4-24-3931/30 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Väärteoasi nr 4-24-3931

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. märts 2025, Tartu kohtumaja

Väärteoasja number

4-24-3931

Kohtunik

Marek Vahing

Kohtuistungi sekretär

Kertu Paas, Margot Nigol

Väärteoasi

Menetlusaluse isiku E.Z-i kaebus Politsei- ja

Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 6. novembri 2024. a

otsusele väärteoasjas nr 2780,24,015356

Menetlusalune isik

E.Z (isikukood: XXX; elukoht: XXX;

e-post: XXX; telefon: XXX)

Menetlusaluse isiku kaitsja

jurist A. E. (XXX; asukoht: XXX; e-post: XXX)

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur

(registrikood: 70008747, asukoht: Riia tn 132, Tartu linn,

Tartu linn, Tartu maakond); kohtuvälise menetleja

esindaja: Cristel Jakobson

RESOLUTSIOON

Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 6. novembri 2024. a otsus

väärteoasjas nr 2780,24,015356 muutmata ja E.Z-i kaebus rahuldamata.

Edastada kohtuotsus E.Z-ile, tema kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja

või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse

Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 6. novembri 2024. a otsusega väärteoasjas

nr 2780,24,015356 määrati E.Z-ile liiklusseaduse (LS) § 223 lg 1 alusel rahatrahv

50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot. Otsusest nähtuvalt tuvastati, et 25. septembril 2024. a

kella 13.46 ajal toimus liiklusõnnetus Tartu linnas Tähe tn 119A juures Tähe tn –Sirbi tn

ristmikul, kus E.Z , juhtides mootorsõidukit Tesla Model X reg. nr XXX, ei andnud

teed peateel liikunud ja sõidueesõigust omanud sõidukile (jalgratturile) ning toimus

kokkupõrge. E.Z rikkus sellega liiklusmärgi 221 (anna teed) nõudeid. Liiklusseaduse

rikkumisega tekitas ta varalise kahju ja kerge tervisekahjustuse jalgrattur A. P.

2. Tartu Maakohtusse saabus 27. novembril 2024. a menetlusaluse isiku E.Z-i kaitsja

esitatud kaebus. Kaebuse esitaja leiab, et menetleja on menetluse käigus oluliselt ja korduvalt

rikkunud väärteomenetlusõigust, jättes teise liiklusõnnetuses osalenud juhi poolt

liiklusnormide eiramise välja selgitamata. Tuvastati üksnes kaebaja poolt loodud oht märgi

„Anna teed“ eiramise kohta ettevaatamatusest, kuid mitte tagajärjena kaasunud

liiklusõnnetuse põhjustanud jalgratturi kaasvastutust. Kaitsja märgib kaebuses, et E.Z

ei ole enam kui 30 aasta jooksul teinud ühtegi avariid ja puudub igasugune mõistlik ja

põhjendatud avalik huvi tema isiku karistamise osas. Liikluses peab ka peateel liikleja olema

hoolikas teiste kaasliiklejate osas ja tagama enda ja teiste liiklejate ohutuse. Seega kui sõiduk

peab end tuledega nähtavaks tegema, siis jalgrattur oli enda nähtavaks tegemise ja turvalisuse

osas hooletu, sest puudus helkurvarustus ja kiiver. Jalgrattur ei olnud juhile nähtav ja ilmus

välja nö “kusagilt” ootamatult. Juhul, kui kohus leiab, et menetleja ei ole

väärteomenetlusõigust rikkunud ning menetlus ei kuulu lõpetamisele väärteomenetlusnormide

olulise rikkumise puhul ja/või otstarbekuse kaalutlusel arvestades avaliku huvi puudumist, siis

palub kaebaja kohtul arvestades esile toodud asjaolusid kaaluda karistuse kergendamist.

Kaitsja tasu palub E.Z jätta tema enda kanda.

3. Kohtuväline menetleja esitas kaebuse kohta kirjaliku seisukoha 27. detsembril 2024. a.

Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebaja esitatud kaebusega ning leiab, et menetlusaluse

isiku osas tehtud kohtuvälise menetleja lahendi muutmiseks puuduvad alused ning põhjused.

Kokkuvõtvalt on kohtuväline menetleja veendumusel, et E.Z juhtis mootorsõidukit

Tesla ning sooritades parempööret peateele eiras liikluskorraldusvahendi nõuet ja ei andnud

teed sõidueesõigust omavale jalgratturile ning toimus kokkupõrge. Sellega tekitas ta nii

varalise kui ka tervisekahju jalgratturile.

4. Kohus planeeris asja arutamiseks kohtuistungi 11. veebruaril 2025. a. Vahetult enne

kohtuistungit selgus, et tunnistaja A. P. on haigestunud ja ei saa ilmuda. Kohus leidis, et ilma

tunnistajata kohtuistungit pidada ei saa. Uueks kohtuistungi ajaks määrati 26. veebruar 2025.

a.

5. 25. veebruaril 2025. a esitas E.Z-i kaitsja kohtule taotluse lisatõendite väärteoasja

juurde võtmiseks, mille kohus istungil rahuldas. Lisaks taotles kaitsja 25. septembril 2025. a

kell 14.39 politseiasutuse numbrile 730 8800 tehtud kõnesalvestise väljanõudmist, millist

taotlust kohus põhjendatuks ei pidanud. Kaitsja märkis, et kohtuvälise menetleja etteheite

kohaselt toimus kokkupõrge, mis tähendab, et ka sõidukil peaks olema tehioludele vastavad

nähtavad vigastused. Kaebaja kaitseväide keskendub muuhulgas sellele, et kõik õnnetuse

tehiolud ei ole välja selgitatud. Kannatanu roll õnnetuses ja tema terviseseisundi tuvastamine

omavad kaebaja hinnangul juhtumist olulist tähtsust. Teise õnnetuses osalenud juhi joobe

tuvastamine on tähtis, seda kinnitati kaebajale ka politsei poolt, kes helistas juhtumi järgselt

numbrile 730 88 00 (vt Lisa 2- kuvatõmmis interneti kodulehelt).

6. Kohus arutas väärteoasja 26. veebruari 2025. a kohtuistungil, kus uuriti nii isikulisi kui ka

kirjalikke tõendeid.

7. Kohtuvaidlustes jäi kaitsja kaebuses avaldatud seisukoha juurde ja leidis, et

liiklusõnnetusega seoses on jäänud paljud asjad välja selgitamata. Esiteks ei ole selgust

jalgratturi joobe küsimuses. Kannatanu ütleb, et ei olnud joobes, kuid seda väidet ei ole

millegagi tõendatud. Kaitsja märgib veel, et kannatanul võisid mingid joobe tunnused olla ka

terviseseisundist. Kõigi ravimitega ei tohi liikluses osaleda ja ka vererõhuga kaasneb see.

Kannatanu terviseseisund ei ole kaitsja arvates üheselt välja selgitatud. Teiseks on selgusetu,

kus jalgrattur liikus, milline oli tema trajektoor. Ei leidnud kinnitust, millise sõiduki nurgaga

kokkupõrge toimus. Järgmine küsimus oli jalgratturi enda kiirus ja peatamise võimekus või

soov või tahe. Menetleja ei ole teinud kindlaks, miks kannatanu ei peatunud takistuse ees.

Liiklusseadus ütleb selgelt, et tuleb teha kõik selleks, et vältida igasugust otsasõitu või

kokkupõrget. Kannatanu ise rääkis, et ta silmanurgast nägi tulemas autot, aga ei pidurdanud.

Tema lähtus sellest teadmisest, et on peateel ja võib sõita. Sellega kannatanu aitas kaasa oma

kahju tekkimisele. Võib-olla oleks saanud õnnetuse ära hoida, kui kannatanu oleks

pidurdanud. Kaitsja ei leia, et nende kahtlused oleks kummutatud päris üheselt ja selgelt.

8. Ka kohtuväline menetleja jäi oma kirjalikult esitatud seisukoha juurde. Ta märkis, et väga

tugevalt on küsimuse all alkoholijoove. Ametnik selgitas, et politseil on oma protseduurid,

kuidas alkohol tuvastatakse, milliseid pabereid tuleb täita. Kiirabi osas kahjuks selliseid

kohustusi ei ole. Küll aga lähtub politsei suuresti korrakaitseseaduse (KorS) § 37 lg 1 p 1.

Siinkohal on avariipolitseinik kohapeal tuvastanud, et üks osaline eiras anna teed märki, teine

osaline sai autolt löögi. Sel hetkel, tuvastanud menetlusaluse isiku, teostas ka alkoholijoobe

kontrolli. Sündmuskohal ei ole menetlusalune isik ega ükski teine juhtinud politsei tähelepanu

sellele, et jalgratturil oleks olnud alkoholijoobele viitavad tunnused. Seetõttu on tulnud need

väited kõik tagantjärele. Kuna ükski tunnistaja täpselt ei mäleta ega ei tea, kus kohas

kokkupõrke koht oli sõiduki puhul, siis ka sündmuskohal käinud avariipolitseinik ei leidnud

nühkejälgi auto värvi osade peal. Seega on kõrguse latt pandud tõesti esiotsa peale paremasse

nurka ehk kõrvalistuja poolsesse nurka, kuigi jalgrattur ise mäletab, et pigem võis see

kokkupõrge olla vasakul pool. On võimalik, et kokkupõrge toimus rehvide kokkupuutel, aga

tõepoolest jälgi kohapeal sellest ei olnud. Seega kokkupõrke hoog ei olnud ilmselt suur.

Tänaste tunnistajate ütluste põhjal võib järeldada seda, et jalgrattur liikus traktori ees ja

suhteliselt paremas teeservas. Kokkupõrge toimus tee peal, mille tagajärjel jalgrattur paiskus

jalgratta pealt maha. Antud juhtumis leiab kohtuväline menetleja, et E.Z juhtis

mootorsõidukit Tesla ja jõudes ristmikule, kus on anna teed märk ristuva tee suhtes, pidi

veenduma oma parempöörde ohutuses, aga mingil põhjusel jäi märkamata seal liikuv

jalgrattur ja ta ei andnud talle teed, sõitis tee peale välja ja toimus kokkupõrge, mille tagajärjel

sai jalgrattur nii varalise kui tervisekahju. Seega kohtuvälise menetleja taotleb

väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p 1 alusel jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise

menetleja otsus muutmata. Lisaks kaitsja kulud jätta menetlusaluse isiku kanda.

KOHTU SEISUKOHT

9. VTMS § 123 lg 2 kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses, sõltumata

esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud

faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

10. 14. oktoobril 2024. a Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri uurija koostatud

väärteoprotokolli AB1635600 kohaselt toimus 25. septembril 2024. a kella 13.43 ajal

liiklusõnnetus Tartu linnas Tähe tn 119A juures Tähe tn - Sirbi tn ristmikul, kus E.Z ,

juhtides mootorsõidukit Tesla Model X reg. nr XXX, ei andnud teed peateel liikunud ja

sõidueesõigust omanud sõidukile (jalgratturile) ja toimus kokkupõrge (liiklusõnnetus). E.Z

rikkus sellega liiklusmärgi 221 „Anna teed“ nõudeid ja liiklusseaduse rikkumisega

tekitas varalise kahju jalgratta omanikule ja kerge tervisekahjustuse A. P.. Oma tegevusega

rikkus E.Z LS § 17 lg 1 nõudeid ja pani toime LS § 223 lg 1 sätestatud süüteo.

Menetlusalune isik selgitas kohe pärast sündmust, et ta oli lõpetamas manöövrit, kui tema

vasakpoolse esiotsa juurde jõudis jalgrattur, kes kukkus. Kokkupõrget ei toimunud.

11. Kaebaja esitas 16. oktoobril 2024. a väärteoportokollile vastulause, milles leidis, et

väärteoprotokoll on koostatud ja esitatud ennatlikult, sest kõik juhtumi asjaolud ei ole välja

selgitatud. Kaebaja hinnangul on jäänud hulgaliselt kõrvaldamata kahtlusi seoses teise

õnnetuses osalenud juhi (jalgratturi) käitumisega juhtumi eelselt ja sündmuse ajal, st välja ei

ole selgitatud, milliseid liiklussätteid jalgrattur ise rikkus.

12. Vaidlust ei ole selles, et 25. septembril 2024. a väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas

fikseeriti liiklusõnnetusena juhtum, milles osalesid sõiduki Tesla Model X reg. nr XXX juhina

menetlusalune isik E.Z ning jalgrattur A. P.. Vaidlust ei ole ka selles, et jalgrattur A. P.

liikus sõiduteel mööda Tähe tänavat ja E.Z-i juhitud sõiduk liikus Sirbi tänaval ja

sooritas parempööret Tähe tänavale.

13. Väärteoasjas koostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll kinnitab väärteoetteheites märgitud

sündmuse aega ja kohta ning sündmuses osalenud isikuid, tekkinud kahju ja vigastusi.

Liiklusõnnetuse skeemi abil on võimalik tuvastada sõidukite liikumissuunda ja paiknemist.

Sündmuskoha vaatlusprotokollile on lisatud fototabel, millest nähtub sündmuskoht erinevatest

suundadest vaadatuna. Fotol nr 1 on vaade liiklusõnnetuse sündmuskohale Maaameti kaardil

Tartumaal Tartu linnas Tähe tn 119A juures. Foto nr 4 arvatavast kokkupõrkekohast Tähe tn -

Sirbi tn ristmikul. Mõõdulatt on pandud esiotsa peale paremasse nurka ehk kõrvalistuja

poolsesse nurka. Fotol nr 2 on vaade sündmuskohale Sirbi tn poolt Tähe tn poole ja sõiduauto

Tesla reg.nr XXX asukoht pärast liiklusõnnetuse toimumist. Fotol nr 3 on vaade

sündmuskohale Tähe tn Aardla tn poolt Sirbi tn poole, mis oli ühtlasi jalgratturi liikumise

suund. Fotodelt on näha, et Tähe tänav, kuhu E.Z parempööret tegi, on kahesuunalise

liiklusega sõidutee. Suunavööndeid eraldab teekattemärgis- katkendjoon. Sõiduk paikneb

esiotsaga sõidurea keskel, rehvid on pööratud Tähe tänava suunas. Sama pilt on näha ka E.Z-i

25. veebruari 2025. a taotlusele lisatud fotodelt sündmuskohal.

14. Kohtu hinnangul on vaidlus esmalt selles, kas toimus üldse liiklusõnnetus, ehk kas E.Z-i

juhitud sõiduki ja A. P. juhitud jalgratta vahel toimus kokkupõrge. LS § 2 p 32 kohaselt

on liiklusõnnetuseks juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu

tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju.

15. 26. veebruaril 2025. a toimunud kohtuistungil selgitas menetlusalune isik E.Z , et

25. septembril 2024. a tegi ta pööret Sirbi tänavast paremale Tähe tänavale. Kuna vasakult

möödus temast sõiduautode kolonn ja traktor oli üpriski kaugel, siis ta ei näinud selles ohtu,

vaid alustas hästi aeglaselt pööret. Enne manöövri alustamist ei olnud jalgratturit lähedal

sõitmas näha. Kui ta oli oma sõidurea keskel, manöövrit lõpetamas, siis nägi järsku hirmunud

jalgratturit enda ees auto vasaku esinurga juures, mille politsei on kokkupõrke kohaks

märkinud. Ta ei ole kindel, kas pidurdas tema või auto, aga kokkupõrget ei olnud tunda, kuigi

jalgrattur kadus pildilt, oli pikali. Tema auto oli sel ajal peaaegu telgjoone lähedal. E.Z

selgitas pikalt, milline on Tesla ohusüsteem ehk väidetavalt ei oleks sõiduk lubanud tal edasi

liikuda kui manöövri sooritamise ajal oleks sõiduk tuvastanud, et jalgrattur on ohtlikult

lähedal. Menetlusalune isik rõhutas, et auto esiotsal ei olnud jälgi kokkupõrkest. Autol, mis

oli õrna tolmukihi all, ei olnud näha ka mingit riivamist, kriimu ega pehmet tolmu maha

pühkimist. Kõik oli ühtlase tolmukihi all, millest saab järeldada, et kokkupõrget ei toimunud.

Pärast sündmust tuli ta autost kohe välja, et jalgrattur üles aidata. Kohale tuli abistama ka

kopajuht, kes kutsus politsei ja ka kiirabi.

16. Tunnistaja A. P. versioon erines menetlusaluse isiku omast. Tema selgitas, et sõitis mööda

Tähe tänavat, peateel, paiknes tee paremas servas. Ta nägi, et paremalt poolt tuli auto, mis

sõitis talle otsa. Kaitsja küsimusele, et kas ta ise pidurdas, vastas A. P., et tema sõidab

rahulikult, ei ralli, kuna liiklus on tihe. Tema ei pidurdanud sellepärast, et teadis, et on peateel

ja lootis, et auto jääb seisma. Kokkupõrkest sai pihta jalgratta tagumine ratas. Ta ei mäleta

kumma nurgaga auto ratta pihta sõitis. Kokkupõrge oli nii tugev, et see lükkas teda ratta

seljast maha, ta lendas ja ta kukkus keset teed. Täpsemalt vastassuunavööndisse vasakule

küljele. Sõiduki juht tuli tema juurde ja küsis, kas saab aidata. Seejärel saabusid kaks meest,

kes kutsusid kiirabi ja politsei.

17. Vaatamata sellele, et menetlusalune isik kokkupõrget ei tajunud, leiab kohus, et

kokkupõrge toimus ja see on tõendatud. Sündmust nägi vahetult pealt tunnistaja J. N., kes

rääkis kohtus, et tema liikus teleskooplaaduriga Tähe tänaval oma baasi poole aadressil Tähe

131. Enne Sirbi tänavat märkas ta, et tema ees liigub jalgrattur. Samamoodi läheneb Sirbi

tänavalt, ehk kõrvalteelt peatee suunas, musta värvi sõiduauto. Kui ta õigesti mäletab, oli see

Tesla. Sõiduauto Tesla sõitis kõrvalteelt ette peateele, õnnetuseks otsa jalgratturile. Sõiduauto

tabas jalgratta tagumist ratast, mis oli täiesti deformeerunud.

18. Menetlusalune isik rõhutas, et tema juhitud sõidukil ei olnud ühtegi märki, mis

kokkupõrkele viitaks. Selles iseenesest vaidlust ei olegi, et need märgid puuduvad. Kohus

leiab, et isegi kui mootorsõidukil ei ole silmnähtavaid kahjustusi, siis ei tähenda see, et

kokkupõrget ei toimunud. Kui kokku saavad mõlema liikuri rehvid omavahel või ühe rehv

teise plekiga või kui löögi saab hoopis inimese keha, siis võibki juhtuda, et teravaid mõlke ja

muid suuremaid kahjustusi ei ole, sest antud juhul olid kiirused väikesed ja isegi madalal

kiirusel on inimene koos jalgrattaga kerge ja vähekaitstud, mistõttu võib kukkuda, veereda,

lennata mitu meetrit ka väiksest löögist. Küll aga jäi uuritud tõendite järel selgusetuks, millise

auto nurgaga võis kokkupõrge toimuda. Ükski tunnistaja täpselt ei mäleta ega ei tea, kus

kokkupõrke koht oli sõiduki puhul. Tunnistaja J. N. pidas võimalikuks, et ilmselt selle

ninaosaga, kuhu mõõdulatt on pandud (sündmuskoha vaatlusprotokollile lisatud fotol nr 5),

tabas auto jalgratta tagumist ratast paisates jalgratturi tee telgjoone lähedusse. Kindlat vastust

ei osanud anda jalgrattur, kelle hinnangul tabas auto jalgratast juhipoolse nurgaga.

Kohtuvälise menetleja esindaja märkis, et sündmuskohal käinud avariipolitseinik ei leidnud

nühkejälgi auto värvi osade peal. Seega on kõrguse latt pandud tõesti esiotsa peale paremasse

nurka ehk kõrvalistuja poolsesse nurka, kuigi jalgrattur ise mäletab, et pigem võis see

kokkupõrge olla vasakul pool. Hiljem politseiametnikud arvasid, et kokkupõrge pidi olema

juhipoolse nurgaga. Ühtegi nähtavat jälge sõidukil ei olnud.

19. Praegusel juhul aga ei ole asja lahendamise seisukohalt kohtu arvates oluline selgitada

välja konkreetne kokkupõrke koht. Sündmuste käigust on võimalik ka seda kindlaks tegemata

aru saada. Vahetult uuritud tõenditest tuleneb, et E.Z , juhtides mootorsõidukit Tesla

reg.nr XXX, ei veendunud enne peateele suundumist ja manöövri sooritamist selle ohutuses

ning rikkus „anna teed“ märgi nõuet peateel liikunud jalgratturi suhtes, mistõttu sõitis ette

sõidueesõigust omavale jalgratturile. Kohtu arvates ei ole antud juhul tõenäoline, et jalgrattur

oleks ise sõitnud otsa autole, kuivõrd vigastada sai jalgratta tagumine ratas. Kui jalgrattur ise

oleks sõitnud autole otsa, oleks loogiline, et jalgratta vigastused oleksid mujal.

20. Liiklusõnnetuse tagajärjel on A. P. tekkinud varaline kahju ja tervisekahjustus. Varaline

kahju on tõendatud A. P. ja tunnistaja ütlustega. A. P. sõnul oli pärast liiklusõnnetust tema

jalgratas sõidukõlbmatu, tagumine ratas oli kõver. Tagumine ratas oli deformeerunud ka

tunnistaja J. N. sõnul. Sündmuskohal, pärast liiklusõnnetust, on jalgrattast tehtud foto (Foto nr

6), millelt küll jalgratta vigastuse ulatus täpselt ei selgu, kuid kohtul ei ole põhjust A. P. ja

tunnistaja ütlustes kahelda.

21. Tartu Ülikooli Kliinikumi teatis liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest

(haigusjuht nr 20240925-401530/01-40-40339) tõendab A. P. tervisekahjustuse tekkimist.

Dokumendis on fikseeritud, et 25. septembril 2024. a kell 13.45 toimus Tähe ja Sirbi nurgal

Tartus liiklusõnnetus, kus kannatajaks oli jalgrattur A. P.. Vigastustena on kirja pandud

vasaku õla põrutus ja vasaku küünarnuki marrastus. Ambulatoorse epikriisi väljavõttest A. P.

terviseportaalist on näha, et kiirabiautosse suutis A. P. ise minna, oli adekvaatselt kontaktne,

hingas vabalt, kõneles täispikkade lausetega. Kaebas valu vasakus käes ja vasak rangluu

piirkonnas, nähtavat deformatsiooni ei olnud. Küünarnukil pindmine marrastus. Patsiendile

väljastatud haigusleht 25. septembrist kuni 3. oktoobrini 2024. a. Vaidlust selles ei ole, et A.

P. sellised vigastused olid ja need tekkisid asfaldile kukkumisest. Kuivõrd kohus on leidnud,

et kokkupõrge sõiduki ja jalgratta vahel leidis aset, siis on usutav, et selle tagajärjel paiskus A.

P. jalgratta seljast maha ja sai kirjeldatud vigastused.

22. LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteokoosseisu tuvastamiseks tuleb tuvastada ka menetlusaluse

isiku poolt liiklusnõuete rikkumine, mis oli põhjuslikus seoses teisele isikule varalise- ja

tervisekahju tekitamisega.

Liiklusseaduse § 14 lg 2 kohaselt peavad kõik liiklejad ja muud isikud järgima liiklusalaste

õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikad ja ettevaatlikud ning tagama liikluse sujuvuse,

et vältida ohtu ja kahju tekkimist.

Liiklusseaduse

§ 17 lg 1 kohaselt peab liikleja tee andmisel juhinduma

liikluskorraldusvahendite nõuetest ja reguleerija märguannetest. Majandus- ja

kommunikatsiooniministri 22. veebruari 2011 määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste

tähendused ning nõuded fooridele“ § 7 p 3 selgitab märgi 221 „Anna teed” tähendust.

Väärteoasja materjalide kohaselt ei andnud mootorsõiduki juht teed peateel liikunud ja

sõidueesõigust omanud jalgratturile ja toimus kokkupõrge. Tõendatud on, et A. P. on saanud

kahju autojuhi hooletu käitumise tõttu.

23. Mitme osapoolega liiklusõnnetuse puhul tuleb hinnata kõigi õnnetuse osapoolte käitumist

(vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 6. oktoobri 2006. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-79-06,

p 6) ning tagajärjedelikti toimepanemise eest vastutab karistusõiguslikult üksnes isik, kellele

on põhjustatud tagajärg ka õiguslikult omistatav. Nimelt ei piirdu karistusõigus pelgalt

naturalistliku kausaalsuse tuvastamisega teo ja tagajärje vahel. Viimane on materiaalse

tagajärjedelikti korral pelgalt isiku karistusõigusliku vastutuse minimaalne eeldus (vt

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 16. aprilli 2013. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-30-13, p 13,

7. juuni 2013. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-56-13, p 11). Põhjuseid, miks ei ole tagajärg

vaatamata nn naturalistlikule põhjuslikkusele teo toimepanijale siiski omistatav, on mitmeid.

Liiklusõigusesse puutuvalt on kriminaalkolleegiumi senises praktikas viidatud näiteks

võimalusele, et tagajärje omistamise võib välistada kaasliikleja (sh kahju kannatanu enda)

ebakorrektne käitumine (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11. juuni 2003. a otsus

kriminaalasjas nr 3-1-1-63-03, p 12). Samuti võib tagajärje normatiivne omistamine isikule

olla välistatud, kui kahju kannatanu asetas ise mõne enda õigushüve ohtu, millest johtuvalt

pole põhjust tagada tema kahjustada saanud õigushüve riigipoolset kaitset karistusõiguse abil.

Liiklusõnnetuse puhul vabaneb hoolsuskohustust rikkuva teoga kahju põhjustanud isik

vastutusest näiteks juhul, kui ka kahju kandnud isik rikkus mõnda liiklusseaduses sätestatud

kohustust ja ohustas sellega ise liiklusõnnetuses kahjustatud õigushüve (vt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 21. mai 2013. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-23-13, p 6).

24. Viidatud kohtulahendites on ühemõtteliselt selgitatud, et tagajärje omistamise võib

välistada ka kannatanu enda ebakorrektne käitumine ning enda õigushüvede ohtu asetamine,

mistõttu tuleb vaieldamatult kaasata saabunud tagajärje õigusliku omistamise analüüsi ka

kannatanu käitumine vaatluse all olevas liiklussituatsioonis. Seega on oluline teha kindlaks,

kelle liiklusnõudeid eirav käitumine tingis koosseisupärase tagajärje saabumise. Teisisõnu

tuleb liiklusõnnetuse osapooleks eespool viidatud Riigikohtu praktika tähenduses lugeda

isikut, kelle liiklusseaduses kehtestatud nõudeid eirav käitumine oli potentsiaalselt kohane

oluliselt mõjutama koosseisupärase tagajärje saabumist.

25. Menetlusalune isik ja tema kaitsja on kogu menetluse vältel teinud mitmeid etteheiteid A.

P. käitumisele. Menetlusaluse isiku hinnangul aitas kannatanu ise kaasa oma kahju

tekkimisele. Esmalt märgib menetlusalune isik, et kindlaks ei ole tehtud jalgratturi trajektoor

ja liikumiskiirus. Ta ei mõista, kust jalgrattur nii kiiresti tema auto ette ilmus. Menetlusalune

isik pidas võimalikuks, et jalgrattur sõitis keset teed, telgjoone lähedal või siis sedavõrd suure

kiirusega, et ta ei jõudnud takistusele reageerida ja vältida otsasõitu. A. P. sõnul ta tõepoolest

ei pidurdanud kui märkas E.Z-i juhitud sõidukit. Seda seetõttu, et ta teadis, et liigub

peateel ja lootis, et auto jääb seisma.

26. E.Z-i kahtlused on kohtu jaoks lükatud ümber eelkõige tunnistaja ütlustega. Nagu A.

P. ise, kinnitas ka tunnistaja, et jalgrattur liikus tee paremas servas. Distants tee servast ei

olnud rohkem kui 1 meeter. Tunnistaja sõnul liikus jalgrattur tema sõidukist aeglasemalt.

Oma sõiduki kiiruseks hindas ta 23-26 km/h ja enda sõnul hakkas jalgratturile järele jõudma.

Sündmuskohal tehtud fotodelt on näha, et E.Z-i juhitud sõiduk, paiknes sõiduraja

keskel, mitte telgjoone lähedal. Kokkupõrke tulemusena paiskus jalgrattur tee telgjoone

lähedale, mitte ei kukkunud sinna. Seega ei saa A. P. heita ette ei kiiruse ületamist ega ka vale

sõidutrajektoori valikut. Kuivõrd sõiduk tabas jalgratta tagumist ratast, võib eeldada, et

jalgratas oli sõidukist möödumas ja pidurdamine selles olukorras õnnetust ära hoidnud ei

oleks. Jalgratas liikus peateel ja omas sõidueesõigust.

27. Teiseks märkis menetlusalune isik korduvalt, et jalgratturil puudus turvavarustus,

jalgrattakiiver, helkurvest, põlve- ja käekaitsmed vms vahendid, mille abil ennast nähtavaks

teha. Kannatu kinnitas, et rattakiivrit ta ei kandnud. Kiivri kandmine on küll soovituslik, kuid

ei oleks praegusel juhul hoidnud ära liiklusõnnetust ega kukkumisest tekkinud vigastusi.

Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt oli ilm selge, tegemist oli valgel ajal toimunud

sündmusega, kus jalgrattur oleks pidanud olema autojuhile märgatav.

28. Kolmas etteheide A. P. puudutab tema terviseseisundit õnnetuse toimumise ajal, eelkõige

võimalikku alkoholijoovet. Menetlusalune isik väidab, et siis, kui nad koos laadurijuhiga

kannatanut muru peale istuma panid, oli tunda jääknähtude lõhna. Nagu oleks keegi mitu

päeva joonud. Ta ei maininud seda politseile ega näinud, et kannatanul oleks joovet

mõõdetud. Kaitsja on pidanud võimalikuks ka muid terviseprobleeme ja viidanud, et ka

teatud ravimite manustamise järel ei tohiks liikluses osaleda. Kohtu arvates ei ole põhjust

viimasel väitel pikemalt peatuda, tegemist on oletustega. Mis puudutab menetlusaluse isiku

väidet, et A. P. oli alkoholijoobes, siis ei ole see tõendamist leidnud. Sündmuskohal ei ole

keegi peale menetlusaluse isiku alkoholi lõhna tundnud või alkoholijoobe tunnustele viidanud.

Ükski meditsiiniline dokument ei näita, et A. P. oleks joove tuvastatud. A. P. kinnitas

kohtuistungil, et kiirabiautos talle alkoholijoobe kontroll teostati, kuid joovet ei tuvastatud. Ta

kinnitas, et ei tarvita alkoholi ja ei olnud seda ka õnnetuse päeval tarvitanud. Tunnistaja J. N.

kinnitas, et kannatanu juures ta midagi ebatavalist ei märganud, kannatanu oli adekvaatne,

alkoholilõhna ei tundnud.

29. Kohtuväline menetleja selgitas, et politsei lähtub alkoholijoobe kontrollimisel KorS § 37

lg 1 p 1, mis sätestab, et politsei võib joobeseisundile viitavate tunnuste korral kontrollida

isiku organismis alkoholi. Joobeseisundi kontrollimisele võib allutada sõidukijuhi või muu

isiku, kui on alust kahtlustada, et isik on toime pannud süüteo, mille koosseisuliseks

tunnuseks on joobeseisund. Siinkohal on avariipolitseinik kohapeal tuvastanud, et üks osaline

eiras anna teed märki, teine osaline sai autolt löögi. Sel hetkel, tuvastanud menetlusaluse

isiku, teostas ka alkoholijoobe kontrolli. Sündmuskohal ei ole menetlusalune isik ega ükski

teine juhtinud politsei tähelepanu sellele, et jalgratturil oleks olnud alkoholijoobele viitavad

tunnused. Kohtuväline menetleja ei vaielnud vastu sellele, et Politsei- ja Piirivalveameti

infotelefoni numbrile 730 88 00 helistades võis E.Z saada info, et kõigil

liiklusõnnetuses osalejatel alati kontrollitakse joovet. See on tegelikult sündmuskohal viibiva

politseiametniku hinnata. Asja lahendamise seisukohalt see, millist infot telefonikõnes

menetlusalusele isikule anti, tähendust ei oma.

30. Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et praeguses asjas A. P. etteheiteid teha ei saa.

Menetlusaluse isiku ja tema kaitsja sõnul on asjas jätkuvalt palju kõrvaldamata kahtlusi.

Sellega seoses märgib kohus, et põhjendatud kahtluse tekkeks (sh ka KrMS § 7 lg 3

tähenduses) peab esinema tõsiselt võetav tõenduslik alus. Põhjendatud või kõrvaldamata

kahtluse nõue ei tähenda kindlasti seda, et kohtul tuleks isiku süüküsimuse käsitlemisel

aluseks võtta süüdistatava jaoks soodsaim versioon olukorras, kus puuduvad vähimadki

kaitseversiooni kinnitavad toetuspunktid. Tõenduslikus mõttes tähendab öeldu, et esitatud

kaitsetees peab olema usutav ja haakuma olemuslikult asjas kinnitust leidnud ülejäänud

tõendikogumiga. Kui see nii ei ole, on ainetu kõneleda ka isiku süüküsimust puudutavast

põhjendatud kahtlusest (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. novembri 2024. a otsus 4-24-

941). Praegusel juhul ei toeta kohtus uuritud tõendid menetlusaluse isiku seisukohti.

31. E.Z-ile etteheidetud väärteo toimepanemine on seega tõendatud, menetlusalune isik

täitis LS § 223 lg 1 objektiivse koosseisu. Subjektiivse koosseisu osas märgib kohus, et KarS

§ 15 lg 3 kohaselt on väärteo puhul karistatav ka ettevaatamatusest toime pandud tegu. Kohtu

hinnangul oli E.Z liiklusnõuete rikkumisel hooletu KarS § 18 lg 3 mõttes.

Menetlusalusel isikul jäi mingil põhjusel märkamata peateel liikuv jalgrattur. Ta ei andnud

talle teed, sõitis tee peale välja ja toimus kokkupõrge, mille tagajärjel sai jalgrattur nii varalise

kui tervisekahju.

32. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

33. Menetlusalune isik on palunud kohtul kaaluda ka otstarbekuse kaalutlustel menetluse

lõpetamist VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, kuna E.Z ei ole enam kui 30 aasta jooksul teinud

ühtegi avariid ja puudub igasugune mõistlik ja põhjendatud avalik huvi tema isiku karistamise

osas.

34. Kohus ei pea võimalikuks VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel menetlust lõpetada. Väärteoasja

otstarbekuse kaalutlusel lõpetades tuleb lähtuda kriminaalmenetlusõigusest, pidades eeskätt

silmas kriminaalmenetluse seadustiku §-s 202 sätestatut. Tulenevalt eeltoodust on vajalik

hinnata, kas menetlusaluse isiku süü on suur ja kas avalik menetlushuvi nõuab asja

menetlemist. Kohtu arvates ei ole tegemist vähetähtsa rikkumisega. Hinnates E.Z-i süü

suurust, siis on see keskmine, kuna põhjustatud on mõlemad LS § 223 lg 1 sätestatud

tagajärjed, s.o nii varaline kahju kui tervisekahjustus. Rõhutada tuleb sedagi, et otstarbekuse

kaalutlustel lõpetamist saab kasutada reeglina vaid juhul, kui eesmärgiks on hoiduda teatud

juhtudel karistuse kohaldamisest, ennekõike kui see ei ole üld- ega eripreventiivsetel

eesmärkidel tingimata vajalik või kui see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt

mittemõõdukas. Praegusel juhul aga on kohtu arvates vajalik E.Z-i ennekõike

eripreventiivsetel eesmärkidel karistada ja see ei ole selgelt mittemõõdukas. Tõsi, E.Z-i

ei ole karistatud samaliigilise väärteo eest, kuid tal on kehtiv karistus samuti liiklussüüteo

eest, mis näitab, et E.Z ei ole liikluses osaledes alati tähelepanelik ja teistega arvestav.

Mööda ei saa vaadata ka asjaolust, et ta ei tunnista oma süüd ja leiab, et õnnetuse põhjustas A.

P., kes soovis temalt õnnetuse lavastamise kaudu uut jalgratast välja petta. Seega ei saa ühtlasi

praegusel juhul rääkida ka sellest, et E.Z-i puhul puudub stigmatiseeriv efekt, mille

puudumisel reeglina ka otstarbekuse kaalutlustel menetlusi lõpetatakse. Teisisõnu kannab

karistus teatavasti endas riigi poolt väljendatavat hukkamõistu isiku toimepandud süüteo

suhtes ja kohus leiab, et see on praegusel juhul vajalik.

Karistus

35. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel

kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja

raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

36. Liiklusseaduse § 223 lg 1 kohaselt karistatakse mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete

rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest

tervisekahjustus, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut ehk 1200 eurot, arestiga või sõiduki

juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

37. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks

karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava

süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse

konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja

üldpreventiivseid eesmärke.

38. Kohtuvälise menetleja otsusega karistati E.Z-i rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses,

s.o 200 eurot, mis on oluliselt alla sanktsiooni keskmise määra. Karistuse määramisel on

kohtuväline menetleja arvestanud menetlusaluse isiku varasema liikluskäitumisega. Isikul ei

ole samalaadseid karistusi, kuid on kehtiv karistus kiiruseületamise eest. Menetlusalune isik

on küll esitanud vastulause, kuid ei ole väljendanud kahetsust, vaid leidnud, et ta ei ole

õnnetuse põhjustamises süüdi, vaid tema hinnangul jalgrattur sõitis liiga kiiresti, oli joobes ja

liikus sõidutee telgjoone juures. Seega leidis kohtuväline menetleja, et asjas kergendavaid ega

raskendavaid asjaolusid ei esine ning kuna samalaadsed rikkumised varasemalt puuduvad, siis

võib määratav rahatrahv olla sanktsiooni keskmisest madalamas määras.

39. Kohus tuvastas, et E.Z-i süü on keskmine. Karistust kergendavaid ega raskendavaid

asjaolusid ei esine. Seega peaks ka karistus olema sanktsiooni keskmises määras, kuid kohus

VTMS § 132 p 2 alusel menetlusaluse isiku olukorda raskendada ei saa. Seega jääb üle vaid

nentida, et karistust muutma ei pea. Arvesse saab võtta, et A. P. tekitatud kahju ei olnud suur

ja menetlusalusel isikul samalaadseid rikkumisi ei ole. Hea on seegi, et vahetult pärast

liiklusõnnetust oli E.Z abivalmis, tundis muret kannatada saanud jalgratturi tervise

pärast ning pakkus abi, sh aitas tema ratta transportimisel. Samas ei ole ta väljendanud kogu

menetluse kestel kahetsust, vaid leiab, et liiklusõnnetuse põhjustamises on süüdi jalgrattur.

Selge, et kõik liikluses osalejad peavad olema hoolikad ja kaasliiklejatega arvestama, kuid

jalgratturi osas kohus liiklusnõuete rikkumisi ei tuvastanud. Autojuhil seevastu oli võimalus

õnnetus ära hoida, kui ta oleks peateele liikudes oma manöövri ohutuses veendunud.

Jalgrattur on autoga võrreldes liikluses alati nõrgem pool. Ehk et karistuse vähendamiseks

kohtu arvates põhjust ei ole.

40. Kokkuvõttes jätab kohus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 6. novembri

2024.a otsuse väärteoasjas nr 2780,24,015356 muutmata ja E.Z-i kaebuse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Vahing

Kohtunik