3-23-1462/15 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Tanel Saar, Einar Vene

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. märts 2025, Tartu

Haldusasja number

3-23-1462

Haldusasi

KL kiirtoidurestoranid OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti

31. mai 2023. a maksuvõla tasumise ajatamisest

keeldumise otsuse tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 28. detsembri 2023. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

KL kiirtoidurestoranid OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja – KL kiirtoidurestoranid OÜ

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 28. detsembri 2023. a

otsus muutmata.

2. Jätta kaebaja menetluskulu apellatsiooniastmes tema enda kanda.

3. Võtta asja materjalide juurde vastustaja poolt apellatsioonimenetluses esitatud

täiendav tõend.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 25. aprill

2025).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Fasters Restoranid OÜ (praegune ärinimi KL kiirtoidurestoranid OÜ) esitas Maksu- ja

Tolliametile taotluse maksuvõla ajatamiseks selliselt, et äriühing tasuks enda 109 506,62 euro

suurusest maksuvõlast esimese osamaksena 10 000 eurot ning pärast seda iga kuu 400 eurot.

Maksu- ja Tolliameti 31. mai 2023. a otsusega nr 13-1.1/7128 jäeti Fasters Restoranid OÜ

taotlus rahuldamata. Otsuse kohaselt oli maksuvõla suurus selleks hetkeks kasvanud 120 909,57

euroni Alates 13. maist 2020 on maksuvõlga ajatatud kümnel korral. Ühtegi ajakava ei ole lõpuni

tasutud ning maksuvõlg on pidevalt kasvanud. Ajakava, mille järgi tasutakse 400 eurot kuus, ei

ole otstarbekas, kuna põhivõla tasumiseni lisanduvad intressid suurendavad oluliselt

maksukoormust. Maksuhaldur ei pidanud võimalikuks ajakava kinnitamist ilma piisava

tagatiseta.

2. Fasters Restoranid OÜ esitas kaebuse, milles palus keelduv otsus tühistada. Kaebuse kohaselt

on asjaolusid arvestades maksuhalduri otsus kaebaja suhtes äärmiselt ebasoodne. Maksuhaldur ei

ole kõiki asjaolusid kaalunud. Ka tagasihoidlike maksetega ajatamisgraafik on kasulikum

lahendus kui ettevõtte majandustegevuse lõpetamine.

3. Tartu Halduskohtu 28. detsembri 2023. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel

põhjendustel.

3.1. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 112 lg 2 kohaselt võtab maksuhaldur maksuvõla

tasumise ajatamise taotluse rahuldamise otsustamisel arvesse maksukohustuslase varalist

seisundit, majandusnäitajaid, varasemat maksuseadustest tulenevate kohustuste täitmist,

maksuvõla ajatamise otstarbekust ja tagatise nõudmise korral selle usaldusväärsust. MKS § 112

lg 4 p-de 4 ja 6 kohaselt on maksuhalduril õigus jätta ajatamise taotlus rahuldamata, kui

maksukohustuslane ei esita nõutavat tagatist või maksuhaldur ei pea seda küllaldaseks või

usaldusväärseks (p 4) või kui esineb muid asjaolusid või põhjuseid, mille tõttu ei pea

maksuhaldur ajatamist otstarbekaks (p 6).

3.2. Ainuüksi asjaolu, et kaebaja on tegutsev ettevõte, ei kohusta maksuhaldurit maksuvõla

ajatamise ajakava kinnitama.

3.3. Kaebaja ei ole vastu vaielnud maksuhalduri esitatud põhjendustele, et kaebaja ei esitanud

tagatist, bilanssi ega kasumiaruannet ning täiendavaid selgitusi; maksuvõlg kasvab;

maksekäitumine on halb; kohustusliku kogumispensioni maksed on tasumata.

3.4. Kaebaja on vastu vaielnud üksnes 25 000 euro suurusele tagatisele. Samas pole vastustaja

otseselt haldusmenetluses nõudnud tagatiseks 25 000 eurot, vaid on märkinud, et maksuhaldur

kaalub tagatisest loobumist juhul, kui kaebaja vähendab maksuvõlga 25 000 euro võrra. Tagatise

suuruse osas on maksuhaldur üksnes selgitanud, et üldjuhul peab tagatise väärtus ületama 30%

ajatatava maksuvõla suurusest.

3.5. Kaebaja pole tõendanud oma väidet, et tagatissumma on ebamõistlikult suur.

3.5. Kaebaja ei esitanud selgitusi maksuhaldurile, kuidas ta kavatseb graafikumaksete ja

jooksvate kohustuste täitmist tagada. Samuti ei esitanud ta tuluallikaid, mille arvelt plaanis ta

kohustusi täita.

3.6. Kohtu hinnangul on maksuhaldur võtnud arvesse kõik olulised asjaolud. Olukorras, kus

kaebaja ei esita maksuhaldurile tema käsutuses olevat teavet, ei saa maksuhaldurile ette heita, et

kõiki asjaolusid pole arvestatud.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

4. KL kiirtoidurestoranid OÜ apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja

kaebus uue otsusega rahuldada järgmistel põhjendustel.

4.1. Maksuhalduri otsuses ei ole õigusnormide kohaldamine loogiliselt seostatud. MKS § 112 lg-

st 2 ja lg 4 p-dest 4 ja 6 tulenevalt tuli maksuhalduril hinnata kaebaja varalist seisundist ja

majandusnäitajaid, varasemate kohustuste täitmist, ajatamise otstarbekust ja tagatise nõudmise

põhjendatust. Vaidlustatud otsusest on keeruline mõista, millised asjaolud või argumendid olid

maksuhalduri jaoks määrava tähtsusega.

4.2. Maksuhaldur pole arvestanud kaebaja selgitusi, et tal on oma tegutsemisvaldkonnas

(toitlustamine) väga pikaajaline kogemus, kliendikontaktid, toitlustuskohad ning olemasolevad

tooted. Maksuhaldur nõudis üksnes formaalsete dokumentide (bilanss ja kasumiaruanne)

esitamist, kuid jättis hindamata, kas tegemist oli äriühingu maksevõime hindamiseks

ainuvõimalike dokumentidega. Nende dokumentide nõudmine oli ebamõistlik olukorras, kus

maksuhaldur teadis, et kontode arestimise tõttu on kaebaja majandustegevus häiritud.

Maksuhaldur sai taotleja maksevõimet hinnata esitatud maksudeklaratsioonide alusel.

4.3. Varasemad ajatamised kinnitavad, et maksuvõla ajatamine oli mingis osas otstarbekas ja

riigi huvides.

4.4. Kaebajale ei saa ette heita seda, et ta soovis enne tagatise summa tasumist maksuhaldurilt

selget seisukohta ajatamise küsimuses, sest olukorras, kus äriühingu pangaarve on arestitud ja

majandustegevus peatunud, peaksid selle summa tasuma äriühingu osanikud.

4.5. Maksuhalduri lähenemine, et tagatise summa peab üldjuhul ületama 30% ajatatava

maksuvõla suurusest, ei tulene seadusest (MKS § 121). Tagatise nõudmine on maksuhalduri

õigus, mitte kohustus.

4.6. Maksuhaldur on leidnud, et varasemad ajatamised pole täitnud oma eesmärki, kuid pole

hinnanud, kuidas on toimunud graafikujärgsed maksed.

4.7. Raskuste korral ongi äriühingul stabiilse rahavoo laekumise prognoosimine keeruline.

4.8. Maksuhalduri pakutud maksegraafik ei ole kaebajale jõukohane. Kaebaja ei olnud teadlik, et

tema lepinguline esindaja esitas algses taotluses niivõrd väikse kuumaksega summa, kuid

maksuhalduril oli kohustus esitada selles osas omapoolseid selgitusi, mitte koheselt tagatist

nõuda. Arusaamatu on, miks ei pakutud kaebajale jõukohast graafikut.

4.9. Maksuvõla ajatamata jätmine ei taga maksuvõla tasumist olukorras, kus maksuhaldur on

ettevõtlust kontode arestimise näol juba häirinud.

4.10. Halduskohus ei üritanud asjas pakkuda lepitusmenetlust kompromissi sõlmimiseks.

5. Maksuhalduri vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata järgmistel

põhjendustel.

5.1. Maksuhalduri otsusest nähtuvad asjaolud, millega maksuhaldur arvestas.

5.2. Maksuvõlga on ajatatud kümnel korral, ent lõpptulemusena maksuvõlg üksnes suurenes. See

näitab, et ajatamine ei anna tulemust.

5.3. Pangakontode arestimine ei toonud kaasa kaebaja majandustegevuse katkemist.

5.4. MKS § 112 lg 4 p-st 4 tulenevalt on tagatise esitamata jätmine maksuvõla tasumise ajakava

kinnitamata jätmise aluseks, mitte vastupidi.

5.5. Kaebajat esindas maksumenetluses vandeadvokaat. On põhjendatud eeldada, et kaebaja pidi

olema taotletud osamaksete suurusest teadlik.

5.6. Vastustaja esitas halduskohtule oma seisukoha kaebaja pakutud kompromissi osas. Kaebaja

ei olnud kompromissi pakkudes oma maksuvõlga vähendanud, vaid vastupidi, see oli

suurenenud. 5.7. Vastuse esitamise ajaks on maksuvõlg suurenenud 233 116,99 euroni.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

7. Vaidlustatud ajatamisest keeldumise otsuses oli õiguslike alustena viidatud MKS § 112 lg-le 2

ja lg 4 p-dele 4 ja 6.

MKS § 112 lg 2 järgi võtab maksuhaldur maksuvõla ajatamise taotluse rahuldamise otsustamisel

arvesse maksukohustuslase varalist seisundit, majandusnäitajaid, varasemat maksuseadusest

tulenevate kohustuste täitmist, maksuvõla ajatamise otstarbekust ja tagatise nõudmise korral

tagatise usaldusväärsust ning sama paragrahvi lõikes 4 nimetatud maksuvõla tasumise ajatamise

taotluse rahuldamata jätmise aluseid.

MKS § 112 lg 4 näeb muuhulgas ette, et maksuvõla tasumise ajatamise taotluse võib jätta

rahuldamata, kui maksukohustuslane ei esita nõutavat tagatist või maksuhaldur ei pea esitatud

tagatist küllaldaseks (p 4) või kui esineb muid asjaolusid või põhjuseid, mille tõttu maksuhaldur

ei pea ajatamist otstarbekaks (p 6).

Faktiliste põhjendustena on keeldumise otsuses esitatud eeskätt järgmised asjaolud:

- kaebaja maksuvõlg tekkis 2021. a oktoobris. Seda on ajatatud 10 korral, kuid ühtegi ajakava ei

ole lõpuni tasutud ning maksuvõlg on pidevalt kasvanud. Viimati kinnitati 20. septembril 2022

ajakava 76 201,66 eurose maksuvõla tasumiseks 24-ks kuuks, kuid kaebaja ei tasunud seda ning

17. jaanuaril 2023 tunnistati ajakava kehtetuks;

- vaidlusaluse keeldumise ajaks oli maksuvõlg kasvanud 120 909,57 euroni;

- kaebaja ei esitanud bilanssi ega kasumiaruannet, mistõttu pole teada kaebaja kohustusi ja

nõudeid ning pole võimalik hinnata tema majanduslikku olukorda ega maksevõimet;

- kaebaja taotletud viisil maksuvõla ajatamine – et esimene makse on 10 000 eurot ja seejärel 400

eurot kuus – tähendaks ajakava pikkuseks 278 kuud. See ei oleks mõistlik, kuna intresse

lisanduks ca 1980 eurot kuus, mis suurendaks oluliselt maksukoormust;

- kaebajal paluti esitada haldusmenetluses dokumendid tagatise kohta ning bilanss ja

kasumiaruanne, samuti selgitada, kuidas tagatakse jooksvate kohustuste täitmine ning näidata ära

tuluallikad. Samuti paluti tasuda kohustusliku kogumispensioni maksed 504,50 eurot. Kaebaja

nõutud dokumente ega selgitusi ei esitanud ning kogumispensioni makseid ei tasunud;

- taotluse menetlemise ajal (taotlus esitati 12. mail 2023 ning lahendati 31. mail 2023) tasus

kaebaja maksuvõlga 131,12 eurot. Maksuvõlg oli kasvanud selle aja jooksul aga 109 506,62

eurolt 120 909,57 euroni (dtl 12-13).

8. Ringkonnakohus nõustub maksuhalduri ja halduskohtuga, et neid asjaolusid arvestades oli

maksuvõla tasumise ajatamisest keeldumine põhjendatud ning õiguspärane. Hoolimata sellest, et

kaebajale oli juba maksuvõla tasumist kümnel korral ajatatud, oli see pidevalt suurenenud. See

näitab, et kaebaja eesmärgiks võibki olla üksnes maksukohustuse täitmine võimalikult

minimaalses mahus ning ülejäänud osas selle täitmise edasilükkamine. Selline käitumine ei viita

kaebaja tõsiseltvõetavale soovile maksukohustust täielikult täita. Niisuguses olukorras ei tooks

maksuvõla tasumise ajatamine suure tõenäosusega samuti kaasa maksukohustuse täitmist.

9. Erinevalt kaebajast leiab ringkonnakohus, et maksuhaldur oli piisavalt seostanud kohaldatud

õigusnormide abstraktse-faktilise koosseisu tegelike faktiliste asjaoludega. Sisuliselt kõiki

kaebaja poolt välja toodud asjaolusid (varasemate kohustuste täitmine, ajatamise otstarbekus ja

tagatise nõudmise põhjendatus) on maksuhaldur ülaltoodust nähtuvalt analüüsinud. Vaid kaebaja

varalist seisundit ja majandusnäitajaid pole maksuhaldur saanud analüüsida, kuid selle põhjuseks

oli ilmselgelt asjaolu, et kaebaja ei esitanud hoolimata maksuhalduri nõudmisest selleks

vajalikke andmeid, eeskätt kasumiaruannet ja bilanssi. On selge, et ilma vajalike andmeteta ei ole

maksuhalduril võimalik hinnata kaebaja majanduslikku võimekust ning vastavalt ka võimekust

maksuvõla tasumiseks.

Kaebaja etteheide, et kasumiaruande ja bilansi nõudmine oli ebamõistlik, kuna maksuhaldur oli

ise kaebaja pangakontod arestinud ja sellega kaebaja majandustegevust häirinud, pole

asjakohane. Vaidlust pole selles, et kaebaja tegutses edasi hoolimata pangakontode arestimisest.

Järelikult oli tal bilansi ja kasumiaruande koostamine jätkuvalt võimalik ning selliste

dokumentide kui majandusaasta aruande osiste (vt raamatupidamise seaduse (RPS) § 14 lg 1 ja §

15 lg 2) koostamine oli kaebajale juriidilise isikuna ka kohustuslik (RPS § 2 lg 2 ja § 14 lg 1).

Kaebaja pole ära näidanud õiguslikku alust, mis võimaldaks juriidilisel isikul pangakontode

arestimise korral majandusaasta aruande ja selle raames bilansi ning kasumiaruande koostamata

jätta.

Kaebaja arusaam, justkui pidanuks maksuhaldur hindama kaebaja äriühingu maksevõimelisust

muude tõendite alusel, sh maksudeklaratsioonide alusel, ei ole samuti põhjendatud.

Maksudeklaratsioonid ei sisalda selliseid andmeid, mis kajastuvad bilansis ja kasumiaruandes

ning ainuüksi igakuise maksudeklaratsiooni põhjal ei saa hinnata ettevõtte majanduslikku

seisukorda sellisel määral, nagu nõutud dokumentide puhul saanuks.

Ka kaebaja selgitused, et tal on pikaajaline kogemus toitlustamise valdkonnas, kliendikontaktid,

toitlustuskohad jms, ei asenda maksuhalduri poolt nõutud dokumente ega võimalda tõsikindlalt

otsustada kaebaja võimekuse üle maksuvõlg ajatamise korral täielikult tasuda.

10. Kaebaja väidab, et varasemad maksuvõla ajatamised olid otstarbekad ning riigi huvides.

Siin jätab kaebaja täielikult tähelepanuta selle, et hoolimata korduvatest ajatamistest kaebaja

maksuvõlg pidevalt suurenes. Kui septembris 2022 oli maksuvõla suuruseks ca 76 000 eurot, siis

2023. a mais ca 120 000 eurot. Ning apellatsioonimenetluse ajaks oli see maksuhalduri esitatud

tõendi järgi (ringkonnakohus võtab selle asja materjalide juurde) suurenenud juba ca 233 000

euroni. Otstarbekakaks ei saa pidada sellist maksuvõla tasumise viisi, kus võlg suureneb

kiiremini kui seda jõutakse tasuda. Ringkonnakohus ei välista, et niisuguses olukorras võib

maksuotsuse sundtäitmisel saadav maksusumma olla lõppkokkuvõttes suurem.

11. Kaebaja väidab, et talle ei saa ette heita seda, et ta soovis enne tagatise summa tasumist

maksuhaldurilt selget seisukohta ajatamise küsimuses.

Ringkonnakohtu hinnangul ei olegi kaebajale sellist etteheidet tehtud ning samuti pole selline

etteheide olnud ajatamisest keeldumise aluseks. Maksuhalduri keelduvas otsusest on piisavalt

selgelt väljaloetav, et maksuhaldur olnuks valmis ajatamist kaaluma, kui kaebaja oleks esitanud

vajaliku tagatise. Maksumenetluses küsitigi kaebajalt dokumente tagatise kohta, kuid kaebaja ei

esitanud mingeid dokumente ega küsinud ka täiendavaid selgitusi tagatise osas (dtl 12-13). Seega

pole kaebaja poolt sellise etteheite tõrjumine vaidluse lahendamiseks üldse asjakohane.

Kuna kaebaja seoses tagatisega mingeid dokumente ega seisukohti ei esitanud, tähendab see, et

kaebaja ei soovinud tagatist esitada. Seetõttu pole asjakohane ka kaebaja arutlus selle üle, kas

üldreeglina 30%-lise tagatise nõudmine on õiguspärane või mitte. Kaebaja ajatamise taotlust ei

jäetud rahuldamata seetõttu, et tema esitatud tagatis polnud piisavalt suur, vaid seetõttu, et ta ei

soovinud üldse tagatist esitada.

12. Kaebaja hinnang, et raskustes äriühingu puhul on stabiilse rahavoo laekumise prognoosimine

keeruline, võib küll paika pidada, kuid see ei tähenda, et niisuguse äriühingu puhul peaks

maksuhaldur alati rahuldama äriühingu taotluse maksuvõla ajatamiseks. Ka sellisel juhul tuleb

maksuhalduril arvestada kõiki olulisi asjaolusid.

13. Kaebaja väide, et ta polnud teadlik, et tema lepinguline esindaja taotles niivõrd väikse

kuumaksega ajagraafikut, kuid maksuhalduril oli sellest hoolimata selgitamiskohustus, ei arvesta

tegelike asjaoludega. Nimelt nähtub vaidlusalusest otsusest, et maksuhaldur palus ajatamise

taotlust lahendades 15. mai 2023. a e-kirjaga esitada kaebajal täiendavad selgitused ja

dokumendid, kuid kaebaja ei teinud seda (dtl 12). Kaebaja pidi hiljemalt siis teada saama

taotletud osamaksete suurusest. Lihtsustatult öeldes oli kaebajal endal võimalik teha

maksuhalduriga koostööd. Kaebaja seda mingil moel ei teinud ega maksuhalduri kirjale ei

reageerinud. Sellises olukorras on kohatu maksuhaldurile ette heita, et viimane oleks pidanud

kaebajale rohkem selgitusi andma.

14. Põhjendatud pole ka kaebaja etteheide halduskohtule, et viimane ei pakkunud võimalust

kompromissi sõlmimiseks. Asja materjalidest nähtuvalt andis halduskohus 18. oktoobri 2023. a

määrusega pooltele tähtaja kompromissläbirääkimiste pidamiseks (dtl 127). Maksuhalduri 3.

novembri 2023. a vastuses leitakse, et kaebaja poolt kompromissina pakutud ettepanekuga ei saa

nõustuda, kuna kaebaja soovib saavutada soodsamat olukorda, kui maksuvõla ajatamiseks seadus

ette näeb (dtl 132). Muuhulgas soovis kaebaja jätkuvalt igakuise makse suuruseks summat, mis

on väiksem kui igakuised maksukohustused ja mis ei vii seega maksukohustuse vähenemiseni.

Jätkuvalt polnud kaebaja esitanud andmeid oma varalise seisundi ja majandusnäitajate kohta (dtl

133). Olukorras, kus kompromissläbirääkimised on asjas juba toimunud ja mille tulemusena on

selge, et poolte nägemus kompromissist on väga erinev, ei näe ringkonnakohus põhjust

halduskohtule ette heita seda, et ta ei asunud läbi viima veel täiendavat lepitusmenetlust.

15. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

Menetluskulu apellatsiooniastmes (riigilõiv 20 eurot) jääb halduskohtumenetluse seadustiku §

108 lg 1 alusel kaebaja enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/