik rahuldada

võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine.

Kuna võlgnikul vara puudub ja selle suurendamiseks ei ole võimalusi ette näha, on kohtu

hinnangul tegemist olukorraga, milles puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks.

Kuna ükski isik ei ole tasunud pankrotimenetluse kulude katteks määratud summat kohtu

deposiiti, järeldab kohus, et puuduvad isikud, kes oleks valmis pankrotimenetlust rahastama.

Pankrotti pole võimalik välja kuulutada ka põhjusel, et maksejõuetuse teenistus ei esitanud

avaldust võlgniku pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena.

Eeltoodust tulenevalt ei kuuluta kohus välja võlgniku pankrotti ja lõpetab menetluse

raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel.

06.12.2024.a ja 18.12.2024.a määrustega peatas kohus võlgniku vara suhtes toimuvad

sundtäitmised ning keelas võlgnikul kogu oma vara käsutamise ilma ajutise pankrotihalduri

nõusolekuta. Kuna edasist pankrotimenetlust ei toimu ning kohus lõpetab menetluse

raugemisega, tuleb pankrotiavaldust tagavad abinõud tühistada (TsMS § 386 lg 4).

PankrS § 29 lg 8 laused 1-3 sätestavad, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus

lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul

menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta ja esitab

avalduse juriidilise isiku registrist kustutamiseks. Ajutine haldur kinnitab võlgniku registrist

kustutamise avalduses, et takistusi registrist kustutamiseks ei ole. Kui pankrotimenetluse

raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja

kaetakse vajalikud kulutused.

Eeltoodust tulenevalt peab ajutine haldur likvideerima juriidilise isiku seaduses sätestatud

tingimustel.

Kohus määrab kindlaks ka võlgniku dokumentide hoidja, kelleks tuleb määrata võlgniku

praegune juhatuse liige R.M..

Menetluskulude jaotus

Ajutine pankrotihaldur esitas taotluse tasu kindlaksmääramiseks summas 1046,76 eurot (koos

käibemaksuga).

PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise

halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib

ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning

põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele

kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas

kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule

tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega

taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise

taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja

Alates 01.02.2021.a kehtiv PankrS § 23 lg 3: Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa,

mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga

ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva

seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust.

Vabariigi Valitsuse 19.12.2024.a määruse nr 87 § 1 alusel on 2025.a kuutasu alammääraks

886 eurot.

Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on hetkel seega 177,20 eurot.

Ajutise halduri taotluse kohaselt on tal kulunud aruande koostamiseks vajalikele tegevustele

kokku 13h (26 pooltundi), kokku tasu 858 eurot, mis teeb tunnitasuks 66 €/h (33€/pooltund).

Kohus on seisukohal, et halduri märgitud teostatud töödele kulunud aeg on asja keerukust ja

mahtu arvestades mõistlik ja põhjendatud. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt arvestatud

tunnitasu vastavalt toimingute sisule on põhjendatud. Kohus leiab, et tunnitasu on vastavuses

ajutise halduri poolt teostatud ülesannete keerukuse ja mahuga ning ülesannetele kulunud

ajaga. Tunnitasu määr ei ületa PankrS § 23 lg-s 3 märgitud ülemmäära. Kohus määrab seega

ajutise halduri tasuks 858 eurot. Tasule lisandub käibemaks, s.o 188,76 eurot, kokku on

ajutise halduri tasu 1046,76 eurot.

Ajutine haldur on palunud raugemise korral enda tasu välja mõista riigi vahenditest.

PankrS § 23 lg 4 sätestab: Kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse

raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse §

171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus

ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende

hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi

suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel

kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja

arvatud käibemaks).

Riigi vahenditest tasu määramise välistuseks on PankrS § 23 lg 5, mis sätestab, et kohus ei

määra ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja

või kolmas isik on maksnud deposiidina selleks ettenähtud kontole ajutise halduri tasu ja

hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa.

Käesolevalt ei ole deposiidina keegi kohtu määratud summat tasunud.

PankrS § 23 lg 51 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest

hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab

valdkonna eest vastutav minister määrusega.

Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste

riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 1 lg 1 ja 2 lg 1 kohaselt arvestatakse tasu poole tunni

täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni ning tasu peab olema 33 eurot poole tunni

kohta.

Ajutise halduri taotletav riigi eelarvest väljamõistetav summa on võimalik ja see vastab

seadusele. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus ajutise halduri tasu, kokku summas 1046,76

eurot (sh käibemaks), välja riigi vahenditest. Ajutise halduri taotlusel ja vastavalt PankrS § 23

lg-le määrab kohus, et tasu tuleb maksta ajutise halduri poolt nimetatud büroole.

TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel tuleb avaldaja tehtud menetluskulud jätta tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maimu Laumets

kohtunik