2-24-121572/14 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-24-121572

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Margit Jõgeva

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. märts 2025. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-121572

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi K.E. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

3967,37 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479;

lepinguline esindaja Sigrid Rahkema, Julianuse Õigusbüroo OÜ, e-

post: XXX).

Kostja:

K.E.

(isikukood

XXX,

elukoht:

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxlinn, xxxxxxxxxxxxxxx maakond,

e-post: XXX).

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi K.E. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks.

2. Jätta menetluskulud Aktiva Finance Group OÜ kanda. Menetluskulude rahaline

suurus jätta kindlaksmääramata, kuna hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Otsus toimetada kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (dtl 30-47, 269-272, 288-292)

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 22.07.2024 Tartu Maakohtule hagiavalduse,

milles palub K.E.-lt (kostja) välja mõista põhivõlg 2288 eurot, intress 284,35 eurot,

sissenõudmiskulud 90 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 468,02 eurot ning edaspidi

viivised 40,61% aastas lepingu nr KK3603446 põhinõudelt 674 eurolt alates 23.07.2024

kuni sellekohase tasumiseni ning viivised 34,90% aastas lepingu nr KK3604668 põhinõudelt

1614 eurot alates 23.07.2024 kuni selle kohase tasumiseni.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Placet Group OÜ (esialgne võlausaldaja) ja kostja

22.09.2020 krediidikonto lepingu nr KK3603446 (leping I) ja 25.09.2020 krediidikonto

lepingu nr KK3604668 (leping II) ning 18.11.2020 lepingu nr KK3604668 põhitingimuste

muutmise kokkuleppe. Lepingu I alusel võimaldati kostjale krediiti 1000 eurot, krediidi

kulukuse määr on 49% ja krediidi kogukulu 1865,18 eurot. Lepingu II alusel võimaldati

kostjale krediiti 2000 eurot, krediidi kulukuse määr on 41,09% ja krediidi kogukulu 3494,82

eurot. Kostja ei täitnud lepingutest tulenevaid kohustusi tähtaegselt.

3. Esialgne võlausaldaja saatis seoses lepinguga I kostjale 14.12.2023 ülesütlemise hoiatuse,

milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks 28.12.2023. Lepinguga II seoses

saadeti kostjale 16.12.2023 ülesütlemise hoiatus, milles anti kostjale täiendav tähtaeg

30.12.2023 võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja ei tasunud lepingutest tulenevaid

võlgnevusi ka täiendava tähtaja jooksul, ütles esialgne võlausaldaja lepingu I üles

29.12.2023 ja lepingu II 31.12.2023.

4. Lepingu I ülesütlemise seisuga oli kostjal tagastamata 14.09.2023, 14.10.2023, 14.11.2023

ja 14.12.2023 maksed ning lepingu II ülesütlemise seisuga oli kostjal tagastamata

16.10.2023, 16.11.2023 ja 16.12.2023 maksed. Esialgne võlausaldaja loovutas 03.01.2024

kostja vastased nõuded hagejale koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid

kõrvalnõudeid.

5. Lepingu I ülesütlemise seisuga oli kostjal tagastamata krediit 709 eurot ja lepingu II

ülesütlemise seisuga oli tagastamata krediit 1649 eurot. Kostja on tasunud peale lepingute

ülesütlemist kokku 70 eurot, mille hageja arvestab võrdselt mõlema lepingu põhivõla

katteks. Seega on põhivõla nõue kokku 2288 eurot (709+1679-70).

6. Lepingus I on pooled kokku leppinud intressimääraks 40,61% aastas ja lepingus II 34,90%

aastas. Lepingu I ülesütlemise seisuga oli kostjal tagastamata augusti 2023 kuni 29.12.2023

intressid 88,96 eurot. Lepingu II ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata septembri 2023

kuni 31.12.2023 intressid 195,39 eurot. Kokku on intressinõue 284,35 eurot.

7. Hageja nõuab kostjalt viivist lepingu I alusel põhivõla summalt 674 eurot alates 30.12.2023

kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani s.o 22.07.2024 lepingus kokku lepitud laenuintressi

aastase määraga võrdses määras s.o 40,61% aastas ja lepingu II alusel põhivõla summalt

1614 eurot alates 01.01.2024 kuni 22.07.2024 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase

määraga võrdses määras s.o 34,90% aastas. Hagiavalduse esitamise seisuga on

sissenõutavaks muutunud viivisenõue kokku 468,02 eurot. Edaspidi nõuab hageja kostjalt

viivist lepingutejärgses määras kuni kohustuse täitmiseni.

8. Laenuandja ja hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud

maksemeeldetuletusi, kuid kostja ei ole võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus küsida

võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu lõppemist lähtudes VÕS 1132 lg 2 sätestatust ning

lepingute üldtingimuste p-st 5.3. Lepingust I tulenev sissenõudmiskulude nõue on 40 eurot

ja lepingust I tulenev sissenõudmiskulude nõue on 50 eurot.

9. Esialgne võlausaldaja on omandanud teabe, mis võimaldas hinnata, kas kostja on võimeline

krediidilepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma. Kostja krediidivõimelisuse

hindamisel võttis esialgne võlausaldaja arvesse kostja poolt esitatud taotluses märgitud

teavet, kontrollis avalike andmebaase ning teostas krediidivõimekuse arvutuskäigu. Sama

tegi esialgne võlausaldaja enne teise lepingu sõlmimist. Kostja poolt edastatud andmete

põhjal oli kostja laenuvõimeline lähtudes vastutustundliku laenamise põhimõtetest. Igakuine

osamakse/tagasimaksed olid kostjale jõukohased. Maksehäireregistri kohaselt ei olnud

lepingu sõlmimise kuupäeval kostjal ühtegi aktiivset maksehäiret. Esialgne võlausaldaja oli

veendunud, et kostja suudab lepingutest tulenevaid kohustusi täitsa ning esialgsel

võlausaldajal ei tekkinud kahtlust, et kostja võib olla maksevõimetu.

10. Vastuseks kostjale selgitab hageja, et kostja ei ole teostanud makseid vastavalt lepingutes

kokkulepitule. Kostja viidatud maksed on teostatud 15.07.2024 ja 12.08.2024 ning hageja

need on hagi kohaselt arvestanud põhivõla katteks.

KOSTJA VASTUS (dtl 260, 284)

11. Kostja vastuväidete kohaselt on ta lepingust kinni pidanud. Kohtutäitur on ammu selle

võlgnevuse kätte saanud ja kostja sai aru, et asi on lõpetatud.

KOHTU SEISUKOHT

12. Kohus, hinnates esitatud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

13. Asja materjalide kohaselt sõlmis kostja Placet Group OÜ-ga kaks krediidikonto lepingut,

millest nähtuvalt võimaldati kostjale 22.09.2020 lepingu nr KK3603446 (dtl 48) alusel

tähtajatult laenu limiidiga 1000 eurot (leping I) ja 25.09.2020 lepingu nr KK3604668 (dtl

59) alusel tähtajatult laenu limiidiga 1000 eurot, mida muudeti 18.11.2020. a (dtl 62)

lepinguga ja suurendati 2000 euroni (leping II). Lepingute järgi pidi kostja maksma

igakuiselt 14. kuupäevaks minimaalse põhiosa makse, mille suurus oli 2% krediidilimiidi

summast, minimaalset 20 eurot.

14. Poolte vahel sõlmitud krediidikonto lepingud on tarbijakrediidilepingud võlaõigusseaduse

(VÕS) § 402 lg 1 järgi.

15. Riigikohus on selgitanud, et tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud

krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid, millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu

tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7)

tühiseks ning kohus peab omal algatusel kontrollima lepingu kehtivust. Kohus peab

kontrollima, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale

(VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas. Samuti on kohtul kohustus kontrollida

krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel (Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 24.11.2023. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098).

16. VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava

krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud

viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

17. Lepingu I krediidikulukuse määr oli 49% aastas ja lepingul II 41,09% aastas. Lepingute

sõlmimise ajal oli Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 31.05.2020

seisuga 20,52% aastas. Seega ei ületanud lepingutes märgitud krediidikulukuse määr Eesti

Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam

kui kolm korda ning lepingud ei ole VÕS § 4062 lg 3 järgi tühised.

18. Krediidiandja on VÕS § 4034 lg 1 järgi kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet ning kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist

1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus

kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija

krediidivõimelisust. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et krediidiandja peab toimima tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad

mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas

tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste

võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt

tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava

rahalise kohustuse suurusele.

19. VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi

tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist

vaidluse korral krediidiandja. VÕS § 4034 lg 3 teine lause näeb ette, et tarbija peab esitama

krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks.

Kuigi kostjal on kohustus esitada tõesed ja täielikud andmed oma krediidivõimelisuse

hindamiseks ning krediidiandja võib neist lähtuda, ei tähenda see, et krediidiandjal ei ole

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustust esitatud andmeid kontrollida ja

vajadusel lasta täpsustada.

20. Hageja on kohtule esitanud laenutaotlused (dtl 80, 100), millest nähtuvalt on kostja

22.09.2020 taotluses avaldanud oma sissetuleku suuruseks 1100 eurot, finantskohustuse

suuruseks 99,28 eurot (laen) ning majapidamiskuludeks 100 eurot (dtl 80). 25.09.2020

taotluses on kostja avaldanud oma sissetuleku suuruseks 1500 eurot, finantskohustuse

suuruseks 1053,84 eurot (laenud), ülalpeetavate kuludeks 113 eurot ning

majapidamiskuludeks 100 eurot (dtl 100-101) ning 18.11.2020 muutmise taotlusest

nähtuvalt on kostja sissetuleku suuruseks 1100 eurot, finantskohustusteks 1054,59 eurot ja

majapidamiskuludeks 100 eurot (dtl 299). Esitatud tõenditest nähtuvalt on hageja enne

lepingu I sõlmimist analüüsinud automatiseeritud konto väljavõtte (dtl 120-143) alusel

kostja sissetulekute ja kohustuste suurust ning laenuotsuse tegemisel teinud ka päringud

creditinfo.ee, taust.ee ja ametlike teadaannete süsteemi (dtl 82). 25.09.2020 laenutaotluse

esitamisel ja 18.11.2020 muutmise taotluse esitamisel ei ole konto väljavõtet küsitud, kuid

on tehtud päringud 25.09.2020 kinnisvararegistrisse ja ametlike teadaannete süsteemi (dtl

102-103) ning 18.11.2020 taust.ee, dokumendi kontrolli ja ametlike teadaannete (dtl 300)

süsteemi.

21. Krediidiandjate ja vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud

teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud

krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks. Seega tuleb üldjuhul nõuda laenutaotlejalt tema

pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata

tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja

riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku

maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv.

22. Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja vastu on

hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule,

kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt

mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu

„laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara

(sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (Riigikohtu 19. veebruari 2014. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-169-13, p 21).

23. Kuigi formaalselt on laenuandja 22.09.2020 laenutaotluse saamisel kogunud kostja

krediidivõime teadasaamise kohta andmeid ja neid ka automatiseeritult analüüsinud, ei ole

kohtu hinnangul tehtud seda piisava põhjalikkusega ega teostatud andmete sisulist kontrolli,

et veenduda kostja tegelikus krediidivõimelisuses. Nimelt nähtub kogutud andmetest ja

automatiseeritud kujul loodud kostja konto väljavõttest, et kostjal on võetud samal ajal

mitmest erinevast kohast teisigi tarbimislaene, mille pinnalt võib tekkida kahtlus, et kostja

võib vajada laenuraha oma igapäevaste baasvajaduste rahuldamiseks sh võetud laenude

tagasimaksmiseks. Näiteks on kostja 25.09.2020 (s.o kolm päeva pärast esimest taotlust)

esitatud taotlusest nähtuvalt uue laenu eesmärgiks laenulepingust nr TL3593361 tulenevate

kohustuste refinantseerimine.

24. Kohtu hinnangul ei ole hageja esitatud andmed piisavad veendumaks, et vastutustundliku

laenamise põhimõtet on järgitud ning et krediidiandja oleks veendunud kostja

krediidivõimelisuses. Hageja ei ole piisaval määral kontrollinud kostja esitatud teavet tema

sissetulekute ja kohustuste ning ülalpeetavate kohta. Vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks ei ole piisav tuvastada üksnes kostja sissetuleku ja tema finantskohustuste

suurus. Lisaks finantskohustuste täitmisele peab tarbijal pärast laenu võtmist olema võimalik

jooksva sissetuleku arvelt kanda ka enda ja enda ülalpeetavate igapäevased kulud (toit,

riided, eluase jms).

25. Asjaolu, et krediidiandja on teinud päringud riiklikesse registritesse ning küsinud ise kostja

kodupangast konto väljavõtet, ei tähenda veel, et krediidivõime hindamiseks on piisavalt

tehtud. Samuti ei nähtu esitatud tõenditest, et andmeid oleks kogutud enne teise lepingu

sõlmimist ja selle muutmist. Asjaolu, et kostja refinantseeris 25.09.2020 laenuga oma

varasemaid kohustusi annab aluse kahelda tema krediidivõimes. Samas on 18.11.2020

lepingu muudatusega kostja krediidisummat suurendatud. Seega ei ole esitatud andmetele

tuginedes võimalik järeldada, et kostja tegelik krediidivõime oleks enne iga lepingu

sõlmimist kindlaks tehtud. Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija

krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete

ja andmekogudest kogutud andmete vahel), peab krediidiandja küsima vajaduse korral

tarbijalt lisateavet. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et seda oleks tehtud.

26. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et krediidiandja on rikkunud vastustundliku laenamise

põhimõtet, kuna on jätnud krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamata.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus

kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul

intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem

kokkulepitud intressimäärast. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest

lausest hagejale muid tasusid. Sama lõike kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja

tagasimaksed ja tagasimaksete tegemise tähtaja uuesti määrama, arvestades intressimäära ja

muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

27. Kuigi kohus on teinud hagejale ettepaneku esitada VÕS § 4034 lg-s 7 sätestatud

ümberarvestus juhuks, kui kohus peaks jõudma järeldusele, et vastutustundliku laenamise

põhimõtet on rikutud, ei ole hageja pidanud seda vajalikuks esitada.

28. Seega kontrollib kohus ise esitatud tõendite pinnalt, kas ja mis ulatuses on hageja nõue

kostja vastu sissenõutavaks muutunud ning kas ja kui suure summa kostja hagejale võlgneb.

29. Kohtule esitatud lepingu I alusel tasutud maksete väljavõttest (dtl 179-185) nähtuvalt on

kostja ajavahemikul 22.09.2020 – 12.09.2023 saanud raha kokku 4009 eurot ning teinud

samal ajavahemikul kontole tagasimakseid 4182,33 euro ulatuses. Lepingu II alusel tasutud

maksete väljavõttest (dtl 223-231) nähtuvalt on kostja saanud ajavahemikul 25.09.2020 –

09.09.2023 raha kokku 6449,48 eurot ning kostja on samal ajavahemikul teinud kontole

tagasimakseid 6528,01 eurot.

30. Mõlemad lepingud olid sõlmitud tähtajatult ning VÕS § 414¹ lg 2 kohaselt võib

krediidiandja tähtajatu tarbijakrediidilepingu korraliselt üles öelda, kui selline võimalus on

lepinguga ette nähtud. Lepingutele kohalduvate üldtingimuste p 10.1 ja 10.2 järgi on

laenuandjal õigus leping igal ajal ilma mõjuva põhjuseta lõpetada teavitades sellest

laenusaajale ette kirjalikult või iseteenindussüsteemi kaudu vähemalt 2 kuud.

31. Asja materjalidest nähtuvalt saatis laenuandja kostjale teate lepingu nr KK3603446

ülesütlemise kohta 14.12.2023 (dtl 73-74) ja lepingu nr KK3604668 ülesütlemise kohta

16.12.2023 (dtl 76-77) kostja poolt lepingutes märgitud e-posti aadressile. VÕS § 414¹ lg 3

järgi kui isiku suhtes kasutatakse lepingu ülesütlemise õigust, loetakse kokkulepitud

tähtaega tema kahjuks mittejärgiv ülesütlemine jõustunuks kokkulepitud tähtaja möödumisel

ülesütlemise avalduse esitamisest. Seega saab lugeda lepingu nr KK3603446 lõppenuks

korralise ülesütlemisega 14.02.2024 ja lepingu nr KK3604668 16.02.2024.

32. Arvestades, et kostja tasutud summad tuleb arvestada kõik põhiosa katteks ning muid

tasusid sh sissenõudmiskulusid kostja ei võlgne, on kostja saadud summad hagejale

tagastanud. Kuni 31.12.2022. a oli seadusjärgne intress 0% ning kuni selle ajani ei saa

hageja põhiosa jäägilt arvutada ega nõuda kostjalt intressi. Ülejäänud aja eest oleks hagejal

õigus seadusjärgset intressi nõuda, kuid kuna hageja ei ole kohtule esitanud nõude

ümberarvestust, ei ole kohtul võimalik seda ka ise välja arvutada.

33. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.

MENETLUSKULUD

34. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.

35. Kostja menetluskulude nimekirja esitanud ei ole ning eelduslikult ei ole tal neid ka tekkinud.

Seega jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramata kuna hüvitamisele

kuuluvad menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/

Margit Jõgeva

kohtunik